3-23-741/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-23-741

Otsuse kuupäev

13. aprill 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Haldusasi

Y.H kaebus Jõhvi Vallavalitsuse 22. novembri 2022. a korralduse nr

919 ja 21. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 1216 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Y.H, esindaja vandeadvokaat Margus Kiir

Vastustaja – XXX, esindaja Silver Peepmaa

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Y.H kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 13. mai 2026.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem

kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).

3-23-741

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Y.H (edaspidi kaebaja) on Jõhvi vallas Jõhvi linnas asuva Loode tn 16 kinnisasja

omanik. Kinnisasi piirneb Loode tn 16a kinnisasjaga, mis on reformimata maa. Loode tn 16a

kinnisasi piirneb ka Loode tn 14 ja Mäe tn 15 kinnisasjadega.

2. Kaebaja esitas 9. novembril 2021 Jõhvi Vallavalitsusele avalduse Loode tn 16a

kinnisasja erastamiseks ja Loode tn 16 kinnisasjaga liitmiseks.

3. Jõhvi Vallavalitsus lõpetas 22. novembri 2022. a korraldusega nr 919 Loode tn 16a

kinnisasja osas iseseisva kasutusvõimaluseta maast maareformi käigus kinnisasjale

juurdelõike tegemise menetluse. Vallavalitsus selgitas, et alates 1. jaanuarist 2022 muutus

iseseisva kasutusvõimaluseta maadel maareformi läbiviimise menetluskord. Vabariigi

Valitsuse 22. veebruari 2007 määrus nr 50 „Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva

kasutusvõimaluseta maa erastamise kord“ kehtis kuni 31. detsembrini 2021. Maareformi

seaduse (MaaRS) § 40 sätestab, et kui iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise otsus on

tehtud enne maareformi seaduse 2022. aasta 1. jaanuari redaktsiooni jõustumist, viiakse maa

erastamine läbi otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud alustel ja korras. Kinnisasja liitmiseks

sobiva maa erastamise otsuseid tegi kuni 31. detsembrini 2021 erastamise korraldajana Maa-

amet. Maa-amet saatis kohalikele omavalitsustele 3. detsembril 2021 kirja nr 6-1/21/19196,

milles andis teada, et pooleliolevad menetlused, kus ei ole tehtud maa erastamise otsust, on

võimalik lõpule viia peale maareformi seaduse 1. jaanuari 2022. a muudatuste jõustumist

uutel alustel. Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2022. a määruse nr 24 „Iseseisva

kasutusvõimaluseta maast maareformi käigus kinnisasjale juurdelõike tegemise kord“

(edaspidi määrus nr 24) § 3 lõige 7 sätestab, et kui piirneva kinnisasja osas on välja selgitatud,

et maa on otstarbekas iseseisva katastriüksusena anda munitsipaalomandisse, lõpetab

maakorralduse läbiviija käesoleva korra alusel algatatud menetluse ja teatab sellest maa

omandamiseks taotluse esitanud isikule. Jõhvi Vallavalitsus on seisukohal, et Loode tn 16a

maaüksus on otstarbekas anda munitsipaalomandisse. Loode tn 16a maaüksuse kaudu on

avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs Mäe tn 15 kinnisasjal paiknevale garaažile, mis on

märgitud juba 1983. aasta garaaži projekti joonisel. Ka Loode tn 14 kinnisasja ühisomanik on

avaldanud soovi kasutada Loode tn 16a maaüksust juurdepääsuna Loode tn 14 kinnisasjale.

4. Kaebaja esitas 22. detsembril 2022 Jõhvi Vallavalitsuse 22. novembri 2022. a

korralduse nr 919 peale vaide.

5. Jõhvi Vallavalitsus jättis 21. märtsi 2023. a vaideotsusega nr 1216 vaide rahuldamata.

Vallavalitsus selgitas, et kuna Loode tn 16a osas maa erastamise otsust tehtud ei olnud ja

arvestades piirnevate kinnisasjade omanike huve oma kinnistutele juurdepääsude tagamiseks,

pidas Jõhvi Vallavalitsus otstarbekaks taotleda Loode tn 16a maaüksus munitsipaalomandisse

ja lõpetada pooleliolev menetlus.

