2-24-18151/15 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2026 Haapsalu

Tsiviilasja number

2-24-18151

Tsiviilasi

Lihtne Liising OÜ (pankrotis) pankrotihalduri

M.W hagiavaldus D.V vastu kahju hüvitamise

nõudes

Tsiviilasja hind

10 198,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Lihtne Liising OÜ (pankrotis), registrikood

1274338, seaduslik esindaja pankrotihaldur M.W

Pankrotihalduri

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kalju Hanni

Kostja D.V (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja Indrek Põder

Kohtuistungi toimumise aeg

04. veebruar 2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Lihtne Liising OÜ (pankrotis) pankrotihaldur M.W hagiavaldus D.V

vastu kahju hüvitamise nõudes.

2. Välja mõista kostjalt D.V-lt hageja Lihtne Liising OÜ (pankrotis) kasuks

põhivõlgnevus 9 088,99 eurot.

3. Välja mõista kostjalt D.V-lt hageja Lihtne Liising OÜ (pankrotis) kasuks viivis

perioodi 29.11.2024 kuni 13.04.2026 eest summas 1 328,32 eurot ning alates

14.04.2026 viivis põhivõlgnevuselt (9 088,99 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista kostjalt D.V-lt hageja Lihtne Liising OÜ (pankrotis) kasuks

menetluskulud summas 6 387,70 eurot.

6. Välja mõista kostjalt D.V-lt hageja Lihtne Liising OÜ (pankrotis) kasuks viivis

menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. Hageja Lihtne Liising OÜ (pankrotis) pankrotihaldur M.W esitas 29.11.2024 Pärnu

Maakohtule hagi kostja D.V vastu 9 088,99 euro nõudes. Hageja palub kostjalt välja

mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamiseni

kuni täitmiseni.

2. Harju Maakohtu kohutuotsusega 23.11.2022 mõisteti Lihtne Liising OÜ-lt välja B

OÜ kasuks 8 189,37 eurot ja viivised. Kohtuotsuse järgselt, ca kahe kuu jooksul,

Lihtne Liising OÜ tegevus sisuliselt lõppes. Äriühingu kontole laekunud summad

kanti kostjaga seotud äriühingule N OÜ. Alates 23.01.2023 Lihtne Liising OÜ-le

laekumisi enam ei toimunud. Täitemenetluses laekumisi samuti ei toimunud B OÜ

kasuks.

21.06.2023 nimetas Harju Maakohus Lihtne Liising OÜ-le ajutise halduri. Juhatuse

liige T.P ja endine juhatuse liige D.V ajutise halduri teabepäringutele ei vastanud ja

nõutud dokumente ei esitanud. 30.08.2023 kuulutati välja Lihtne Liising OÜ pankrot.

Kostja oli perioodil 03.08.2017 kuni 11.05.2023 Lihtne Liising OÜ juhatuse liige.

3. Perioodil, mil kostja oli Lihtne Liising OÜ juhatuse liige tehti äriühingu kontolt

kostjaga seotud OÜ-le N, mille juhatuse liige samuti kostja oli, kokku väljamakseid

summas 30 014 eurot, selgitusega tagastus või vastavalt lepingule. 27.01.2022 kuni

13.01.2023 tehti selgitusega divi väljamakseid kostjale, kes sel perioodil ei olnud

Lihtne Liising OÜ osanikuks. Perioodil 13.02.2022 kuni 09.09.2022 tehti

väljamakseid M.V-le kokku summas 8 315 eurot, selgitusega automakse või laen

tagasi. AS-le Bondora tehti perioodil 01.04.2021 kuni 26.09.2021 väljamakseid

summas 2 567eurot, selgitusega M.V XXX.

4. Peale Lihtne Liising OÜ pankroti väljakuulutamist nimetati juhatuse liikmeks T.P.

Kostja ja T.P ei täitnud Harju Maakohtu 30.08.2023 kohtumäärusega pandud

kohustust üle anda haldurile võlgniku raamatupidamisdokumentatsioon. Kostja

kinnitas tsiviilasjas nr 2-23-6963, et tal on võimalik kohtule esitada dokumendid

kolmanda isikuga tehtud tehingute osas, eelkõige neid, mis puudutatavad tehinguid

juhatuse liikme xxx kohustuste täitmisel. Kohtu määratud ajaks dokumente ei esitatud.

Kostja esitas kohtule ülalviidatud tsiviilasjas akti, mille kohaselt on ta dokumendid üle

andnud uuele juhatuse liikmele, kuid kostja ei vastanud küsimustele dokumentide sisu

kohta. Kostja ei ole kohtu poolt nõutud dokumente tsiviilasjas nr 2-23-6963 kohtu

määratud ajaks esitanud.

5. Lihtne Liising OÜ on pankrotis ning konto väljavõtte järgi on äriühingu arvelt tehtud

makseid, mis ei ole võlgniku majandustegevusega seotud. Kokku on kostja teinud

alusetuid ülekandeid ning seetõttu tekitanud hagejale kahju summas 53 879 eurot.

Hageja nõuab kostjalt kahju osalist hüvitamist summas 9 088,99 eurot.

6. Hageja nõue kostja vastu on juhatuse liikme kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamise nõue. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 vastutab juhatuse liige oma kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju eest. Kostja on rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust.

Kostja on rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust.

7. Kostja poolt kantud summade eest N OÜ-le ei ole hageja saanud samaväärset

vastusooritust, mistõttu on hagejale tekkinud kahju. Kostja on rikkunud äriühingu vara

hoidmise kohustust. Kostja on teinud ülekandeid endale summas 12 983 eurot ja oma

xxx summas 8 315 eurot ning tasunud kiirlaenufirmale xxx kohustuste katteks 2 567

eurot. Tegemist on ettevõtlusega mitteseotud kuludega.

8. Kostja vastutab tekkinud kahju eest. Hageja palub kostjalt välja mõista 9 088,99 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja seisukohad

9. Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja hinnangul on hagis esitatud nõue täielikult

tõendamata. Hagejal puudub materiaalõiguslik alus kostja suhtes nõude esitamiseks.

Kostja hagejale kahju tekitanud ei ole. Kostja valduses ei ole hageja raamatupidamise

dokumente, kuna need on üle antud T P’le 05.05.2023. Kostja ei ole rikkunud

hoolsuskohustust ja ei vastuta ÄS § 187 lg 2 järgi tekkinud kahju eest. Kostja ei ole

jätnud täitmata raamatupidamiskohustust.

10. Lihtne Liising OÜ tegi makseid M.V’ile Citadele liisingu tarvis. Lihtne Liising OÜ ja

R OÜ vahel oli sõlmitud sõiduki järelmaksuleping, millega anti R OÜ-le liisingusse

mootorsõiduk. Kuna R OÜ ei tasunud makseid Lihtne Liising OÜ-le, siis see tõi kaasa

Lihtne Liiising OÜ võlgnevuse M.V-le. M.V laenas rahalisi vahendeid Bondoralt, et

tasuda Citadele liisingule.

11. N OÜ andis laenu Lihtne Liising OÜ-le mootorsõidukite ostuks. Mootorsõidukite eest

tasus liisinguettevõttele N, mistõttu tehti Lihtne Liising OÜ poolt makseid N’isse.

12. Kostja tegi Lihtne Liising OÜ-sse sissemakseid laenuna erinevate mootorsõidukite

ostuks, et neid siis igapäevase majandustegevuse raames järelmaksuga edasi müüa.

Kostjale tehtud maksed on tehtud seoses laenumaksete tagasimaksetena.

Kohtuotsuse põhjendused

13. ÄS 187 lg 2 kohaselt juhatuse liikme kohustuste rikkumisel vastutab juhatuse liige.

Ta vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja

hoolsusega. ÄS § 187 lg 4 sätetel osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib

nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. 30.08.2023 on Harju Maakohtu

kohtumäärusega välja kuulutatud Lihtne Liising OÜ pankrot /dtl 65-71/.

Pankrotimääruse kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku teadaolevate

kohustuste suuruseks on 9 300 eurot ja võlgnikul puudub vara, mille arvelt kohustusi

täita. Võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kuna hagejaks on

pankrotis äriühing, siis on hagi õigustatud esitama ainult pankrotihaldur. Seega on

hagi esitatud õigustatud isiku Lihtne Liising OÜ (pankrotis) pankrotihaldur M.W

poolt.

