2-24-19692/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Saaliste

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-19692

Tsiviilasi

OÜ Realsten hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

80 661,47 eurot

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

Hageja

OÜ Realsten (registrikood 10935602),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik

Kostja Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar

Kohtuistungi toimumise aeg

26.02.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista Salva Kindlustuse AS-ilt välja OÜ Realsten kasuks kahjuhüvitis 3675

eurot.

3. Mõista Salva Kindlustuse AS-ilt välja OÜ Realsten kasuks seisuga 02.01.2025

sissenõutavaks muutunud viivis 404,29 eurot.

4. Mõista Salva Kindlustuse AS-ilt välja OÜ Realsten kasuks viivis kahjuhüvitiselt

3675 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.01.2025 kuni

kahjuhüvitise 3675 euro tasumiseni.

5. Jätta OÜ Realsten hagi Salva Kindlustuse AS-i vastu kahjuhüvitise 60 325 euro ja

sissenõutavaks muutunud viivise 8417,06 euro osas rahuldamata.

6. Menetluskulud jätta 5,60 % ulatuses Salva Kindlustuse AS-i kanda ja 94,40 %

ulatuses OÜ Realsten kanda.

7. Kohus määrab poolte menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle

läbivaatamist istungil.

Hagiavaldus

1. OÜ Realsten (edaspidi hageja) esitas 31.12.2024 Harju Maakohtule hagi Salva

Kindlustuse AS-i (edaspidi kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt oli Harju Maakohtu menetluses (tsiviilasi nr 2-19-

16650) hageja hagi R Ki (K) vastu 102 854,36 euro ja viivise saamiseks. Harju Maakohus

jättis 13.04.2020 otsusega hageja hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus jättis hageja

apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Menetluses esindas

hagejat lepinguline esindaja E N. Kuivõrd E Nil (N) ei olnud võimalik esitada hageja

nimel kassatsioonkaebust Riigikohtusse, sõlmis hageja õigusabilepingu RMAB Holding

OÜ-ga (edaspidi advokaadibüroo, kehtetu nimi Advokaadibüroo M- OÜ, registrist

kustutatud). Advokaadibüroo nimel osutas õigusteenust vandeadvokaat R M (edaspidi

vandeadvokaat). Õigusabileping on sõlmitud hageja esindamiseks Riigikohtu menetluses

tsiviilasjas nr 2-19-16650.

3. Riigikohtu menetlus möödus edukalt. Riigikohus tühistas alama astme kohtute lahendid ja

saatis asja uueks lahendamiseks Harju Maakohtule. Pärast Riigikohtu lahendi avaldamist

ei teavitanud vandeadvokaat kohut esindusõiguse lõppemisest, vaid jätkas hageja

esindamist, sh võttis hageja nimel e-toimikus vastu dokumente. Harju Maakohus määras

14.09.2021 määruses hagejale tähtaja hagiavalduse tervikteksti koos lisadega esitamiseks.

Maakohtu

14.09.2021 määruse võttis hageja nimel e-toimikus vastu vandeadvokaat. Seega algas

14.09.2021 määruses hagejale määratud tähtaeg kulgema vandeadvokaadi poolt määruse

vastuvõtmise tõttu. Vandeadvokaat ei informeerinud hagejat 14.09.2021 määruse

vastuvõtmisest, tähtaegade kulgema hakkamisest ega edasisest menetlusest. Harju

Maakohus jättis tsiviilasjas nr 2-19-16650 hageja hagi läbi vaatamata, kuivõrd hageja ei

esitanud tähtaegselt (võttes arvesse vandeadvokaadi poolt 14.09.2021 määruse

vastuvõtmise aega) vastavalt maakohtu 14.09.2021 selgituskirjale hagiavalduse

tervikteksti koos lisadega.

4. 11.03.2023 esitas hageja esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik Salva Kindlustuse AS-ile

kahjuteatise seoses vandeadvokaadi tegevusest tingitud kahjuga. Vandeadvokaat Olavi-

Jüri Luik selgitas, et ta üritab hageja nimel vaidlustada tsiviilasja nr 2-19-16650 läbi

vaatamata jätmise ehk Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2023 määrust Riigikohtus, kuid

peab selle eduperspektiivi väikeseks. Täidevavalt selgitas vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik,

et juhul kui Riigikohus ei muuda Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2023 määrust, tekib

hagejale pöördumatu kahju, mille põhjuseks on vandeadvokaadi käitumine.

Vandeadvokaat OlaviJüri Luik selgitas, et juhul, kui Riigikohus teeb negatiivse otsuse,

taotleb hageja, et kostja advokaadibüroo ja vandeadvokaadi vastutuskindlustuse

kindlustusandjana hüvitaks hagejale tekkinud kahju. Hageja esindaja vandeadvokaat

Olavi-Jüri Luik palus kostjal viivitamatult anda mistahes suuniseid seoses Tallinna

Ringkonnakohtu 01.03.2023 kohtumääruse vaidlustamisega.

5. 18.10.2023 edastas hageja kostjale Riigikohtu 18.10.2023 määruse. Hageja palus vastavalt

11.03.2023

kahjuteatele

ja

18.10.2023

Riigikohtu

lahendile

kostjal

hüvitada

kohustus kohut sellest ka teavitada. Samuti on advokaadil, juhul kui Riigikohus saadab

asja

vandeadvokaadi poolt hagejale tekitatud kahju. Riigikohus selgitas 18.10.2023

lahendis muuhulgas: „Kui vandeadvokaadi käsund piirdub üksnes Riigikohtu

menetlusega, on tal tagasi maa- või ringkonnakohtusse, kohustus maa- või

ringkonnakohtule teatada, et tema on siiski ekslikult menetlusdokumendi advokaadile

saatnud, on advokaadil kohustus juhtida

volitus piirdus ainult

kassatsioonimenetlusega. Õigusteenuse osa on advokaadi kohustus anda kohtule selget

informatsiooni, kes on menetlusosalise esindajad. Kui advokaat ei ole kohut teavitanud, et

tema esindusõigus piirdus üksnes kassatsioonimenetlusega, või kohus

kohtu tähelepanu enda volituse lõppemisele. Juhul, kui esindusõigus ei olnud kohtu suhtes

lõppenud, tuleb advokaadil menetlusdokument ise kliendile edastada ja teavitada viimast

vajadusest korraldada enda esindamine või teha menetlustoiming. Sealjuures tuleb

advokaadil juhtida kliendi tähelepanu sellele, et kui volitus oli kohtu suhtes veel kehtiv,

loetakse menetlusdokument advokaadile kättetoimetamisega ka menetlusosalisele

kehtivalt kättetoimetatuks ja see võib kaasa tuua nt kohtu määratud tähtaja kulgemise

alguse. Seega juhul, kui kohut ei ole volituse lõppemisest teavitatud, tuleb esindajal igal

juhul hoolitseda selle eest, et endine klient saaks menetlusdokumendid õigel ajal kätte

ning jõuaks oma õiguste kaitsmiseks teha vajalikud toimingud. Eeltoodu tuleneb nii

võlaõigusseaduse § 624 lg-st 1 kui sisuliselt ka TsMS § 225 lg-st 2“. Seega tuvastas

Riigikohus tsiviilasja nr 2-19-16650 18.10.2023 lahendis vandeadvokaadi

kohustuse rikkumise.

6. 25.10.2023 vastas kostja hageja 18.10.2023 e-kirjale ning kinnitas, et kostja on võtnud

hageja poolt esitatud kahjunõude menetlusse. Kostja palus nõude käsitlemiseks järgmist

teavet ja dokumente: 1) hageja ja advokaadibüroo vahel sõlmitud kliendileping ja

advokaadibüroo poolt hagejale nimetatud lepingu alusel esitatud arved. Kostja selgitas, et

kuna vandeadvokaat tegutses esindajana kohtumenetluses, peab leping olema ka kirjalik.

Kostja palus esitada ka arved, et oleks tuvastatavad tehtud toimingud ja töö maht, 2)

vandeadvokaadi poolt Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebus, 3) hageja poolt

ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebus, 4) ammendavalt teavet selle kohta, kellele

maakohtu 14.09.2021 selgituskiri saadeti/e-toimikus nähtavaks tehti, 5) teavet selle kohta,

kas keegi peale vandeadvokaadi sai e-toimikust teate selle kohta, et vandeadvokaat võttis

maakohtu kirja vastu. Samuti teavet, kas e-toimik registreeris maakohtu kirja

vastuvõtmisel ka menetlustähtaja ning kellele saatis e-toimik meeldetuletusi tähtaja

määramise ja saabumise kohta. 22.12.2023 vastas kostja hageja 15.12.2023 e-kirjale ning

selgitas, et enne kui kostja saab asuda sisulist seisukohta kujundama, tuleks mõningaid

asjaolusid täpsustada. Kostja palus oma e-kirjas muuhulgas täiendavalt selgitada, kas

kliendileping hageja ja advokaadibüroo vahel sõlmiti kirjalikult ja kui sõlmiti, siis millal

ning kes (poole esindajad) ja kuidas (kirjalikult, elektrooniliselt) kliendilepingu

allkirjastasid. Lisaks palus kostja esitada kõik advokaadibüroo poolt hagejale

kliendilepingu alusel esitatud arved.

7. 05.01.2024 selgitas hageja kostjale, et fakt on, et kliendisuhe eksisteeris. Nimetatu nähtub

nii esitatud vandeadvokaadi poolt 17.10.2024 esitatud kassatsioonkaebusest kui ka

volitusest. Kirjaliku kliendilepingu mitteleidmine ei vabasta vandeadvokaati vastutusest.

Vandeadvokaat esindas faktiliselt lepingulise esindajana hagejat. Volikirjast on selgelt

tuvastatav, et hageja väljastas selle 16.12.2020, s.o 1 päev enne vandeadvokaadi poolt

kassatsioonkaebuse Riigikohtule koostamist ja 2 päeva enne selle esitamist. Antud töö eest

advokaadibüroo arvet hagejale esitanud ei ole, kuid ka arve mitte esitamine ei vabasta

advokaati vastutusest (vastutus lasub ka pro bono töö puhul). Hageja edastas kostjale ka

tõendid vandeadvokaadi poolt hageja nimel ainsana 14.09.2021 määruse vastuvõtmise

kohta. Viidatud tõenditest nähtub, et kuigi 14.09.2021 kohtunõue tehti nähtavaks e-

toimikus ka hagejale ja hageja teisele lepingulisele esindajale E N, siis kohtunõue

toimetati kätte üksnes vandeadvokaadile. Vandeadvokaat kinnitas kohtunõude

kättesaamist e-toimiku kaudu 07.10.2021. Kuivõrd vandeadvokaat kinnitas kohtunõude

kättesaamist avalikus e-toimikus 07.10.2021, oli vastusnõude täitmise tähtajaks

28.10.2021. Riigikohus on 18.10.2023 määruses kinnitanud, et kohtud on õigesti tähtaja

arvestamisel lähtunud 14.09.2021 määruse kättetoimetamisest vandeadvokaadile.