6. Kaebaja esitas 6. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Jõhvi Vallavalitsuse 22.

novembri 2022. a korralduse nr 919 ja 21. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 1216 tühistamiseks.

Rikutud on menetlusosaliste valla poolt ärakuulamise õigust ning selgitamiskohustust.

Korralduse ainsaks põhjenduseks on see, et vaidlusalune maa on otstarbekas jätta

munitsipaalomandisse. Otstarbekust on põhjendatud kahe avalikult kasutatavalt teelt

juurdepääsusid omavate kinnisasjade täiendava juurdepääsu vajadusega. Vaideotsuses toob

3-23-741

vald ainsaks menetluse lõpetamise põhjuseks asjaolu, et on välja selgitatud, et maa on

otstarbekas iseseisva katastriüksusena anda munitsipaalomandisse.

Põhjendused on puudulikud, sh puuduvad igasugused kaalutlused ning haldusakt on vastuolus

ka maareformi eesmärgiga, milleks on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted

ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste

järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, ning luua eeldused

maa efektiivsemaks kasutamiseks. Maa munitsipaalomandisse jätmise eesmärk peab olema

seotud avaliku huviga. Vald ei ole vaidlustatud korralduse ja vaideotsuse andmisel võtnud

arvesse kõiki olulisi asjaolusid ega ole teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt. Sedavõrd

ulatuslike kaalutlusvigadega haldusakt ei ole haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 alusel

õiguspärane. Vald on korralduse vastu võtmisel lähtunud mitte munitsipaalomandi

otstarbekusest, vaid otstarbekusest asja otsustamisel (st püüdes asja lahendamist enda jaoks

lihtsustada). Tegemist on taunitava otsusega. Olenemata, kes kinnisasja omanikest on

avaldanud huvi maa kasutamiseks, on asjas võimalik leida lahendus ka kokkuleppel, st

kaebaja on nõus seadma vajalikud servituudid juurdepääsude tagamiseks. Soovi avaldanud

naaberkinnisasjade omanikud ei ela antud kinnistutel ning kogu talve hooaeg on maa-ala

hooldamata, st lumepuhastust ei toimu. Kaebaja huvi on samas, et maa-ala oleks hooldatud

ning seda saab tagada nimelt omanik. Selle maa-ala hooldus ühe muid juurdepääse omava

kinnisasja omaniku huvides ei ole kuidagi avalikuks huviks ning ka otstarbekas kohalikule

omavalitsusele. Oluline on märkida, et valla huvi maa munitsipaliseerimiseks on ilmnenud

alles 2022. a haldusaktist ning üheski eelnevas kirjalikus dokumendis ei ole ühtegi väidet

antud maa-ala osas avaliku huvi olemasolust. Loode tn 16, Loode tn 16a ja Mäe tn 15

kinnisasjad on hõlmatud Tallinn-Narva maantee, Rakvere, Ristiku ja A. H. Tammsaare

tänavate vahelise maa-ala detailplaneeringuga, mis kehtestati 20. juunil 2002.

Planeeringujärgse lahendusena on ette nähtud Loode tn 16a maaüksuse liitmine Loode tn 14

ja Loode tn 16 kruntidega. 18. juulil 2013 kehtestatud Jõhvi valla üldplaneeringust ei tulene

samuti vaidlusaluse maa munitsipaliseerimise huvi valla kasuks. Seega vähemalt üle

kahekümne aasta vallal antud maa osas igasugune huvi puudus. Sellises olukorras pidi vald

põhjendama ja kaaluma menetlusosaliste huve maa omandamisel ning põhjendama oma

ülekaalukat huvi. Sellised põhjendused haldusaktides puuduvad. Oluline on märkida, et sellise

eratee munitsipaliseerimisega tekib vallal ka hoolduskohustus, mille reaalse täitmise seab

kaebaja kahtluse alla. Nimelt ei ole maaüksuse hooldustöid tänaseni kordagi läbi viidud.

