3-24-2805/66 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

13.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2805

Haldusasi

E.H ja B.Q kaebused Eesti Vabariigi tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad –

E.H, esindajad v.adv Andri Rohtla ja v.adv Joonas

Põder

B.Q, esindaja v.adv Tanel Kask

Vastustaja – Justiits- ja Digiministeerium, esindajad

v.adv Veikko Puolakainen ja v.adv Mart Parind

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.03.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Justiits- ja Digiministeeriumi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse

Justiits- ja Digiministeeriumi

määruskaebus Tallinna

Halduskohtu 03.03.2026 määruse resolutsiooni punkti 3 peale.

2. Jätta Justiits- ja Digiministeeriumi määruskaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 03.03.2026 määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata.

3. Määruse avaldamisel asendada E.H ja B.Q nimed ning kriminaalasja numbrid xxx

ja xxx tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.H esitas Tallinna Halduskohtule 09.10.2024 kaebuse Eesti Vabariigi tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel (haldusasi nr 3-24-2805).

3-24-2805

Elektroonilise side seaduse (ESS) § 1111 lg 1 kohaselt on sideettevõtja kohustatud säilitama

andmed, et oleks võimalik teha järgmisi toiminguid: 1) sideallika seiramine ja tuvastamine; 2)

side sihtpunkti tuvastamine; 3) side kuupäeva, kellaaja ja kestuse kindlaksmääramine; 4)

sideteenuse liigi kindlaksmääramine; 5) sideteenuse kasutaja terminalseadme või oletatava

terminalseadme kindlaksmääramine; 6) terminalseadme asukoha kindlaksmääramine. ESS §

1111 lg 2 sätestab telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu

teenuse osutaja säilitatavate andmete liigid. ESS 1111 lg 3 sätestab interneti-ühenduse,

elektronposti ja Interneti-telefoni teenuse osutaja säilitatavate andmete liigid. ESS § 1111 lg 4

kohaselt säilitatakse andmeid üks aasta, alates side toimumise ajast, kui need sideteenuse

osutamise käigus on loodud või neid on töödeldud. Erand on ette nähtud jälitus- või

julgeolekuasutusele. ESS § 1111 jõustus 01.01.2008, v.a selle lg 3, mis jõustus 15.03.2009.

Kaebaja sai kriminaalasja nr xxx raames teada, et Telia Eesti AS on säilitanud tema

isikuandmeid ESS § 1111 lg 1 alusel. Kriminaalasja raames on Telia Eesti AS väljastanud

prokuratuurile kaebaja abonentnumbri kohta ajavahemikul 19.11.2021–20.10.2022 kogutud

andmed. Riigikohus leidis 18.06.2021 otsuses nr xxx, et ESS § 1111 alusel andmete

säilitamine on vastuolus Euroopa Liidu (EL) õigusega, kuid Eesti Vabariik, keda esindab

siinses kohtuasjas vastustajana Justiits- ja Digiministeerium (JDM), ei ole seadust muutnud.

Riigi tegevusetuse tõttu oli sideettevõtjatel kohustus jätkata andmete kogumist ja säilitamist

ESS § 1111 alusel. Seetõttu jätkas Telia Eesti AS kaebaja isikuandmete õigusvastast kogumist

ja säilitamist. Riigi tegevusetuse tõttu – EL õigusele vastava ning kaebaja isikuandmete

valimatut õigusvastast säilitamist keelava õigusakti andmata jätmisega – on kaebajale

tekkinud mittevaraline kahju, mis tuleb hüvitada riigivastutuse seaduse (RVastS) § 14 lg 1

alusel.

Kuna ESS § 1111 on vastuolus EL-i õigusega ja seda ei ole võimalik kohaldada, on Eesti

Vabariik kohustanud Eesti sideteenuste osutajaid töötlema mh kaebaja isikuandmeid ilma

seadusliku aluseta. Kuna ESS § 1111 lg-te 2 ja 3 õigusvastasus on tuvastatud juba 2021. a

juunis (Riigikohtu 18.06.2021 otsus nr xxx ja Euroopa Kohtu (EK) otsus C-746/18), on

rikkumine kestev, ilmselge ja jäme ning seega oluline RVastS § 14 lg 1 tähenduses. ESS §