8. 12.02.2024 palus hageja kostjalt vastust, kui kaugel on kostja otsuse tegemisega. Lisaks

esitas hageja täiendava kahju tõendamiseks 12.02.2024 menetluskulude

kindlaksmääramise määruse, kuna ka see on osa tekkinud kahjust, mille hüvitamist hageja

taotleb. 27.02.2024 palus kostja hagejal taaskord selgitada, kas hageja ja advokaadibüroo

vahel oli sõlmitud kirjalik kliendileping. Kostja selgitas, et hageja positsioon, mille

kohaselt kliendisuhe eksisteeris ja seda kinnitavad muud dokumendid, on arusaadav.

Kostja selgitas täiendavalt, et kui kirjalikku lepingut ei ole sõlmitud, siis piisab, kui hageja

kinnitab kirjaliku lepingu puudumist.

9. 29.04.2024 edastas kostja vastuse hageja kahjuteatele. Kostja selgitas, et kostja ja

advokaadibüroo vahel oli sõlmitud advokaatide kohustusliku kutsekindlustuse

kindlustusleping (poliis nr XXX) kindlustusperioodiga 17.09.2021-16.09.2022 ning

kindlustussummaga ühe juhtumi ja kogu perioodi kohta 64 000 eurot. Kindlustuslepingule

kohaldusid kindlustustingimustena kostja kindlustuse üldtingimused KÜ-18 ja kostja

advokaatide kohustusliku kutsekindlustuse tingimused AKT-15.11. Seega ei ole poolte

vahel vaidlust selles, et kostja on kindlustusjuhtumi korral kohustatud kindlustusandjaks.

Kostja hageja nõuet ei tunnistanud ning vaidles hageja nõudele täies ulatuses vastu.

Kokkuvõtvalt oli kostja seisukoht, et hageja poolt esitatud asjaoludest ja tõenditest

nähtuvalt ei ole kindlustusjuhtumit toimunud. Eelkõige ei ole hageja tõendanud seda, et 1)

vandeadvokaat on oma kohustusi rikkunud, 2) hagejale on tekkinud kahju, 3) hageja kahju

on põhjuslikus seoses vandeadvokaadi väidetava rikkumisega. Kostja selgitas, et hageja

vastustest on ebaselge, kas hageja ja advokaadibüroo vahel oli nõuetekohane ja kehtiv

kliendileping sõlmitud ning milline oli lepingu sisu. Seejuures viitas kostja AdvS § 55 lgle

4, mille kohaselt on keelatud suulise kliendilepingu sõlmimine kliendi esindamiseks

kohtus. Lisaks viitas kostja, et hageja ei ole edastanud tõendeid, millest nähtuks hageja ja

advokaadibüroo vahel sõlmitud kliendilepingu sisu, sh advokaadi ülesanded ja

advokaaditasuga seotud tingimused. Kostja hinnangul on nimetatut arvestades

tõendamata, milliseid konkreetseid kohustusi pidid advokaadibüroo ja vandeadvokaat

hagejat esindades täitma. Kostja selgitas, et hageja poolt 16.12.2022 vandeadvokaadile

väljastatud volikirjast nähtub, et hageja volitas vandeadvokaati ennast esindama tsiviilasja

nr 2-19-16650 kassatsioonimenetluses. Hageja nõude aluseks olev väidetav rikkumine

toimus pärast kassatsioonimenetluse lõppu, st olukorras, kus hageja ja advokaadibüroo

vaheline kliendisuhe ja sellest tulenevad vandeadvokaadi võimalikud kohustused olid

samuti lõppenud. Kostja leidis, et vandeadvokaat ei saanud rikkuda lõppenud lepingust

tulenevaid väidetavaid kohustusi.

10. Lisaks leidis kostja, et vandeadvokaadi poolset rikkumist ei saa järeldada ka Riigikohtu

18.10.2023 määrusest tsiviilasjas 2-19-16650. Täiendavalt märkis kostja, et viidatud

Riigikohtu määrus on tehtud menetluses, milles vandeadvokaat poolena ei osalenud, s.t

vandeadvokaadil puudus võimalus omapoolsette selgituste esitamiseks. Kostja leiab, et

Riigikohus ei ole määruse tegemisel arvesse võtnud järgmiseid kostja hinnangul olulisi

asjaolusid: 1) hagejal oli kogu menetluse ajal ka teine kehtivate volitustega esindaja E

N, kes oli teadlik sellest, et vandeadvokaadi volitused lõppevad kassatsioonimenetluse

lõppemisega, 2) E-toimikus oli hageja esindajana märgitud ka hageja juhatuse liige S P,

kellel oli seetõttu e-toimiku kaudu juurdepääs kõigile kohtu poolt koostatud

dokumentidele, 3) maakohtu 14.09.2021 kiri tehti e-toimikus nähtavaks nii S Ple (P) kui

ka hagejale. Seega oli hagejal endal võimalik samuti selle kirjaga tutvuda ja tähtaja

määramisest teada saada, 4) hageja ei saanud asja uuel läbivaatamisel loota sellele, et

vandeadvokaat teeb hageja eest menetlustoiminguid. Hageja ja tema juhatuse liige S P olid

teadlikud, et vandeadvokaadi volitused lõppevad kassatsioonimenetluse lõppemisel ning

sellele järgnevas menetluses peab vajalike menetlustoimingute tegemise korraldama

hageja ise oma teiste esindajate (S P ja E N) kaudu. Kostja osundas, et maakohus tegi hagi

läbivaatamata jätmise määruse 10 kuud pärast Riigikohtu otsust, millega saadeti asi uueks

läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Kostja hinnangul võib hageja väidetest järeldada, et

selle 10 kuu jooksul ei tundud S P ja E N, kes olid mõlemad teadlikud vandeadvokaadi

volituste lõppemisest, justkui vähimatki huvi menetluse seisu ja käigu vastu.

11. Lisaks märkis kostja enda seisukohas, et hageja kahjuna ei saa käsitleda tsiviilasjas nr

2-19-16650 R Ki vastu esitatud nõude äralangemist, kuna hagi läbivaatamata jätmine ei

mõjutanud selle väidetava nõude kehtivust ega maksma pandavust. Hageja oleks võinud

vastavalt TsMS § 426 lg-le 1 hagi uuesti kohtusse esitada. Kostja rõhutas, et kahju, mille

hüvitamist saaks hageja kostjalt teoreetiliselt nõuda, ei saa olla suurem kui

advokaadibüroo ja kostja vahel sõlmitud kindlustuslepingus kokku lepitud

kindlustussumma, s.o 64 000 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud

põhjuslikku seost vandeadvokaadi rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel. Kostja

selgitas, et juhul, kui käsitleda väidetava kahjuliku tagajärjena hageja poolt R Ki vastu

esitatud nõude kaotamist (kostja hinnangul ei ole sellist tagajärge saabunud), peaks hageja

põhjusliku seose olemasolu põhjendamiseks esile tooma ja tõendama asjaolud, millest

nähtub, et 1) hagejal oli R Ki vastu kehtiv ja põhjendatud nõue, 2) kui vandeadvokaat

oleks maakohtu poolt määratud tähtajast hagejale teatanud, siis oleks hageja teinud

vajaliku menetlustoimingu ja 3) kohtud ei oleks hagi läbi vaatamata jätnud, 4) menetluse

jätkumisele oleksid kohtud hageja poolt R Ki vastu esitatud hagi rahuldanud ning 5) R K

oleks hagi rahuldava kohtuotsuse täitnud. Kostja rõhutas, et hageja poolt esitatud

asjaoludest ja tõenditest nähtub samas, et põhjuslik seos hageja väidetava kahju ja

vandeadvokaadi väidetava rikkumise vahel puudub. Eelkõige seetõttu, et maakohtu

14.04.2022 määruse kohaselt jäeti hageja hagi läbivaatamata, kuna hageja ei olnud

27.10.2019 R Ki vastu esitatud hagis esile toonud hagi rahuldamist võimaldavaid

asjaolusid. Kostja rõhutas, et hageja poolt 27.10.2019 maakohtule esitatud hagi ei

koostanud vandeadvokaat, mistõttu ei saa vandeadvokaat vastutada ka selle hagi puuduste

ja nendest puudustest tingitud võimalike negatiivsete tagajärgede eest.

12. Hageja leiab, et ekslik on kostja seisukoht, mille kohaselt ei ole selge, kas hageja ja

advokaadibüroo vahel oli nõuetekohane ja kehtiv kliendileping. Arusaamatu on, et kuidas

mõjutab hageja nõude olemasolu asjaolu, et hageja ei ole esitanud kostjale lisaks

volikirjale kirjalikku kliendilepingut. Isegi kui pooltel ei ole vastavalt AdvS § 55 lg 4

nõuetele vastavat kliendilepingut, ei ole hageja ja advokaadibüroo vaheline

käsundusleping tühine. Hageja poolt vandeadvokaadile väljastatud volikiri on käsitletav

kliendilepinguna ning käsundusleping on kehtiv. Asjakohatu on kostja väide, et

vandeadvokaat ei saanud rikkuda lõppenust lepingust tulenevaid väidetavaid kohustusi.

Kostja on vastuoluliselt selgitanud, et hageja ja advokaadibüroo vahel ei olnud kehtivat

kliendilepingut, samas asunud väitma, et kliendisuhe oli vandeadvokaadi rikkumise

hetkeks lõppenud. Volikirjast nähtub selgelt vandeadvokaadi töö sisu ja ulatus.

Vandeadvokaat on ka ise selgitanud, et advokaadibüroo ja hageja vaheline kliendisuhe ei

lõppenud esindamisega Riigikohtus, lõppes vaid vandeadvokaadile antud volitus.