Nõuded kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamiseks ja lihtsate ja selgete piiride

loomiseks ning kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimiseks on täidetud vaidlusaluse maa

liitmisel kaebaja kinnistuga.

7. Vastustaja palus 21. juuli 2023. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Alates 1.

jaanuarist 2022 muutus iseseisva kasutusvõimaluseta maadel maareformi läbiviimise

menetluskord. Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 2007 määrus nr 50 „Kinnisasjaga liitmiseks

sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise kord“ kehtis kuni 31. detsembrini 2021.

MaaRS § 40⁵ sätestab, et kui iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise otsus on tehtud

enne maareformi seaduse 2022. aasta 1. jaanuari redaktsiooni jõustumist, viiakse maa

erastamine läbi otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud alustel ja korras. Kinnisasja liitmiseks

sobiva maa erastamise otsuseid tegi kuni 31. detsembrini 2021 erastamise korraldajana Maa-

amet. Maa-amet saatis kohalikele omavalitsustele 3. detsembril 2021 kirja, milles andis teada,

et pooleliolevad menetlused, kus ei ole tehtud maa erastamise otsust, on võimalik lõpule viia

peale MaaRS 1. jaanuari 2022. a muudatuste jõustumist uutel alustel. Loode tn 16a kinnisasja

osas maa erastamise otsust tehtud ei olnud. Määrus nr 24 jõustus 15. märtsil 2022. Määruse nr

24 § 3 lõike 6 alusel on maakorralduse läbiviija valla- või linnavalitsus või Maa-amet. Kuna

3-23-741

Loode 16a kinnisasja osas maa erastamise otsust tehtud ei olnud ja arvestades piirnevate

kinnisasjade omanike huve oma kinnistutele juurdepääsude tagamiseks, pidas Jõhvi

Vallavalitsus otstarbekaks taotleda Loode tn 16a maaüksus munitsipaalomandisse ja lõpetada

pooleliolev menetlus. Määruse nr 24 § 3 lõige 7 sätestab, et kui on välja selgitatud, et maa on

otstarbekas iseseisva katastriüksusena anda munitsipaalomandisse, lõpetab maakorralduse

läbiviija käesoleva korra alusel algatatud menetluse ja teatab sellest maa omandamiseks

taotluse esitanud isikule. Määruse nr 24 § 3 lõige 8 sätestab, et iseseisva kasutusvõimaluseta

maast maareformi käigus kinnisasjale juurdelõike tegemise menetluse lõpetamise korral

jäetakse maa riigi omandisse Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määruse nr 226 „Maa

riigi omandisse jätmise korra kinnitamine” kohaselt või antakse munitsipaalomandisse

Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2006. a määruse nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise

kord” kohaselt. 24. novembri 2022. a kirjaga tegi vastustaja Maa-ametile ettepaneku alustada

munitsipaalomandisse antava maa väljaselgitamist Loode tn 16a katastriüksuse osas. 30.

märtsi 2023. a kirjas teatas Maa-amet, et kehtiva detailplaneeringu alusel ei saa Loode tn 16a

katastriüksuse osas maareformi läbi viia maa munitsipaalomandisse andmise teel, vaid

juurdelõike liitmisega Loode tn 16 ja Loode tn 14 katastriüksustele. Kui Jõhvi Vallavalitsus

soovib Loode tn 16a katastriüksuse munitsipaalomandisse andmist, tuleb Jõhvi linnas Tallinn-

Narva maantee, Rakvere, Ristiku ja A. H. Tammsaare tänavate vahelise maa-ala

detailplaneering Loode tn 16 ja Loode tn 14 kruntide osas kehtetuks tunnistada. 19. aprillil

2023 teavitas vastustaja Maa-ametit, et kuni kohtumenetluse lõpuni käesolevas haldusasjas

vastustaja Maa-ameti poolt soovitud toiminguid ei tee. Vastustaja lähtus menetluse

lõpetamisel ja Loode tn 16a kinnisasja munitsipaalomandisse taotlemisel asjaolust, et kuna

maaüksust soovivad enda omandisse nii Loode tn 16, Mäe tn 15 kui ka Loode tn 14

kinnisasjade omanikud ning osapooled ei ole suutnud kokkulepet saavutada, siis on

otstarbekas jätta Loode tn 16a kinnisasi munitsipaalomandisse. Munitsipaalomandisse jätmine

tagab kõigile osapooltele võrdse juurdepääsu- ja kasutusõiguse ning võimaldab lõpetada

pikaajalise vaidluse.

