2-25-110010/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-25-110010

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.aprill 2026, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-110010

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi I.X vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

3767,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rediem Capital AB (registrikood: 559310-4697);

Hageja esindaja: Alar Liivamägi (OÜ GS Core; e-post

Kostja: I.X (isikukood: XXX; aadress: registrijärgne

elukoht: puudub; aadress hagiavalduses: XXX-i, 66407

XXX; e-post: või;; tegelik elu- ja/või viibimiskoht

teadmata).

Kohtuistungi aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rediem Capital AB hagi I.X-i vastu osaliselt.

2. Mõista välja I.X-ilt hageja Rediem Capital AB kasuks kohtuotsuse tegemise ajaks

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1293,90 eurot ja sissenõudmiskulud 20 eurot,

kokku 1313,90 eurot.

3. Mõista välja I.X-ilt Rediem Capital AB kasuks tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed alates maksepäevale järgnevast päevast järgmiselt:

11.05.202

62,50

11.06.202

62,50

11.07.202

62,50

11.08.202

62,50

11.09.202

62,50

1 (9)

11.10.202

62,50

11.11.202

62,50

11.12.202

62,50

11.01.202

62,50

11.02.202

62,50

4. Mõista välja I.X-ilt Rediem Capital AB kasuks viivis põhivõla osalt summas 731,40

eurot alates 12.07.2025 (s.o hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast) ning

edaspidi igalt konkreetselt osamakselt alates selle osamakse sissenõutavaks

muutumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise

ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis summas 74,93 eurot.

5. Mõista välja I.X-ilt Rediem Capital AB kasuks viivis resolutsiooni punktis 3 välja

mõistetud tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla tasumata osadelt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

6. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

7. Jätta poolte menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 53% ulatuses

I.X-i kanda ja 47% ulatuses Rediem Capital AB kanda.

8. Rahuldada Rediem Capital AB menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

osaliselt.

9. Välja mõista I.X-ilt Rediem Capital AB kasuks menetluskulu summas 394,85

eurot.

10. Mõista välja I.X-ilt Rediem Capital AB kasuks menetluskuludelt 394,85 eurot

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

11. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kostjale, I.X-ile , toimetada

kohtuotsus kätte avalikult otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes

juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi

või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse

edasikaebamiseks.

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Rediem Capital AB (hageja) esitas 02.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse I.X-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohtul ei

õnnestunud makseettepanekut kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mille tõttu anti

2 (9)

nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus

kohustas 09.06.2025 määrusega hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.

2. Hageja esitas 11.07.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Hageja palub

kostjalt välja mõista põhivõlg 2602,46 eurot, intress 158,76 eurot, haldustasu 23,60 eurot,

sissenõudmiskulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 501,49 eurot. Hageja palub

kostjalt välja mõista hageja kasuks ka edasiulatuvalt viivise tagastamata põhivõlalt 0,047%

päevas kuni krediidisumma tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu ja kostja 16.02.2023

väikelaenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 3000 eurot, millele lisandus lepingutasu

summas 150 eurot, ehk krediidisumma kokku 3150 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 48 kuu jooksul alates 10.03.2023. Krediidi

kulukuse määraks on 26,01%, intressimääraks 16,90% aastas ja 0,047% päevas,

laenuhaldustasu 5,90 eurot kuus.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja

10.05.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni

14 päeva jooksul arvestades hoiatuse saatmisest võlgnevuse tasumiseks. Kostjal jäid osaliselt

või täielikult tasumata kõik osamaksed peale esimese osamakse (10.03.2023). Kuna kostja ei

tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja 25.05.2024 lepingu üles.

Hageja taotleb ka sissenõudekulude hüvitamist summas 35 eurot, mis koosneb seitsmest

tasulisest meeldetuletuskirjast (7x5 eurot).

Hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja esitatud andmete kohaselt

töötas ta tähtajatu töösuhtega Timm Team OY-s, tema regulaarne netosissetulek oli 3317

eurot kuus, olemasolevate kohustuste kuumaksed kokku 500 eurot ning ülalpeetavaid tal ei

olnud, mistõttu jäi kostjale hageja arvestuse kohaselt vabasse kasutusse 2817 eurot kuus.

