2-25-17487/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tartu, 13. aprill 2026

Tsiviilasja number

2-25-17487

Tsiviilasi

A.N-i hagi I.L A.N-i vastu elatise saamiseks

Tsiviilasja hind

2715 eurot 66 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A.N (isikukood XXX, elukoht XXX-i),

seaduslik esindaja H.O (ema) (isikukood XXX),

lepinguline esindaja Mehis Adamson

Kostja I.L (isikukood XXX, elukoht XXX-i),

lepinguline esindaja Katrin Jennsen

Kohtuistungi toimumise aeg

09.02.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.N-i 17.10.2025 hagi I.L-i vastu edasiulatuva ja tagasiulatuva elatise

saamiseks osaliselt.

2. Mõista I.L-ilt A.N-i kasuks välja 1217 eurot 42 senti elatisena perioodil

24.06.2025–31.03.2026.

3. Mõista I.L-ilt A.N-i kasuks alates 01.04.2026 kuni A.N-i täisealiseks saamiseni

(26.02.2040) – välja arvatud iga aasta 24. juunist kuni augusti teise nädala lõpuni,

kui ülalpidamist antakse vahetult – välja igakuine elatis 169 eurot 92 senti, mis

on 53,33% perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel arvutatud summast (295 eurot

86 senti (baassumma) + 62 eurot 76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga

aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027), lähtudes baassumma indekseerimisest

ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse

(kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

4. Kohustada I.L-i tasuma p-des 2 ja 3 nimetatud elatis H.O arvelduskontole nr

EE681010011635795222. Kohustada I.L-i tasuma p-s 3 nimetatud igakuist elatist

hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette, märkides selgitusse

lapse nime, sõna elatis ning kuu, mille eest elatist tasutakse.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada

tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale

kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu

määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada

tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud.

Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.N (hageja) esitas 17.10.2025 hagi I.L-i (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks

välja mõista igakuine elatis perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud määras ning

tagasiulatuv elatis PKS § 108 mõttes alates 24.06.2025. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja

26.02.2022. Hageja põlvneb kostjast ja H.O-st (ema).

1.1. Hagiavalduse kohaselt elab hageja alates vanemate kooselu lõpust 23.06.2025 ema

juures, kostja ei panusta hageja ülalpidamisse ja ema kannab kõik hageja ülalpidamisega

seotud kulud. Hageja viibib kostja juures Tartu Maakohtu 29.07.2025 määrusega tsiviilasjas

nr 2-25-10739 kehtestatud suhtluskorra järgi neli ööpäeva kuus.

1.2. Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse ja 20.10.2025 taotluse

täienduse, milles palus rakendada hagi tagamise abinõusid ning kohustad kostjat tasuma

hagejale kohtumenetluse ajal PKS §-s 101 sätestatud määras elatist. Hageja selgitas, et taotleb

hagi tagamist põhjusel, et kohtuasja lahendamine võib võtta aega, hageja vajab aga

ülalpidamist iga päev. Kostja ei ole seni kordagi hagejale ülalpidamist andnud. Menetlusaegse

elatise tasumise kohustus välistab ka olukorra, kus elatise mittetasumisel võib hageja kasuks

väljamõistetava elatise võla tasumine käia kostjale üle jõu.

2. Tartu Maakohus võttis 21.10.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale tähtaja

21 päeva, et esitada hagi ja hagi tagamise taotluse kohta kirjalik vastus. Kohus lükkas hagi

tagamise taotluse lahendamise TsMS § 384 lg 1 kohaselt edasi, et küsida eelnevalt selle kohta

kostja seisukohta. Kohus selgitas, et Riigikohtu seisukoha järgi võib kohus TsMS § 384 lg 3

teise lause kohaselt kostja enne hagi tagamist ära kuulata, kui see on ilmselt mõistlik,

eelkõige, kui taotletud on vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist (RKTKm

13.06.2018, 2-17-16889/38, p 19; RKTKm 07.11.2018, 2-18-6491/38, p 16).

2.1. Kostja esitas 11.10.2025 hagile kirjaliku vastuse (dtl 41–44), milles vaidles nii hagile kui

ka hagi tagamise taotlusele vastu. Kostja leidis, et hagi tagamise nõue ei ole põhjendatud ning

hagi tagamise eeldused ei ole täidetud (dtl 41–42).

Kostja leidis, et põhinõue ei ole põhjendatud, sest kostja peab hagejat üleval vahetult. Kostja

osaleb lapse kasvatamises ning soovib seda teha võrdses ulatuses lapse emaga. Asjaolu, et

lapse ema on senini takistanud isal oma vanema kohustusi täita lapse emaga võrdes ulatuses,

ei ole aluseks elatise väljamõistmisele. Kostja palub jätta elatise täielikult välja mõistmata.

Käesoleva nõude esitamisest nähtub, et lapse ema eesmärk lapse ja isa suhtluse takistamisel

ongi olnud elatise väljamõistmine kostjalt. Kui kohus leiab, et elatis siiski on põhjendatud

kostjalt välja mõista, taotleb kostja, et kohus vähendaks PKS § 102 lg 2 alusel elatise

kohustuse suurust seetõttu, et laps veedab olulise osa asjast koos isaga, mis on mõjuvaks

põhjuseks elatise vähendamisel (dtl 42–43).