8. Kaebaja esitas 30. märtsil 2026 täiendava avalduse. Kaebaja märkis, et olenemata

hooajast ei ole maaüksuse hooldustöid tänaseni kordagi läbi viidud. Kaebaja on sunnitud

iseseisvalt maaüksusel mingitki korda pidama. 2024.‒2026. aastal tehtud fotodelt nähtub, et

erinevatel aastaaegadel maaüksust naaberkinnisasjad ei kasuta. Maaüksusel hooldust ei

teostata ning ainus eesmärk maaüksuse kasutamisel naaberkinnisasjade omanike poolt on

prügi ladustamine, mis ei ole ilmselgelt avalikuks huviks.

9. Vastustaja esitas 7. aprillil 2026 vastuväite. Vastustaja märkis, et kaebaja esitatud

fotodelt on selgelt näha sõiduki rehvijäljed, mis viivad Mäe tn 15 asuva garaažini. See

kinnitab, et Loode tn 16a maaüksust kasutatakse naaberkinnisasjadele juurdepääsuks. Mis

puudutab väidetavat prügi ladustamist, siis arvestades, et fotodelt nähtub kaebaja ehitusjärgus

elamu, on vastustaja seisukohal, et fotodel kujutatud ehitusprügi on sinna kaebaja enda poolt

ladustatud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

10. Vaidluse on tinginud vastustaja 22. novembri 2022. a korraldus nr 919, millega

vastustaja otsustas lõpetada menetluse, mis käivitus kaebaja 9. novembri 2021. a avaldusega

Loode tn 16a kinnisasja erastamiseks ja Loode tn 16 kinnisasjaga liitmiseks. Vastustaja

soovib hoopis taotleda Loode tn 16a kinnisasja munitsipaalomandisse.

3-23-741

11. MaaRS § 312 lõike 1 järgi käsitatakse kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana üldjuhul

riba-, siilu- või kiilukujulist või muud ebakorrapärase kujuga või selle väiksusest tingitud

iseseisva kasutusvõimaluseta maatükki, millele üldjuhul puudub juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt ning mis on üldjuhul looduses tekkinud maareformi käigus või järel

peamiselt eri aegadel kasutuses olnud erinevast plaani- või kaardimaterjalist või erinevatest

mõõdistusviisidest tingitud vigade tõttu. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana võib käsitada

ka kinnisasja ja teise isiku omandis või valduses oleva avalikult kasutatava tee ja kinnisasja

vahelist maatükki, kui seda ei ole tee omaniku või valdaja arvates otstarbekas arvata teemaa

hulka. MaaRS § 312 lõike 2 järgi ei käsitata kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana maatükki,

mis kuulub erastamisele, tagastamisele või iseseisvalt kasutatava maaüksusena

munitsipaalomandisse andmisele või riigi omandisse jätmisele.

Määruse nr 24 § 3 lõige 7 sätestab: „Kui piirneva kinnisasja riigivara valitseja on huvitatud

maa iseseisva katastriüksusena riigi omandisse jätmisest või on välja selgitatud, et maa on

otstarbekas iseseisva katastriüksusena anda munitsipaalomandisse, lõpetab maakorralduse

läbiviija käesoleva korra alusel algatatud menetluse ja teatab sellest maa omandamiseks

taotluse esitanud isikule. Juhul kui maakorralduse läbiviija on valla- või linnavalitsus, teatab

ta menetluse lõpetamisest ka Maa- ja Ruumiametile.“

12. Loode tn 16a kinnisasi on ribakujuline ning piirneb ühest küljest Loode tn 16

kinnisasjaga, teisest küljest Mäe tn 15 kinnisasjaga, kolmandast küljest Loode tn 14

kinnisasjaga ja neljandast küljest avalikult kasutatava teega.