13. Vandeadvokaat on rikkunud enda kohustusi, jättes kohtule teavitamata, et tema volitused

seoses kohtumenetluse esitamisega olid piiratud vaid esindamisega Riigikohtus ning

jätkates hageja nimel kohtumenetluse dokumentide vastuvõtmist, teavitamata sellest ja

kohtumäärusest tulenevatest tähtaegadest hagejat. Vandeadvokaadi rikkumine viis

hagejale kahju tekkimisena- 14.09.2021 määruse võttis vastu vandeadvokaat ning

vandeadvokaadi poolt määruse vastuvõtmisest alates hakkas kulgema kohtu määratud

tähtaeg. Samas ei täitnud vandeadvokaat kohtu korraldust tähtaegselt ega teavitanud

hagejat tähtajast, jättis maakohus tsiviilasjas nr 2-19-16650 hageja hagi tähtaja

möödumisel läbi vaatamata. Vandeadvokaadi rikkumist ei mõjuta asjaolu, et

vandeadvokaadi volitused olid rikkumise hetkeks lõppenud. Vandeadvokaadi volitused

kehtivad kohtu suhtes seni kuni pole teatatud volituste lõppemisest. Vandeadvokaat rikkus

enda kohustusi jättes tarvitusele võtmata vajalikud meetmed kahju ärahoidmiseks.

Vandeadvokaat ei hoolitsenud selle eest, et hageja saaks Harju Maakohtu 14.09.2021

selgituskirja õigel ajal kätte ning jõuaks oma õiguste kaitsmiseks esitada vajaliku

hagiavalduse tervikteksti. Nimetatud kohustuste täitmata jätmisest tekkinud kahju eest

vastutab vandeadvokaat. Lisaks ei ole hagejal kohustust ise otsida e-toimikust dokumente,

kuna hageja võib põhjendatult eeldada, et kui hageja on palganud enda esindamiseks

lepingulise esindaja, siis e-toimikust dokumentide vastuvõtmisega ja hagejale

edastamisega tegeleb lepinguline esindaja. Hageja lepinguline esindaja E N kontrollis

pärast Riigikohtu 22.06.2021 otsust perioodiliselt tsiviilasjas nr 2-19-16650 seisu e-

toimiku kaudu. E Nile oli e-toimikule juurdepääs piiratud, siis ei nähtunud e-toimikus

hageja lepingulisele esindajale mistahes tehtud täiendavaid menetlustoiminguid. E Nile ei

olnud mh nähtav, kes on asja uuesti läbivaatav kohtunik tsiviilasjas nr 2-19-16650.

14. Hagejale on tekkinud vandeadvokaadi tegevuse tõttu järgmine kahju: 1) hagi

läbivaatamata jätmisest tulenev kahju ehk kahju R Ki vastu esitatud nõude ulatuses.

Hageja nõudis R Kilt põhivõlga 49 899,68 eurot, tsiviilasja nr 2-18-5940 menetlusega

seotud kahju 3015 eurot, viivist 49 899,68 eurot ja sissenõudmiskulusid 40 eurot. Lisaks

palus hageja mõista R Kilt välja viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest; 2) hagejalt

tsiviilasjas nr 2-19-16650 välja mõistetud menetluskulud summas 3675 eurot. Seega on

hagejale tekkinud kahju kokku summas 106 529,36 eurot. Vandeadvokaadile pidi olema

ettenähtav, et juhul, kui vandeadvokaat ei teavita hagejat tähtaja saabumisest, mistõttu ei

saa hageja oma õigusi kaitsta, siis jätab maakohus hagi läbi vaatamata ning hagejale tekib

pöördumatu kahju. Kohustusliku advokaadi vastutuse kindlustuslepingu eesmärgiks on

tagada advokaadibüroo klientidele kindlus, et advokaadi rikkumise tõttu tekkinud kahju

hüvitab kliendile kindlustusandja. Kostja on vastuses selgitanud, et kahju, mille hüvitamist

saaks hageja kostjalt teoreetiliselt nõuda, ei saa olla suurem kui advokaadibüroo ja kostja

vahel sõlmitud kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustussumma, s.o 64 000 eurot.

Lähtudes nimetatust, nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 64 000 eurot.

15. Hagejale tekkinud kahju on põhjuslikus seoses vandeadvokaadi rikkumisega. Juhul kui

vandeadvokaat oleks täitnud oma teavitamiskohustust, st teatanud kohtule volituste

lõppemisest pärast Riigikohtu menetluse lõppemist või teavitanud hagejat dokumendi

vastuvõtmisest, ei oleks tähtaeg hakanud kulgema vandeadvokaadile kohtu 14.09.2021

selgituskirja kättetoimetamisest. Hagejal oleks olnud võimalik sellisel juhul korraldada

hagiavalduse terviktesti esitamine kohtule, millisel juhul ei oleks jäänud hagiavaldus läbi

vaatamata, kuna hageja oleks saanud järgida Riigikohtu 22.06.2021 juhiseid nõude

tõendamiseks.

16. Kostja on käitunud hageja kahjuteate käsitlemisel vastuoluliselt. Kostja teavitas

25.10.2023 hagejat, et käsitleb hageja kahjujuhtumit, kuid vaikis seejärel sisuliselt 6 kuud.

Kostja ei andnud hagejale mistahes suunised, kuid vaidles hageja kahjuteatisele

29.04.2024 vastuses täies ulatuses vastu. Tegemist ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas

oleva käitumisega.

Olukorras, kus kostja ei ole andnud hagejale mistahes suuniseid või viidanud võimalikele

kahju vähendamise võimalustele (sh jättes arvestamata, et kostja oli kohustatud tasuma

kahju vähendamisega seotud kulud) kahjuteatise menetlemise käigus, ei ole õigustatud

kostja tuginemine vastuväidetele alles 19.04.2024 vastuses.

17. Kostja oleks pidanud tegema otsuse hageja kahjuteate kohta ühe kuu jooksul pärast

kahjuteate saamist, s.t kahjuteate aluseks olevatest asjaoludest teadasaamisest. Riigikohus

tegi tsiviilasjas nr 2-19-16650 hagi läbi vaatamata jätmise osas määruse 18.10.2023.

Hilisemalt sellest kuupäevast alates ühe kuu jooksul oleks pidanud kostja tasuma hagejale

kahjuhüvitise. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist hagi esitamise

seisuga (02.01.2025) 8821,35 eurot. Hageja nõuab lisaks edasiulatuvat viivist alates

03.01.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastuväited

18. Kostja vaidleb esitatud hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata.

19. Kostja leiab, et hagejal ei ole kostja vastu hagiavalduses kirjeldatud nõudeid, kuna 1)

kindlustusjuhtumit ei ole toimunud, 2) hagejale ei ole kahju tekkinud, 3) hageja väidetava

kahju ja R Me (M) väidetava rikkumise vahel puudub põhjuslik seos, 4) hagejale tekkis

kahju hagejast endast tulenevate asjaolude tõttu ning 5) hagejal ei ole kostja vastu

viivisenõuet. Hagejal saab Advokaadibüroo M- OÜ vastu kahju hüvitamise nõue olla

ainult juhul, kui hageja ja Advokaadibüroo M- OÜ on sõlminud lepingu ja

Advokaadibüroo M- OÜ on rikkunud sellest lepingust tulenevat kohustust. Seega peab

hageja tõendama, et 1) lepingu sõlmimise hageja ja Advokaadibüroo M- OÜ vahel, 2)

selle lepingu sisu, sh nende kohustuste sisaldumise lepingus, mille rikkumist hageja hagis

Advokaadibüroo M- OÜ ette heidab ja 3) lepingust tulenevate kohustuste rikkumise

Advokaadibüroo M- OÜ poolt. Hageja ei ole neid asjaolusid tõendanud.

20. Esiteks- Advokaadibüroo M- OÜ saanuks hagejaga kliendilepingu sõlmida oma

esindusõiguslike juhatuse liikmete kaudu. R M ei ole kunagi olnud Advokaadibüroo M-

OÜ juhatuse liige. Väidetava kliendilepingu sõlmimise ajal (16.12.2020) oli

Advokaadibüroo M- OÜ ainus juhatuse liige U T. Hageja ei ole seega tõendanud kehtiva

kliendilepingu sõlmimist hageja ja Advokaadibüroo M OÜ-ga. Teiseks- hageja poolt

16.12.2020 R Mele antud volikiri ei ole käsitletav hageja ja Advokaadibüroo M- OÜ vahel

sõlmitud kliendilepinguna. Volitus on ühepoolne tehing (TsÜS § 67 lg 2 teine lause).

Volitusest endast ei tulene esindajale kohustusi. Antud juhul on volituse allkirjastanud

ainult hageja juhatuse liige S P. Advokaadibüroo M- OÜ ei ole volikirja allkirjastanud.

Kolmandaks- AdvS § 55 lg 4 kohaselt peab kohtus esindamiseks sõlmitud kliendileping

olema kirjalik. Hageja ei ole kirjalikku kliendilepingut kohtule esitanud. Hageja poolt seni

avaldatust võib järeldada, et kirjalikku kliendilepingut ei ole ka sõlmitud. Isegi juhul, kui

nõustuda hagejaga selles, et kirjaliku vormi järgimata jätmine ei too kaasa kliendilepingu

tühisust, ei vabasta kirjaliku kliendilepingu puudumine hagejat lepingu sõlmimise fakti ja

sisu tõendamise kohustusest. Eeltoodust nähtub, et hageja ei ole kohtu ette toonud ega

tõendanud asjaolusid, mille alusel saaks tuvastada kliendilepingu sõlmimise hageja ja

Advokaadibüroo M- OÜ vahel. Seega on kliendilepingu sõlmimine tõendamata.

21. Kostja rõhutab täiendavalt, et isegi juhul, kui hageja ja Advokaadibüroo M- OÜ oleks

sõlmitud kehtiv kliendileping (millega kostja ei nõustu), oleks see leping hiljemalt

22.01.2021 lõppenud. Hageja poolt 16.12.2022 R Mele väljastatud volikirja kohaselt

volitas hageja R Mt ennast esindama ainult tsiviilasja nr 2-19-16650

kassatsioonimenetluses. Tsiviilasja nr 2-19-16650 kassatsioonimenetlus lõppes

22.06.2021,

kui Riigikohus tegi hageja kassatsioonkaebust rahuldava otsuse ja saatis asja uueks

läbivaatamiseks tagasi maakohtusse. Hagi aluseks olevad R Me väidetavad rikkumised

toimusid pärast kassatsioonimenetluse lõppu, st olukorras, kus hageja ja Advokaadibüroo

M- vaheline väidetav kliendisuhe ja sellest tulenevad R Me võimalikud kohustused olid

samuti lõppenud. Hageja nõude aluseks ei saa olla lõppenud kohustuste rikkumine.

