2-24-7258/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

13.04.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-7258

Kohtuasi

K.R hagi P.H vastu alusetu rikastumisega ja

õigusvastaselt kahju tekitamisega saadu tagasi

nõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.06.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

K.R apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja K.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Natalia Lausmaa

Kostja P.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Marina Simhes-Kazakova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2026 otsus ja tühistada Harju

Maakohtu 03.06.2025 otsus osas, milles maakohus jättis K.R hagi P.H vastu

osaliselt rahuldamata ja jaotas menetluskulud.

2. Harju Maakohtu 03.06.2025 otsus on jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu

hagist loobumise ja lõpetas menetluse P.H-lt antiikkellade välja nõudmiseks ja

alternatiivselt kellade väärtuse 1000 euro hüvitamiseks. Harju Maakohtu

03.06.2025 otsus on jõustunud ka osas, milles maakohus mõistis P.H-lt K.R

kasuks välja 1000 eurot.

3. Lõpetada tühistatud osas tsiviilasjas nr 2-24-7258 menetlus ja kinnitada hageja

K.R ning kostja P.H vahel kompromiss, mille tingimused on järgmised:

3.1. Kostja tasub hagejale 11 000 eurot (nõue) ositi, kandes hageja K.R

pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega “Kompromissi täitmine

ts.asjas nr 2-24-7258“ 5000 (viis tuhat) eurot kolme päeva jooksul alates kohtu

poolt kompromissi kinnitamisest ning edasi alates 2026. a maikuust, hiljemalt

iga kuu viimasel kuupäeval samale kontole igakuiselt 650 eurot, kokku 9

makset, viimane makse 150 eurot, kuni 11 000 euro täieliku tasumiseni.

3.2. Kostjal on õigus täita nõue ennetähtaegselt osaliselt või täies mahus.

3.3. Hagejal on õigus igakuulise kompromissi p-s 1 (käesoleva määruse

resolutsiooni p 3.1) kokkulepitud maksekohustuse mittetäitmise korral

pöörduda kohtutäituri poole kogu tasumata summa väljanõudmise nõudega.

Sellisel juhul lisanduvad täitmata rahalisele kohustusele võlaõigusseaduse §

113 lg 1 kohased viivised alates igakuulise makse mittelaekumisest kuni

rahalise kohustuse tegeliku täitmiseni.

3.4. Hageja kinnitab, et kostja poolt kompromissi p-s 1 (käesoleva määruse

resolutsiooni p 3.1) kokkulepitud rahalise kohustuse kohase täitmise korral ei

ole tal mingeid nõudeid kostja vastu.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.R (hageja) esitas 08.05.2024 Harju Maakohtule hagi P.H (kostja) vastu, milles palus

kohustada kostjat tagastama hagejale tõllakell väärtusega 1000 eurot ja prantsuse lauakell

väärtusega 100 eurot, alternatiivselt hüvitada kellade väärtus. Hageja palus kostjalt hageja

kasuks välja mõista 23 050 eurot alusetust rikastumisest saadu tagastamiseks ja tekitatud

kahju hüvitamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja eakas isik, kes oma terviseseisundist tulenevalt kutsus

endale appi täditütre poja, s.o kostja. 2023. aasta jaanuarist kuni maini olid kostjal hageja

korteri võtmed ning ta võis siseneda hageja korterisse (ka sel ajal, kui hageja viibis haiglas).

Hagejal olid kodus pangakaart koos PIN-koodidega, ID-kaart koos PIN-koodidega ja

internetipanga leping koos kasutajatunnusega. 2023. aasta juunis, kui hageja tervis oli

paranenud, avastas hageja, et tema pangaarvelt on ajavahemikul 17.02.2023 kuni 22.05.2023

välja võetud sularaha kokku 9450 eurot. Sularaha hageja pangakaardiga sai välja võtta üksnes

kostja. Hageja ei ole andnud kostjale luba kasutada oma pangakaarti sularaha väljavõtmiseks.

Lisaks on kostja teinud internetipanga vahendusel iseenda arvelduskontole ülekanded

07.03.2023 summas 5000 eurot selgitusega „ülekanne“, 08.03.2023 summas 5000 eurot

selgitusega „võlg“ ja 10.03.2023 Q (hageja täditütar, kostja ema) arvelduskontole ülekande

summas 2500 eurot selgitusega „võlg“. Kostja ei eitanud, et ta on kasutanud hageja

pangakaarti raha väljavõtmiseks ja hageja internetipanka ülekannete tegemiseks ning lubas

raha tagasi maksta. Kostja lubas hagejale tagasi tuua ka hageja kodust väidetavalt remonti

viidud antiiksed väärtesemed: tõllakella väärtusega 1000 eurot ja prantsuse lauakella

väärtusega 100 eurot. Kostja oma lubadusi täitnud ei ole. Hagejal puudusid ja puuduvad

igasugused rahalised kohustused kostja või tema ema ees. Kostja poolt tema enda kasuks ja Q

kasuks tehtud ülekannetega summas 12 500 eurot on kostja alusetult rikastunud hageja arvelt

ja hagejal on õigus seda raha kostjalt tagasi nõuda. Q, kes viibis hooldekodus, ei teadnud ega

pidanudki teadma, et kostja tema arvelduskontole raha üle kandis, mistõttu tuleb ka Qle üle

kantud raha tagastada kostjal.

