2-26-4207/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

Kohtunik

2-26-4207

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2026. a, Jõhvi

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu avaldus A. J.

vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja

lepinguline

esindaja:

Puudutatud

isik:

Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu (rk

80280367, asukoht Lehe tn 9, Kukruse

linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru

maakond, 30621)

M. F. (e-post xxx)

A. J. (ik xxx, elukoht xxx, e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu avaldus rahuldada.

2. Välja mõista A. J.lt Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu kasuks võlg perioodi

01.01.2024-31.01.2026.a eest summas 3 303 (kolm tuhat kolmsada kolm) eurot 47 senti.

3. Menetluskulud jätta A. J. kanda.

3.1 Välja mõista A. J.lt Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu kasuks avaldaja

menetluskulude katteks 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot.

3.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

4. Kohtumääruse täitmisel tuleb arvestada, et 1918,26 euro osas on resolutsiooni p-s 2

väljamõistetud nõue solidaarne.

Pärnu Maakohtu 3.12.2025.a. määrusega (maksekäsuga) tsiviilasjas nr 2-25-121264

mõisteti L. T.lt välja Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu kasuks 1 918,26 eurot

(võlgnevus perioodi 1.01.2024-4.09.2025 eest)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. 4.09.2025.a esitas Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse L. T.lt ja A. J.lt võlgnevuse 1918,26 euro solidaarses nõudes

(tsiviilasi nr 2-25-121264).

Pärnu Maakohtu 3.12.2025. a määrusega tsiviilasjas nr 2-25-121264 (maksekäsk) mõisteti

L. T.lt avaldaja Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu kasuks 1 918, 26 eurot

perioodi 01.01.2024–04.09.2025 eest; riigilõivu 25 eurot ja menetluskulu 20 eurot.

A. J. osas lõpetas Pärnu Maakohus 3.12.2025.a. määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

tema vastu esitatud nõude edasiseks menetlemiseks esimese astme kohtule.

Viru Maakohus jättis 4.12.2025 määrusega avalduse käiguta ning andis tähtaja 14 päeva

puuduste kõrvaldamiseks, põhjendatud avalduse esitamiseks, täiendava riigilõivu tasumiseks,

puudutatud isiku elu- ja viibimiskoha andmete esitamiseks.

Avaldaja esindaja esitas kohtule 15.12.2025 avalduse koos lisadega.

17.12.2025 määrusega keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest kuivõrd avaldus esi

vastanud hagita menetluses esitatavale põhjendatud avaldusele.

2. Käesolevas tsiviilasjas esitas Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu 20.02.2026 Viru

Maakohtule avalduse A. J. vastu võla nõudes.

Avalduse kohaselt on A. J. ja L. T. ühisomandis korteriomand xxx (reg osa nr xxx).

L. T. ja A. J. elavad korteris nr 6 ja ei maksa kommunaalmakseid ega ühistu tegevusega seotud

kulusid. Korter nr x on L. T. ja A. J. ühisomandis, seega vastutavad oma kogunenud võlgade

eest solidaarselt. L. T.lt on võlgnevus välja mõistetud 3.12.2025 maksekäsu määrusega

tsiviilasjas nr 2-25-121264. A. J. vastu on nõue esitatud käesolevas tsiviilasjas.

Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu.

Kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste eest väljastas

korteriühistu puudutatud isikule igakuiselt arved. Esitatud arvetel kajastuvad majanduskulud

(maja hooldus), remondifond, pangalaen, vesi ja keskküte.

Puudutatud isik ei ole aga esitatud arvete alusel korrektselt tasunud.

Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu nõuab puudutatud isikult võlgnevust ajavahemiku

eest 01.01.2024.a – 31.01.2026 ja võlg 31.01.2026.a seisuga on 3303,47 euro. Korteriomanik

on jätnud täitmata korteriühistu põhikirja § 3.2 p 1 ja p 6-8 sätestatud kohustused.

Hooldustasu arvestamisel juhindub korteriühistu üldkoosoleku otsusest, milles kehtestati tariifi

suurus ning korrutab selle korteri üldpinna suurusega (andmed kinnistusraamatust).