Kontoväljavõtete põhjal oli kostja viimase viie kuu netosissetulek kokku 9002,57 eurot ehk

keskmiselt 1800,51 eurot kuus, mis hageja hinnangul võimaldas tasuda nii olemasolevaid

kohustusi kui ka laenulepingust tulenevat kuumakset 96,93 eurot kuus. Hageja arvutuse

kohaselt moodustasid kostja olemasolevad ja uued finantskohustused kokku 596,93 eurot

kuus ehk 33,15% tema keskmisest sissetulekust. Hageja märkis, et krediidiandja kontrollis

kostja Soome ja Eesti pangakontosid, kust ei nähtunud konto areste, makseid

hasartmängukorraldajatele ega täitemenetlusele viitavaid kandeid. Samuti ei ilmnenud

maksehäireregistrite päringute põhjal kostjal maksehäireid. Hageja hinnangul olid kostja

majapidamiskulud vahemikus 180,95-451,13 eurot kuus, keskmiselt 316,81 eurot, mistõttu

moodustasid finantskohustused koos majapidamiskuludega kokku 913,74 eurot kuus ning

pärast nende katmist jäi kostjale vabasse kasutusse vähemalt 886,77 eurot.

3. Kohus võttis hagiavalduse 30.07.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile

kirjalikult vastama. Kohus tegi 08.01.2026 määruse, millega määras toimetada kostjale

hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega kätte väljaande Ametlikud Teadaanded

vahendusel. Teadaanne avaldati 09.01.2026 ning loeti kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel avaldamisest.

Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 21 päeva jooksul alates

hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev

saabus 16.02.2026. Kostja hagile ei vastanud.

4. 19.02.2026 kirjaga on kohus määranud hagejale täiendava tähtaja selgitamaks täpsemalt

vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvat.

5. Hageja esitas 05.03.2026 ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja kinnitas, et kostja on tagasimakseid

3 (9)

teinud kokku 1081,10 eurot, mis ümberarvestuse kohaselt tuleb arvestada põhiosa katteks,

põhiosa suurus on ilma muude tasudeta 1918,90 eurot, millest sissenõutavaks on muutunud

731,40 eurot ning tulevikus muutub sissenõutavaks põhivõlg summas 1187,50 eurot.

Sellisel juhul ei ole leping kehtivalt üles öeldud ning hageja esitab alternatiivselt lepingu

täitmise nõude, paludes välja mõista 11.07.2025 sissenõutavaks muutunud osamaksete

summa 731,40 eurot (so osamaksed 10.08.2024-10.07.2025) ja viivis seadusjärgse

viivisemääraga sissenõutavaks muutunud põhiosalt alates hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast. Samuti palub hageja välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad

osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis seadusjärgses määras.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus leiab, et Rediem Capital AB hagi I.X-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on

õiguslikult põhjendatud osaliselt.

7. TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub

kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega,

millele kohus rajas oma järeldused.

8. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandustegevuse raames ning kohtule esitatud

asjaoludest nähtuvalt ei olnud laen seotud kostja majandustegevusega. Seega on poolte vahel

sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402

mõistes. VÕS § 402 näeb ette, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, on

tarbijakrediidileping.

Tulenevalt Riigikohtu juhistest (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13) on

tarbijakrediidilepingute puhul kohtul alati kohustus kontrollida lepingu kehtivust, kuivõrd

seadusandja on seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine

muudab lepingu kas osaliselt või tervikuna tühiseks. Seega kuna tegemist on tarbijalepingust

tuleneva vaidlusega, siis on kohtul kohustus kontrollida omal algatusel nõude õiguslikku

alust ja võimalikke tehingu tühisuse aluseid isegi siis, kui pool oma vastuväidetes seda ei

taotle.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2) hindama tarbija

krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

4 (9)

rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab

krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1-7,

lõike 2 punktides 1-3, lõike 3 punktides 1-3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt

küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse

korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama

krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.

VÕS § 4034 lg 4 järgi teavitab krediidiandja krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe

omandamiseks tarbijat, missuguse sama paragrahvi lõikes 2 viidatud teabe, missugused

tõendid selle kohta ja missuguse tähtaja jooksul peab tarbija krediidiandjale esitama.

Krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse § 50 lõigetele 3 ja 4. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 13 peab vaidluse korral

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja.

9. Hagiavaldusest nähtuvalt hindas hageja kostja kontoväljavõtete põhjal kostja keskmiseks

sissetulekuks igakuiselt 1800,51 eurot, mis hageja hinnangul võimaldas tasuda nii

olemasolevaid kohustusi kui ka laenulepingust tulenevat kuumakset 96,93 eurot kuus.

Hageja arvutuse kohaselt moodustasid kostja olemasolevad ja uued finantskohustused kokku

596,93 eurot kuus ehk 33,15% tema keskmisest sissetulekust. Hageja märkis, et

krediidiandja kontrollis kostja Soome ja Eesti pangakontosid, kust ei nähtunud konto areste,

makseid hasartmängukorraldajatele ega täitemenetlusele viitavaid kandeid. Samuti ei

ilmnenud maksehäireregistrite päringute põhjal kostjal maksehäireid. Hageja hinnangul olid

kostja majapidamiskulud vahemikus 180,95-451,13 eurot kuus, keskmiselt 316,81 eurot,

mistõttu moodustasid finantskohustused koos majapidamiskuludega kokku 913,74 eurot

kuus ning pärast nende katmist jäi kostjale vabasse kasutusse vähemalt 886,77 eurot.

Krediidiandja koostatud tehinguanalüüsi tabelist (dtl 136-138) nähtub aga, et ajavahemikul

august 2022 kuni jaanuar 2023 moodustasid kostja sissetulekud kokku 23 258,99 eurot ning

kulud 23 047,57 eurot. Nimetatud näitajate võrdlus ei võimalda teha järeldust kostja tegeliku

maksevõime kohta, kuna analüüsis kajastuvad nii sissetuleku kui ka kuluna kontode

vahelised liikumised, mis kujutavad endast sama raha ümberpaigutamist kostja erinevate

kontode vahel ega suurenda tema tegelikku rahalist võimekust.

Lisaks nähtub krediidiandja enda analüüsist, et kostjal esinesid igakuiselt mitmed muud

kulud, mida ei ole hageja arvutuses arvesse võetud. Eeskätt kajastuvad analüüsis

kategooriata kulud keskmiselt ligikaudu 1500 euro ulatuses kuus. Nimetatud kulurida

moodustab suurima osa kostja kulustruktuurist, kuid analüüsist ei nähtu, milliseid

konkreetseid kulusid see hõlmab, mistõttu ei ole võimalik hinnata nende olemust ega

välistada, et tegemist oli kostja tavapäraste elamiskulude või muude vältimatute

väljaminekutega.

Samuti kajastuvad analüüsis maksed eraisikutele, toidu-, side- ja kindlustuskulud ning muud

igapäevased väljaminekud, mille seost majapidamiskuludega ei ole analüüsist võimalik

kontrollida. Kuna analüüsi metoodika ei selgita kululiikide omavahelist kattuvust ega välista

dubleerimist, ei ole põhjendatud nende kulude arvestusest kõrvalejätmine kostja tegeliku

rahavoo hindamisel.

Seetõttu põhineb hageja järeldus kostjale väidetavalt jäänud 886,77 euro suuruse vaba raha

kohta valikulisel kulude käsitlemisel ega kajasta kostja tegelikku rahavoogu. Analüüsitabeli

tervikuna arvestamisel ei nähtu, et kostjal oleks olnud kulusid selgelt ületav ja püsiv rahaline

ülejääk.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjaga käesoleva kohtuvaidluse esemeks olevat

tarbijakrediidilepingut sõlmides ei ole laenuandja järginud vastutustundliku laenamise

5 (9)

põhimõtet. Krediidiandja on küll küsinud kostja pangakonto väljavõtet, üksnes sellest aga ei

piisa, et lugeda laenuandja vastutustundliku laenamise põhimõtet järginuks. Kostja

kontoväljavõtet ei ole piisava hoolsusega analüüsitud ning laenuandja ei saanud olla kindel,

et kostja suudab võetava täiendava laenukohustuse tagasi maksta kahjustamata oma

igapäevast elementaarset toimetulekut. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et ta

oleks piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet ja järgis kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

10. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist, siis on põhjendatud osaliselt hageja alternatiivne nõue põhivõla (sh tulevikus

sissenõutavaks muutuva põhivõla osas), seadusjärgse viivise ja sissenõudmiskulude osas.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7

sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

Hageja ümberarvestuse kohaselt sai kostja hagejalt laenu 3000 eurot. Graafiku pikkuseks oli

kokku lepitud 48 kuud alates 10.03.2023 ja kuumakseks tuleb 62,50 eurot kuus põhiosa

katteks. Tagastatud on 1081,10 eurot ehk tasutud 10.03.2023-10.07.2024 maksed täielikult ja

osaliselt (s.o summas 18,60 eurot) 10.08.2024 osamakse. Ülesütlemine toimus 25.05.2024,

mistõttu pole hageja hinnangul ülesütlemine kehtiv, kuna selleks ajaks ei olnud võlgnevust

kolme üksteisele järgneva osamaksega. Kohus nõustub hageja arvutustega ning samuti

nõustub kohus hagejaga selles, et ülesütlemine ei olnud kehtiv. Kostja peaks veel tagastama

põhiosa katteks 1918,90 eurot. Seadusjärgses määras intressi tasumist hageja kostjalt ei

nõua.

TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja on osamaksetega võlgnevuses

alates augustist 2024, s.o ligikaudu 1,5 aastat, on piisav alus eeldada, et kostja oma tulevikus

sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.

Arvestades kostja poolt tehtud tagasimakseid, muutusid perioodil 10.08.2024-10.07.2025

sissenõutavaks osamaksed summas 731,40 eurot ning käesoleva otsuse tegemise ajaks on

lisaks sissenõutavaks muutunud 11.08.2025 kuni 11.04.2026 (kaasa arvatud) osamaksed (s.o

9 osamakset) kogusummas 562,50 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks

muutunud võlgnevus 1293,90 eurot (731,40+562,50) ning edasi pärast käesoleva

kohtuotsuse tegemist sissenõutavaks muutuvad osamaksed järgmise graafiku alusel:

11.05.202

62,50

11.06.202

62,50

11.07.202

62,50

11.08.202

62,50

6 (9)

11.09.202

62,50

11.10.202

62,50

11.11.202

62,50

11.12.202

62,50

11.01.202

62,50

11.02.202

62,50

11. Hageja on palunud välja mõista viivise seadusjärgse viivisemääraga sissenõutavaks

muutunud põhiosalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast ning samas määras

viivise igalt tulevikus sissenõutavaks muutunud osamakselt alates iga konkreetse

osamaksega viivitusse sattumisest.

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt loetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kuna kokkulepitud intressi määr on suurem,

siis ei ole viivis kokkulepitud intressimääras põhjendatud ja hagejal on õigus sissenõutavaks

muutunud summadelt nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, s.o sama

seaduse §-s 94 sätestatud intressimääraga, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse

osalt summas 731,40 eurot tuleb vastavalt hageja taotlusele viivis välja alates 12.07.2025

ning edaspidi igalt konkreetselt osamakselt alates selle osamakse sissenõutavaks

muutumisest.

Kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis summas 74,93 eurot.

12. Hageja on taotlenud kostjalt sissenõudekulude väljamõistmist summas 35 eurot.

Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna

tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu,

lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise

kohustusest (Tartu Ringkonnakohtu 17.06.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Seega

on sissenõudmiskulude hüvitist võimalik nõuda.

Hageja on oma sissenõudmiskulude nõude esitanud VÕS § 1132 lg 2 alusel ning lähtunud

sellest, et sissenõudmiskulude tekkimise ajal oli leping juba üles öeldud.

Kuivõrd lepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv, ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt pärast

lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjade eest hüvitist. Kohus märgib, et VÕS § 1132

lg 2 alusel on võimalik välja mõista sissenõudmiskulusid vaid saadetud kirjade eest.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus sissenõudmiskulude nõude VÕS § 1132 lg 2 alusel summas

15 eurot rahuldamata.