2.2. Tartu Maakohus jättis 18.11.2025 määrusega hageja 17.10.2025 hagi tagamise taotluse

rahuldamata, leides, et hageja ei ole piisavalt põhistanud TsMS § 377 lg 2 mõttes ohtu, et hagi

tagamata jätmise korral osutub kostja varandusliku seisundi tõttu osaliselt või täielikult

võimatuks täita hagi rahuldava kohtulahendi jõustumise ajaks sissenõutavaks muutunud

elatise nõuet. Hagis ei ole piisavalt põhistatud ka seda, et ema varandusliku seisundi tõttu ei

jätkuks hageja toimetulekuks menetluse kestel piisavalt vahendeid (dtl 45–47).

2.3. Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks 09.02.2026 kohtuistungi (dtl 96–102), kus

osalesid hageja ema, hageja lepinguline esindaja, kostja ning kostja lepinguline esindaja.

Hageja selgitas, et laps viibib isa juures kuus ööpäeva kuus, seega ei ole alust elatise

vähendamiseks alla miinimumi. Tagasiulatuvast elatisest hageja ei loobu, kuna 2025. aasta

jaanipäevast kuni hagi esitamiseni ei laekunud kostjalt ühtegi makset. Pooled on suveperioodi

suhtluskorra eraldi kokku leppinud ja ka selle, et suveperioodil kannab lapse kulud see vanem,

kelle juures laps on vahetult ning vanemad suvekuudel (iga aasta 24.06– augusti teise nädala

lõpuni) elatist ei nõuta, see on seotud vanemate kokkuleppega. Tartu Maakohtu 21.11.2025

määrusega tsiviilasjas nr 2-25-10739 on kindlaks määratud poolte suhtluskord (dtl 53–59).

Kohus palus hagejal kohtuistungil enda nõuet täpsustada ning selgitada, kas edasiulatuvat

elatist soovitakse selliselt, et suvekuude eest seda ei nõuta. Hageja küll justkui ütles, et jääb

selle juurde, et elatist suvekuude eest ei soovi, kuid jäädi hagiavalduses toodud kujul esitatud

taotluste juurde, kohus selgitas, et kohtulahend on täitedokument (kohtuistung 07.02.2026,

salvestus 09:00 ja edasi). Kostja selgitas, et kuna hageja võttis välja kolides kaasa kõik, mis

kostja oli lapsele ostnud (asjad, mööbli, riided), sh oli ühine eluase pärast ema väljakolimist

mööblist tühi vaba, loeb kostja seda vahetuks ülalpidamiseks tagasiulatuvalt. Kostja sõnul

viibib laps vastavalt suhtluskorrale kaheksa päeva kuus isaga. Kostja selgitas, et on nõus ka

edaspidi tasuma elatist 152 eurot 50 senti kuus, nagu seni. Kostja võttis tagasiulatuva elatise

osas hagi õigeks 600 euro ulatuses, kuid vaidles tagasiulatuva elatise nõudele 600 eurot

ületavas osas vastu (dtl 99–100).

Kohus selgitas, et kui kostja tahab väita, et tagasiulatuva elatise nõue peaks olema väiksem

põhjusel, et ema võttis välja kolides asjad kaasa, peab kostja seda tõendama (dtl 98). Kohus

selgitas elatiskalkulaatori põhjal elatise summa arvutuskäiku, et kui eeldada, et hageja viibib

kostja juures 7–8 päeva kuus, siis on tasutud vahetult 53,3% ülapidamiskohustusest, 47,7%

jääks kostjal tasuda, summa oleks 143 eurot 90 senti. Vanemad selgitasid, et neil on

suhtluskorra kohta kohtulahend (Tartu Maakohtu 21.11.2025 määrus tsiviilasjas nr 2-25-

10739). Pooled vaidlesid selle üle, mitu päeva kuus laps keskmiselt kostja juures on kuus,

seitse või kaheksa (dtl 99).

Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist ning tõi välja, et nii edasi- kui tagasiulatuva elatise

puhul eeldatakse, et vanem kannab kulud vahetult ajal, kui laps tema juures on ja seda saab

elatise välja mõistmisel arvestada. Lahuselava vanema juures viibimise kohta PKS § 101 lg 6

mõttes sai RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42 kirja, et kui on suhtluskorra määrus, mida

reaalselt ei täideta, saab lahuselava vanema juures viibimise tegelik aeg olla PKS § 102 lg 2

mõttes mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud määra, mida peab

tõendama pool, kes sellele tugineb. Mõte on see, et elatist välja mõistes ei vaieldaks

lahuselava vanema juures viibimise tundide üle. See tähendab ka seda, et kui hageja leiab, et

viibimise aeg on väiksem kui suhtluskorra lahendi järgi, peab tema seda tõendama.

2.4. Kostja esitas 09.03.2026 seisukoha, milles leidis, et põhjendatud on arvutada elatist

selliselt, et lähtutakse sellest, et hageja on kostja juures keskmiselt kaheksa päeva kuus.

Kostja esitas lisaks ka tõenditena vanematevahelise sõnumivahetuse, millega soovis näidata,

et kostja soov hageja koos olla on sisuline ning ema püüab hageja koosolemisele

põhjendamatuid takistusi teha (dtl 105–114).

2.5. Hageja esitas 16.03.2026 seisukoha, milles leidis, et puuduvad alused PKS § 101 kohase

elatise vähendamiseks ning esitas kohtule enda koostatud ülevaate, selle kohta, millal hageja

tema hinnangul kostja juures on olnud ja vanematevahelise sõnumivahetuse (dtl 118–130).

