2-24-144262/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-24-144262

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.04.2026, Tallinn

Kohtuasi

Holm Bank AS-i hagi Xi (X) vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2066,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (avaldaja): Holm Bank AS (registrikood

14080830), lepinguline esindaja Katrin Teller (e-post

xx)

Kostja

(võlgnik):

X

(isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Holm Bank AS-i hagiavaldus X´i vastu osaliselt.

2. Mõista X´ilt Holm Bank AS-i kasuks välja hageja ja kostja vahel

26.11.2022 sõlmitud laenulepingust nr 01131211262 tulenev põhivõlg 647,52 eurot.

3. Jätta maakohtu menetluskuludest 31,34% kostja kanda ja 68,66% hageja kanda.

4. Määrata Holm Bank AS-i menetluskulude suuruseks 370 eurot ja mõista vastavalt

menetluskulude jaotusele X´ilt Holm Bank AS-i kasuks välja

115,96 eurot.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Holm Bank AS (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

X’i (kostja) vastu. 25.03.2025 määrusega anti asi üle Harju Maakohtu menetlusse.

2. Hageja esitas 07.04.2025 hagiavalduse ja 16.05.2025 ning 19.03.2026 täiendatud

hagiavaldused koos ümberarvestatud nõudega.

3. Hagiavalduse ning selle täienduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.11.2022

laenulepingu nr 01131211262, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 3330 eurot OÜ-lt

Alfa Diamonds kauba ostmiseks. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 15.11.2025

ning vastavalt lepingule on intressimäär 14,90% aastas. Krediidi kulukuse määr on 29,87%.

Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on tasutud

lepingu graafikujärgsed osamaksed kuni 15.07.2024 ning alates 15.08.2024 jättis kostja kõik

maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata.

4. Hageja on 22.10.2024 saatnud kostjale lepingu kirjaliku meeldetuletuse (ülesütlemise

hoiatuse), milles hoiatas, et juhul kui 31.10.2024 ei ole jooksev võlgnevus tasutud, on hagejal

õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele kostja võlgnevust ei tasunud.

Kostjal olid täielikult tasumata 15.08.2024, 15.09.2024 ja 15.10.2024 osamaksed. Kuna kostja

ei reageerinud ka hageja poolt talle saadetud korduvatele meeldetuletustele, siis saatis hageja

01.11.2024 kostjale kirjaliku hoiatuse (lepingu ülesütlemise avalduse), millega andis kostjale

2-nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning

informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja

lepingu alates 15.11.2024 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Kostja ei tasunud võlgnevust

ka täiendava tähtaja jooksul.

5. Kokku nõuab hageja hagis põhivõlgnevust 1792,92 eurot (seisuga 16.05.2025), intressi

140,56 eurot, viivist 111,30 eurot, lepingutasu 6,5 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade

saatmise eest 15 eurot.

6. Alternatiivselt palub hageja välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõla 92,01

eurot, sissenõutavaks muutunud intressi 2,26 eurot ja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuva

põhinõude summas 744,15 eurot.

7. Kohus toimetas hagiavalduse, 16.05.2025 täiendatud hagiavalduse ja 20.05.2025

menetlusse võtmise määruse kostjale kätte 22.08.2025 kirjaga e-posti aadressil xxx. Kohus

hoiatas, et dokumendid loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks.

Seega on eelnimetatud menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud 28.08.2025.

19.03.2026 hagiavalduse täiendus on kostjale kätte toimetatud 20.03.2026 kirjaga e-posti

aadressil xxx. Kohus hoiatas, et dokumendid loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel

kättetoimetatuks. Kostja hagile vastanud ja menetluses osalenud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2/7

8. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr

01131211262 tuleneva põhivõla 647,52 eurot. Lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku

laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid.

9. Hageja on esitanud hagiavalduse 07.04.2025 ning täiendatud hagiavaldused

16.05.2025 ja 19.03.2026. Kuivõrd 19.03.2026 esitatud hagiavaldus on kohtule nähtuvalt

hagiavalduse terviktekst, lähtub kohus asja lahendamisel 19.03.2026 esitatud täiendatud

hagiavaldusest.

10. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 26.11.2022 sõlmitud laenuleping nr

01131211262 (dtl 47, 112). Hageja nõuab hagis esmase nõudena lepingu alusel

põhivõlgnevust 1792,92 eurot, intressi 140,56 eurot, viivist 111,30 eurot, lepingutasu 6,5

eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 15 eurot (dtl 124).

11. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija

avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale

tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija

tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud

teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2

kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel

krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

12. Käesoleval juhul on kostja lepingu allkirjastanud (dtl 46). Seega on tuvastatav kostja

tahteavaldus lepingu sõlmimiseks ning kostja on allkirjastanud lepingudokumendid. Kuigi

kohtule esitatud lepingul puudub hageja allkiri, on hageja menetluses vaidlustamata asjaoludel

täitnud lepingu järgse põhikohustuse. Laenulepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu

kauba või teenuste ostmiseks müüjalt Alfa Diamonds OÜ (tellimuse number 37451, summa

3330 eurot) (dtl 47). Lisaks on hageja esitanud kohtule 01.12.2022 maksekorralduse summa

3330 eurot tasumise kohta Alfa Diamonds OÜ-le selgitusega „Järelmaksulepingud väljamakse

tähtajaga kuni 05.12.22“ (dtl 101) ning väljavõtte väljamakse kohta, millelt nähtub makse

kuupäevaga 01.12.2022 summas 3330 eurot seoses lepinguga 01131211262 (dtl 102).

Lepingu number 01131211262 ühtib väljavõttel märgitud lepingu numbriga. Seega on kohus

seisukohal, et leping on sõlmitud ja kehtis.

13. Hageja väitel pidi maksegraafiku kohaselt laenu, intresside ja lepingutasu tagastamine

toimuma 15.12.2022 kuni 15.10.2025 osamaksetena 133,85 eurot ja 15.11.2025 osamaksena

133,50 eurot (dtl 113). Lisaks on kohtule esitatud maksegraafik, mille kohaselt tuli vastavalt

laenulepingule nr 01131211262 kostjal tasuda perioodil 15.12.2022-15.10.2025 igakuiselt

133,85 eurot ning viimane osamakse 15.11.2025 summas 133,50 eurot (dtl 49).

14. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasutud põhiosa ja intressimaksed kuni 15.07.2024

ning tasumata osamaksed alates 15.08.2024. Lepingu põhiosa nõude suurus on 1792,92 eurot

ning intressinõue 140,56 eurot. (dtl 115-116).

15. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 29,87% aastas (dtl 47). Eesti

Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2020 rakenduva krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%. VÕS §

4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30%

= 48,9%). VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu

3/7

krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ja

krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

16. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab

krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg

1, VÕS § 4034 lg 13).

17. Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Hageja

selgituste kohaselt on hageja küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud kostja poolt öeldud

andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse

andmekogudesse ning küsinud kostjalt täiendavaid dokumente. Kostja on krediiditaotluses

märkinud igakuiseks sissetulekuks 1700 eurot ja kohustusteks 150 eurot. Lepingu sõlmimisel

on tehtud päringud maksehäireregistritesse AS-le Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister.

Mõlema andmetel puudusid kostjal kehtivad maksehäired. Lisaks kontrolliti sissetulekute

andmeid ja töösuhte kehtivust Pensioniinfo päringuga, mille andmetel oli kostja keskmine kuu

sissetulek 1000 eurot. Hageja võttis arvesse kostja igakuise sissetulekuna 1000 eurot ning

kohustustena 289 eurot (kostja poolt esitatud igakuiste kohustuste summa 150 eurot, liites

sellele elatusmiinimumi 139 eurot). Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenu saamiseks

piisav (dtl 113). Hageja on esitanud kohtule krediiditaotluse (dtl 52), maksehäirete kontrolli

(dtl 54), Pensioniinfo päringu (dtl 55) ja limiidi otsuse (dtl 53).

18. Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

18.1.

Hageja selgituse kohaselt kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel

esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal.

18.2.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu

andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus,

tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest

nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks kostja

väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Piisav ei

ole vaid kostja laenutaotlusel märgitust lähtumine.

18.3.

Ühtlasi ei selgu hageja selgitustest, et hageja oleks välja selgitanud, millest

tulenes 700 euro suurune vahe kostja sissetulekute andmetes, mis oli märgitud

taotluses ning mis nähtus Pensioniinfo päringust.

18.4.

Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi

küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja

arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See

tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab

ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja ei ole kostja pangakonto väljavõtet

küsinud ega analüüsinud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja kohta

kogutud muu teave oli piisav krediidivõimelisuse hindamiseks.

4/7

18.5.

Ülaltoodut arvestades on lepingu sõlmimisel kogumata andmed kostja

sissetulekute, finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta, teostamata on

kostja krediidivõime kontroll. Üksnes kostja laenutaotluse alusel kostja

krediidivõime osas otsustuse tegemist ei saa pidada piisavaks.

18.6.

Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja

finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda

need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta

(Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2).

18.7.

Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega

hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane

hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi

ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS §

4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid

mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada

(RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei

ole.

19. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 396 kohaselt tuleb kostjal

laenuks saadud rahasumma tagastada.

20. Alternatiivse nõudena on hageja palunud välja mõista sissenõutavaks muutunud

põhivõlg 92,01 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 2,26 eurot ja edasiulatuvalt

sissenõutavaks muutuv põhinõue summas 744,15 eurot (dtl 124).

21. Hageja on toonud 16.05.2025 täiendatud hagiavalduses välja alternatiivse nõudena

ümberarvestuse, arvestades, et leping ei ole hagi esitamise ajaks üles öeldud. Kostja ei täitnud

laenulepingust tulenevaid kohutusi nõuetekohaselt. Kostja on teostanud tasumisi lepingu eest

2682,48 eurot. Ümberarvestuse kohaselt ei ole leping üles öeldud ning kostjal on täielikult

tasutud põhiosa maksed kuni 15.04.2025. 15.05.2025 põhiosa osamakse on tasutud osaliselt

summas 23,01 eurot ning alates 15.06.2025 on kõik põhiosa osamaksed tasumata. Kostja

sissenõutavaks muutunud tagastamata põhivõla jääk peale ümberarvestamist on 92,01 eurot,

mille hageja palub välja mõista. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista intressi perioodi

16.04.2025 kuni 15.05.2025 eest suurusega 2,26 eurot ning edasiulatuvalt sissenõutavaks

muutuva põhinõude summas 744,15 eurot (dtl 94-97).

22.

19.03.2026 esitatud täiendatud hagiavalduses tõi hageja välja alternatiivse nõudena

ümberarvestuse, arvestades, et leping ei ole hagi esitamise ajaks üles öeldud. Kostja ei täitnud

laenulepingust tulenevaid kohutusi nõuetekohaselt. Kostja sai laenu summas 3330 eurot ning

teostas tasumisi kokku summas 2682,48 eurot. Hageja arvestas intressi ümber seadusjärgses

määras, saades intressiks 196,43 eurot. Hageja liidab laenusummale seadusjärgse intressi ning

lahutab summast kostja poolt tasutud summa. Seega on lepingu põhiosa nõude suuruseks

peale ümberarvestamist 843,95 eurot (3330,00 + 196,43 - 2682,48). Hageja on välja toonud

ka intressi ümberarvestuse ning palub alternatiivse nõudena kostjalt välja mõista

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 846,93 eurot (dtl 119-122).

23. Kohus nõustub hagejaga, et ümberarvestuse korral ei olnud kostja kolme järjestikuse

osamaksega võlas 15.11.2024 lepingu ülesütlemise seisuga. Otsuse tegemise ajaks on aga

sissenõutavaks muutunud kõik osamaksed ning kostjal tuleb tagastada põhivõlg.

5/7

24. Hageja on 16.05.2025 ja 19.03.2026 täiendatud hagiavaldustes ümberarvestatud nõude

puhul välja toonud ka intressiarvestused. Kohtu hinnangul on esitatud ümberarvestused

intressi osas ebaselged.

24.1.

