2-25-124612/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maris Möls

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-25-124612

Tsiviilasi

AS Elenger Grupp hagi I L vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

215,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Elenger Grupp (registrikood 10178905),

lepinguline esindaja Kristiine Urb

Kostja: I L (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Elenger Grupp hagi I L vastu tagaseljaotsusega.

2. Mõista I L AS Elenger Grupp kasuks välja poolte vahel 06.04.2023 sõlmitud maagaasi

ostu müügilepingust nr L032004248 tulenev põhivõlg 151,23 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 30,74 eurot.

3. Mõista I L AS Elenger Grupp kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt (215,86 eurot)

alates 01.01.2026 kuni põhivõla tasumiseni 0,06% tasumata summalt päevas.

4. Jätta menetluskulud I L kanda.

5. Mõista I L AS Elenger Grupp kasuks välja menetluskulud 458,50 eurot (s.o riigilõiv 100

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338,50 eurot).

6. Mõista I L AS Elenger Grupp kasuks välja viivis menetluskuludelt (458,50 eurot)

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja

esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Elenger Grupp (hageja) esitas 17.10.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse I L (kostja) 161,19 euro saamiseks. Kohus tegi 20.10.2025 kostjale makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsuosakond proovis kostjale

dokumente kätte toimetada e-posti aadressidel kuid vastuseta. Dokumendid saadeti kostja

rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressile XXX, kuid tagastati hoiutähtaja möödumisel. O

korteriühistust kinnitati 04.12.2025, et kostja ei ela nimetatud aadressil. Kostja e-toimikus

märgitud postiaadressi XXX kinnisasja omanik kinnitas 08.12.2025, et kostja ei ela antud

aadressil ja ei ole kunagi elanud. Politsei- ja Piirivalveamet teatas maksekäsuosakonna

päringule 11.12.2025 vastuseks, et politseil puudub lisainformatsioon isiku elu- või asukoha ja

kontaktandmete kohta. Pärnu Maakohus andis 12.12.2025 nõude üle Viru Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 31.12.2025 kohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 151,23

eurot, viivise 30,74 eurot ja lisanduva viivise alates 01.01.2026 kuni põhinõude täitmiseni

lepingujärgses määras 0,06%. Hageja nõude aluseks on kostjaga 06.04.2023 sõlmitud maagaasi

ostu-müügileping nr L032004248 eritingimused. Hageja on edastanud kostjale maagaasi

tarbimiskohale aadressil XXX, kuid kostja jättis teenuse eest tasumata.

3. Kostja ei esitanud hagiavaldusele vastust.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3

sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

6. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnal ega kohtul ei õnnestunud kostjale teadaolevatel e-

postiaadressidel ega rahvastikuregistris märgitud aadressil XXX (kehtis kuni 05.12.2025)

kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Dokumendid on tagastatud ja postkasti ei olnud

neid võimalik jätta, sest postkast oli ääreni täis. O korteriühistu kinnitusel ei ela kostja sellel

aadressil. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja Ukraina kodanik, registrijärgne

elukoht Eesti Vabariigis puudub, isiku andmed on arhiivis. Kinnistusregistri kohaselt puudub

kostjal Eestis kinnisvara. Politsei- ja Piirivalveamet teatas vastuseks kohtu päringule

03.03.2026, et politsei andmetel lahkus isik 13.10.2023 Eesti Vabariigist Narva piiripunkti

kaudu.

7. Kuna kostjal puudub rahvastikuregistris kehtiv aadress ning kohtul ei õnnestunud

kindlaks teha kostja tegelikku elu- või viibimiskohta, on hagiavalduse menetlusse võtmise

määrus ja hagimaterjalid loetud kostjale kätte toimetatuks avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu 26.03.2026. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg,

mis oli 09.04.2026. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile

vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

8. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata

(TsMS § 444 lg 3).

9. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

10. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

11. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv kokku 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 338,50 eurot.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja

mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). TsMS § 144 p 7 kohaselt on

kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmiseks (TsMS § 172 lg 9, § 484²).

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindajal kulunud täiendavate alusdokumentidega

tutvumisele ja analüüsile; hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele; lisade kogumisele ja

komplekteerimisele; dokumentide kohtule esitamisele 2 töötundi tunnitasuga 169 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab

kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st

uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude

hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu

hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi arvestades esitatud hagi sisu, mahtu ja

lisasid põhjendatud ja vajalik. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks seega välja menetluskulud

458,50 eurot [100 + 20 + (169 × 2)].

12. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

13. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)