2.6. Kostja esitas 23.03.2026 seisukoha, milles leidis, et hageja koostatud ülevaade

väidetavatest isa juures olemise aegadest ei ole tõend. Muud tõendid on asjakohatud, sest need

ei puuduta sõnumivahetuse kuupäevade järgi vaidlusalust perioodi. Kostja esitas ka

menetluskulude nimekirja (dtl 131–135).

2.7. Hageja esitas 23.03.2026 seisukoha, milles jäi hagi juurde ning selgitas, et kostja ei ole

tegelikkuses suhtluskorda täitnud. Kostja ei anna ka vahetult ülalpidamist ajal, kui hageja

tema juures on. Hageja esitas ka menetluskulude nimekirja (dtl 138–140).

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus on tutvunud kohtuasja materjalidega ning korraldanud kohtuasja arutamiseks

09.02.2026 kohtuistungi. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele tõendamiskoormist, määras

eelmenetluse lõppemise kuupäeva, pikendas seda kuni 16.03.2026 (k.a) ning andis lõplike

seisukohtade esitamiseks tähtaja kuni 23.03.2026 (k.a). Pooltel oli võimalik enda seisukohad

saata ning esitada tõendeid enda nõude või vastuväite aluseks olevate asjaolude kohta. Kohus

leiab, et hagi edasiulatuva ja tagasiulatuva elatise saamiseks tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus põhjendab enda seisukohti alljärgnevalt. Kohus käsitleb esmalt edasiulatuva elatise

elatisenõuet (I) ning seejärel tagasiulatuva elatise nõuet ja teeb menetluslikud otsustused (II).

I

4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista igakuine elatis PKS §-s 101 sätestatud määras

alates hagi esitamisest 17.10.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et

hagejal võib olla õigus nõuda kostjalt elatist PKS § 96, § 97 p 1, § 99–101 järgi eeldusel, et

täidetud on järgmised tingimused:



poolte vahel on põlvnemissuhe, millest tuleneb ülalpidamiskohustus



hageja on alaealine



kostja on ülalpidamiskohustust rikkunud



hageja ülalpidamisnõude ulatuse määravad tema kõik eluvajadused, sh tema võimete

ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutused, ning

tema kasvatamise kulud



kui elatist taotletakse PKS §-s 101 sätestatud määras, eeldatakse, et nii suured on

hageja vajadused ning neid eraldi tõendama ei pea



kui elatist taotletakse PKS §-s 101 sätestatud määras, võib elatis olla väiksem

lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse, kohustatud vanema juures viibimise aja ja

mastaabisäästu tõttu (PKS § 101 lg-d 5–7)



elatis võib olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa, kui kohustatud vanem

tõendab PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuva põhjuse elatise vähendamiseks

5. Kohus tuvastab ja pooled selle üle ka ei vaidle, et rahvastikuregistri andmetel põlvneb

hageja kostjast ning on alaealine. Hageja saab täisealiseks 26.02.2040. Kuivõrd alaealise lapse

abivajadust PKS § 97 p 2 järgi eeldatakse, ei pea hageja enda abivajadust ülalpidamisnõude

rahuldamise eeldusena tõendama.

Igakuine elatis ühele lapsele ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui PKS § 101 alusel

arvutatud summa. Eelduslikult kulub lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kahekordne

PKS § 101 alusel arvutatud summa ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste suurust

tõendada (RKTKo 07.02.2018, 2-16-118651/31, p 14). Kuivõrd hageja on palunud kostjalt

välja mõista igakuise elatise PKS §-s 101 sätestatud määras, ei pidanud ta igakuiseid vajadusi

tõendama.

6. Kostja leidis, et elatist tuleks vähendada PKS § 101 lg 6 kohaselt. Kui laps viibib

kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

6.1. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab PKS § 101 kohase miinimumelatise suuruse

väljaarvutamisel vähendama elatist proportsionaalselt kohustatud vanema juures viibimise

ajaga automaatselt, sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema

juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub

suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel

juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla PKS § 102 lg 2 mõttes

mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla PKS §-s 101 sätestatud määra (RKTKo

22.06.2022, 2-19-19160/42, p-d 14.6, 14.7).

6.2. Pooled tuginesid sellele, et praeguses asjas kehtib nende vahel kohtulahendiga kindlaks

määratud suhtluskord alates 2025. aasta lõpust. Tartu Maakohtu 21.11.2025 määrusega

tsiviilasjas nr 2-25-10739 (dtl 53–59) on kindlaks määratud suhtluskord selliselt, et hageja

viibib kostja juures paarisnädalatel (48. nädal, 50. nädal jne) neljapäevast pühapäevani.

Neljapäeva lõunal võtab isa lapse lasteaiast. Kui laps lasteaias ei viibi, siis võtab isa lapse ema

elukohast kl 13.00. Ema võtab lapse isa elukohast pühapäeval kl 18.00.Kohtumääruses on

lisaks kindlaks määratud, et suvisel ajal viibib laps kummagi vanema juures ühe nädala kaupa

pühapäeva õhtust pühapäeva õhtuni. Lapse üleandmine toimub pühapäeval kl 18.00. Lapsele

läheb järgi see vanem, kelle juurde laps suhtluskorra järgi läheb. Suvine suhtluskord algab

jaanipäeva järgsel esimesel pühapäeval. Suvine suhtluskord kestab kuni augusti teise nädala

lõppemiseni. Viidatud kohtumäärus jõustus 10.12.2025.