16.05.2025 hagiavalduses välja toodud ümberarvestatud nõude

intressiarvestusest (dtl 95-97) ei nähtu, mis perioodide kohta on intress

arvestatud ning kas arvesse on võetud seda, et seadusjärgne intressimäär

muutub 1. jaanuaril ja 1. juulil. Samuti oli 16.05.2025 ümberarvestatud nõude

intressiarvestuses arvestatud ühe kuu intress aastase intressi kaheteistkümneks

jagamisega. Samas on lepingu punktis 5 (dtl 47) välja toodud, et maksete

arvutamisel lähtub laenuandja 365-päevasest aastast, tegelikust päevade arvust

kuus ja makse määrast.

24.2.

19.03.2026 hagiavalduses välja toodud ümberarvestatud nõude

intressiarvestusest (dtl 119-122) ei selgu endiselt, millise perioodi kohta on

intress arvestatud ning kas arvesse on võetud intressimäära muutumist 1.

jaanuaril ja 1. juulil. Ühtlasi on hageja lugenud intressinõuded tasutuks kuni

15.11.2025 ehk lepinguperioodi lõpuni, kuid ei ole selgitanud, miks on lugenud

täidetuks kõik intressinõuded, kui tasumata on eelnevalt sissenõutavaks

muutunud põhiosa maksed.

25. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

26. Kohus on selgitanud 29.04.2025 kohtumääruses ümberarvestuse esitamise põhimõtteid

ning 12.03.2026 kohtunõudes välja toonud ebaselgused ümberarvestatud nõudes. Eelnevast

olenemata on hageja ümberarvestatud nõude arvestus ebaselge, mistõttu tuleb kohtu

hinnangul kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Hageja väidete kohaselt on kostja

lepingu katteks teinud makseid summas 2682,48 eurot (dtl 119). Kostja ei ole hageja väidet

vaidlustanud, mistõttu loeb kohus hageja väite õigeks. Põhiosa võlgnevus on seega 647,52

eurot (3330-2682,48), mis on kogu ulatuses sissenõutavaks muutunud ning kohus mõistab

selle summa kostjalt hageja kasuks välja.

27. Hageja ei ole palunud ümberarvestuse esitamisel välja mõista sissenõudmiskulusid,

kuid on hagiavalduses palunud välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 15 eurot. Nõue

jääb rahuldamata, kuna kostja ei olnud nõudekirjade saatmise ajal võlgnevuses kirjades

märgitud summade tasumisega (dtl 59-65).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

28. Hageja esitas 19.03.2026 täiendatud hagiavalduses ka menetluskulude nimekirja, mis

on kostjale kätte toimetatud. Kostja menetluskulude osas seisukohta esitanud ei ole.

29. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

30. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

31. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised

6/7

kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu

kiirmenetluse kulud.

32. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr

Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

33. Hageja on kandnud menetluskulusid suuruses 370 eurot, millest riigilõiv 350 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot (dtl 124).

34. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (350 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

35. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu

tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul

avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses

menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse

maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Vastavalt TsMS §-le 4842 ei

hüvitata maksekäsu kiirmenetluses kantud kulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot. Seega

mõistab kohus 20 eurot kostjalt hageja kasuks välja.

36. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 370 eurot, millest 350 eurot on

riigilõiv ja 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu.

37. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on

rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.

38. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis

kostjalt kogu põhivõla, intressi, viivise, lepingutasu ja meeldetuletuskirjade saatmise eest

menetluskulu ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 2066,28 euro

tasumist (põhivõlg 1792,92 eurot, intress 140,56 eurot, viivis 111,30 eurot, lepingutasu 6,50

eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 15 eurot). Maakohus rahuldab

hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja 647,52 eurot (põhivõlg). Nõude rahuldamise

ulatus on ligikaudu 31,34% (arvestuse aluseks olev tehe: 647,52 / 2066,28 * 100% = 31,34%).

Seega jäävad menetluskulud 31,34% ulatuses kostja kanda ning 68,66% ulatuses hageja

kanda.

39. Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 370 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 31,34% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 370

* 31,34% = 115,96 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik

7/7