Kuna lepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv ning leping on jätkuvalt kehtiv, tuleb

sissenõudekulude hüvitise väljamõistmisel lähtuda VÕS § 1132 lg-st 1. VÕS §1132 lg 1

kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

7 (9)

nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse

kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses

nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul,

kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

Hageja on saatnud kostjale lepingu kehtivuse ajal üheksa meeldetuletuskirja: 20.07, 20.08,

20.09, 20.10, 20.11.2023 ning 20.02, 21.03, 18.04 ja 10.05.2024. Seega oli lepingu kehtivuse

ajal võlgnevuse osas meeldetuletuskirjade saatmine põhjendatud ning kohus rahuldab selles

osas hageja nõude summas 20 eurot (4x7).

13. Kokku mõistab kohus kostjalt välja põhinõude sissenõutavaks muutunud osa 1293,90

eurot ja vastavalt graafikule tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa osamaksed kokku

625 eurot. Samuti viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast (12.07.2025) alates põhinõude sissenõutavaks muutunud osalt

731,40 eurolt ning iga tulevkus sissenõutava osamakse puhul alates selle konkreetse

osamaksega viivitusse jäämisest. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud

viivis summas 74,93 eurot. Kohus rahuldab sissenõudmiskulude nõude summas 20 eurot.

Hageja esialgne nõue jääb rahuldamata suuremas osas põhivõla, intressi, lepingutasu,

haldustasu ja sissenõudmiskulude osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis

kostjalt hagi esitamise seisuga põhivõlgnevust 2602,46 eurot, intressi 158,76 eurot,

haldustasu 23,60 eurot, sissenõudmiskulusid 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist

501,49 eurot ning edasiulatuvalt viivist põhivõlalt viivis alates 12.07.2025 kuni põhinõude

summas 2602,46 eurot täitmiseni 0,047% päevas (kohtuotsuse tegemise seisuga oleks

summa 337,59 eurot). Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oleks hageja nõue kokku summas

3658,90 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga

1938,90 eurot. Seega rahuldab kohus hageja nõude 53% ulatuses ja kohus jätab

menetluskulud 53% ulatuses kostja kanda ning 47% ulatuses hageja kanda.

15. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Hageja taotluse (dtl 206) kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 809,80 eurot, sh

hagilt tasutud riigilõiv summas 455 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja

lepingulise esindaja tasu summas 334,80 eurot.

16. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist

põhjendatud menetluskuluga (455 eurot).

Hageja lepinguline esindaja taotleb menetluskulu hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse eest

summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral arvatakse

asja maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause järgi hagimenetluse

kulude hulka. Seadusega on avaldajale maksekäsu kiirmenetluses tekkivate menetluskulude

8 (9)

katteks ette nähtud 20 eurot, mistõttu on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud.

Hageja ja esindaja vahel kokkulepitud õigusabiteenuse hind on hagi koostamise eest 110

eurot (lisandub käibemaks) ning edasiste toimingute eest (s.o kohtu 19.02.2026 kirjaga

tutvumine ning ümberarvestuse esitamine) taotleb esindaja tasu samuti 2 tunni eest, kuid

tunnihinnaga 80 eurot/tund (lisandub käibemaks).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja taotletud tasu 110 eurot (ilma käibemaksuta)

hagiavalduse koostamise eest ning edasiste toimingute eest summas 160 eurot (2x80) (ilma

käibemaksuta) on põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus esindajakulu vajalikuks ja põhjendatuks TsMS § 175 lg 1

mõttes. Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane (EE102345184) tuleb kooskõlas TsMS

§ 174 lg 6 esindajakulud välja mõista ilma käibemaksuta (RKTKm 2-18-16519).

Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas

745 eurot (455+20+110+160).

17. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud 53% ulatuses,

s.o summas 394,85 eurot, kostjalt hageja kasuks välja.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud määras.

18. TsMS § 455 lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. Kuna kostja

tegelik elu- ja viibimiskoht ei ole teada ja kohtul ei ole õnnestunud temale varasemas

menetluses menetlusdokumente kätte toimetada, siis TsMS § 317 lg 1 alusel toimetab kohus

otsuse kostjale kätte avalikult otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik

9 (9)