2-25-103852/14 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-25-103852

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

13. aprill 2026, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi K. V. vastu

kahjuhüvitise ja viivise nõudes

Hagihind

4403, 31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (rk

12831829, Pärnu mnt 141, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: A. L. (e-post XXX)

Kostja: K. V. (ik: XXX; viibimiskoht Viru Vangla

Ülesõidu 1, Jõhvi)

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista K. V.lt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks kahjuhüvitis

4027,10 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivis 45, 52 eurot.

3. Välja mõista K. V.lt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivis

põhinõudelt (4027,10 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

08.03.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Välja mõista K. V.lt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks

menetluskulud 821, 20 eurot.

7. Välja mõista K. V.lt AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivis

väljamõistetud menetluskuludelt (821, 20 eurot) menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt toimus 29.08.2022 Sillamäel liiklusõnnetus, milles sõiduk

BMW 525D (XXX), mida juhtis kostja, sõitis otsa pargitud sõidukile OPEL VIVARO (XXX),

mis omakorda paiskus otsa sõidukile OPEL VECTRA (XXX). Kostja lahkus pärast

kindlustusjuhtumit kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki

BMW 525D (XXX) liikluskindlustus oli sõlmitud hageja poolt. Liiklusõnnetuse tulemusena

said sõidukid OPEL VIVARO ja OPEL VECTRA kahjustada ning hageja hüvitas kahju

4027, 10 eurot. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue

sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast

kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Hageja

palub kostjalt välja mõista kahju 4027,10 eurot ja viivise põhinõudelt seisuga 07.03.2025

summas 45,52 eurot ja edaspidi viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt alates 08.03.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

II KOSTJA VASTUS

2. Kostja vastuse kohaselt ei nõustu ta sellega, et teda tunnistati süüdi. Soovin et selle

kahju maksaks kinni kindlustus. Tegin avarii ja kohapealt ei lahkunud. See toimus öösel maja

hoovis kus elan. Helistasin ukse kella naabrile kelle auto see oli, aga keegi ei avanud ust.

Läksin koju ja hommikul tahtsin minna naabri juurte et see asi lahendada. Hommikul kui läksin

naabri juurde sain teada, et nad on sellest juba teatanud juhtunust politseisse, kuid see pole

neile kohustuslik. Mõtlesin et hommikul, kui olen naabritega sellest rääkinud, teatame

politseisse ja kindlustusse. Paluks see kahju võtta kindlustuselt. Ära kuulamisel selgitas

kostja, et 22 augusti öösel kella 00.00 ja 00.30 ajal tulin koju ja riivasin parklas oma naabri

autot. Hommikul naaber ütles, et viie ajal ta ärkas, et minna koeraga jalutama ja nägi seda

kahjustust ja helistas politseisse. Arvasin, et pole vaja politseid kutsuda. Politsei kutsus mu

peale õnnetust aasta pärast ülekuulamisele ja politsei tegi mulle trahvi 200 eurot.

III KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 kohaselt määras kohus asjas

kirjaliku menetluse. Kohus kuulas TsMS § 404 lg 3 alusel kostja tema taotlusel ära

05.03.2026. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal tagasinõudeõigus, kui

sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt

ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Kui kindlustusandja on kannatanud isikule

kahju hüvitanud ning kindlustusandjal on LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel tagasinõue sõidukijuhi

vastu, on tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173 lg 3 p 4) kannatanult

kindlustusandjale (RKTKo 2-16-5564 p 11). Puudub vaidlus, et kostja juhtis 29.08.2022 00:05

Ranna tn 4, Sillamäe sõidukit BMW 525D (XXX) ja sõiduki liikluskindlustus oli õnnetuse

ajal sõlmitud hageja poolt. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja riivas parkimiskohal pargitud

mootorsõidukit Opel Vivaro reg.märk XXX ja löögi tõttu riivas Opel Vivaro omakorda teist

pargitud mootorsõidukit Opel Vectra reg.märk XXX.

4. Riigikohus on selgitanud, et LKindlS § 53 lg 1 p 2 tuleb kolleegiumi arvates sisustada

selliselt, et kindlustusandja tagasinõudeõiguse tekkimise eeldusena peab sõidukijuht olema

käitunud viisil, mis vastab kas LS § 236 või § 237 süüteo koosseisule. Mõlemad nimetatud

süüteokoosseisud käsitlevad liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi kohustuste rikkumist. Kui

aga sõidukijuhi tegevuses on väärteo koosseis kindlaks tehtud, võib puududa vajadus neid

asjaolusid LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel esitatud tagasinõude lahendamisel uuesti käsitleda.

(RKTKo 2-19-108066 p-d 15, 16). Põgenemine LS mõttes tähendab süülist lahkumist

liiklusõnnetuse sündmuskohalt (RKTKo nr 3-2-1-105-06 p 11). Kostja on ära kuulamisel

selgitanud, et politsei on teda trahvinud seoses vaidlusaluse sündmusega. Karistusregistri

andmetel on kostjat karistatud liiklusõnnetusest mitteteatamise (LS § 236 lg 1) ja

liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise (LS § 237 lg 1) eest kohtuvälise menetleja

01.06.2023 otsusega väärteoasjas nr: 233022003139. Väärteokoosseisule vastava käitumise

puhul loetakse isik KarS § 32 lg 1 kohaselt teo toimepanemises süüdiolevaks, kui ta on

süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.

5. Kostja käitumises on tuvastatud LS §-s 236 lg 1 ja 237 lg 1 sätestatud väärteo

koosseisud ning puuduvad andmed selle kohta, et kostja ei oleks olnud süüvõimeline või et

oleks esinenud muid süüd välistavaid asjaolusid. Seega on täidetud LKindlS § 53 lg 1 p 2

kohaldamise mõlemad eeldused, s.o kostja lahkumine liiklusõnnetuse toimumiskohalt oli nii

õigusvastane kui ka süüline. Kostja vastuväited, sh väide, et ta püüdis naabrit öösel kätte saada

ja ta arvas, et pole vaja politseid kutsuda, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.

Varalise kahju tekkimine sõidukitele Opel Vivaro ja Opel Vectra on fikseeritud fotodega ja

kahju suurus tõendatud, kalkulatsiooni, remondiarve, oksjoni korraldamise arve ja oksjoni

tulemusega. Kostja ei ole varalise kahju suurusele vastuväiteid ka esitanud. Kostja ei ole kahju

hüvitanud, mistõttu tuleb see kostjalt välja mõista. Eeltoodust lähtudes asub kohus

seisukohale, et hageja tagasinõue on põhjendatud ja kohus rahuldab hagi. Viivist on hagejal

õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 alusel.

MENETLUSKULUD

6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kostja, K. V. kanda.

7. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv

490 eurot ja lepingulise esindaja kulu 415 eurot (käibemaksuta) kokku 905 eurot. Kostjale

on osutatud õigusabi 166 min (2,76 tundi) tunnihinnaga 150 eurot/h (käibemaksuta).

TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti

menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku

hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 2-20-114596 p 11).

Kohus leiab, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot käibemaksuta ei

ole põhjendatud ja vajalik. Kohu loeb põhjendatud ja vajalikuks tunnihinnaks 120 eurot

käibemaksuta.

8. Kohtu hinnangul on, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja

asja keerukust, TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kostja lepingulise esindaja ajakulu

vajalik ja põhjendatud, Seega on põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud 331,

20 eurot ja menetluskulud kokku 821, 20 eurot (331, 20 + 490), mis tuleb hagejalt kostja

kasuks välja mõista.

Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hagejal tasuda menetluskuludelt viivist.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/