7. Kohus leiab, et edasiulatuva elatisenõude osas tuleb alates 2025. aasta detsembrist aluseks

võtta Tartu Maakohtu 21.11.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-10739 kindlaksmääratud

suhtluskord ning lähtuda sellest, et laps viibib lahuselava vanema juures 7–14 päeva, mille

tõttu tuleb elatist vähendada proportsionaalselt kostjaga koos veedetava aja võrra PKS § 101

lg 6 kohaselt. Suhtluskorra kohtulahendist lähtudes tuleb rahuldamata jätta ka elatisenõue

suvel, kui kumbki vanem täidab lapse ülalpidamiskohustust PKS § 100 lg 2 mõttes vahetult.

7.1. Riigikohus on leidnud, et kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või

vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda

reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses (RKTKo 13.06.2025, 2-23-

8691/35, p 13.1; 31.03.2025, 2-17-6713/196, p 29; 12.05.2021, 2-18-6491/96, p 14.1). Kui

lapse tegelik elukorraldus ei vasta kohtulahendis või kokkuleppes toodule, on sellele

mittevastavusele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see

eeldus ümber lükata (RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691/35, p 13.1). Kohus selgitas kohtuistungil

pooltele tõendamiskoormist (dtl 100–102).

7.2. Pooled on esitanud kohtule tõendina vanematevahelise sõnumivahetuse, millega nad on

soovinud tõendada hageja ja kostja tegelikku suhtlemise aega. Kostja esitas kohtule vanemate

sõnumivahetuse (dtl 108–114), kuid ükski sõnumitest ei puuduta lapsega suhtlemist pärast

kohtumäärust 21.11.2025, seega kostja tõenditest ei nähtu, et hageja suhtleks kostjaga muu aja

jooksul kui sai kindlaksmääratud kohtumääruses.

7.3. Hageja esitas kohtule tõendina vanemate sõnumivahetuse (dtl 122–128) ja enda koostatud

nimekirja aegade kohta, millal hageja kostja juures väidetavalt viibis (dtl 129–130). Kohus

leiab, et ka hageja esitatud tõendid ei anna alust kalduda kõrvale kohtumäärusega

kindlaksmääratud suhtluskorrast, sest ükski vanemate saadetud sõnum ei puuduta perioodi

alates 21.11.2025 ning ise koostatud loetelu aegadest, millal hageja väidetavalt kostja juures

viibis ei ole kohtumenetluses tõend TsMS § 229 lg 2 mõttes, tegemist on menetlusosalise

seletusega, mis ei ole antud vande all. Riigikohus on selgitanud, et hagimenetluses ei ole

menetlusosalise seletus tõend, kui see ei ole antud vande all. Ainuüksi asjaolu, et poole seletus

on koostatud kirjalikult, ei võimalda seda pidada dokumentaalseks tõendiks (RKTKo

26.10.2021, 2-19-7379/61, p 21).

7.4. Kohus leiab, et kuivõrd kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja viibiks kostja juures

kohtumäärusega kindlaks määratud suhtluskorraga võrreldes erineva aja, tuleb edasiulatuva

elatisenõude osas alates 2025. aasta detsembrist aluseks võtta Tartu Maakohtu 21.11.2025

määrus tsiviilasjas nr 2-25-10739 ning vähendada PKS § 101 lg 6 alusel elatist

proportsionaalselt kostja juures viibitava aja tõttu ning jätta suvekuudel (24.06–augusti teise

nädala lõpp) elatisenõue rahuldamata, sest kumbki vanem peab PKS § 100 lg 2 mõttes hagejat

suvekuudel ülal vahetult. Kohus käsitleb edasiulatuva elatisenõude suurust alates 01.12.2025

täpsemalt järgnevalt.

8. Edasiulatuva elatisenõude suuruse osas vaidlevad pooled selle üle, kas täidetud on eeldus,

et hageja viibib PKS § 101 lg 6 mõttes vähemalt seitse päeva kostja kui lahuselava vanema

juures. Kohus selgitab alustuseks lahuselava vanema juures viibimise kohta kaks olulist

põhimõtet.

8.1. Esiteks on Riigikohtu suunised olnud, et lahuselava vanema juures viibimise aja

arvestamisel PKS § 101 lg 6 mõttes ei lähtuta tunnipõhisest arvestusest. Kohtuasjades on

kõlanud väiteid, et kui laps magab öösel siis tema peale ei kulu raha ning kui ta lasteaias on,

saab ta seal kõhu täis ning kui laps võetakse lahuselava vanema juurde poole päeva pealt,

tuleks hakata arvutama tunde, millal laps üleval on ja anda ülalpidamist tundide järgi.

Riigikohus on tunnipõhist lähenemist selgelt eitanud näiteks kohtuasjas, kus lapsed olid

lahuselava vanema juures ligikaudu 40% ajast, kui sooviti väita, et kostja juures on lapsed 144

tundi, laste ema juures aga 528 tundi. Riigikohus leidis, et vanemate vahetut ülalpidamist saab

jaatada ka juhul, kui laps on olulise osa kummagi vanema juures (nt 40%) (RKTKo

12.05.2021, 2-18-6491/96, p 13 jj). Põhjendatult on Riigikohus arvesse võtnud, et edasiulatuv

elatisenõue on tulevikus tekkiv nõue TsMS § 369 ning tõendid praeguse elukorralduse kohta

on üksnes indikaatorid ja kaudsed tõendid lapse ülalpidamise vahetu kandmise kohta

tulevikus, seetõttu oleks tunnipõhisest jaotusest lähtumine ka eesmärgipäratu.