14. Hageja on esitanud tõendina Harju Maakohtu kohtuotsuse 23. novembrist 2022.

Nimetatud kohtuotsusega mõisteti Lihtne Liising OÜ-lt hageja B OÜ kasuks välja 8

189,37 eurot ja viivis seisuga 30.06.2022 summas 189,37 eurot /8-19/.

Pankrotimääruse ja kohtuotsusega on tõendatud, et Lihtne Liising OÜ-l (pankrotis) on

kohustusi võlausaldajate ees vähemalt summas 9 300 eurot. Lihtne Liising OÜ

(pankrotis) juhatuse liige perioodil 03.08.2017 kuni 11.05.2023 oli kostja D.V /dtl 80/.

ÄS § 187 lg 1 sätetel juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja

hoolsusega. Riigikohus lahendis 2-17-13855 punktis 10 selgitab, et kuna juhatuse

liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel

tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama,

et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud (ÄS § 187 lg 1), osaühing on saanud

kahju (VÕS § 127) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on

oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt ka Riigikohtu 4. mai 2010. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 10 ning 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-20-14, p 11).

15. Hageja on tõendanud, et Lihtne Liising OÜ-l (pankrotis) on võlausaldajate ees

täitmata kohustusi ning hageja väidetel ei täitnud kostja oma kohustusi hageja

juhatuse liikmena nõuetekohaselt.

16. Hageja on esitanud tõendina N OÜ registrikaardi, mis tõendab, et alates 02.07.2021

on kostja D.V äriühingu juhatuse liige /dtl 20-21/. Seega perioodil 02.07.2021 kuni

11.05.2023 oli kostja nii N OÜ kui ka Lihtne Liising OÜ (pankrotis) juhatuse

liikmeks. Asjaolu, et kostja on N OÜ juhatuse liige, ei tähenda, et ta ei pidanud oma

kohustusi Lihtne Liising OÜ (pankrotis) juhatuse liikmena nõuetekohaselt täitma.

Hageja on tõendanud, et perioodil 03.09.2021 kuni 04.01.2023 on kostja teinud N OÜ

arvele hageja arvelt ülekandeid kokku summas 30 014 eurot. Kostja ei ole tõendanud,

et Lihtne Liising OÜ (pankrotis) on saanud samaväärse vastusoorituse. Kostjal lasub

tõendamiskoormus vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5 lg-le 2.

Tõendamiskoormust, et maksed, mis tehti N OÜ -le olid hageja huvides, kostja

täitnud ei ole. Kostja väidetel andis N OÜ laenu Lihtne Liising OÜ-le (pankrotis).

Kohtule ei ole kostja esitanud tõendeid, et nimetatud äriühingute vahel on laenuleping

sõlmitud. Kostja väide, et kogu raamatupidamise dokumentatsioon on üle antud

05.05.2023 T P’le, ei vabasta kostjat tõendamiskoormuse täitmisest. Kostja on N OÜ

juhatuse liige ning kostjal oli võimalus ise esitada laenulepingud, mis tõendavad tema

väiteid, et N OÜ andis laenu Lihtne Liising OÜ-le (pankrotis). Eeltoodu alusel on

kohus seisukohal, et kostja on oma tegevusega tekitanud hagejale kahju summas 30

014 eurot, kuna ei ole taganud hageja vara hoidmise kohustust.

17. Lihtne Liising OÜ (pankrotis) konto väljavõttega on tõendatud, et perioodil

01.09.2021 kuni 13.01.2023 on kostja teinud hageja arvelt endale ülekandeid

summas 12 983 eurot, selgitusega – divi /dtl 86/. Kostja väidete kohaselt andis ta

laenu Lihtne Liising OÜ-le /dtl 167-168/. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis

tõendaks, et ta on Lihtne Liising OÜ-le (pankrotis) laenu andnud. Kostja ei ole

esitanud asjaolusid, millest nähtuks, kuna kostja ja hageja vahel laenuleping on

sõlmitud, milline oli laenu summa, kuidas oli kokku lepitud laenu tagasimaksed.