1111 lg-te 2–4 kehtimiseta ei oleks sideettevõtjatel kohustust töödelda kaebaja andmeid. Seega

on kahju ja rikkumise vahel põhjuslik seos. Mistahes vabandatavust ja keerukust ESS § 1111

lg-te 2–4 muutmiseks ei nähtu. Kaebaja kuulub eriliselt kannatanud isikute rühma. Tema

õigus privaatsusele kätkeb õigust andmete kaitstusele, eeskätt isikuandmete kaitse

üldmääruse1 (IKÜM) alusel. Kohustades sideteenuste pakkujaid õigusvastaselt koguma ja

säilitama klientide andmeid, rikub Eesti Vabariik andmesubjektide õigust privaatsusele ja

eraelu puutumatusele.

2. B.Q esitas Tallinna Halduskohtule 10.10.2024 kaebuse Eesti Vabariigi tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel (haldusasi nr 3-24-2808).

Kaebaja on Eesti Vabariigi kodanik, kes tarbib iga päev Eestis tegutsevate sideettevõtjate

mobiilse interneti ja telefoni teenuseid. Kaitsepolitseiamet alustas 03.10.2022 kaebaja suhtes

kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr xxx karistusseadustiku § 300¹ lg 1 tunnustel

(toimingupiirangu rikkumine). Kriminaalasjas on esitatud kaebajale süüdistus, kaebuse

esitamise ajal on menetlus pooleli Tartu Maakohtus (kriminaalasi nr 1-24-2128).

Kaassüüdistatavana on kohtu all E.H . Ringkonnaprokurör esitas eeluurimiskohtunikule

kriminaalmenetluse seadustiku § 90¹ alusel 20.10.2022 taotluse, millega soovis luba küsida

sideettevõtjatelt kaebaja kohta ajavahemikul 19.11.2021–20.10.2022 kogutud andmeid, mis

on loetletud ESS § 111¹ lg-tes 2 ja 3. Eeluurimiskohtunik rahuldas taotluse ning Telia Eesti

AS edastas kaebaja abonentnumbri kohta kogutud andmed Kaitsepolitseiametile.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

2(7)

3-24-2805

Riigikohus on 18.06.2021 otsuses kriminaalasjas nr xxx (p 45) selgitanud, et ESS § 111¹ on

vastuolus EL-i õigusega. EL-i õigusega vastuolus olevat õigust ei ole võimalik Eestis

kohaldada (samas, p 47). Seega on Eesti Vabariik kohustanud sideteenuste osutajaid töötlema

kaebaja isikuandmeid seadusliku aluseta. Kaebaja andmeid on kogutud ja säilitatud

õigusvastaselt. Riik on tunginud kaebaja privaatsfääri ülemäärases ulatuses. Sellega on

tekitatud kaebajale mittevaralist kahju. Kaebaja õigus privaatsusele kätkeb õigust andmete

kaitstusele, eeskätt IKÜM-i alusel.

Kaebaja taotleb temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist RVastS § 14 lg 1 alusel.

Vastustaja on olnud tegevusetu õigustloova akti andmata jätmisel. ESS § 111¹ kehtib alates

17.12.2007. Seadust ei ole asjassepuutuvas osas muudetud, sh pärast Riigikohtu 18.06.2021

otsust nr xxx. Valminud ei ole isegi väljatöötamiskavatsust või eelnõud. Kaebajal on õigus

perekonna- ja eraelu puutumatusele ning sõnumisaladusele. ESS § 111¹ lg-tes 2 ja 3 loetletud

andmete säilitamine riivab neid põhiõigusi. Kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuse

olulise rikkumisega. Kestev rikkumine on ilmselge ja jäme, seega oluline RVastS § 14 lg 1

tähenduses. Kahju tekkimise ja rikkumise vahel on põhjuslik seos. ESS § 111¹ lg-te 2–4

kehtimiseta ei esineks sideettevõtjatel kohustust töödelda kaebaja andmeid. Kaebaja kuulub

eriliselt kannatanud isikute rühma.

3. Tallinna Halduskohus võttis 14.11.2024 määrusega asjas nr 3-24-2805 E.H kaebuse ning

14.11.2024 määrusega asjas nr 3-24-2808 B.Q kaebuse menetlusse. Kohus tõlgendas kaebusi

selliselt, et need on esitatud õigusloova akti andmata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes. Kohus leidis, et kaebused on kohtule esitatud tähtaegselt.