15.07.2023.a üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud tõsta maja hoolduse tasu tariifi majas

kuni 0,50 euro 1 m² kuus alates 01.07.2023.a.

2.08.2025.a üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud tõsta maja hooldustasu tariifi 0,57 euro-

le/1 m² alates 01.07.2025.a.

20.10.2025.a otsustasid korteriühistu juhatuse liikmed ajutiselt (novembrist märtsini) alandada

maja hooldustasu tariifi kuni 0,40 eurot/ 1 m² (alandatud tariif kehtis ajavahemikus

1.11.2025.a. kuni 31.03.2026.a

Alates 1.11.2026.a on maja hoolduse tasu tariif 0,70 euro 1 m² kuus.

Remondifondi tasu arvestamisel juhindub Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu

15.07.2023.a üldkoosoleku otsusest. Koosolekul otsustasid korteriühistu liikmed koguda

remondifondi tasu igalt korteriomanikult, maist kuni septembrini. Tariifi suurus 0,50 euro 1 m²

kuus.

Avaldaja esitab kohtule 2.08.2025.a üldkoosoleku protokolli, mis puudutab pangalaenu võtmist

ja kindlustuse tasumist. Ajavahemikul 01.01.2024.a – 31.01.2026.a. oli maja laenu

tagasimakse suurus 1 eurot/m2 ja kindlustusmakse suurus oli 5 eurot kuus korteri kohta.

Selliseid makseid kui soojusenergia (küte) ja vesi arvestab avaldaja vastavalt KÜ Kukruse -

Lehe 9 põhikirjale (§ 3.2. p 7) ja firmade kommunaalteenuste osutaja poolt esitatud arvetele.

Puudutatud isikule soojusenergia määramisel vastavalt korteriühistu põhikirja § 3.2. p 7

sätetele, võetakse aluseks puudutatud isiku korteri pind vastavalt kinnistusraamatu andmetele,

soojusenergia maksumuse arvestus. Samuti tariifi, mida teenuste tarnija OÜ OSK Grupp esitab

oma arvetes korteriühistule.

Tasu vee ja kanalisatsiooni eest arvestatakse vastavalt korteriomaniku esitatud veearesti

näitudele, samuti teenuste tarnija OÜ Järve Biopuhastus korteriühistule esitatud arves toodule

(1 m3 hind). Puudutatud isik teatab igakuiselt Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu

juhatusele oma veearvesti näidud. Juhatus lahutab kuu lõpu veearvesti näitudest kuu alguse

näidud. Nende kahe nende suuruse vahe ongi see veekogus, mida puudutatud isikud tarbisid

arvestuskuu jooksul. See fikseeritakse igakuistes arvetes võlgnikule.

Avaldaja palub A. J.lt välja mõista võlgnevus 3303,47 eurot ning menetluskulud jätta

puudutatud isiku kanda.

3. Kohus saatis puudutatud isikule avalduse koos lisatud materjalidega ja nõudis kirjalikku

vastust. Materjalid saadeti puudutatud isikule 23.02.2026 e-posti aadressi xxx, A. J. kinnitas

materjalide kättesaamist 28.02.2026 (dtl 115, 118).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab avalduse.

5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates

1.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud

korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

6. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et A. J. on rikkunud korteriühistu liikmelisusest

tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest.

Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on

tema kuulumine avaldaja liikmete hulka.

Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on xxx (registriosa nr xxx) ühisomanikena

kinnistusraamatusse kantud L. T. ja A. J. (dtl 9).

L. T. ja A. J. on abikaasad (dtl 106-108).

Lehe 9 korteriühistu põhikirja p 2.1 kohaselt on ühistu liikmeskond piiratud Kohtla-Järve,

Lehe 9 elamu korteriomanike ringiga. Ühistu liikmeteks on alates ühistu kui juriidilise isiku

tekkimisest (põhikirja kehtestatud korras registreerimisest) ilma sellekohast avaldust esitamata

kõik Lehe 9 elamu korteriomanikud. Kui korter (korteriomand) on registreeritud ühise

omandina, loetakse ühistu liikmeks üks omanikest nende omavahelisel kirjalikul kokkuleppel.