Selgitus, mis on märgitud kostjale tehtud ülekannetes, ei tõenda samuti, et tegemist on

laenu tagasimaksetega. Kuna kostja väidetel on ta eraisikuna laenu andnud, siis kõik

laenu andmist tõendavad tõendid on ka kostjal, mistõttu ei oma tõendamiskoormuse

täitmisel tähtsust kostja väited, et Lihtne Liising OÜ (pankrotis) raamatupidamise

andis ta üle T.P’le. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks hageja väited, et kostja ei

ole taganud Lihtne Liising OÜ (pankrotis) vara hoidmist summas 12 983 eurot,

mistõttu on hagejale nimetatud summas tekkinud kahju.

18. Hageja tugineb asjaolule, et M.V-le on tehtud ülekandeid summas 8 315 eurot hageja

arvelt. Lihtne Liising OÜ (pankrotis) konto väljavõte tõendab maksete teostamist

M.V-le perioodil 13.02.2022 kuni 09.09.2022 summas 8 315 eurot /dtl 87/. Kostja

väidetel olid hagejal võlgnevused M..V ees seoses liisingmaksetega. Kostja ei ole

tõendanud väiteid, et M.V-l oli kohustus Citadele liisingu ees seoses sõidukiga,

registreerimismärgiga XXX. Samuti ei ole kostja tõendanud, et Lihtne Liising OÜ

(pankrotis) ja R OÜ vahel oli sõlmitud sõiduki, registreerimismärgiga XXX

järelmaksuleping. Kostja ei ole tõendanud, et M.V ja Lihtne Liising OÜ (pankrotis)

vahel on sõlmitud leping, mille järgi oleks hagejal olnud kohustusi M.V ees. Kostja ei

ole vaidlustanud hageja väidet, et M.V on kostja xxx. Perekonnaseaduse § 28 lg 1 ja 3

kohaselt xxx teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku

lepitud teisiti. Ühisvara valitsevad abikaasad lähtuvad abielulise kooselu ja vara

korrapärase majandamise huvidest. Abikaasad teavitavad teineteist vara valitsemise

toimingutest ja vara seisust. Eeltoodust tulenevalt ei oma asjas tähtsust kostja väide, et

ta andis Lihtne Liising OÜ (pankrotis) raamatupidamise üle T.P’le. Kostjal, tuginedes

perekonnaseaduse sätetele oli võimalus esitada tõendeid kohustusete kohta, mis

hagejal olid väidetavalt tema xxx M.V ees. Kostja oma tõendamiskoormust täitnud ei

ole. Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja oma tegevusega, kandes hageja

arveldusarvelt oma xxx M.V-le 8 315 eurot, on tekitanud hagejale kahju, kuna ta ei

ole täitnud vara hoidmise kohustust.

19. Lihtne Liising OÜ (pankrotis) konto väljavõttega on tõendatud, et perioodil

01.04.2021 kuni 26.09.2021 on kostja teinud makseid hageja arvelt Bondora AS-le

M.V kohustuste katteks summas 2 567 eurot /dtl 88/. Kostja väidetel laenas M.V

Bondora AS-lt rahalisi vahendeid, et täita kohustusi Citadele liisingu ees. Kohus on

juba kohtuotsuse punktis 18 leidnud, et tõendamata on M.V kohustused Citadele

liisingu ees. Isegi juhul, kui M. V-l olid kohustused Citadele liisingu ees, mida ta täita

ei suutnud, siis ei vastutanud nende kohustuste eest Lihtne Liising OÜ (pankrotis).

Seega on kostja tekitanud hagejale varalise kahju summas 2 567 eurot.

20. Kokku loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud Lihtne Liising OÜ (pankrotis)

arvelduskontolt rahalisi ülekandeid summas 53 879 (30 014+12983+8 315+2 567)

eurot. Hagejal puudusid kohustused N OÜ ees, kostja D.V ees, Bondora AS ees ja

M.V ees. Kostja, tehes alusetuid ülekandeid hageja arvelt on rikkunud juhatuse liikme

kohustusi, ÄS §-s 187 lg-s 1 nimetatud hoolsuskohustust. Kostja on rikkunud

äriühingu vara hoidmise kohustust. Riigikohus lahendis 3-2-1-54-17 punktis 10

selgitab ÄS-§ 187 lg-s 2 sätestatud nõude rahuldamise eeldusi. Juhatuse liige on

rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35), osaühingule on

tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128), rikkumise ja kahju vahel

on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) ja juhatuse liige vastutab oma kohustuste

rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg

2 teine lause).