4. JDM esitas 30.01.2025 vastuse haldusasjas nr 3-24-2805. Vastustaja taotles kaebuse läbi

vaatamata jätmist ning menetluse lõpetamist kaebetähtaja ületamise tõttu. Kaebuse

menetlemise korral palus JDM jätta see rahuldamata.

Kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning haldusasja menetlus tuleks lõpetada HKMS § 152 lg 1

p 2 ja § 124 lg 2 alusel kaebetähtaja ületamise tõttu. Kaebuses ei ole esile toodud muud

väidetavalt kahju põhjustanud sündmust kui see, et riik (Riigikogu) võttis ESS § 1111 vastu ja

see on kehtinud samal kujul alates 01.01.2008, st ca 17 aastat. Seega seab kaebaja kahju

tekkimise sõltuvusse seaduse vastuvõtmisest 17 aastat tagasi, mis tähendab, et kaebus on

esitatud 10-aastast kaebetähtaega rikkudes.

Kaebaja seisukoht, et talle on kahju tekkinud õigusakti andmata jätmisega, on ekslik. Kaebaja

viitab ESS §-le 1111, väites selle olevat õigusvastase. Järelikult on õiguskorras olemas säte,

mida kaebaja peab õigusvastaseks ja kahju tekitavaks. Seetõttu oleks kohane – kui üldse –

nõuda õigustloova akti andmisega tekitatud kahju hüvitamist, sest väidetav kahju tuleneb

kehtivast õigusnormist. Kaebaja tugineb õigustloova akti andmata jätmisele selleks, et minna

mööda kaebuse ilmsest mittetähtaegsusest. Kaebaja on leidnud, et kui rääkida õigustloova akti

andmata jätmisest, saab selle siduda mõne ajaliselt hilisema sündmusega, nt Riigikohtu või

EK otsusega. Kui kaebaja räägiks õigusvastasest ja kahju tekitavast eksisteerivast

õigustloovast aktist, nagu oleks õige, siis peaks ta möönma, et ESS § 1111 on Eesti

õiguskorras juba alates 01.01.2008 ning selle (väidetav) kahjulik mõju avaldub järelikult juba

2008. aastast. Eelnevast tulenevalt ei ole kaebetähtaega võimalik lugema hakata Riigikohtu

18.06.2021 otsusest nr xxx. Riigikohtu seisukoht ühes konkreetses kriminaalasjas ei mõjuta

kaebetähtaja kulgemist RVastS § 17 lg 3 ja HKMS § 46 lg 4 tähenduses ega muuda olematuks

fakti, et ESS-i säte on samal kujul kehtinud alates 01.01.2008. Seadusega tekitatud kahju

puhul tuleb 10-aastast tähtaega arvutada õigusnormi Riigi Teatajas avaldamisest või äärmisel

juhul selle jõustumisest. Mõlemal juhul on kaebus esitatud tähtaega rikkudes.

Kaebus ei ole tähtaegne ka siis, kui nõustuda, et kaebus on suunatud õigustloova akti andmata

jätmisega tekitatud kahju hüvitamisele. Kui ESS § 1111 peaks olema kaebajale kahju tekitav

3(7)

3-24-2805

(mida ta ei ole), siis on ta seda alates jõustumisest 01.01.2008, mitte alates Riigikohtu

18.06.2021 lahendist. Kui väidetavalt kahju tekitanud või tekitava õigusnormi vastuvõtmisest

või jõustumisest (sündmus RVastS § 17 lg 3 mõttes) on möödunud enam kui 10 aastat, ei saa

hüvitamiskaebust enam esitada sõltumata sellest, millal kaebaja väidetavast kahjust teada sai

või pidi teada saama. Kui heidetakse ette tegevusetust, siis sätestab HKMS isikule võimaluse

vaidlustada haldusorgani tegevusetus iseseisva kohustamiskaebusega (HKMS § 37 lg 1 p 2).

Sellist kaebust ei ole kohtule esitatud. Kui haldusorgan on tegevusetu, peab isik olema ise

aktiivne ning haldusorgani tegevusetusele teatud aja jooksul kaebusega reageerima

(Riigikohtu 09.05.2008 määrus nr 3-3-1-22-08, p 14). Kaebaja ei ole seda teinud.

5. JDM esitas 30.01.2025 vastuse kaebusele haldusasjas nr 3-24-2808. Vastustaja taotles

kaebuse läbi vaatamata jätmist ning menetluse lõpetamist kaebetähtaja ületamise tõttu.

Kaebuse menetlemise korral palus JDM jätta see rahuldamata. Vastustaja argumendid

haldusasja lõpetamiseks seoses kaebetähtaja ülemisega kattusid haldusasjas nr 3-24-2805

esitatuga.

6. E.H esitas 27.02.2025 seisukoha JDM-i vastusele ning taotluse haldusasjade nr 3-24-2808

ja nr 3-24-2805 liitmiseks.

7. B.Q esitas 27.02.2025 seisukoha JDM-i vastusele ning taotluse haldusasjade nr 3-24-2808

ja nr 3-24-2805 liitmiseks.

8. Tallinna Halduskohus liitis 03.03.2026 määrusega haldusasjad nr 3-24-2805 ja nr 3-24-

2808 ühte menetlusse, jättes liidetud haldusasjade numbriks 3-24-2805 (resolutsiooni p 1);

jättis vastustaja taotluse kaebuste läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2);

luges kaebused tähtaegseks ning jättis rahuldamata vastustaja taotluse lõpetada menetlus

kaebetähtaja rikkumise tõttu (resolutsiooni p 3).

Kaebused on esitatud tähtaegselt. Kaebajad on esitanud kaebused Eesti Vabariigi vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses õigusloova akti andmata jätmisega. Riigikohus

selgitas 18.06.2021 otsuses kriminaalasjas nr xxx, et ESS § 1111 lg-tes 1–4 kirjeldatud

andmete kogumine on vastuolus EL-i õigusega. Kriminaalasjas nr xxx esitatud eelotsuse

taotluse alusel tegi EK otsuse 02.03.2021. Kaebajad leiavad, et Eesti Vabariik on sellest ajast

alates olnud õigusvastaselt tegevusetu. Kaebuste esitamise ajal oli Riigikohtu otsuse

tegemisest möödunud ca 3,5 aastat. Selle aja jooksul ei ole valminud väljatöötamiskavatsust

või eelnõud ESS § 1111 muutmiseks. Kaebajad heidavad ette, et seadusandja on jätnud

kehtestamata normid, millega oleks ESS §-i 1111 muudetud selliselt, et see oleks kooskõlas

EL-i õigusega. Vastustaja väide, et kaebajad on tegelikult esitanud nõude otse ESS § 1111 lg

1–4 alusel, ei ole asjakohane. Vastustaja ei saa määratleda kaebuse alust kaebaja eest.

Riigikohus selgitas 26.09.2024 määruses nr 3-22-717, et kui tegemist on enam kui 10 aastat

kehtinud seadusega, ei pruugi olla tõhus nõuda kahju hüvitamist seaduse kehtestamise alusel,

sest seadusandjalt ei saa eeldada seaduse kõigi tagajärgede ettenägemist lõpmatult pika aja

jooksul tulevikus (vt ka RVastS § 13 lg 1 p 1). Niisugustel juhtudel kerkib pigem üles

küsimus, kas seadusandja jaoks pidi vahepealsel ajal ilmnema vajadus seadust muuta ning kas

kahju võib sellest tingitult olla tekitatud seadusandja õigusvastase tegevusetusega. Siinsel

juhul ongi kaebajad lähtunud sellest, et seadusandjale pidi olema ilmnenud vajadus seadust

muuta.

RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud maksimaalne tähtaeg võimaldab nõuda kahju hüvitamist

tegevusetuse eest, mis toimus 10 aasta vältel enne taotluse või kaebuse esitamist (vt ka

Riigikohtu 26.09.2024 määrus nr 3-22-717, p 13.1). Kaebuses nimetatud ajavahemik

(19.11.2021–20.10.2022) jääb selle tähtaja raamidesse. Lisaks tuleb kaebus seadusandja

tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul alates hetkest, mil

isik sai teada või pidi teada saama sellisest kahjust ja selle tekitajast. Kaebajad esitasid

4(7)

3-24-2805

kaebused kohtule 09.10.2024 ja 10.10.2024. Mõlemad kaebajad on välja toonud, et nad said

teada sellest, et Telia Eesti AS on nende sideandmeid töödelnud, alles 19.01.2024, mil

kaebajatele tutvustati kriminaalasja toimikut. Kaitsepolitseiameti päringu sisust said kaebajad

teada alles juulis 2024. Kohus nõustub kaebajatega, et alles sel hetkel, kui kaebajad said

teada, et nende ebaseaduslikult kogutud ja säilitatud sideandmeid on lisaks ebaseaduslikult

edastatud Kaitsepolitseiametile, oli kaebajatele teada konkreetse ja siinses vaidluses

asjassepuutuva kahju tekitamine. Piisava edulootusega kaebuse esitamise võimalus tekkis

kaebajatel siis, kui neile edastati Kaitsepolitseiametile edastatud sideandmete andmekogu.

Seega ei olnud kaebuse esitamise ajal möödunud ka RVastS § 17 lg-st 3 tulenev kolmeaastane

tähtaeg.

Kuna vaidluse all on väidetav kahju tekitamine kaebajate sideandmete kogumise ja

säilitamisega ajavahemikul 19.11.2021–20.10.2022 ning sideandmete 25.10.2022

Kaitsepolitseiametile edastamisega, oleksid kaebused tähtaegsed ka siis, kui arvestada

kaebetähtaja kulgemist konkreetsete sideandmete kogumise ajast arvates. Kaebajad ei ole

esitanud kaebust mittevaralise kahju hüvitamiseks otse ESS § 1111 lg-te 1–4 alusel. Selline

kaebus ei oleks tähtaegne, sest õigustloova akti andmisest on möödunud 10-aastane tähtaeg

(vt HKMS § 46 lg 4, RVastS § 17 lg 3 ja Riigikohtu 26.09.2024 määrus nr 3-22-717).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. JDM esitas 18.03.2026 määruskaebuse halduskohtu 03.03.2026 määruse resolutsiooni p

3 peale ning palub lõpetada asja menetlus kaebetähtaja ületamise tõttu.

Vastustaja jääb 30.01.2025 taotluses esitatud seisukohtade juurde. Halduskohus sidus kaebuse

tähtaegsuse kaebajate sideandmete töötlemisest teadasaamisega. Samas heidavad kaebajad

ette seadusandja tegevusetust, mitte nende andmete töötlemist konkreetses kriminaalasjas.

Sideandmete kogumist ja töötlemist konkreetses kriminaalmenetluses on kaebajad

vaidlustanud nende suhtes toimunud kriminaalasja raames ja saavutanud seal ka neile soodsa

lahendi.

Halduskohus ei arvestanud RVastS § 17 lg-ga 3, mis ei seosta kohtusse pöördumist

rikkumisest teadasaamisega, vaid kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamisega kolme

aasta vältel, sõltumata teadasaamisest aga maksimaalselt 10 aasta jooksul kahju tekitamisest

või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kuna kaebajad seostavad kahju ESS § 1111

õigusvastasusega, arvates nende sätete vastuvõtmisest, on RVastS § 17 lg 3 kontekstis

sündmuseks seaduse kehtestamine 17 aastat tagasi. Seega oli maksimaalne kaebetähtaeg – 10

aastat – kaebuste esitamise ajaks möödunud. RVastS § 17 lg-s 3 viidatud kolmeaastane

tähtaeg ei saa kulgeda maksimaalsest tähtajast sõltumatult, vaid selle sees. Tähtaja ennistamist

ei ole kaebajad taotlenud. Kaebetähtaeg ei saanud hakata kulgema alates Riigikohtu

18.06.2021 otsusest nr xxx. Riigikohtu seisukoht ühes kriminaalasjas ei mõjuta kaebetähtaja

kulgemist ning ei muuda fakti, et ESS § 1111 on kehtinud samal kujul alates 01.01.2008.

Kaebused ei ole tähtaegsed ka siis, kui nõustuda, et kaebused on suunatud õigustloova akti

andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamisele (mida see ei ole). Kaebajad ei ole seaduse

kehtimist enne 2021. aastat probleemiks pidanud. Nad hakkasid õiguslikku probleemi nägema

alles siis, kui said teadlikuks nende suhtes tehtud menetlustoimingutest kriminaalmenetluses.

Samuti ei väida kaebajad, et mingi konkreetne õigustloov akt oleks jäänud andmata, vaid

märgivad viitega Riigikohtu 18.06.2021 otsusele, et seaduse üks säte on vastuolus EL-i

õigusega. Kaebajad näevad sisulist ja õiguslikku probleemi prokuratuuri ja

eeluurimiskohtuniku tegevuse koostoimes (st seaduse kohaldamises), mitte seaduses endas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(7)

3-24-2805

10. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 124 lg 4, § 203 lg 1), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9).

11. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebused

on tähtaegsed ning ei korda vaidlustatud määruse kõiki põhjendusi (HKMS § 201 lg 4 ja §

203 lg 2).

12. Hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumisel tuleb kaebajal HKMS § 41 lg 2 kohaselt

välja tuua faktilised asjaolud, millega seoses ta kahju hüvitamist nõuab. Siinses asjas nõuavad

kaebajad kahju hüvitamist põhjusel, et nende hinnangul on vastustaja olnud tegevusetu

õigusloova akti andmisel. Kaebajate arvates ei ole vastustaja muutnud EL-i õigusega

vastuolus olevat seadust ning vastustaja tegevusetuse tõttu oli sideettevõtjatel kohustus jätkata

kaebajate andmete kogumist ja säilitamist ESS § 1111 alusel. Halduskohus tõlgendas kaebusi

selliselt, et need on esitatud RVastS § 14 lg 1 alusel õigusloova akti andmata jätmisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (dtl 2146 ja 3448). Kaebajad on 27.02.2025

seisukohtades kinnitanud, et nõustuvad halduskohtu tõlgendusega (dtl 2206 ja 3514).

13. Isik võib nõuda õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju

hüvitamist üksnes juhul, kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise

rikkumisega, rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub

õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma (RVastS §

14 lg 1). RVastS § 17 lg 3 järgi tuleb taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks esitada kolme

aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai

või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või

selle põhjustanud sündmusest arvates. Samamoodi on kaebetähtaeg sätestatud HKMS § 46 lg-

s 4.

14. RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud maksimumtähtaeg võimaldab nõuda kahju hüvitamist

tegevusetuse eest, mis toimus 10 aasta vältel enne taotluse või kaebuse esitamist (vt

Riigikohtu 26.09.2024 määrus nr 3-22-717, p 13.1). Kaebuses nimetatud ajavahemik, s.o

19.11.2021–20.10.2022, jääb selle tähtaja raamidesse. Järelikult ei ole möödunud 10-aastane

kaebetähtaeg õigustloova akti andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude

esitamiseks.

15. Lisaks tuleb kaebus seadusandja tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamiseks esitada

kolme aasta jooksul alates hetkest, mil isik sai teada või pidi teada saama sellisest kahjust ja

selle tekitajast. Kui see hetk jõudis kätte varem, kui lõppes jätkuv tegevusetus õigustloova

akti andmisel, hakkab kahjunõude esitamise kolmeaastane tähtaeg kulgema sõltumata

tegevusetuse jätkumisest (vt Riigikohtu 26.09.2024 määrus nr 3-22-717, p 13.2). Seega

saavad kaebajad Riigikogu või valitsuse tegevusetuse alusel taotleda sellise kahju hüvitamist,

millest nad said teada või pidid teada saama viimase kolme aasta jooksul enne kahju

hüvitamise nõude esitamist. Kuna E.H esitas kahju hüvitamise nõude 09.10.2024, saab ta selle

alusel nõuda hüvitist kahju eest, millest ta sai teada pärast 09.10.2021. B.Q esitas kaebuse

10.10.2024, järelikult saab selle alusel nõuda hüvitist kahju eest, millest ta sai teada pärast

10.10.2021. Seega on kaebused õigustloova akti andmata jätmisega tekitatud kahju

hüvitamiseks RVastS § 17 lg 3 ja HKMS § 46 lg 4 järgi tähtaegsed.

16. Seda, kas ESS § 111¹ muutmata jätmisega on tekitatud kaebajatele mittevaralist kahju ja

kas see tuleks kaebajatele RVastS § 14 alusel hüvitada, otsustab kohus asja sisulisel

lahendamisel.

6(7)

3-24-2805

17. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.03.2026

määruse resolutsiooni p 3 muutmata.

18. Kaebajate õiguste kaitseks asendatakse määruse avaldamisel kaebajate nimed ja

kriminaalasjade numbrid tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)