3-26-1095/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1095

Haldusasi

R.X-i kaebus

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada R.X-i kaebus.

2. Jätta R.X-i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtumäärus avaldatakse jõustumisel tervikuna.

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

252 lg 7, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. R.X (kaebaja) esitas 13.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna ja Rae

valla peale. Kaebus sisaldab esialgse õiguskaitse taotlust.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

3. Kuigi kaebaja on suunanud oma tuvastamis- ja kohustamisnõuded Tallinna linna ja Rae

valla ehk haldusorganite vastu, on vaidlus sisu poolest tsiviilõiguslik. Kohtute infosüsteemi

andmetel on kaebajal pooleli vaidlus tsiviilasjas nr XXX, milles kaebaja ja tema laste isa

vaidlevad lastega suhtlemise korra üle. Tallinna linn ja Rae vald osalevad menetluses avalikku

huvi kaitsma õigustatud asutustena (eestkosteasutustena). Harju Maakohus on otsustanud

selles asjas esialgse õiguskaitse korras, millistel tingimustel on kaebajal õigus oma lastega

suhelda.

3-26-1095

4. Halduskohtu pädevuses ei ole sekkuda maakohtu menetluses olevasse tsiviilasja,

kontrollida ega muuta selles tehtud kohtulahendeid ega kontrollida menetluse õiguspärasust.

Selline pädevus on üksnes sama tsiviilasja lahendaval ringkonnakohtul ja Riigikohtul. Kui

kaebaja leiab, et eestkosteasutused ei ole esitanud kaebaja või tema laste kohta õigeid

andmeid või arvamusi, saab ta seda vaidlustada selles tsiviilasjas. Samuti on maakohtu asi

kontrollida, kas eestkosteasutus on täitnud korrektselt maakohtu esialgse õiguskaitse määrust.

Maakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule. Samuti on kaebajal

õigus nõuda selles tsiviilasjas dokumentide ja tõendite esitamist, sh eestkosteasutuselt.

Halduskohtu ülesanne ei ole kaebajale tsiviilasja tarvis tõendeid koguda. Tõendite kogumine

toimub menetluses, milles neid vaja on. Viidatud tsiviilasi on hagita menetlus, mis tähendab,

et kohtul on selles menetluses selgitamis- ja uurimiskohustus. Seega on maakohtul kohustus

koguda asja lahendamiseks vajalikud tõendid. Vajadusel saab kaebaja juhtida maakohtu

tähelepanu tõenditele, mida oleks vaja asjale täiendavalt juurde koguda.

5. Eeltoodud põhjendustel tagastab kohus kaebuse läbi vaatamatult.

6. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, mida ta esialgse õiguskaitse korras taotleb. Kohus

selgitab, et kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, siis ei ole halduskohtu

pädevuses lahendada ka esialgse õiguskaitse taotlust. Kohtute infosüsteemist on näha, et

kaebaja pöördus esialgse õiguskaitse taotlusega viidatud asjas ka maakohtu poole, kuid

maakohus keeldus seda läbi vaatamast, sest sarnane taotlus on kord juba lahendatud. Eeltoodu

ei anna kaebajale õigust pöörduda esialgse õiguskaitse taotlusega halduskohtu poole. Kohus

jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 27.04.2026 KOHTUMÄÄRUSEGA.

2(2)