8.2. Teiseks tuleb tähelepanu juhtida sellele, et ka asjaolu, et suhtluskorra kohtulahendi järgi

on lahuselava vanema juures viibimise aeg vähem kui seitse päeva ei tähenda, et lahuselava

vanema juures viibimise aega kohtulahendi järgi ei saaks proportsionaalselt arvestada.

Riigikohtu lahendiga loodud süsteem ja tõendamiskoormise jaotus olid suunatud sellele, et

kui suhtluskorra kohtulahendist ei nähtu, et laps oleks lahuselava vanema juures vähemalt

seitse päeva, saab kohus lahuselava vanema juures viibimise aega arvestad, kui kostja sellisele

vastuväitele tugineb ning seda tuleb analüüsida mõjuva põhjusena PKS § 102 lg 2 mõttes,

mitte kohtu omal algatusel PKS § 101 kohase elatise väljaarvutamiseks (RKTKo 22.06.2022,

2-19-19160/42, p-d 14.7, 15.5). Selline lähenemine kujundati aruteludel seadusandjaga ja

ümarlaudadel koostöös kõigi kohtuastmetega eesmärgiga lihtsustada kohtute tööd ja seda

kohtutele selged ootused selle kohta, mida kohtud peavad elatise suuruse juures arvestama.

9. Kohus leiab, et praeguses asjas tuleb alates 2025. aasta detsembrikuu eest nõutava

edasiulatuva elatise puhul arvestada, et hageja viibib kostja juures PKS § 101 lg 6 mõttes

keskmiselt vähemalt seitse päeva kuus. Nõustuda ei saa hageja väitega, et suhtluskorra

kohtulahendi järgi viibib hageja kostja juures keskmiselt kuus ööpäeva kuus, hageja hinnang

Riigikohtu suunistele mitte laskuda tunnipõhisesse arvestusse ning teiseks ei oleks hageja

arvutused isegi tunnipõhise arvestuse kohaselt õiged. Kui hageja on suhtluskorra

kohtumääruse järgi paarinädalate neljapäevast kl 13.00 kuni pühapäevani kl 18.00 kostja

juures, kannab kostja hageja ülalpidamiskulud PKS § 100 lg 2 mõttes vahetult keskmiselt

seitsme ööpäeva jooksul kuus, seda isegi juhul, kui mitte arvestada kostja juures viibimise

ajaks kaheksat päeva, vaid võtta neljapäeva ja pühapäeva arvesse poolikute päevadena.

Suvekuude eest tuleb suhtluskorra kohtumäärust arvestades jätta PKS § 100 lg 2 järgi

elatisenõue rahuldamata.

Kohus leiab, et kuna hageja viibib kostja juures suhtluskorda reguleeriva kohtulahendi alusel

ja hageja ei ole tõendanud, et tegelik elukorraldus ei vasta lahendis toodule, tuleb PKS § 101

lg 6 alusel vähendada elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava

ajaga. Kohus toob edasiulatuva elatise tulevikus tekkiva korduva kohustusena välja

kohtulahendi resolutsioonis õigusselguse tagamiseks välja alates 01.04.2026 ning arvutab

sellele eelnenud aja eest välja elatise kindla summana.

10. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks alates 01.04.2026 välja mõista igakuine elatis

PKS § 101 alusel arvutatud määras. Edasiulatuv elatis tuleb PKS § 101 lg 2 kohaselt välja

mõista muutuva suurusena. Praegu on elatise suurus 169 eurot 92 senti.

10.1. Elatis PKS § 101 alusel arvutatud suuruses oleks 318 eurot 62 senti, millest 295 eurot 86

senti on baassumma + 62 eurot 76 senti on 3% brutokuupalgast, millest on PKS § 101 lg 5

järgi maha arvutatud 40 eurot, mis on pool lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 mõttes PKS § 101 lg-

te 3–5 kohaselt. Lisaks tuleb PKS § 101 lg 6 järgi elatisenõudest maha arvata aeg, kui laps on

lahuselava vanema juures. Kuivõrd hageja viibib kostja juures keskmiselt seitse päeva kuus,

täidab ta ülalpidamiskohustust vahetult 46,67%.

Seega on alates 01.04.2026 edasiulatuv elatis 53,33% PKS § 101 alusel arvutatud summast

ehk praeguse seisuga 169 eurot 92 senti kuus, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

kuni hageja täisealiseks saamiseni 26.02.2040 igakuise elatisena, välja arvatud igal aastal

perioodi eest, mis jääb vahemikku 24.06–augusti teise nädala lõpp, kui vanemad täidavad

Tartu Maakohtu 21.11.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-10739 kindlaks määratud

suhtluskorra järgi ülalpidamiskohustust vahetult. Suveperioodi elatisenõue tuleb PKS § 100 lg

2 järgi jätta rahuldamata.

10.2. Kohus selgitab, et elatist makstakse PKS § 100 lg 4 järgi iga kalendrikuu eest ette.

Hageja on palunud tasuda igakuine elatis hageja ema, arvelduskontole nr

EE681010011635795222. Riigikohus on leidnud, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud

siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps

elab ja kes lapse eest hoolitseb (RKTKm 16.01.2013 3-2-1-159-12, p 11). Kohus märgib, et

elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks, selgitusse tuleb märkida lapse nimi ja sõna elatis.

10.3. Kohus selgitab, et elatise summa muutub PKS § 101 lg 2 alusel iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga

muutusest PKS § 101 lg-te 3 ja 4 järgi ning arvestades lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste

seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse

muutumisele järgnevast kuust. Kohus lisab selgituseks kostjale, et kehtiva elatisenõude

suuruse saab välja arvutada aadressil: https://www.justdigi.ee/elatiskalkulaator/. Kohus

käsitleb järgnevalt eraldi hageja elatisenõuet perioodil 24.06.2025–31.03.2026.

II

11. Kohus käsitleb järgnevalt n-ö tagasiulatuva elatisega seonduvaid eelduseid. Kohus

analüüsib kui palju on kostja hageja ülalpidamises perioodil 24.06.2025–31.03.2026 osalenud

ning millises ulatuses ülalpidamist andnud.

11.1. Kohus selgitab, et kostja tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse rikkumise hindamiseks

tuleb PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt hinnata, kas kostjal oli kohustus täita ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel või pidas kostja hagejat vahetult ülal temaga koos elades ja

tema kasvatamises osalemises. Lapse elatisenõude puhul tuleb PKS § 100 lg 3 teise lause järgi

arvestada vanemate kokkuleppega ettenähtut. Kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude

esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks

tagasiulatuvalt elatist välja mõista (RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13).

11.2. Riigikohtu praktika järgi peab mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes tuginema

kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama.

Mõjuvad põhjused on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses toodud näidisloeteluna. Kohus saab

hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades (RKTKo

22.06.2022, 2-19-19160/42, p-d 15.2 ja 15.3).

11.3. Tagasiulatuva elatise puhul tuleb arvestada sellega, et PKS § 108 eesmärk on kaitsta

ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille

rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud

isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Tagasiulatuvalt elatist välja

mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat

ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, arvestada tuleb

vanemate kokkulepet PKS § 100 lg 3 teise lause järgi (RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082/74, p

13; RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 12).

12. Kohus käsitleb esiteks elatisenõuet perioodil 01.12.2025–31.03.2026, kui poolte

suhtluskorda reguleeris suhtluskorra kohtulahend. Suhtluskorra kohtulahendit arvestades

viibis hageja keskmiselt seitse päeva kuus kostja juures, mida tuli igakuise PKS §-s 101

sätestatud määras elatise suuruse juures arvestada. Tollel perioodil olnuks igakuine elatis

lahuselava vanema juures viibimise aega arvestamata 301 eurot 74 senti (282 eurot 31 senti

baassumma + 59 eurot 43 senti on 3% brutokuupalgast, millest on PKS § 101 lg 5 järgi maha

arvatud 40 eurot, mis on pool lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 mõttes).

12.1. Kohus lähtub elatise suuruse arvutamisel suhtluskorra kohtulahendist, sest nagu eespool

välja toodud (p 7.2–7.4), ei tõendanud pooled et poolte suhtluskord oleks sellel perioodil

kohtulahendiga kindlaks määratud suhtluskorrast erinenud. Kuivõrd hageja viibis kostja

juures keskmiselt seitse päeva kuus, täitis ta ülalpidamiskohustust vahetult 46,67% ning

elatise suurus perioodil 01.12.2025–31.03.2026 saanuks olla 53,33% PKS § 101 alusel

arvutatud summast ehk praeguse seisuga 160 eurot 92 senti kuus.

12.2. Kohus leiab, et kostja on tõendanud, et ta on tasunud hagejale 01.12.2025–28.02.2026

igakuise elatisena 152 eurot 50 senti kohtule esitatud arvelduskonto ülekannetega (dtl 141).

Hageja elatisenõude perioodil 01.12.2025–28.02.2026 saab seetõttu rahuldada osaliselt,

kuivõrd kostja on neil kuudel 152 euro 50 sendi ulatuses kohustuse täitnud, tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 01.12.2025–28.02.2026 eest elatis 25 eurot 26 senti (482,76 –

457,5).

Kohus lisab, et võimalik, et kostja jätkas samas ulatuses raha maksmist ka märtsis ja aprillis,

mille kohta eelmenetluse lõppemise aega arvestades tõendeid esitada ei saanud. Kohus leiab,

et nende kuude osas saab kostja vajadusel esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

ulatuses, milles ta on elatise maksmise kohustuse juba täitnud, sest kohus sellega

kohtulahendi tegemisel arvestada ei saanud. Kohus loodab poolte mõistlikkusele arvestada

2026. aasta märtsis ja aprillis tasutud elatise summasid kokkuleppel selletagi.

12.3. Kohus lisab, et kuivõrd kohtule ei ole võimalik olnud esitada andmeid elatise tasumise

kohta 2026. aasta märtsis ja aprillis, märgib kohus kohtuotsuse resolutsiooni nende kuude eest

summad nii nagu need oleks täies ulatuses seni tasumata. Elatis 2026. aasta märtsi eest on 160

eurot 92 senti (kui kostja tasus 152 eurot 50 senti, on võlgnevus 8 eurot 42 senti) ning nagu

eespool mainitud on elatis 2026. aasta aprilli eest ja edasi 169 eurot 92 senti kuus.