Seega laienevad A. J.le ühistu põhikirjast ja korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tulenevad

ühistu liikme kohustused, sh kohustus tasuda kommunaalteenuste eest.

7. 4.09.2025.a esitas Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse L. T.lt ja A. J.lt võlgnevuse 1918,26 euro solidaarses nõudes (tsiviilasi

nr 2-25-121264).

Pärnu Maakohtu 3.12.2025. a määrusega tsiviilasjas nr 2-25-121264 (maksekäsk) mõisteti L.

T.lt avaldaja Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu kasuks 1 918, 26 eurot perioodi

1.01.2024–4.09.2025 eest.

A. J. osas lõpetas Pärnu Maakohus 3.12.2025.a. määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

tema vastu esitatud nõude edasiseks menetlemiseks esimese astme kohtule.

Käesolevas tsiviilasjas esitas Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu 20.02.2026 Viru

Maakohtule avalduse A. J. vastu võla nõudes ja avaldaja palub A. J.lt välja mõista võlgnevuse

perioodi eest 1.01.2024-31.01.2026 summas 3303,47 eurot.

8. Korteriomandi ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud

oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses

korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes

korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid

osutatud ja ostetud teenuste eest.

Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS

§ 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude

kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi

korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest

sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt

oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg

2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt

viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).

9. Avaldaja nõuab kommunaalteenuste võlgnevust perioodi eest 1.01.2024-31.01.2026.a.

Korteriomanikele tasumiseks esitatud arvetel kajastub tasu maja hoolduse eest (hooldustasu),

soojusenergia (küte), vee ja kanalisatsiooni, remondifond, pangalaenu tasumine.

Kohtla-Järve linn, lehe 9 korteriühistu põhikirja (dtl 36-40) p 3.2 sätestab ühistu liikme

kohustused.

Korteriühistu liige on muuhulgas kohustatud: täitma põhikirja sätteid, üldkoosolekul kinnitatud

kodukorda, üld- ja juhatuse koosoleku otsuseid ja ettekirjutusi (3.2.1); tasuma regulaarselt, üks

kord kuus, hiljemalt juhatuse kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate

kulude (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter,

maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni

vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine,

töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse

poolt kehtestatud suuruses ja korras (3.2.6); tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt

juhatuse kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate

kommunaalteenuste (sh vesi, küte, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud

korras (3.2.7); tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise

tagamisekshädavajalike edasilükkamatute remonditööde katteks juhatuse poolt kehtestatud

suuruses ja korras (3.2.8).

Korteriühistu liikmena on A. J. kohustatud eeltoodut järgima.

10. Avalduse kohaselt on võlgnevus 1.01.2024-31.01.2026 osutatud/tarbitud

kommunaalteenuste eest 3303,47 eurot.

Oma nõude tõendamiseks on avaldaja esitanud tabeli võlgnevuse kujunemise kohta jaanuarist

2024 - jaanuarini 2026 (dtl 10).

Hooldustasu arvestatakse vastavalt korteri üldpinna suuruse (käesoleval juhul 88,2 m2) ja

ühistu üldkoosoleku vastuvõetud hooldustasu tariifi korrutisena;

- 15.07.2023.a üldkoosolekul otsustati, et hooldustasu on alates 1.07.2023 0,50 eurot/1 m²

kuus (dtl 89-90);

- 2.08.2025.a üldkoosolekul otsustati alates 1.07.2025 tõsta hooldustasu tariifi 0,57 eurole/1

m², laenu kustutamise tasu 1 euro/m2 (dtl 91);

- 20.10.2025.a otsustasid korteriühistu juhatuse liikmed ajutiselt (novembrist märtsini)

alandada maja hooldustasu tariifi kuni 0,40 euro 1 m² (alandatud tariif kehtis ajavahemikus);

aprillist-oktoobrini on hooldustasu 0,57 eurot/1 m² (dtl 92);

Remondifondi tasu arvestamisel juhindub Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu

15.07.2023.a üldkoosoleku otsusest, kus otsustati, et maist-septembrini arvestatakse

remondifondi 0,50 euro 1 m² kohta kuus.