Primaarse vastuväitena tugineb kostja sellele, et kehtiv kliendileping puudub.

Alternatiivselt, st juhuks, kui kohus kehtiva kliendilepingu olemasolu siiski tuvastab,

tugineb kostja sellele, et kliendileping oli väidetavate rikkumiste toimumise ajaks

lõppenud. Kliendilepingu sõlmimist ei tõenda ega saagi tõendada R Me väidetav kinnitus.

Kostja selgitab, et hageja poolt kohtule esitatud kinnitust ei ole ilmselgelt koostanud R M

ise. Lisaks ei ole R Mel kunagi olnud Advokaadibüroo M- OÜ esindamise õigust, mistõttu

ei saa R M anda Advokaadibüroo M OÜ eest kinnitusi väidetava kliendilepingu sõlmimise

asjaolude ja sisu kohta.

11.06.2024 seisuga ei saanud R M selliseid kinnitusi anda ka enda eest, kuna 06.04.2023

kuulutati välja R Me pankrot. Pankroti väljakuulutamisega kaotas R M õiguse teha tema

kohustusi mõjutavaid (sh suurendavaid) tehinguid ja tahteavaldusi (PankrS § 35 lg 1 p-id

2 ja p 3). Seda arvestades puuduksid R Me väidetaval kinnitusel õiguslikud tagajärjed ka

juhul, kui see kinnitus oleks tema koostatud. Juhul, kui eeldada R Me kinnituses

sisalduvate väidete õigsust, siis on R M väidetavaid kohustusi rikkunud tahtlikult.

Kohustuste tahtlik rikkumine ei ole eritingimuste punktidest 6.1., 6.2., 6.7.5. ja 8.5.

tulenevalt kindlustusjuhtum. Kostjale jääb arusaamatuks R Me väidetaval kinnitusel

rajanev hageja väide, mille kohaselt lõppes Riigikohtus esindamisega R Mele antud

volitus, aga mitte kliendisuhe hageja ja Advokaadibüroo M- OÜ vahel. Hageja enda

väidete koheselt oligi volikirja näol tegemist kliendilepinguga. Seega hageja enda

väidetest lähtudes lõppes koos volitusega ka kliendileping.

22. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks hageja ja Advokaadibüroo M OÜ

vahel väidetavalt sõlmitud kliendilepingu sisu, sh õigusteenust osutava advokaadi

konkreetsed ülesanded ja kohustused. Kostja selgitab, et hageja poolt R Mele antud volitus

Advokaadibüroo M- OÜ ja R Me kohustusi ei tõenda, kuna volituse näol on tegemist

ühepoolse tehinguga, millest ei tulene advokaadibüroole ja advokaadile mitte ühtegi

kohustust. R Me võimalikud kohustused hageja ees piirdusid tegelikult üksnes

kassatsioonkaebuse allkirjastamisega. On ilmne, et kassatsioonkaebuse on tegelikult

koostanud hageja esindaja jurist E N. Kostja osundab, et kassatsioonkaebust ei ole

vormistatud ka Advokaadibüroo M- OÜ blanketile, kassatsioonkaebuse on Riigikohtule

esitatud tähtsaadetisega ja kassatsioonikautsjoni tasus hageja eest hageja esindaja jurist E

Ni tegevuskohaks olev äriühing XXX OÜ. Advokaadibüroo M- OÜ ei ole

kassatsioonkaebuse koostamise ja hageja Riigikohtus esindamise eest hagejale arveid

esitanud ja hageja ei ole selliste teenuste eest advokaadibüroole ka mitte midagi maksnud.

Eeltoodust nähtub, et R Me väidetavad ülesanded piirdusid kassatsioonkaebuse

allkirjastamisega ning hageja sisulist esindamist kohtumenetluses jätkas jurist E N. Neid

asjaolusid arvestades ei saa hageja R Mele ette heita hagiavalduses nimetatud rikkumisi.

Olukorras, kus hagejal oli maakohtus asja uuel läbivaatamisel 2 kehtiva esindusõigusega

esindajat (S P ja E N), kellest vähemalt üks (S P) omas e-toimiku kaudu juurdepääsu

tsiviilasja materjalidele ning sai teateid e-toimikus hagejale nähtavaks tehtud

dokumentide, sealhulgas ka maakohtu 14.09.2021 kirja kohta, ei saanud hageja eeldada

ega nõuda, et asja uue läbivaatamisega seonduva menetlusteabe edastamist korraldab

lõppenud volitustega R M. Hageja ei ole mh R Me süüd tõendanud. Eelnevale tuginedes

on kostja seisukohal, et kindlustusjuhtumit ei ole toimunud. Seega on täitmata hageja

poolt kostja vastu esitatud nõude rahuldamise peamine eeldus.

23. Kostja leiab, et hagejale ei ole hageja poolt väidetud kahju tekkinud. Esiteks- hageja ei ole

esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et hagejal oli ka tegelikult R Ki

vastu kehtiv ja maksma pandav nõue summas 102 854,36 euro. Teiseks- hageja ei ole esile

toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et R K on maksevõimeline, st R Kil on

piisavalt vara hageja väidetava nõude rahuldamiseks. Kolmandaks- hagi läbi vaatamata

jätmine ei mõjutanud hageja väidetava nõude kehtivust ega maksma pandavust. Hageja

vara ei ole hagi läbivaatamata jätmise tõttu R Ki vastu suunatud nõude väärtuse võrra

vähenenud. Hageja ei ole hagiavalduses selgitanud, miks hageja käsitleb tsiviilasjas nr 2-

19-16650 hagejalt välja mõistetud menetluskulusid hagejale tekkinud kahjuna. Olukorras,

kus puuduvad tõendid, millest nähtuks, et hagejal oli ka tegelikult R Ki vastu kehtiv,

perspektiivne ja maksmapandav nõue, ei ole hagejalt välja mõistetud menetluskulude näol

tegemist hageja kahjuga. Hageja oleks pidanud R Ki menetluskulud hüvitama ka siis, kui

menetlus oleks jätkunud. Hageja tegeliku kohustuse täitmise kulu ei ole hageja kahju.

Hageja enda väidetest lähtudes on lepinguks hageja poolt R Mele antud volikiri hageja

esindamiseks Riigikohtu menetluses. Seda arvestades ei olnud R Mel mitte mingisugust

põhjust ette näha seda, et ta peab juhul, kui asi saadetakse maakohtusse tagasi, maakohtus

mingisuguseid toiminguid tegema või kohustusi täitma. Hageja ei ole hagiavalduses

selgitanud, miks hageja leiab, et hageja väidetav kahju on hõlmatud R Me poolt

väidetavalt rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga.

24. Lisaks puudub põhjuslik seos. Hageja väidetav kahju oleks R Me väidetava rikkumisega

põhjuslikus seoses üksnes juhul, kui teavitamiskohustuse R Me poolse täitmise korral ei

oleks väidetav kahjulik tagajärg saabunud. R Me tegevusetusel hageja poolt R Ki vastu

esitatud nõudele ei olnud mitte mingisugust mõju, kuna see nõue oleks igal juhul

rahuldamata jäänud. Hageja juhatuse liikmele S Ple oli edastatud teave nii tsiviilasjas nr 2-

19-16650 13.09.2021 toimunud istungi kui ka maakohtu 14.09.2021 kirja kohta. Seega oli

hageja teadlik, et maakohus on alustanud asja uut läbi vaatamist ja nõuab hagejalt

hagiavalduse tervikteksti esitamist. Samal ajal oli hagejale teada ka see, et R Me volitused

on lõppenud ja R Mel puudub seetõttu nii õigus kui ka kohustus hageja eest maakohtu

poolt soovitud menetlustoiminguid teha. Sellele vaatamata jättis hageja maakohtus

saabunud teabele reageerimata ja hagiavalduse tervikteksti esitamata. Seega on hageja

väidetav kahju tekkinud hageja enda tegevusetuse tagajärjel. E Nil pidi igal juhul hiljemalt

2022. aasta veebruarismärtsis tekkima kohustus pöörduda kohtule poole ja uurida

menetluse seisu ja arutada hagejaga menetluse kiirendamise taotluse esitamise küsimust. E

N jättis need kohustused täitmata. Seda arvestades on hageja väidetav kahju põhjuslikus

seoses E Ni tegevusetusega. Hagejal puudus asja uuel läbivaatamisel mistahes alus

eeldada, et e-toimikust võtab dokumente vastu ja edastab hagejale R M. Tähtaegade

arvutamine ei nõua mistahes erioskusi. Samuti oli hagejal võimalik selgituste saamiseks

pöörduda oma lepingulise esindaja jurist E Ni poole. Eelnevale tuginedes on kostja

seisukohal, et hageja väidetav kahju ei ole põhjuslikus seoses R Me väidetavate

rikkumistega.

25. Hageja väidetava kahju põhjuseks on hageja juhatuse liikme S P ja lepingulise esindaja E

Ni tegevusetus. Kui maakohus leiab, et need asjaolud ei välista põhjuslikku seost R Me

väidetava rikkumise ja hageja väidetava kahju vahel, siis palub kostja kohtul nende

samade asjaolude alusel tuvastada, et hageja väidetava kahju põhjuseks on hagejast endast

tulenevad asjaolud ja riskid. Hageja ei ole kohtuväliselt kostja vastu nõuetekohast kahju

hüvitamise nõuet esitanud. Hageja on küll kostjale teatanud võimalikust kahju tekkimisest

ning nõudnud üldsõnaliselt väidetava kahju hüvitamist, kuid hageja ei ole avaldanud

väidetav kahju konkreetset koosseisu ega nimetanud kahju suurust. Väidetava kahju ja

oma arvatava nõude suuruse avaldas hageja esmakordselt alles hagiavalduses. Seda

arvestades saab hageja VÕS § 113 lg 2 tulenevalt kostjalt viivist nõuda alates hagi

esitamisest 30.12.2024. Kostja palub hagi osalise või täieliku rahuldamise korral

kohtuotsuses märkida, et hageja viivisenõue kokku ei ole suurem kui kohtuotsusega

rahuldatud põhinõude summa. Hagi läbivaatamata jätmine ei tekitanud hagejale mitte

mingisugust kahju, kuna hagi läbivaatamata jätmise tõttu hageja vara ei vähenenud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

26. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et

hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

27. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

28. TsMS § 231 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta

esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise

väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus

avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 kohaselt

omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

29. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille

vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest ja kohus saab need TsMS § 231 lg-te 2 ja

4 alusel lugeda tuvastatuks: 1) Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-19-16650 oli

hageja OÜ Realsten hagi R Ki vastu 102 854,36 euro ja viivise saamiseks; 2) hagejat

esindas tsiviilasjas nr 2-19-16650 maa- ja ringkonnakohtus lepinguline esindaja E N ja

Riigikohtus vandeadvokaat R M; 3) Riigikohus tühistas tsiviilasjas nr 2-19-16650 alama

astme kohtute lahendid ja saatis asja uueks lahendamiseks Harju Maakohtule; 4) Harju

Maakohus määras 13.09.2021 selgituskirjas hagejale tähtaja hagiavalduse tervikteksti

koos lisadega esitamiseks (õige kuupäev 13.09.2021, mitte poolte viidatud 14.09.2021, dtl

23); 5) Harju Maakohtu 13.09.2021 selgituskirja võttis e-toimikus hageja nimel vastu

vandeadvokaat R M; 6) vandeadvokaat R M ei teavitanud hagejat 13.09.2021 selgituskirja

vastu võtmisest ja kohtu märgitud tähtaegade määramisest; 7) hageja ei täitnud Harju

Maakohtu 13.09.2021 selgituskirjas märgitud kohtunõudeid; 8) Harju Maakohus jättis

tsiviilasjas nr 2-19-16650 14.04.2022 määrusega hageja hagi läbi vaatamata; 9) Harju

Maakohtu 14.04.2022 määrus jõustus Riigikohtu määrusega 18.10.2023; 10)

vandeadvokaat R Mel oli Salva Kindlustuse AS-iga sõlmitud advokaatide kohustusliku

kutsekindlustuse kindlustusleping (poliis nr xxx); 11) 11.03.2023 ja 12.02.2024 esitas

hageja esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik kostjale kahjuteatise vandeadvokaadi

tegevusest tingitud kahjuga; 12) 29.04.2024 edastas kostja vastuse hageja kahjuteatele,

hageja nõuet ei tunnistanud ning vaidles hageja nõudele täies ulatuses vastu.

30. Kohus leiab, et poolte vahel on vaidlus, kas vandeadvokaat R Me ja hageja vahel oli

sõlmitud õigusabiteenuse leping ja mis on selle sisu, kas lepingu olemasolu korral on

vandeadvokaat R M lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, kas kohustuste rikkumise

tõttu on hagejale tekkinud kahju, kas kahju oli ettenähtav ja hõlmatud rikutud lepingulise

kohustuse kaitse-eesmärgiga, kas kohustuste rikkumine ja kahju on põhjuslikus seoses,

kas toimunud on kindlustusjuhtum ning kas ja millises ajast alates tuleb kostjal tasuda

viivist.

31. Hageja kui kahjustatud isik on esitanud kostja kui kindlustusandja vastu kahju hüvitamise

nõude kindlustusvõtja vandeadvokaat R Me tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja nõude

aluseks kindlustusandja vastu on võlaõigusseaduse (VÕS) § 521 lg 1, mille kohaselt võib

kahjustatud isik nõuda kindlustusvõtja poolt talle tekitatud kahju hüvitamist nii

kindlustusvõtjalt kui kindlustusandjalt. Kindlustusandjalt võib nõuda kahju hüvitamist

üksnes rahalise hüvitise maksmise vormis.

32. Õiguskirjanduses on selgitatud, et VÕS 521 lg 1 alusel tekib kahjustatud isikul sättes

ettenähtud seadusest tuleneva kohustusega ühinemise tõttu kahju hüvitamise nõue

kindlustusandja vastu juhul, kui kahjustatud isikul eksisteerib kahju hüvitamise nõue

kindlustusvõtja vastu. VÕS § 521 lg-s 1 ettenähtud otsenõude puhul ei ole tegemist

iseseisva nõude tekkimise alusega, vaid selle nõude tekkimine eeldab kahju hüvitamise

nõude olemasolu kahjustatud isiku ja kindlustusvõtja vahelises suhtes. Nõue

kindlustusandja vastu on kindlustusvõtja vastu eksisteeriva nõudega aktsessoorne, st

kehtib ainult juhul ja ulatuses, milles kahjustatud isik saab nõuda kahju hüvitamist

kindlustusvõtjalt

(Juuraveeb.ee, võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, VÕS § 521 kommentaarid, p

3.1.2.).

33. Kohus leiab, et selleks, et hinnata, kas kostja kindlustusandjana vastutab hageja poolt

esitatud nõude täitmise eest, tuleb esmalt hinnata, kas hagejal on nõue kindlustusvõtja

vandeadvokaat R Me vastu. Arvestades, et hagejal on kahju hüvitamise nõue, tuleneb

kahju hüvitamise nõude alus VÕS § 115 lg-st 1. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik

rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda

võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt

muul põhjusel hüvitamisele.

34. Advokaadi vastu käsunduslepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude

lahendamiseks tuleb hinnata, kas (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.06.2019 otsus

tsiviilasjas nr 2-13-6457, p 13):

− käsundisaaja on lepingut rikkunud (VÕS § 100 ja VÕS § 115 lg 1);

− ta vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine ei

ole VÕS § 103 järgi vabandatav;

− käsundiandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, VÕS § 128);

− kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

− kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

− rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Lepingu olemasolu

35. Tsiviilasja lahendamiseks tuleb kohtul kohtu ette toodud asjaoludel põhinevalt esmalt

kontrollida, kas vandeadvokaadi R Me ja hageja vahel oli sõlmitud käsundusleping

õigusabiteenuse osutamiseks.

36. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 1 kohaselt sõlmib advokaadibüroo pidaja

õigusteenuse osutamiseks isikuga kliendilepingu, milles lepitakse kokku õigusteenust

osutava advokaadi nimi, tema volitus ja ülesanded ning advokaaditasu vorm ja suurus või

määr. AdvS § 55 lg

3 kohaselt kohaldatakse kliendilepingule käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades

käesolevas seaduses sätestatud erisusi. AdvS § 55 lg 4 kohaselt peab advokaat suulise

lepingu sõlmimisest teatama advokaadibüroo pidajale. Suulist lepingut ei või sõlmida

kliendi kaitseks kriminaalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või muus

ametiasutuses. Kirjaliku lepingu sõlmimiseks kirjutavad lepingule alla advokaadibüroo

pidaja, ülesande täitmiseks võtnud advokaat ja klient.

37. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt

lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja

aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

38. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 13.04.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-181-15 punktis 40

selgitanud järgmist: „Kolleegium selgitab, et kui advokaadibüroo pidaja sõlmib kliendiga

õigusteenuse osutamise lepingu, millega ei lepita kokku saavutatavas tulemuses, on

tegemist käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. Sellisel juhul ei ole advokaadibüroos

töötav advokaat, keda advokaadibüroo pidaja kasutab kliendiga sõlmitud lepingu

täitmiseks, ise lepingulises suhtes advokaadibüroo kliendiga. TsÜS § 132 lg-st 1 tulenevalt

loetakse eelnimetatud lepinguliste suhete korral advokaadi tegevus õigusteenuse

osutamisel advokaadibüroo pidaja tegevuseks. Samas sätestab AdvS § 47 esimene lause,

et advokaadibüroo pidaja ja advokaat vastutavad õigusteenust osutades tekitatud kahju

eest solidaarselt. AdvS § 47 mõtteks on kolleegiumi arvates sätestada advokaadi vastutuse

erialus, mis paneb õigusteenuse osutamise lepingu täitmisel advokaadi vastutama selle

lepingu täitmise eest VÕS § 115 lg 1 alusel advokaadibüroo kui õigusteenuse osutaja

kõrval ka isiklikult. /…/ Eeltoodust tulenevalt loeb seadus advokaadi tegevuse

advokaadibüroo tegevuseks ning juhul, kui advokaadibüroo pidaja vastutab kliendile

õigusteenuse osutamise lepingu rikkumisega tekitatud kahju eest, vastutab temaga

solidaarselt (AdvS §st 47 tulenevalt) ka advokaat, kelle tegevus tõi TsÜS § 132 lg 1 järgi

kaasa advokaadibüroo vastutuse.“

39. Pooltel puudub vaidlus, et vandeadvokaat R M töötas Advokaadibüroos M- OÜ-s ning

vandeadvokaat esindas hagejat tsiviilasjas nr 2-19-16650 Riigikohtule kassatsioonkaebuse

esitamisel. AdvS § 55 lg 4 keelab kliendi kohtus esindamiseks kliendilepingu suulise

sõlmimise ning näeb ette kohustusliku vormi kohtus esindamiseks õigusabilepingu

sõlmimiseks, kuid hageja ei ole tõendanud, et hagejal oli kliendina vastavalt AdvS § 55 lg-

le 4 sõlmitud advokaadibüroo pidajaga M- kirjalik kliendileping. Hageja on hagiavalduses

avaldanud, et hageja ei leidnud kirjalikku kliendilepingut (dtl 4, p 15). Seega loeb kohus

tuvastatuks, et hageja ja advokaadibüroo vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku

kliendilepingut vastavalt AdvS § 55 lg-le 4.

40. Kliendilepingu kirjalikus vormis sõlmimise esmaseks eesmärgiks on kliendi ja advokaadi

kaitse juhtumite korral, kui kliendi esindamisega seoses tekib küsimus advokaadi

vastutusest või distsiplinaarvastusest, kuid selle eesmärgiks ei ole kaasa tuua

kliendilepingu tühisust (Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-

13771, p 11). Tallinna Ringkonnakohus on 17.11.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-101527

punktis 13.3. leidnud järgmist: „TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud

vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist

ei tulene teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb AdvS § 55 lg 4 eesmärgist teisiti.

Riigikohus on sedastanud, et töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et tööleping

ja/või selle muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised

(19. märtsi 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-08, p 13 teine lõik). Puudub mõistlik põhjus

hinnata advokaadibüroo kliendi kasuks tehtud kliendilepingu muudatuse vorminõude

eesmärki teisiti. AdvS § 55 lg 4 eesmärk on tagada selgus advokaadibüroo kliendisuhetes,

mitte aga mõjutada advokaadi ja kliendi vaheliste kokkulepete kehtivust. Järelikult ei ole

eespool p-s

10 tuvastatud kokkulepe TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine.“

41. Kohus leiab, et kuigi käesoleval juhul ei ole tõendatud hageja ja advokaadibüroo vahel

kirjaliku kliendilepingu sõlmimine, ei tähenda, et poolte vahel puudus kliendileping.