13. Vastustaja on 22. novembri 2022. a korralduses nr 919 leidnud, et Loode tn 16a

kinnisasi on otstarbekas anda munitsipaalomandisse. Vastustaja osutas sellele, et Loode tn 16a

kinnisasja kaudu on avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs Mäe tn 15 kinnisasjal paiknevale

garaažile, mis on märgitud juba 1983. aasta garaaži projekti joonisel. Ka Loode tn 14

kinnisasja ühisomanik on avaldanud soovi kasutada Loode tn 16a kinnisasja juurdepääsuna

Loode tn 14 kinnisasjale. Vastustaja täpsustas kohtumenetluses, et kuna Loode tn 16a

kinnisasja soovivad enda omandisse nii Loode tn 16, Mäe tn 15 kui ka Loode tn 14

kinnisasjade omanikud ning osapooled ei ole suutnud kokkulepet saavutada, siis on

otstarbekas jätta Loode tn 16a kinnisasi munitsipaalomandisse. Munitsipaalomandisse jätmine

tagab kõigile osapooltele võrdse juurdepääsu- ja kasutusõiguse ning võimaldab lõpetada

pikaajalise vaidluse.

14. Vastustaja otsus lõpetada kaebaja poolt Loode tn 16a kinnisasja omandamisele suunatud

menetlus, et taotleda Loode tn 16a kinnisasi munitsipaalomandisse, on kaalutlusotsus. HKMS

§ 158 lõige 3 sätestab: „Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu

õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude

kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse

otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides

kaalutlusõigust haldusorgani eest.“

15. Kohtu hinnangul on vastustaja minimaalsel nõutaval määral oma kaalutlused 22.

novembri 2022. a korralduses nr 919 esile toonud ning kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks

teinud kaalutlusvigu.

Vastustaja on vaidlusaluse korralduse andnud oludes, kus vaidlus Loode tn 16a kinnisasja

omandamise üle on kestnud pikka aega ning seda on enda omandisse tahtnud nii Loode tn 16,

Mäe tn 15 kui ka Loode tn 14 kinnisasjade omanikud. Vastustaja on osutanud sellele, et

3-23-741

Loode tn 16a kinnisasja kaudu on juurdepääs Mäe tn 15 kinnisasjal asuvale garaažile, mis on

märgitud juba 1983. aasta garaaži projekti joonisel. Ka Tartu Halduskohus leidis 26.

septembri 2018. a otsuses asjas nr 3-17-1228, et on tõendatud, et Mäe tn 15 kinnisasjal

paiknevale garaažile kavandati alates selle ehitamisest juurdepääs Loode tänava poolt ning

garaaži uksed avanevad Loode tänava poole (p 9). Ka kaebaja poolt kohtule esitatud fotodelt

nähtub, et Mäe tn 15 kinnisasjal asuva garaaži usteni pääseb üksnes mööda Loode tn 16a

kinnisasja. Seega ei ole praegu asjakohane, et Mäe tn 15 kinnisasjale on olemas ka teine

juurdepääs, sest selle kaudu ei pääse garaažiusteni. Vastustaja on viidanud veel sellele, et

Loode tn 16a kinnisasja on enda kinnisasjale juurdepääsu tagamiseks soovinud kasutada ka

Loode tn 14 kinnisasja omanik. Kaebaja esitatud fotodelt näib kohtule, et Loode tn 14

kinnisasjal Loode tn 16a kinnisasja poolses servas paikneva kahe hoone vahele on rajatud

värav, millest läbi pääseb Loode tn 16a kinnisasjalt Loode tn 14 kinnisasjale. Värav samas

asukohas nähtub ka 2023. a juunis tehtud fotolt, mis on nähtav Google Street View veebilehe

kaudu1. Google Street View kaudu nähtub, et Loode tn 14 kinnisasja teine juurdepääs viib