Soojusenergia (küte) ja vee arve esitamisel lähtutakse teenuse osutajate esitatud arvetest (küte

dtl 43-58, vesi- ja kanalisatsioon dtl 60-88) mis jagatakse korteriomanike vahel ning vastavalt

korteri üldpinna suurusele (küte) või korteriomaniku esitatud arvesti näidule (vesi).

11. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta on viidatud võlgnevuse tasunud või tal puudub

kohustus kommunaalteenuste eest tasuda.

A. J. on kinnitanud avalduse materjalide kättesaamist (dtl 115, 118).

Kohtu määratud tähtajaks korteri (ühis)omanik ei vastanud ega esitanud oma vastuväiteid

nõudele ja selle suurusele.

Kuivõrd puudutatud isik ei ole omapoolseid vastuväiteid esitanud, loeb kohus, et ta on

avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100

mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite

rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1).

12. Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu esitas 4.09.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse A. J. ja L. T. vastu võla solidaarses nõudes (tsiviilasi nr 2-25-121264).

L. T.lt mõistis Pärnu Maakohus 3.12.2025.a. määrusega (maksekäsuga) TsMS § 489 lg 1 alusel

välja Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu kasuks võla 1 918,26 eurot perioodi eest

1.01.2024–4.09.2025 eest.

A. J. suhtes anti nõue menetlemiseks üle Viru Maakohtule. Maksekäsu kiirmenetluse raames ei

õnnestunud A. J.le dokumente kätte toimetada

Avaldaja esitas avalduse võlgniku A. J. vastu.

VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama

sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses

sätestatud juhul või tehingu alusel.

Tulenevalt VÕS § 67 lg 1 kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea

ülejäänud võlgnikud kohustust täitma.

Kohus selgitab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes

osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti (VÕS § 69 lg 1) ja

solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu

(solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas (VÕS § 169 lg 2).

Kuivõrd maksekäsu kiirmenetluses esitas avaldaja perioodi eest 1.01.2024-1.09.2024 nõude

solidaarselt ja L. T. suhtes on lahend tehtud, mõistab kohus käesolevas asjas perioodi eest

1.01.2024-31.01.2026 esitatud nõudest ajavahemiku 1.01.2024-1.09.2024 A. J.lt välja

solidaarselt L. T.ga, perioodi eest alates 1.09.2024-31.01.2026 üksnes A. J.lt (kuna nõue on

esitatud ainult A. J. vastu; VÕS § 65 lg 1).

13. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse täies ulatuses

Menetluskulude jaotus

14. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

15. Kuivõrd kohus rahuldab avalduse täies ulatuses ning hagita menetluse on põhjustanud

kommunaalteenuste tasumata jätmine korteriomaniku poolt, jäävad menetluskulud A. J. kanda.

Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ning

õigusabikulu 450 eurot (arvestusega 3 h x 150 eur/h), kokku 500 eurot.

Kohus on seisukohal, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus (dtl 132-133) on

põhjendatud osaliselt.

Riigilõivu suurus tuleneb seadusest.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu

kohaselt.

Avaldajat esindas menetluses TsMS § 218 nõuetele vastav lepinguline esindaja.

Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik õigusabitoimingutele kulutatud ajahulk taotluse

järgi (3 h), samuti on põhjendatud teostatud toimingud. Mõnevõrra ülepaisutatud on aga

lepingulise esindaja töötunnihind. Avaldajat ei esindanud menetluses vandeadvokaadist

esindaja ning kohus ei pea põhjendatuks määrata õigusbüroo juristile õigusteenuse töötunni

eest kõrgemat tasu kui piirkonna vandeadvokaadist esindajale.

Kohus loeb mõistlikuks töötunnihinnaks 110 eurot ja õigusabikulu hüvitiseks seega 3 x 110 =

330 eurot

Kohus mõistab A. J.lt välja avaldaja menetluskulude katteks 380 eurot.

16. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS §

177 lg 4.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik

Kohtunik