Hageja ja advokaadibüroo kliendilepingu olemasolu saab tõendada ka muude tõenditega

kui kirjalik kliendileping. Pooltel ei ole vaidlust, et vandeadvokaat R M esindas hagejat

Riigikohtus tsiviilasjas nr 2-19-16650. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et hageja on

väljastanud 16.12.2020 volikirja (dtl 85). Kohtu hinnangul ei asenda volikiri kirjalikku

kliendilepingut, kuivõrd see on tehtud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 1

mõttes ühepoolselt, kuid tõendab siiski poolte vahel lepingu sõlmimist ja vandeadvokaadi

kohtus esindamise õigust. Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud suuline kliendileping

ning see ei ole tühine. AdvS § 55 lg-s 4 sätestatud vorminõude eesmärk ei ole lugeda

advokaadibüroo ja kliendi vaheline kokkulepe tühiseks selle vorminõude täitmata jätmise

tõttu.

42. Volikirja alusel on võimalik muuhulgas tuvastada, mis oli kliendilepingu esemeks oleva

töö sisu ja maht. Volikirja kohaselt volitas hageja vandeadvokaati esindama hagejat

Riigikohtus seoses hageja kassatsioonkaebusega Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2020

kohtuotsuse peale tsiviilasjas nr 2-19-16650, koos kõigi õigustega, mis on seadus ette

näinud kassaatorile, sealhulgas õigusega kassatsioonkaebuse esitamiseks. Kohtu

hinnangul piirdus vandeadvokaadile antud volitus hageja esindamisega Riigikohtus. Pärast

Riigikohtu menetlust ei olnud volikirja kohaselt vandeadvokaadil õigust hagejat

kohtumenetluses esindada. Samas omab käesoleval juhul volikirjas märgitud

vandeadvokaadi ülesannete maht tähendust eelkõige vandeadvokaadi ja hageja sisesuhtes,

mitte nn välise volituse korral. Vaidlust pole, et vandeadvokaat esindas hagejat

Riigikohtus ning ei teatanud pärast Riigikohtu menetlust maakohtule enda volituste

lõppemisest. Sellises olukorras kohaldub TsÜS § 127 lg 1, mille kohaselt kui volitus on

antud tahteavaldusega kolmandale isikule või avalikkusele või kui esindatav on volituse

andmisest kolmandale isikule või avalikkusele teada andnud, loetakse volitus kolmanda

isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni volitust ei ole samal viisil tagasi võetud või

selle lõppemisest teatatud. Õiguskirjanduses on selgitatud, et tegemist on nn välise

volitusega ning sellel on praktiline tähendus juhul, kui esindajale antud volitus lõpeb

sisesuhte lõppemise tõttu (TsÜS § 125 lg 2 p 8). TsÜS § 127 lg 1 kohaselt loetakse volitus

hoolimata selle lõppemisest kolmanda isiku või avalikkuse suhtes kehtivaks, kuni

esindatav ei ole volitust kolmandale isikule või avalikkusele tehtud tahteavaldusega tagasi

võtnud või kuni esindatav ei ole volituse lõppemisest kolmandale isikule või avalikkusele

teatanud (Juuraveeb.ee, tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne, § 127

kommentaarid, p 3.1.).

43. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd vandeadvokaat esindas hagejat kohtumenetluses, ei

lõppenud TsÜS § 127 lg 1 kohaselt kohtu suhtes vandeadvokaadi volitus seni kuni kohtule

ei teatatud vandeadvokaadi volituste lõppemisest. Samale seisukohale on jõudnud

Riigikohtu tsiviilkolleegium 09.06.2009 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-58-09 punktis 17:

„Seega juhul, kui kohtumenetluses lepingulise esindaja volituse aluseks olev leping

lõppeb, kehtib lepingulise esindaja volitus kohtu suhtes seni, kuni kohtule ei ole teatatud

volituse lõppemisest. Pärast seda, kui menetlusosaline või esindaja on kohtule volituse

lõppemisest teatanud, osaleb menetlusosaline menetluses isiklikult.“ Kohus viitab, et sama

põhimõte on sätestatud tsiviilkohtumenetlusega seotud protsessivolituse jaoks TsMS § 225

lg-s 1, mille kohaselt kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja

kohtu suhtes volituse tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega. Eeldatakse, et

advokaadi volitus lõpeb ka uue advokaadi nimetamisest vastaspoolele ja kohtule

teatamisega. TsMS §

225 lg 4 sätestab, et esindatav võib esindaja volituse lõppemisele tähtaja möödumise tõttu

menetluses tugineda üksnes juhul, kui esindaja või esindatav on volituse lõppemisest kohtule

ja vastaspoolele eraldi teatanud.

44. Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2023 määrusest tsiviilasjas nr 2-19-16650 nähtub, et

volikiri, mille kohaselt volitati vandeadvokaati hagejat esindama ainult Riigikohtu

menetluses, esitati tsiviilasjas esmakordselt alles määruskaebemenetluses (dtl 37, p 29).

See tähendab, et kuni selle ajani olid vandeadvokaadi volitused maakohtus kehtivad ning

tal oli õigus võtta hageja nimel vastu menetlusdokumente, mh maakohtu 13.09.2021

selgituskiri. Vandeadvokaati tuleb käsitleda hageja lepingulise esindajana maakohtus

pärast Riigikohtus toimunud menetlust tsiviilasja uuel läbivaatamisel.

Lepingu rikkumine

45. Hageja leiab, et vandeadvokaat rikkus enda kohustusi, kui ta ei teavitanud hagejat

tsiviilasjas nr 2-19-16650 Harju Maakohtu 13.09.2021 selgituskirjast ja kohustusest

esitada kohtule hagiavalduse terviktekst. Kostja vastuväite kohaselt piirdusid

vandeadvokaadi kohustused Riigikohtus esindusõiguse teostamisega ning edasi kandis

hageja ise riisikot menetlusdokumentide kättesaamise ja neile tähtaegselt vastamise eest.

Kostja leiab, et eeltoodust tulenevalt ei rikkunud vandeadvokaat lepingust tulenevat

kohustust Harju Maakohtus tsiviilasja uuel läbivaatamisel.

46. Kohus leiab, et järgnevalt tuleb anda hinnang sellele, kas vandeadvokaat on antud juhul

rikkunud õigusteenuse osutamisel AdvS § 44 lg 1 p 2, VÕS § 620 lg 1 ja 2 ning VÕS §

624 lg 1 hoolsus- ja teabekohustust.

47. VÕS § 76 lg-st 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. AdvS §

44 lg 1 p 2 kohaselt on advokaat kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega

seotud tegevusest. AdvS § 40 lg 2 kohaselt peab õigusteenus olema õigeaegne ja

asjatundlik ning põhinema asjaolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul

uurimisel. Advokaat peab vajaduse korral koguma kliendi huvides tõendeid.

48. VÕS § 620 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema

käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja

peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima

kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud

kutseoskuste tasemel. VÕS § 624 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale

kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad

ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet

käsundi täitmise kohta.

49. Kohus tuvastas eelnevalt, et kuigi hageja väljastatud volikirja alusel ei olnud

vandeadvokaadil volitusi hageja esindamiseks maakohtus ning need olid lõppenud

Riigikohtu menetlusega, kehtisid vandeadvokaadi volitused TsMS § 225 lg 1 ja TsÜS §

127 lg 1 alusel maakohtu suhtes edasi ka pärast Riigikohtu menetlust. Kohtu suhtes

vandeadvokaadi volituste edasikehtivuse tõttu oli vandeadvokaadil õigus teha

menetlustoiminguid hageja eest, mh võtta vastu menetlusdokumente. Samas kehtis talle

samal ajal AdvS § 44 lg 1 p-is 2, VÕS § 620 lg-tes 1 ja 2 ning VÕS § 624 lg-s 1 sätestatud

hoolsus- ja teabekohustus.

50. Vandeadvokaat oli kohustatud hagejat teavitama õigusteenuse osutamisega seotud

tegevusest. Käesoleval juhul oli vandeadvokaat kohustatud informeerima hagejat sellest,

et talle on kätte toimetatud Harju Maakohtu 13.09.2021 selgituskiri, avaldama hagejale

selgituskirja sisu ning teavitama, et hagejale on määratud kohustus esitada hagi terviktekst

vastavaks kuupäevaks. Vandeadvokaat oleks pidanud hagejat informeerima mh sellest, et

tema poolt selgituskirja vastu võtmisega hakkas kulgema hagejale määratud tähtaeg.

Vaidlust ei ole selles, et ta seda ei teinud, mistõttu jättis Harju Maakohus 14.04.2022

määrusega hagi läbi vaatamata. Sellega jättis vandeadvokaat täitmata ettenähtud

teabekohustuse. Kohus leiab, et teabekohustuse täitmata jätmise tõttu ei ilmutanud

vandeadvokaat enda tegevuses vajalikku hoolsust, mis oleks ära hoidnud hagejale

negatiivse tagajärje saabumise, s.o hagi läbivaatamata jätmise. Õigusteenust osutava

vandeadvokaadi esmane kohustus on kliendi huvide eest seismine. Põhjendatud ei ole

kostja seisukoht, et kuivõrd pooltel ei ole kirjalikku kliendilepingut, ei ole võimalik

hinnata, kas vandeadvokaat on enda kohustusi rikkunud. Kohus märgib, et

vandeadvokaadi hoolsus- ja teavituskohustus tuleneb seadusest ning kehtib sõltumata

sellest, kas need on sätestatud kirjalikus kliendilepingus või mitte.

51. Kohus leiab, et vandeadvokaat rikkus enda hoolsus- ja teabekohustust mh sellega, et ta ei

teavitanud maakohut õigeaegselt enda volituste lõppemisest. Vandeadvokaat oleks

pidanud kohut volituste lõppemisest teavitama pärast Riigikohtu menetluse lõppemist

tsiviilasja nr 2-19-16650 maakohtusse tagasi saatmisel. Riigikohtu saatis tsiviilasja nr 2-

19-16650 maakohtusse uueks läbivaatamiseks tagasi 22.06.2021 määrusega (dtl 14).

Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2023 määrusest tsiviilasjas 2-19-16650 nähtub, et volikiri,

mille kohaselt volitati vandeadvokaati hagejat esindama ainult Riigikohtu menetluses,

esitati tsiviilasjas esmakordselt alles määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus leidis, et

maakohus ei saanud olla teadlik vandeadvokaat R Me esindusõigusega seotud piirangutest

ning võis lähtuda eeldusest, et hageja lepinguliseks esindajaks on jätkuvalt vandeadvokaat

R M. Seega oleks maakohus õigeaegse teavitamise järel saanud vandeadvokaadi volituste

lõppemisega arvestada. Praegusel juhul maakohtul teave vandeadvokaadi volituste

lõppemisest puudus.

52. Tsiviilasjas nr 2-19-16650 leidis Riigikohus 18.10.2023 määruses, et: „isegi juhul, kui

kohut ei ole volituse lõppemisest teavitatud, tuleb esindajal igal juhul hoolitseda selle eest,

et endine klient saaks menetlusdokumendid õigel ajal kätte ning jõuaks oma õiguste

kaitsmiseks teha vajalikud toimingud. Eeltoodu tuleneb nii võlaõigusseaduse § 624 lg-st 1

kui sisuliselt ka TsMS § 225 lg-st 2“ (dtl 44-45, p 13). Seega oleks vandeadvokaat pidanud

praegusel juhul täitma teabe- ja hoolsuskohustust isegi juhul, kui ta teadis enda

kliendilepingu ja volituste lõppemisest.

53. Tõendatud ei ole, et tsiviilasjas nr 2-19-16650 hagejat maa- ja ringkonnakohtus esindanud

jurist E N oleks kohut teavitanud enda volituste lõppemisest. Samuti ei ole E Ni

esindusõigus lõppenud TsMS § 225 lg 1 teise lause alusel, kuivõrd E N ei olnud advokaat.

Seega oli tsiviilasja uuel läbivaatamisel maakohtus hagejal 2 lepingulist esindajat TsMS §

224 mõttes. Samas ei välista kohtu hinnangul vandeadvokaadi hoolsus- ja teabekohustust

asjaolu, et maa- ja ringkonnakohtu menetluses oli hageja esindajaks ka E N. Kohtute

infosüsteemi kohaselt toimetati tsiviilasjas nr

2-19-16650 Harju Maakohtu 13.09.2021 selgituskiri kätte üksnes vandeadvokaat R Mele

(dtl 25). Põhjendatud ei ole kostja väide, et E N või hageja oleks pidanud olema teadlikud

Harju Maakohtu 13.09.2021 selgituskirjast. Tõendatud ei ole, et E N või hageja oleksid

kohtu selgituskirja kätte saanud muul moel ning nad olid kohtunõudest teadlikud. TsMS §

321 lg 1 teise lause järgi piisab menetlusdokumendi kättetoimetamisest üksnes

vandeadvokaadile. Arvestades, et Harju Maakohtu 13.09.2021 selgituskiri toimetati kätte

vandeadvokaadile, pidi teabe hagejale esitama vandeadvokaat. AdvS § 44 lg 1 p 2 mõttes

näeb seadus ette, et initsiatiivi lepingulise esindaja ja esindatava suhtes on kohustatud

haarama lepinguline esindaja (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

18.06.2010 otsus asjas 3-4-1-5-10, p 50).

54. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vandeadvokaat rikkus hagejale tsiviilasjas nr

2-19-16650 õigusteenuse osutamisel AdvS § 44 lg 1 p-is 2, VÕS § 620 lg-tes 1 ja 2 ning

VÕS § 624 lg-s 1 sätestatud hoolsus- ja teabekohustust. Kohtu hinnangu ei ole rikkumine

VÕS § 103 järgi vabandatav.

Kahju, põhjuslik seos

55. Hagi kohaselt on hagejale tekkinud järgnev kahju: 1) hagi läbivaatamata jätmisest tulenev

kahju R Ki vastu esitatud nõude ulatuses s.o põhivõlg 49 899,68 eurot, tsiviilasja nr 2-18-

5940 menetlusega seotud kahju 3015 eurot, viivis 49 899,68 eurot ja sissenõudmiskulusid

40 eurot. Lisaks palus hageja mõista R Kilt välja viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest

(27.10.2019); 2) hagejalt tsiviilasjas nr 2-19-16650 välja mõistetud menetluskulud

summas 3675 eurot.

56. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 128 lg-le

2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3

kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või

vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu

hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

57. Kohus leiab, et hagejale ei ole tekkinud hagi tsiviilasjas nr 2-19-16650 läbivaatamata

jätmisest tulenevat kahju R Ki vastu esitatud nõude ulatuses. Hageja nõue jäi

vandeadvokaadi tegevusetuse tõttu tsiviilasjas nr 2-19-16650 läbi vaatamata, kuid

käesoleval juhul ei ole teada, kas hageja nõue oleks R Ki vastu kuulunud rahuldamisele

või mitte. Õige ei ole hageja väide, et praegusel juhul ei oma tähtsust asjaolu, kas ja

millises ulatuses oleks haginõue lõpplahendis rahuldatud või mitte (dtl 278, p 20). Kahju

oleks saanud hagejale käesoleval juhul tekkida juhul, kui saaks tõsikindlalt väita, et hageja

nõue R Ki vastu oleks kuulunud rahuldamisele. Sellisel juhul oleks hageja jäänud hagi läbi

vaatamata jätmise tõttu ilma sellest, mida ta oleks hagi rahuldamise korral R Kilt saanud.

58. Kohtu hinnangul seisneb hagejale kahjuliku tagajärje saabumine selles, et tema hagi jäeti

vandeadvokaadi tegevusetuse tõttu tsiviilasjas nr 2-19-16650 läbi vaatamata, kuid kohtu

hinnangul ei võimalik automaatselt selle väärtuseks ja hageja kahjuks pidada R Ki vastu

esitatud nõude ulatust. Juhul, kui oleks kindlasti teada, et hageja nõue R Ki vastu ei

kuuluks rahuldamisele, ei oleks võimalik rääkida hagejale kahju tekkimisest. Käesoleval

juhul ei ole hageja nõuet R Ki vastu kohus kontrollinud. Praegusel juhul kahju tekkimise

jaatamisel saaks hageja nõue R Ki vastu sisuliselt rahuldatud (vähemalt osaliselt), ilma et

oleks teada, kas see tsiviilasjas nr 2-19-16650 oleks rahuldamisele kuulunud.

59. Sõltumata tsiviilasjas nr 2-19-16650 14.04.2022 määruse jõustumisest 18.10.2023, ei

kaasne hagi läbivaatamata jätmisel nõude ulatuses hagejale kahju, kuivõrd esmaseks

õiguskaitsevahendiks on võimalus pöörduda uuesti kohtusse sama kostja vastu samal

alusel vaidluses sama hagieseme üle. Eeltoodut ei väära hageja väide, et uue hagiavalduse

esitamisel oleks hagejale kaasnenud täiendav ajakulu ning täiendavad menetluskulud.

Täiendav ajakulu ja menetluskulu oleks paratamatult kaasnenud hagejale ka tsiviilasjas nr

2-19-16650 juhul, kui kohus oleks hageja nõude R Ki vastu uuesti läbi vaadanud.

Põhjendamatud on hageja väited selles osas, et ta jäi ootama kostja juhiseid tekkinud

olukorra lahendamisele ning seetõttu aegus hageja nõue. Kohus märgib, et hagejat esindas

läbirääkimistes kostjaga vandeadvokaat (dtl 40, 47, 49) ning hageja oleks pidanud

arvestama sellega, et tal tuleks esitada uus hagi kohtusse enne hagi aegumistähtaja

saabumist. Arvestades, et hageja ei esitanud uut hagi enne nõude aegumist, lasub vastutus

eelkõige hagejal endal. Hageja ei ole esile toonud väiteid selle kohta, et ta ei saanud uut

hagi esitada. Hageja oleks pidanud uue hagi esitama eelkõige olukorras, kus kostja ei

esitanud enda vastust hageja kahjunõudele oodatust kiiremini.

60. Seega leiab kohus, et hagejale ei ole kahju tekkinud hagi tsiviilasjas nr 2-19-16650

läbivaatamata jätmisest tulenevat kahju R Ki vastu esitatud nõude ulatuses. Selles ulatuses

ei saa hageja VÕS § 521 lg 1 alusel nõuet esitada kostja kui kindlustusandja vastu. VÕS §

521 lg 1 esmane eeldus on, et kahjustatud isikul on kahju hüvitamise nõude olemasolu

kindlustusvõtja vastu.

61. Samas leiab kohus, et hagejalt tsiviilasjas nr 2-19-16650 kostja kasuks 12.02.2024

määrusega (jõustus 06.03.2024) välja mõistetud menetluskulud 3675 eurot (õigusabi) on

siiski käsitletavad hüvitamisele kuuluva kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Hagejale

menetluskulude tekkimine pidi 14.09.2021 kohtunõude tähtaegselt täitmata jätmisel olema

TsMS § 3401 lg 2 alusel vandeadvokaadile ettenähtavad. Vandeadvokaat pidi aru saama, et

kui hagi ei esitata, siis jäetakse TsMS § 168 lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda ning

tal tekib selletõttu kahju. 14.04.2022 määrusega jättis kohus menetluskulud hageja kanda

TsMS § 168 lg 2 alusel, mis on hagi läbi vaatamata jätmisel kohalduv erinorm. Tegemist

on otsese varalise kahjuga, mida hageja pidi hagi läbi vaatamata jätmise tõttu reaalselt

kandma. Menetluskuludega seonduv kahju on hõlmatud ka rikutud kohustuse

kaitseeesmärgiga ning vandeadvokaadi tegevus on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga.

62. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, mille kohaselt väljamõistetud menetluskulusid saaks

hagejale tekkinud kahjuna käsitleda üksnes juhul, kui tsiviilasja nr 2-19-16650 menetluse

jätkumise korral (st juhul, kui hagi pole läbi vaatamata jäetud) oleks hagi täielikult

rahuldatud ning kõik menetluskulud (sh R Ki menetluskulud) oleks R Ki kanda jäetud.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole teada, kas hageja nõue R Ki vastu oleks kuulunud

rahuldamisele või mitte, mistõttu on põhjendatud lähtuda tekkinud olukorrast ja sellest, et

menetluskulud on hagi läbi vaatamata jätmise tõttu hagejale reaalselt välja mõistetud.