üksnes elumajani ega võimalda pääseda elumaja taha hoovi2. Seda arvestades ei saa

ebakohaseks pidada seda, et vastustaja pidas oluliseks, et Loode tn 14 kinnisasjale oleks

tagatud juurdepääs ka Loode tn 16a kinnisasja kaudu. Võimalik, et Loode tn 16a kinnisasja

kasutamine juurdepääsuteena Mäe tn 15 ja Loode tn 14 kinnisasjade omanike poolt ei ole nii

sage, et maapinnale jääksid selgesti välja joonistuvad rehvijäljed, kuid sellest ei saa järeldada,

et neil puuduks üldse vajadus Loode tn 16a kinnisasja juurdepääsuteena kasutada. Asjaolu, et

Mäe tn 15 ja Loode tn 14 kinnisasjade omanikud on vastustajale väljendanud soovi Loode tn

16a kinnisasja omandamiseks juurdepääsuteena kasutamiseks, kinnitab kohtu hinnangul siiski

piisavalt nende vastavat vajadust. Kaebaja on küll väljendanud, et Loode tn 16a kinnisasja

omandamisel oleks ta nõus seadma servituudid Mäe tn 15 ja Loode tn 14 kinnisasjade

omanike kasuks juurdepääsude tagamiseks, kuid ei ole märkinud, et oleks nõus seda tegema

tasuta. Vastustaja on pidanud oluliseks, et nii Loode tn 16, Mäe tn 15 kui ka Loode tn 14

kinnisasjade omanikele oleks tagatud Loode tn 16a kinnisasja võrdne kasutusõigus, st et muu

hulgas oleksid välistatud vaidlused servituudi seadmise üle (ulatus, tasu jne). Ehkki kaebaja ei

ole väitnud, et ta vajaks Loode tn 16a kinnisasja juurdepääsuks enda kinnistule, on vastustaja

siiski arvesse võtnud ka tema soovi Loode tn 16a kinnisasja kasutada. Kohtumenetluses on

kaebaja täpsustanud, et tema huvi Loode tn 16a kinnisasja omandamiseks on see, et kõnealune

kinnisasi oleks hooldatud, sh talvel lumi koristatud. Pole mõistlikku põhjust arvata, et

munitsipaalomandisse andmise korral poleks Loode tn 16a kinnisasi hooldatud. Loode tn 16a

kinnisasja munitsipaalomandisse andmise korral on kinnisasja korrasoleku tagamise, sh lume

koristamise ja prügi ladustamise vältimise kohustus vastustajal. Asjaolu, et vastustaja pole

seni Loode tn 16a kinnisasja hooldanud, on arusaadav, sest siiani pole see kinnisasi ka

vastustajale kuulunud ja tal pole olnud kohustust seda korras hoida.

Vastustaja on arvestanud kõikide osapoolte huvisid ning pidanud oluliseks leida lahendus, kus

Loode tn 16a kinnisasja saaksid võrdselt kasutada nii Loode tn 16, Mäe tn 15 kui ka Loode tn

14 kinnisasjade omanikud. Sellist lahendust võimaldab Loode tn 16a kinnisasja

munitsipaliseerimine. Ühestki õigusaktist ei tulene vastustajale kohustust põhjendada

munitsipaliseerimist mõne laiema avaliku huviga. Piisav on, kui vastustaja näitab ära, et see

on konkreetse kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanike huvide tasakaalustamiseks vajalik

ja mõistlik. Vastustaja on selle nõude praegusel juhul täitnud.

16. Kaebaja märkis, et vastustaja huvi Loode tn 16a kinnisasja munitsipaliseerimiseks on

ilmnenud alles vaidlustatud haldusaktist ning üheski eelnevas kirjalikus dokumendis (sh

1 https://www.instantstreetview.com/@59.365577,27.404736,75.97h,-2.26p,1.64z,73ut8R40mOSIx_6Bmt8E7g

2 https://www.instantstreetview.com/@59.365379,27.405087,45.81h,-16.55p,1.65z,WFtndTn7FfoF3qkidaXxhw

3-23-741

planeeringutes) ei ole sellele viidatud. Vastustaja kohtumenetluses antud selgitustest ilmneb,

et Loode tn 16a kinnisasja munitsipaliseerimise ideeni ongi vastustaja jõudnud aegamööda,

kuna vaidlus on kestnud pikka aega ning Loode tn 16, Mäe tn 15 ja Loode tn 14 kinnisasjade

omanikud ei ole suutnud omavahel kokkulepet saavutada. Kuna vastustaja ei olnud varem

Loode tn 16a kinnisasja munitsipaliseerimist kaalunud, ei saanud ta sellele varasemates

dokumentides ka osutada.

17. Kaebajale ei tule ühestki õigusaktist õigust nõuda, et Loode tn 16a kinnisasi

võimaldataks just tal omandada olukorras, kus vastustaja on ära näidanud, et vajalik on kõigi

piirnevate kinnisasjade omanike huvide tasakaalustamiseks kinnisasja andmine

munitsipaalomandisse. Ka MaaRS § 312

lõikest 2 ilmneb, et kui maatükk kuulub

munitsipaalomandisse andmisele, siis seda ei käsitata kinnisasjaga liitmiseks sobiva maana.

Sama põhimõte tuleneb määruse nr 24 § 3 lõikest 7, mis näeb ette, et kui on välja selgitatud,

et maa on otstarbekas anda munitsipaalomandisse, lõpetatakse teise isiku taotluse alusel

algatatud maa omandamisele suunatud menetlus. Kohtupraktikas on ka varem rõhutatud, et

reformimata maa munitsipaalomandisse andmine on teise kinnisasjaga liitmiseks omandamise

suhtes prioriteetne (vt Tartu Ringkonnakohtu 9. märtsi 2021. a otsus asjas nr 3-19-1406, p

30).

18. Kuna vastustaja soovib Loode tn 16a kinnisasja iseseisvalt kasutatava maaüksusena

munitsipaalomandisse tagamaks piirnevatele kinnisasjadele juurdepääsud, on tegu teena

kasutatava maaga. Teemaale on olemuslik ribakuju ning sellist kuju ei saa taolist tüüpi maa

puhul pidada vältimist vajavaks. Samuti ei muutu Loode tn 16a kinnisasja

munitsipaliseerimisega Loode tn 16 kinnisasja senine kuju, mida saab kohtu hinnangul pidada

terviklikuks ja otstarbekaks ning mille korrigeerimine pole vajalik Loode tn 16a kinnisasjaga

liitmise kaudu. Eeltoodut arvestades ei saa Loode tn 16a kinnisasja iseseisvalt kasutatava

maaüksusena munitsipaliseerimist pidada ka maakorralduse nõuetega vastuolus olevaks.

19. Kaebaja on vastustajale ette heitnud ka ärakuulamis- ja selgitamiskohustuse rikkumist.

HMS § 40 lõige 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited. Isegi kui möönda ärakuulamiskohustuse rikkumist, ei nähtu

praegusel juhul kohtule, et see oleks võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja ei ole

kohtumenetluses esile toonud ühtegi sellist asjaolu, mis oleks pidanud tingima vastustaja

poolt teistsuguse sisuga otsuse tegemise. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks

tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või

et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja

otsustamist. Seega ei saa võimalik ärakuulamiskohustuse rikkumine praegusel juhul tingida

vaidlustatud korralduse tühistamist.

Seda aga, milles seisneb HMS §-s 36 sätestatud selgitamiskohustuse rikkumine, pole kaebaja

täpsemalt lahti selgitanud. Kohtule ei ole selgitamiskohustuse rikkumine äratuntav.

20. Eeltoodust tulenevalt pole alust vastustaja 22. novembri 2022. a korralduse nr 919 ja 21.

märtsi 2023. a vaideotsuse nr 1216 tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

21. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal.

Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja

3-23-741

kuludokumente esitanud, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1).

Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)