2. Hageja loobus 11.04.2025 kohtuistungil kelladega seonduvatest nõuetest. 14.05.2025

kohtuistungil täpsustas hageja oma rahalist nõuet kostja vastu pangautomaadist sularaha

väljavõtmisega seonduvalt, mille tagastamist hageja kostjalt nõuab ja hageja palus kostjalt

välja mõista 8650 eurot.

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

4. Harju Maakohtu 03.06.2025 otsusega võttis maakohus vastu hagist osalise loobumise ning

lõpetas menetluse antiikkellade väljanõudmiseks kostjalt, alternatiivselt kellade väärtuse 1000

euro hüvitamiseks. Harju Maakohus rahuldas 03.06.2025 otsusega hagi osaliselt ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 1000 eurot. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda.

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 03.06.2025 otsus

osas, milles hageja hagi jäi rahuldamata 12 500 euro tagasinõudes, millised summad kanti

hageja arvelduskontolt üle kostjale ja tema emale Qle, ja osas, milles maakohus jaotas

menetluskulud. Hageja palub ringkonnakohtul teha tühistatud osas uus otsus, millega hageja

hagi kostja vastu 12 500 euro nõudes rahuldada ja jätta menetluskulud hagi rahuldatud

ulatuses kostja kanda või poolte endi kanda.

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

7. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 03.06.2025 otsuse osas, milles

maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu 10 000 euro nõudes ja jaotas

menetluskulud, ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõistis kostjalt välja hageja

kasuks 10 000 eurot ja jättis kõik menetluskulud poolte endi kanda. Ülejäänud osas jäi

maakohtu otsus muutmata ning Harju Maakohtu 03.06.2025 otsus on jõustunud osas, milles

maakohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas menetluse kostjalt antiikkellade välja

nõudmiseks ja alternatiivselt kellade väärtuse 1000 euro hüvitamiseks. Harju Maakohtu

03.06.2025 otsus on jõustunud ka osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

1000 eurot.

8. Pooled esitasid 10.04.2026 kohtule kirjaliku kompromissi, mille paluvad kinnitada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab

kolleegium tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 431 lg 2 alusel asjas tehtud

ringkonnakohtu lahendi ja osaliselt maakohtu lahendi ning lõpetab TsMS § 430 lg 1, § 670 lg

4 teise lause ja § 657 lg 1 p 4 alusel asja menetluse.

10. Maakohtu otsust ei vaidlustatud osas, millega maakohus osaliselt menetluse lõpetas,

samuti osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1000 eurot ning osas, milles

maakohus ei rahuldanud hageja hagi pangaautomaatidest sularaha väljamõistmisega tekitatud

kahju nõudes suuremas ulatuses kui 1000 eurot. Seetõttu on vaidlustatud otsus selles osas

jõustunud (TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teine lause) ning ringkonnakohus ei saa vastavas

osas maakohtu lahendit tühistada (TsMS § 430 lg 1 esimene lause). Hageja on kinnitanud

kompromissi p-s 4 (käesoleva määruse resolutsiooni p 3.4), et kostja poolt kompromissi p-s 1

(käesoleva määruse resolutsiooni p 3.1) kokkulepitud rahalise kohustuse kohase täitmise

korral ei ole tal mingeid nõudeid kostja vastu. Sellest saab järeldada, et kompromissi p-s 1

(käesoleva määruse resolutsiooni p 3.1) kokkulepitud 11 000 euro kohase tasumisega loevad

pooled täidetuks kõik kohustused, mis tulenevad käesolevast tsiviilasjast (sh maakohtu välja

mõistetud 1000 eurot).

11. TsMS § 670 lg 4 esimese lause kohaselt kui pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist, kuid

enne selle jõustumist ja asjas kassatsioonkaebuse esitamist esitatakse taotlus asja menetluse

lõpetamiseks kompromissi sõlmimise tõttu, lahendab taotluse lahendi teinud ringkonnakohus.

Pooled esitasid kompromisslepingu enne ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Seega lahendab

kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise taotluse ringkonnakohus.

12. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega

seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Ringkonnakohtul

ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Pooled on kohtule

kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

13. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et

pooled kannavad menetluskulud ise.

14. Kompromissi sõlmimise tõttu on hagejal õigus taotleda poole apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist (420 eurot) TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Taotluses

tuleb märkida arvelduskonto number, millele tagastamist soovitakse. Riigilõivu tagastamise

nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 6).

15. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on

kompromissilepingus leppinud kokku, et loobuvad edasikaebeõigusest, mistõttu ei saa

käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)