13. Kohus käsitleb järgmisena elatist perioodil 24.06.2025–30.11.2025. Esiteks või märkida,

et aega, millal hageja viibis kostja kui lahuselava vanem juures reguleeris 08.08.2025–

21.11.2025 suhtluskorra kohtuasjas tehtud esialgse õiguskaitse määrus ning 21.11.2025–

30.11.2025 hagita menetlust lõpetav lahend suhtluskorra kindlaksmääramise vaidluses. Kohus

käsitleb 2025. aasta novembrikuist elatist ja selle arvutuskäiku seoses suhtluskorra

kohtumäärustega eraldi.

13.1. Osaliselt kohaldus perioodil 24.06.2025–30.11.2025 poolte suhtluskord, mis oli Tartu

Maakohtu 29.07.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-10739 reguleeritud esialgse õiguskaitse

korras selliselt, et hageja viibis kostja kui lahuselava vanema juures paarisnädala reedest kl

17.00/18.00 kuni pühapäevani kl 17.00/18.00, seega keskmiselt ligikaudu viis ööpäeva kuus.

13.2. Kohus leib, et elatisevõla kindlaksmääramisel perioodil 08.08.2025–20.11.2025 tuleb

lähtuda suhtluskorra esialgse õiguskaitse määrusest. Kostja on palunud arvestada tema juures

viibimise aega mõjuva põhjusena PKS § 102 lg 2 mõttes, mida kostja kinnitas ka

kohtuistungil (dtl 99) ning kohtule on esitatud tõendina esialgse õiguskaitse määrus (dtl 9–

15). Kohus leiab, et lähtuda saab esialgse õiguskaitse määrusest pooled ei ole tõendanud, et

hageja oleks kostja juures reaalselt viibinud mõnedel muudel aegadel või esineksid muud

alused, miks ei peaks eeldama, et lahuselava vanema juures viibimise ajal on kostja

ülalpidamist vahetult andnud.

13.3. Kostja on tõenditena esitanud kostja ja hageja seadusliku esindaja vahelised

sõnumivestlused vahemikus 17.03.2025–09.06.2025 (dtl 108–114), mis ei tõenda, et hageja

oleks perioodil 08.08.2025–20.11.2025 kostja juures viibinud muul ajal, kui esialgse

õiguskaitse määruses ette nähtud. Hageja tõenditena esitatud sõnumitest (dtl 122–128) ei

nähtu, et ükski vestlustest puudutaks perioodi 08.08.2025–20.11.2025.

Hageja esitas kohtule ka enda koostatud nimekirja aegade kohta, millal hageja kostja juures

väidetavalt viibis (dtl 129–130). Kohus leiab, et loetelu ei ole tõend TsMS § 229 lg 2 mõttes,

tegemist on menetlusosalise seletusega, mis ei ole antud vande all. Riigikohus on selgitanud,

et hagimenetluses ei ole menetlusosalise seletus tõend, kui see ei ole antud vande all.

Ainuüksi asjaolu, et poole seletus on koostatud kirjalikult, ei võimalda seda pidada

dokumentaalseks tõendiks (RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379/61, p 21).

13.4. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb perioodil 08.08.2025–20.11.2025 lähtuda

sellest, et elatist tuleb PKS § 102 lg 2 kohaselt vähendada lahuselava vanema juures viibimise

aja tõttu viis päeva kuus. Kohus lisab, et ka uue elatisesüsteemi juures jäi Riigikohtu praktikas

püsima põhimõte, et lahuselava vanema juures viibimise aeg on mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2

mõttes elatise vähendamiseks, sest eelduslikult annab vanem sel ajal ülalpidamist vahetult

(RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 23.3). Muid asjaolusid, mida oleks elatise suuruse jaoks

vaja arvestada nii, et hageja vahetu ülalpidamise eelduse oleks ümber lükanud (RKTKo

12.05.2021, 2-18-6491/96, p 13 jj), ei ole hageja kohtule esitanud.

13.5. Tollel perioodil olnuks igakuine elatis lahuselava vanema juures viibimise aega

arvestamata 301 eurot 74 senti (282 eurot 31 senti baassumma + 59 eurot 43 senti on 3%

brutokuupalgast, millest on PKS § 101 lg 5 järgi maha arvatud 40 eurot, mis on pool

lapsetoetusest PHS § 17 lg 3 mõttes). Kuivõrd hageja viibis kostja juures keskmiselt viis

päeva kuus, täitis ta ülalpidamiskohustust vahetult 33,33% ulatuses ning elatise suurus

perioodil 08.08.2025–20.11.2025 saanuks olla 66,66% PKS § 101 alusel arvutatud summast

ehk toonase seisuga 201 eurot 14 senti kuus. Kohus toob täpsemad arvutused välja järgnevalt.

14. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodil

08.08.2025–20.11.2025 elatisena välja 593 eurot 24 senti, mis hõlmab järgnevat:



155 eurot 72 senti 24 päeva eest 08.08.2025–31.08.2025 (201,14 × 24 ÷ 31)



201 eurot 14 senti 30 päeva eest 01.09.2025–30.09.2025



201 eurot 14 senti 31 päeva eest 01.10.2025–31.10.2025



35 eurot 24 senti (187,74 – 152,5) 01.11.2025–30.11.2025 eest

o

134 eurot 10 senti 20 päeva 01.11.2025–20.11.2025 (201,14 × 20 ÷ 30)

o

53 eurot 64 senti 10 päeva eest 21.11.2025–30.11.2025 (160,92 × 10 ÷ 30)

o

kostja tõendas, et tasus 152 eurot 50 senti 2025. novembri eest (dtl 141)

15. Kohus leiab, et viimasena tuleb käsitleda elatist perioodil 24.06.2025–07.08.2025. Kohus

analüüsib lahuselava vanema juures viibimise aega. Poolte esitatud tõenditest vanemate

sõnumivestluse kohta käsitleb perioodi 24.06.2025–07.08.2025 üksnes üks hageja esitatud

sõnum, millest ilmneb, et laps toodi tagasi kaks tundi varem (dtl 126), see ei muuda elatise

arvutamise põhimõtteid. Kostja ei ole selle perioodi kohta tõendeid esitanud ning kui ka

käsitada hageja seisukohta hageja kostja juures viibimise aja kohta asjaoludena, mille üle ei

vaielda (dtl 129), ei nähtu ka neist, et esineks alus 24.06.2025–07.08.2025 PKS §-s 101

sätestatud summat vähendada mõjuval põhjusel PKS § 102 lg 2 mõttes. Kostja ei ole

vahemikus 24.06.2025–07.08.2025 teinud hageja seadusliku esindaja kontole ühtki makset

(dtl 16–20, 100). Seega tuleb tolle perioodi eest välja mõista elatis PKS § 101 alusel

arvutatud suuruses.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista perioodil 24.06.2025–07.08.2025

elatisena kokku 438 eurot, mis hõlmab järgmiseid summasid:



68 eurot 13 senti 7 päeva eest 24.06.2025–30.06.2025 (301,74 × 7 ÷ 30)



301 eurot 74 senti 31 päeva eest 01.07.2025–31.07.2025



68 eurot 13 senti 7 päeva eest 01.08.2025–07.08.2025 (301,74 × 7 ÷ 31)

16. Kohus lisab, et analüüsis kohtuistungil vanemate sissetulekut (dtl 100), hageja ema bruto

sissetulek on 910 eurot. Püsikulud on lapsega seonduvad. Elavad hageja ema vanemate juures

aadressil, kommunaalid ja toitu jagavad vanematega. Teisi ülalpeetavaid ei ole. Kostja

sissetulek on 500 eurot kuus. Maaklerina sissetulek kuude lõikes erinev. Püsikuludeks

sidekulud 40 eurot, laenumakse 100 eurot ja kommunaalkulud 100–150 eurot. Teisi

ülalpeetavaid ei ole (dtl 100). Pooled ei ole esitanud enda raske majandusliku olukorra kohta

või oluliselt erineva sissetuleku kohta tõendeid. Seega ei ole PKS § 102 lg-te 1 ja 2 mõttes

muud mõjuvat põhjust, mille alusel võiks hageja tagasiulatuvat elatist vähendada alla PKS §-s

101 sätestatud miinimumsumma.

17. Kostja leidis, et tagasiulatuvat elatist peaks vähendama põhjusel, et hageja võttis

väljakolides kaasa mööbli. Kostja selgitas kohtuistungil, et kokkulepet, et kostja sedasi

vahetut ülalpidamist annab ei olnud. Kohus on kostjale selgitanud, et kui kostja tahab väita, et

tagasiulatuva elatise nõue peaks olema väiksem põhjusel, et ema võttis välja kolides asjad

kaasa, peab kostja seda tõendama (dtl 99). Kostja selliseid tõendeid esitanud ei ole. Kohus

lisab, et lahuselav vanem peab ülalpidamist andma eeskätt raha maksmise teel, mööbli kaasa

võtmine saanuks ülalpidamise andmise kohustuse ulatust vähendada vaid juhul, kui selline

oleks olnud vanemate kokkulepe PKS § 100 lg 3 mõttes. Kostja sellise kokkuleppe olemasolu

ei tõendanud.

18. Kohus leiab, et kokkuvõtvalt tuleb seega hagi rahuldada osaliselt ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja edasiulatuva elatisena alates 01.04.2026 kuni hageja täisealiseks

saamiseni välja elatis, mis on 53,33% PKS § 101 summast ehk praeguse seisuga 169 eurot 92

senti kuus, välja arvatud igal aastal perioodi eest, mis jääb vahemikku 24.06–augusti teise

nädala lõpp, kui vanemad täidavad Tartu Maakohtu 21.11.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-

25-10739 kindlaks määratud suhtluskorra järgi ülalpidamiskohustust vahetult.

Kohus leiab, et elatisevõlgnevusena perioodil 24.06.2025–31.03.2026 tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista 1217 eurot 42 senti (25,26 + 160,92 + 593,24 + 438). Kohus lisab, et

eelnimetatud summadest tuleb maha arvutada 152,5 × 2, kui kostja on juba tasunud 2026.

aasta märtsi ja aprilli eest hagejale elatist 152 eurot 50 senti nagu seni.

19. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 164 lg 1 järgi, mis sätestab, et

hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool

oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et menetluskulude jaotuse üldreeglist kõrvale kaldumise

alused puuduvad. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, märgib kohus, et

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

Susann Liin