Kindlustusandja vastutus

63. Kohus leidis eelnevalt, et vandeadvokaat R M vastutab VÕS § 115 lg 1 alusel hagejale

kahju tekitamise eest 3675 euro ulatuses. Vaidlust ei ole selles, et vandeadvokaadil oli

kindlustusvõtjana kohustuslik vastutuskindlustus sõlmitud kostja kui kindlustusandja

juures. Seega saab hageja kui kahjustatud isiku nõude alus kostja kui kindlustusandja

vastu tuleneda VÕS § 521 lg-st 1.

64. VÕS § 510 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja vastutuskindlustuse puhul täitma

kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud

kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud

kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud. VÕS § 521 lg 1 kohaselt

võib kahjustatud isik nõuda kindlustusvõtja poolt talle tekitatud kahju hüvitamist nii

kindlustusvõtjalt kui kindlustusandjalt. Kindlustusandjalt võib nõuda kahju hüvitamist

üksnes rahalise hüvitise maksmise vormis. VÕS § 522 lg 1 kohaselt peab kahjustatud isik

teatama kindlustusandjale kahe nädala jooksul kindlustusandjast teadasaamisel kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis kindlustusjuhtumist ning kindlustusvõtja vastu nõude

esitamisest ja viivitamata kindlustusvõtja vastu hagi esitamisest.

65. Kostja poolt kehtestatud „Advokaatide kohustusliku kutsekindlustuse tingimused“ (dtl 116

jj, edaspidi tingimused) punkti 3.1. kohaselt on kindlustatud esemeks kindlustusvõtja

tsiviilvastutus kolmandate isikute eest, mille tekkimise aluseks on süüline tegu (tegevus

või tegevusetus) kutsekohustuste täitmisel advokaadibüroo nimel õigusteenuse osutamisel.

Tingimuste punkti 3.2. kohaselt täidab kindlustusandja vastavalt käesolevatele

tingimustele kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada otsene varaline kahju (edaspidi

kahju), mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) oma

kutsetegevusega kindlustusperioodi jooksul toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel ja

kannab kindlustusvõtja poolt õigusabile tehtud mõistlikud kulud. Tingimuste punkti 11.5.

kohaselt kehtib kindlustuskaitse nõuetele, mis esitatakse kindlustusvõtja vastu

kindlustusperioodil või kolme aasta jooksul pärast kindlustusperioodi lõppemist, kuid

mille aluseks olnud kindlustusjuhtum toimus kindlustusperioodi jooksul.

66. Tingimuste punkti 6.1. kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustusperioodi jooksul toiminud

kindlustusvõtja kutsetegevuse raames õigusteenuse osutamisel hooletusest või raskest

hooletusest tulenev kohustuste rikkumine, mille tagajärjel on kindlustusvõtjal tekkinud

kahju hüvuitamise kohustus. Tingimuste punkti 6.2. kohaselt ei ole kindlustusjuhtumiks

kutsetegevuse raames kohustuse tahtlik rikkumine, mille tagajärjel on kindlustusvõtjal

tekkinud kahju hüvitamise kohustus. Punkti 6.6. kohaselt on kindlustusvõtja

kutsetegevusena käsitletav advokaadi poolt õigusteenuse osutamine advokatuuriseaduses

sätestatud tingimustel. Punkti 6.7. kohaselt on kindlustusjuhtumiga käesolevate tingimuste

mõistes tegemist ainult siis, kui samaaegselt esinevad/on täidetud alljärgnevad tingimused:

1) kahju on tekkinud kindlustusvõtja tegevusest kindlustatud kutsetegevuse raames; 2)

nõue on esitatud käesolevate tingimuste punktis 11.5. sätestatud tähtaja jooksul; 3) nõude

aluseks olnud kindlustusvõtja kohustuse rikkumine toimus kindlustusperioodil; 4) esineb

põhjuslik seoses kindlustusvõtja kutsetegevuse raames toimunud süülise teo ja tekkinud

kahju vahel; 5) kindlustusvõtja on kahju põhjustanud hooletuse või raske hooletuse tõttu ja

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt õigusaktidele (punktid 6.7.1.-6.7.5.). Punkti 6.8.

kohaselt loetakse ühest ja samast kindlustusvõtja kohustuse rikkumisest tulenevad kõik

nõuded üheks kindlustusjuhtumiks.

67. Kohus leiab, et selleks, et saaks jaatada kostja kui kindlustusandja vastustust, tuleb

kontrollida, kas praegusel juhul on tegemist tingimuste punkti 6.7. mõttes

kindlustusjuhtumiga ning täidetud tingimustes märgitud eeldused.

68. Kohus tuvastas, et vandeadvokaat oli hageja lepinguliseks esindajaks ja tema volitused

kehtisid tsiviilasjas nr 2-19-16650 pärast Riigikohtu poolt tsiviilasja tagasi saatmist

maakohtusse. Tegemist oli vandeadvokaadi kutsetegevusega advokaadibüroo nimel

õigusteenuse osutamisel tingimuste punkti 3.1. mõttes. Kohus tuvastas, et vandeadvokaadi

tegevusetuse tõttu tekkis hagejale tsiviilasjas nr 2-19-16650 otsene varaline kahju 3675

euro ulatuses. Pooltel ei ole vaidlust, et nõue on esitatud tingimuste punktis 11.5.

sätestatud tähtaja jooksul ja nõude aluseks olnud kindlustusvõtja kohustuste rikkumine

toimus kindlustusperioodil. Seega on täidetud tingimuste punkti 6.7. kolm esimest eeldust.

69. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas esineb põhjuslik seoses kindlustusvõtja kutsetegevuse

raames toimunud süülise teo ja tekkinud kahju vahel ning kindlustusvõtja on kahju

põhjustanud hooletuse või raske hooletuse tõttu ja vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

õigusaktidele. Kohus leiab, et kohtul tuleb tingimuste kohaselt täiendavalt tuvastada, kas

vandeadvokaat on pannud toime süülise teo ning vandeadvokaat vastutab kahju tekkimise

eest hooletusest või raskest hooletusest või tahtlikult VÕS § 104 mõttes.

70. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel oma

kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü

vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg-te 3, 4 ja 5 järgi on hooletus

käibes vajaliku hoole järgimata jätmine; raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel

määral järgimata jätmine ning tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte

tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

71. Kohus leiab, et vandeadvokaat on kahju põhjustanud raske hooletuse tõttu. Vandeadvokaat

on jätnud järgimata käibes vajaliku hoole olulisel määral. Vandeadvokaat kui kõrgete

õigusalaste teadmistega professionaal, peab aru saama, et juhul, kui ta võtab kohtu poolt

menetlusdokumendi vastu, milles on määratud kohtu poolt menetlusosalisele tähtaeg, on

kohtunõude täitmata jätmisel tagajärjed ning eelkõige menetlusosalise jaoks, keda

vandeadvokaat esindab. Vandeadvokaat ei käitunud hagejale õigusteenuse osutamisel

õigeaegselt ning asjatundlikult, jättes kohtu 13.09.2021 selgituskirjas märgitud

tähtaegadest hagejat informeerimata ning kohtule teatamata enda volituste lõppemisest.

Vandeadvokaadi tegevusetus tõi hagejale kaasa hagi läbi vaatamata jätmise ning kahju

menetluskulude osas, s.o 3675 euro ulatuses. Vandeadvokaadi esmane ülesanne on enda

kliendi huvide tagamine, kuid vandeadvokaat ei taganud enda kliendi parimaid huve.

Vandeadvokaat on kinnistuskirjas (dtl 120) tunnistanud, et ta unustas ning ei teatanud

hagejale ekslikult maakohtu poolt asja uuel läbivaatamisel määratud tähtajast. Kohus

leiab, et vandeadvokaadi tegevusetuse tõttu ei jõudnud hageja teha tsiviilasjas nr 2-19-

16650 vajalikke toiminguid enda õiguste kaitsmiseks. Vandeadvokaat on kahju tekitanud

raskest hooletusest VÕS § 104 lg 4 mõttes. Kostja ei ole tõendanud, et vandeadvokaat on

tekitanud kahju tahtlusega, s.o ta tahtlikult soovis seda, et hageja hagi jäetakse läbi

vaatamata ning hagejale tekiks kahju menetluskuludega seoses.

72. Kohus leiab, et täidetud on tingimuste punktis 6.7. sätestatud neljas ja viies eeldus, s.o

esineb põhjuslik seoses kindlustusvõtja kutsetegevuse raames toimunud süülise teo ja

tekkinud kahju vahel ning kindlustusvõtja on kahju põhjustanud raske hooletuse tõttu ja

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt õigusaktidele. Seega esines kindlustusjuhtum ning

kostja kui kindlustusandja peab kahju 3675 eurot hagejale kui kahjustatud isikule

hüvitama. Viivis

73. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist (seisuga 02.01.2025) ning viivist

põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.01.2025 kuni

põhinõude täitmiseni.

74. Kohus leidis eelnevalt, et hageja nõue on kostja vastu põhjendatud 3675 euro osas. Harju

Maakohtu 12.02.2024 määrusega rahuldati R Ki avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt, määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ja mõisteti hagejalt välja R Ki kasuks menetluskulud 3675 eurot (dtl 89). Hageja

esitas kostjale nõude kahju 3675 euro hüvitamiseks 12.02.2024 (dtl 96).

75. VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks

määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või

taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist

alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

76. Arvestades, et hageja teatas enda 3675 euro suurusest nõudest kostjale 12.02.2024, tuleb

viivist VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestada alates 12.02.2024. Kohus võtab viivise

arvestamisel aluseks viivisekalkulaator.ee ning mõistab viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras välja perioodi 12.02.2024 kuni 02.01.2025 eest 404,29 eurot

(perioodil

12.02.2024-30.06.2024 oli seadusjärgse viivise suuruseks 175,72 eurot, perioodil

01.07.2024-31.12.2024 226,32 eurot ja perioodil 01.01.2025-02.01.2025 2,25 eurot). Kohus

määrab hageja nõudel, et viivist tuleb kostjal tasuda 3675 eurolt alates 03.01.2025 kuni

kahjuhüvitise 3675 euro tasumiseni.

Menetluskulud

77. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

78. Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st et

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

79. Kohus rahuldas hageja nõude 5,60 % ulatuses [(4079,29 / 72 821,35) x 100]. 94,40 %

ulatuses jäi hagi rahuldamata. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb 5,60 % ulatuses jätta

kostja kanda ja 94,40 % ulatuses hageja kanda.

80. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

81. Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 4 määrab maakohus poolte menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

82. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Saaliste

Kohtunik