21. Kohus on tuvastanud, et kostja tegi hageja arvelt alusetuid makseid kokku summas 53

879 eurot. Hagejal puudusid nimetatud summa ulatuses kohustused isikute ees, kellele

kostja makseid tegi. Seega on kostja rikkunud juhatuse liikme kohustusi. Juriidilise

isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi

täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule

lojaalsed. Kostja, tehes ülekandeid summas 53 879 eurot ei ole taganud nimetatud

summa ulatuses Lihtne Liising OÜ (pankrotis) vara säilimist, mis on juhatuse liikme

kohustuseks. Nimetatud kohustuse täitmata jätmise tõttu on Lihtne Liising OÜ

(pankrotis) saanud varalise kahju. Kohus on tuvastanud varalise kahju summas 53 879

eurot. Kui kostja 53 879 euro ulatuses ülekandeid teinud ei oleks, siis säilinuks

äriühingu vara sama summa ulatuses. Seega esineb põhjuslik seos kostja käitumise ja

hagejal tekkinud kahju vahel. Kostja vastutab oma kohustuste rikkumise eest. Juhatuse

liikme kohustus on tagada äriühingu vara säilimine. Kostja seda kohustust täitnud ei

ole. Kostja tegevuse tulemusena on äriühingu vara vähenenud.

22. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustust korraldada

osaühingu raamatupidamist. Kostja on esitanud 05.05.2023 koostatud akti, mille

kohaselt on kogu Lihtne Liising OÜ raamatupidamise dokumentatsioon üle andnud

paberkandjal neljas köites T P’le /dtl 169/. Nimetatud akt ei tõenda, et kostja äriühingu

juhatuse liikmena on korraldanud äriühing raamatupidamist

kooskõlas

Raamatupidamise seaduse (RPS) §-ga 4 ja 6. Kostja kohustus on vastavalt ÄS § 187 lg

2 tõendada oma kohustuse nõuetekohast täitmist. Kostja oma tõendamiskoormust

täitnud ei ole.

23. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei

vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Kostja on juhatuse liikme kohustusi rikkunud, mistõttu on hageja õigustatud nõudma

kahju hüvitamist. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahju summas 9 088,99

eurot. Kohus rahuldab hageja põhinõude VÕS § 115 lg 1, 127 lg 1 ja 4, 187 lg 1 ja 2

alusel.

24. Hageja on esitanud viivise nõude, milles palub kostjalt välja nõuda viivise VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 100,

101 lg 1 p 6 sätetel. Perioodil 29.11.2024 kuni kohtuotsuse tegemise aja seisuga on

viivis summas 1 328,32 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja viivise TsMS § 367 alusel

alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

25. Tsiviilasja hinnaks on TsMS § 124 lg 1 ja 133 alusel 10 198,59 eurot.

26. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda, kuna kohtuotsus on

tehtud hageja kasuks.

27. Hageja menetluskulude suuruseks on 6 387,78 eurot. Riigilõiv on summas 840 eurot,

mis on kohtukuluks vastavalt TsMS § 138 lg 2. Hageja lepingulise esindaja kulud on

kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 järgi. Lepingulise esindaja tasu on 5 547,70

eurot. Kostja vastuväiteid hageja menetluskulude suurusele kohtu poolt määratud

ajaks ei esitanud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu on kooskõlas

menetluse mahu ja keerukusega. Tunnitasu suurus 140 eurot on kooskõlas

kohtupraktikaga. Seetõttu rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude

väljamõistmiseks kostjalt summas 5 547,83 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Hageja on

vastavalt TsMS § 174 lg 10 kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Viivise

nõude menetluskuludelt rahuldab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

Kohtunik

’Jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrusega