1-25-7302/28 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-7302

Kohtukoosseis

Andres Parmas, Orvi Koik ja Sten Lind

Kriminaalasi

Ain Traksi süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 6. märtsi 2026. a otsus, lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Ain Traksi kaitsja

Süüdistatav

Ain Traks (ik: 36704080337) elukoht XXX, viibib

vahistatuna Tallinna Vanglas; varem ühel korral

kriminaalkorras karistatud; kuriteos kahtlustatavana kinni

peetud 6. novembril 2025, vahistatud alates 8. novembrist

2025

Prokurör

Ringkonnaprokurör Indrek Kalda

Kaitsja

Karine Nersesjan

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

1. Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

2. Jätta süüdistatava taotlus ekspertiisi määramiseks läbi vaatamata.

3. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu

suuruseks õigusabi eest, mida vandeadvokaat Karine Nersesjan osutas Ain Traksile

apellatsioonimenetluses, 178,56 eurot (sh käibemaks).

4. Välja mõista Ain Traksilt osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks

riigieelarve tuludesse 178,56 eurot, mis tuleb tasuda kohtumääruse jõustumisest 30

päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse

Ain Traksile eraldi dokumendina.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ain Traksile esitati süüdistus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi selles, et 6. novembril 2025 lõi

ta oma elukaaslast B.A-d ühise alkoholi tarvitamise ja isiklike suhete pinnalt tekkinud tüli

käigus noaga vähemalt kaks kuni neli korda ilma nuga haavast täielikult eemaldamata

kõhupiirkonda. Sellega põhjustas ta B.A-le füüsilist valu ja eluohtliku tervisekahjustusena

torke-lõikehaava paremale poole keskkõhu piirkonda, naba lähedal soole väljalangemise ning

6+1 peensoole seina läbiva vigastusega.

2. Pärnu Maakohtu 6. märtsi 2026. a otsusega mõisteti A. Traks eeltoodud kuriteos süüdi

ja talle mõisteti karistuseks seitse aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes A. Traksile vähendatud karistuseks neli

aastat kaheksa kuud vangistust. Maakohus mõistis süüdistatavalt menetluskuludena välja 3

370,68 eurot. Samuti konfiskeeris maakohus temalt KarS § 83 lg 1 alusel kuriteo

toimepanemise vahendiks olnud noa.

3. Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava A. Traksi kaitsja

vandeadvokaat Karine Nersesjan, kes taotleb maakohtu otsus tühistamist A. Traksile

mõistetud karistuse osas ning tema karistamist kergema karistusega, mis jätta osaliselt

täitmisele pööramata. Kaitsja arvates on maakohus rikkunud kaalutlusõigust, sest A. Traksi

teosüü ei ole nii suur, et õigustaks talle sanktsiooni keskmisele määrale lähedase vangistuse

mõistmist. Lisaks on A. Traks toimepandut tunnistanud, oma tegu puhtsüdamlikult

kahetsenud ning kannatanule abi otsinud. Kaitsja juhib tähelepanu veel sellele, et kannatanu

käitumine võis provotseerida süüdistatavat kuritegu toime panema. Samuti ei ole maakohus

arvestanud, et kannatanu on A. Traksile andestanud ega soovi tema karistamist.

4. Prokuratuur esitas apellatsiooni peale oma seisukoha, milles märkis, et tekitatud

tervisekahjustuse raskust ja kavatsetust arvestades ei ole A. Traksi süü väike. Maakohus on

karistust mõistes õigesti võtnud aluseks sanktsiooni keskmise määra, milleks seitse aastat

kuus kuud ning A. Traksile mõistetud vangistus seitse aastat on alla sanktsiooni keskmist

määra. Maakohus on võtnud piisavalt arvesse A. Traksi puhtsüdamlikku kahetsust ning

maakohus ei ole teinud kaalutlusviga karistuse mõistmisel. Apellatsioonis märgitud taotlus

jätta karistus osaliselt tingimisi täitmisele pööramata on apellatsioonis jäänud igasuguse

sisulise põhjenduseta. Prokuratuur palub jätta apellatsioon rahuldamata.

5. Süüdistatav Ain Traks on 2. aprillil 2026 esitanud ringkonnakohtule taotluse seoses

esitatud süüdistusega KarS § 118 lg 1 p 1 järgi raske eluohtliku kehavigastuse tekitamisega,

nõudes kohtu meditsiinilise ekspertiisi läbi viimist. Taotluse kohaselt seondub see varem

esitatud neuroloogi diagnoosiga: raske XXX, XXX, XXX, XXX haiguse tunnused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

6. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu,

perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Süüdistatava taotlus on

õiguslikult asjakohatu ja jääb samuti läbi vaatamata.

7. Esitatud taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Taotluse põhjal ei ole võimalik mõista, kelle

suhtes ja millisel alusel ekspertiisi läbiviimist taotletakse. Tuleb ka märkida, et varasema

menetluse kohta olemasolevate dokumentide valguses ei ole samuti võimalik mõista, miks on

süüdistatav käsitletava taotluse esitanud. Kriminaalasja arutati maakohtus vastavalt

lühimenetluse sätetele, s.t üksnes kriminaalasja materjalidele tuginevalt. Seega ei olnud

täiendavate tõendite kogumine kohtumenetluses (ega ole ka apellatsioonimenetluses) enam

võimalik.

8. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi

vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on

ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab

lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei

ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse

kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel

juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline

olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja

üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6;

3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

9. Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja apellatsioonis esitatud argumendid on küll

õiguslikult asjakohased, s.t nende alusel on võimalik teha järeldusi, mida kaitsja taotleb, kuid

tema apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus. Apellandi arvates on maakohus rikkunud A.

Traksile karistust mõistes kaalutlusõigust ning teda liiga karmilt karistanud. Maakohus on

karistust selgelt ja arusaadavalt põhjendanud, hinnates nii toimepanija teosüü suurust, tema

isikust tulenevaid asjaolusid (sh puhtsüdamlikku kahetsust, aga ka varasemat vägivallategu

sama kannatanu vastu), kui ka üldpreventiivseid kaalutlusi. Maakohtu kaalutlused karistuse

mõistmisel jäävad väljakujunenud kohtupraktika raamidesse, kohus ei ole tuvastanud olulisi

kergendavaid erisusi toimepandud teos ega toimepanija isikus, mis õigustaks sanktsiooni

keskmisest määrast oluliselt madalama karistuse mõistmist A. Traksile. Selliseid maakohtus

arvestamata jäänud asjaolusid ei nähtu ka apellatsioonist.

10. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja

lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb

silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et

apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §

326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

11. Kaitsja on esitanud taotluse määrata apellatsiooni koostamisel riigi õigusabi osutamise

eest tasu hüvitiseks 144 eurot (lisandub käibemaks). Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud

maakohtu otsusega tutvumiseks, süüdistatavaga nõupidamiseks ning apellatsiooni

koostamiseks kokku 120 minutit, mille eest taotlebki kaitsja tasu kindlaksmääramist summas

144 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus rahuldab kaitsja taotluse. Alates 6.

veebruarist 2023 kehtiva advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra

§ 1 lg 1 kohaselt tasu määr (120*36/30) 144 eurot. Sellele lisandub käibemaks 24%, s.o 34,56

eurot. Kolleegiumi hinnangul saab apellatsiooni koostamisele kulunud aega lugeda

põhjendatuks. Samuti on põhjendatud maakohtu otsusega tutvumisele ning süüdistatavaga

nõupidamisele kulutatud aeg. Seega määrab kolleegium kaitsjale tasu ja kulude suurusena

kindlaks kokku 178,56 eurot (sh käibemaks). KrMS § 185 lg-s 2 sätestatakse, et kui

apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja

apellatsioon rahuldamata, s.o tehakse KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud kohtulahend, siis

jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuna ringkonnakohus jätab

esitatud apellatsiooni läbi vaatamata, jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/