2-25-116829/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 13. aprill 2026

Tsiviilasja number

2-25-116829

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi P.S vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

290 eurot 67 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479, asukoht XXX, Harju

Maakond), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja P.S (isikukood XXX, tegelik elu- ja

viibimiskoht teadmata)

Asja lahendamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ 15.09.2025 hagi P.S vastu võlgnevuse

saamiseks tagaseljaotsusega.

2. Mõista P.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja põhivõlg 159 eurot 81

senti, sissenõudmiskulud 30 eurot, 15.09.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 62 eurot 95 senti eurot ning edasiulatuv viivis 0,065% päevas alates

16.09.2025 kuni põhivõla (159 eurot 81 senti) tasumiseni, kuid mitte suuremas

ulatuses kui põhivõlg (159 eurot 81 senti).

3. Jätta menetluskulud P.S kanda. Mõista P.S-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks

välja menetluskulud 200 eurot ning võlausaldusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (200 eurot) alates

tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Toimetada tagaseljaotsus P.S-ile kätte

Ametlike Teadaannete kaudu.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis

hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud

ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb

esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi

taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 01.07.2025 P.S (kostja) vastu maksekäsu

kiirmenetluse avalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 263 eurot 33 senti

tulenevalt Elisa Eesti AS (teenusepakkuja) ja kostja vahel 17.11.2013 sõlmitud Mobiil-ID

kasutamise ja sideteenuse osutamise lepingust elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 mõttes

(lepingud). Kostja rikkus lepinguid, kui jättis 01.10.2023–01.01.2024 neli järjestikust

osamakset tasumata. Teenusepakkuja ütles seetõttu 23.12.2023 lepingud üles ning loovutas

16.01.2025 lepingutest tulenevad nõuded hagejale.

1.1. Pärnu Maakohus tegi kostjale 03.07.2025 määrusega makseettepaneku. Pärnu Maakohus

lõpetas 13.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest makseettepanekut ei õnnestunud

kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

1.2. Tartu Maakohus jättis 03.09.2026 määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 14 päeva. Hageja esitas 15.09.2025 kohtule hagiavalduse.

Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista:



põhivõlg 159 eurot 81 senti,



sissenõudmiskulud 30 eurot



15.09.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 62 eurot 95 senti



edasiulatuv viivis 0,065% päevas alates 16.09.2025 kuni põhivõla (159 eurot 81 senti)

tasumiseni.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 358 eurot. Hageja palus

lisaks mõista menetluskuludelt välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

menetluskulude tasumiseni.

2. Tartu Maakohus võttis 09.10.2026 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja

21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus proovis kostjale hagimaterjale ja menetlusse

võtmise määrust kätte toimetada järgmiselt (dtl 137):



09.10.2025 Avaliku E-toimiku kaudu kätte toimetatuks tehtud



17.10.2025, 22.10.2025 ja 25.02.2026 saadetud e-mail e-posti aadressile XXX

(avalduselt, Rahvastikuregistris kehtiv alates 17.02.2014, Maksu- ja Tolliametis),

vastust ei ole



Helistatud Rahvastikuregistris ning Maksu- ja Tolliametis märgitud telefoninumbrile

XXX (rahvastikuregistris kehtiv alates 17.02.2014) – ei saa ühendust



Helistatud rahvastikuregistris märgitud telefoninumbrile XXX– ei saa ühendust



Elukoht rahvastikuregistris – XXX, XXX, XXX kuulub kostja emale.



Kostja ema kinnitas 07.08.2025, et kostja ei ole Eestis, rändab ringi välismaal. Lubas

edastada kostjale info, et kostja vastaks e-mailile



13.11.2025 saadetud teavitus Facebooki kasutajale, vastus puudub



17.12.2025 asutustele ja Politsei- ja Piirivalveametile tehtud päringust uusi andmeid ei

ilmnenud

Kohus toimetas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult

Ametlike Teadaannete kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 kohaselt 13.03.2026. Kostjal oli

võimalik esitada hagile kirjalik vastus hiljemalt 03.04.2026 (k.a). Kostja tähtaegselt hagile ei

vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega

õiguslikult põhjendatud.

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse

tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–51 mõttes tagaseljaotsuse tegemist

välistavaid tingimusi ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus

TsMS § 79 mõttes Tartu Maakohtule. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja

hagimaterjalid kätte. Kohus on kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3

kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas

kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177

kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise

tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.

5.1. Hageja esitas koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja (dtl 25), milles palus mõista

kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud

358 eurot. Hageja kinnitas TsMS § 176 lg 5 kohaselt, et kõik kulud on kantud seoses praeguse

tsiviilasja kohtumenetlusega ning palus lepingulise esindaja kulud välja mõista käibemaksuta.

Hageja palus märkida menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 177 lg 4 kohaselt, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määrast viivist. Kohus ei küsi tagaseljaotsuse puhul kostja seisukohta hageja

menetluskuludele.

5.2. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja tuleb

rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 100 eurot. Riigilõiv on

menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes.

Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja

põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1

kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Kohus lähtub Riigikohtu juhistest, et

menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid

tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Kohus

peab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu

lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu

tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab

kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust,

menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib ega lepingulise esindaja tunnitasu ei

ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj;

RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).

5.3. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu

arvestades on põhjendatud ajakulu tundi aega ning põhjendatud juristi tunnitasu määr

tüüphagi eest 100 eurot. Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud

100–120 eurot. Menetlusdokumendi sisu arvestades on aru saada, et dokument seostub

käesoleva asjaga üksnes osaliselt. Tegemist on kas AI abil koostatud dokumendiga või

blanketiga, kus pool teksti on asjakohatu. Kohus arvestab seejuures, et tegemist on tüüphagiga

ning sarnase teenuse turuhind on tavapäraselt olnud kindlaks määratud summana 85–100

eurot.

6. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskuludena 200 eurot (km-ta). Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja

taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin