4-25-4785/60 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-4785

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Tallinna kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-4785 (231525011274)

Kohtunik

Kersti Heide

Kohtuistungi sekretär

Elena Jõgis, Sirje Luga, Olger Orumets

Tõlk

Jekaterina Maadla

Kohtuasi

Craig Andrew Hiltoni kaebus

Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse 03.12.2025. a üldmenetluse

otsuse peale väärteoasjas nr 231525011274

liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 ja § 201 lg 1 järgi

Menetlusalune isik

Craig Andrew Hilton (isikukood: 37804240111),

Austraalia Ühenduse kodanik, emakeel: inglise keel,

elukoht: xxx ja xxx, e-post: xxx, töökoht: XXX – xxx,

kriminaal- ja väärteokorras karistamata

Kaitsjad

vandeadvokaadid Risto Käbi ja Karin Oras

Advokaadibüroo TRINITI

Aadress: Maakri 19/1 Tallinn Harju maakond

E-post: risto.kabi@triniti.ee, karin.oras@triniti.ee

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747)

Ametnik

eriasjade uurija Ivan Moskaljov

Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalve-

talituse kohtuesindusgrupp

Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harju maakond

E-post: ppa@politsei.ee

Kohtuistungite toimumise aeg

25.02.2026, 27.02.2026 ja 23.03.2026, avalikud

4-25-4785

kohtuistungid

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p-st 2, §-st 133 ja §-st 134

kohus otsustas:

1. Rahuldada osaliselt Craig Andrew Hiltoni kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 03.12.2025. a

üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 231525011274 liiklusseaduse (LS) §

224 lg 2 ja § 201 lg 1 järgi.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse 03.12.2025. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr

231525011274 osaliselt, s.t LS § 201 lg 1 järgi süüdimõistmise kvalifitseerimises

ja ideaalkogumi eest karistuse mõistmises ning teha tühistatud osas uus otsus,

millega:

1) Mõista Craig Andrew Hiltonile LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo

toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 100 (ükssada) trahviühikut,

arvestades trahviühikuna 8 (kaheksa) eurot, s.t 800 (kaheksasada) eurot.

2) Kvalifitseerida Craig Andrew Hiltoni süüdimõistmine LS § 201 lg 1 järgi

ümber ning mõista ta süüdi LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemises ning mõista talle selle eest karistuseks rahatrahv 5 (viis)

trahviühikut, arvestades trahviühikuna 8 (kaheksa) eurot, s.t 40

(nelikümmend) eurot.

3. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse 03.12.2025. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr

231525011274 muutmata.

4. Craig Andrew Hiltoni valitud kaitsjale makstud tasu jääb täies ulatuses tema

enda kanda.

VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahve täies ulatuses 45 päeva

jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadavaks, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus 10 päeva

jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

Rahatrahvide tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisaks olevas eraldi

dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega,

saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-posti aadressile või kinnipidamisasutusse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesolev otsus on kuulutatud lõpposana. Kohtumenetluse pool, kes soovib kasutada

kassatsiooniõigust, on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud

tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on

kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Tähtaegselt esitatud kassatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis

on kättesaadav Harju Maakohtu kohtumaja kantseleis ning e-toimiku kaudu 13.04.2026.

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil

motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni

2 (14)

4-25-4785

esitamise õigus on menetlusalusel isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel

menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui menetlusalune isik soovib esitada kassatsiooni

ja taotleda selleks riigi õigusabi korras kaitsjat, tuleb vastav taotlus esitada Riigikohtule.

KAEVATAV OTSUS

03.12.2025

koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapten Kairi Palits

üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 231525011274 Craig Andrew Hiltoni suhtes. Otsusega

karistati Craig Andrew Hiltonit LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude

toimepanemise eest KarS § 63 lg-t 1 kohaldades 200 trahviühiku ehk 1600 euro suuruse

rahatrahviga.

Menetlusalust isikut karistati selle eest, et tema 12.11.2025 kella 05.20 ajal aadressil Lai tn 9

suunaga Suur-Kloostri tn Tallinnas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud

seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg,

ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus Craig Andrew Hilton kirjeldatud käitumisega LS

§ 90 lg 1 p-s 1 ja § 69 lg-s 3 sätestatut ning pani toime LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 1 järgi

kvalifitseeritavad väärteod.

KAEBUS

29.12.2025 esitas menetlusalune isik Craig Andrew Hilton kaitsja vahendusel eelkirjeldatud

Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse. Kaebuses taotletakse

kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg

1 p 1 alusel LS § 201 lg 1 kirjeldatud etteheites ning määratud karistuse kergendamist. Samuti

Craig Andrew Hiltoni menetluskulude väljamõistmist riigilt. 23.03.2026 kohtuistungil

toimunud kohtuvaidlustes täpsustas kaitsja, et nõustutakse LS § 201 lg 1 rikkumise

ümberkvalifitseerimisega LS § 242 lg 1 järgi ning palutakse selle teo eest mõista minimaalne

võimalik rahatrahv.

Kaebus kohaselt on Craig Andrew Hiltonil olemas juhtimisõigust tõendav dokument ja

aastatepikkune juhtimisõigus. Menetlusalusele isikule on alates 28.09.2022 väljastatud

Kanadas Ontario provintsis kehtiv juhiluba nr XXXXX kehtivusega kuni 24.04.2028. Juhiloa

tagaküljel on ära toodud ka sõiduki mass, mida menetlusalusel isikul on õigus juhtida.

Tegemist on väljaspool Eestit väljastatud juhiloaga, mis kehtib mh Eestis, kuna Kanada

kuulub Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriikide hulka. Juhiloale on märgitud

kategooria märgistus „G“, mis on auto, kaubiku, väikese veoauto juhtimisõigust andev. Sellest

tulenevalt kehtib menetlusalusele isikule Kanadas väljastatud juhiluba Eestis, s.t tal on

mootorsõiduki juhtimisõigus. Menetluse kestel täiendas kaitsja kaebuses toodud seisukohta,

märkides, et menetlusalusel isikul on elukoht nii Eestis kui ka Kanadas (tõendavad üürileping

ja üürileandja kiri), mistõttu ei saa öelda, et ta elab alaliselt Eestis alates 16.08.2023.

Menetlusalusele isikule kättesaadavaks tehtud väärteotoimikus puuduvad tõendid

menetlusaluse isiku juhtimisõiguse puudumise kontrollimise kohta, millele väärteootsuses

viidatakse.

Lisaks ei ole otsuse tegemisel arvestatud, et menetlusalune isik ei juhtinud sõidukit suurel teel

ega eesmärgiga liikluses aktiivselt osaleda või kaugele sõita. Sõiduki juhtimise ainsaks

eesmärgiks oli liigutada oma sõidukit minimaalses ulatuses, mis oli vajalik teise sõiduki eest

ära liikumiseks ning sellel parkimiskohalt lahkumise võimaldamiseks, ja uue, sobivama

parkimiskoha leidmiseks.

Menetlusalusele isikule määratud karistus – karistusnormi järgset keskmist ületav karistus - ei

3 (14)

4-25-4785

vasta tema süüle, on ebaproportsionaalne.

Kaebuse esitaja taotleb menetlusalusele isikule määratud karistuse tühistamist ja tema

karistamist väiksema rahatrahviga.

POOLTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGITEL

Kohtuväline menetleja asus 25.02.2026 toimunud kohtuvaidlustes seisukohale, et isikule

inkrimineeritud väärtegude toimepanek on leidnud tõendamist. Keelatud seisundis juhtimise

osas vaidlust ei ole. Menetleja märkis, et isikul puudus kohapeal kontrollijale esitamiseks

juhtimisõigust tõendav dokument. Isik ei esitanud seda vastulausega ega pole seda esitanud ka

praegu. Seega on leidnud tõendamist, et isikul juhtimisõigus puudub. Juhil peab olema kehtiv

juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendatakse kas liiklusregistri andmete või

juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Liiklusregistri andmetel isikul juhtimisõigus

puudub ning ta pole esitanud juhiluba. Seega isikul juhtimisõigus puudub. Isik juhtis

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, tegemist ei olnud alkoholi jääkidega. Vaid 0,07 mg/l

suurema näidu puhul oleks tegemist olnud kuriteoga. Isiku süü on suur, kuna ühe teoga pani

isik toime kaks ohtlikku liiklusalast rikkumist. Määratud rahatrahv vastab isik süü suurusele

ning kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata.

23.03.2026 toimunud istungil märkis kohtuväline menetleja, et isik ei ole jätkuvalt esitanud

juhtimisõigust tõendavat dokumenti, seega puudub tal juhtimisõigus. Esitatud paberid, mis

puudutavad elukohta, siis nende osas märkis menetleja, et alalist elukohta tõendavad

rahvastikuregistri andmed. Kuna isik on Austraalia kodanik, siis oleks ta pidanud Kanada

elukoha tõendamiseks esitama Kanada rahvastikuregistri andmed või elamisloa. Määratud

karistus vastab süü suurusele, isik pani ühe teoga toime kaks rikkumist. Menetleja palub jätta

kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. Menetluskulud jäävad isiku enda kanda.

Kaitsja selgitas 25.02.2026 toimunud kohtuvaidlustes, et mootorsõiduki joobes juhtimist nad

ei vaidlusta, ainukene etteheide selles osas on see, et karistuse mõistmisel ei arvestatud

tegelikke asjaolusid. Kaebaja tunnistas koheselt alkoholi tarvitamist, tema joobeseisundit oli

võimalik kontrollida lihtsal moel – tõendusliku alkomeetriga. Ta kahetses koheselt. Antud

kellaajal seal piirkonnas liiklust ei olnud, seega liiklusoht oli tavapärasest väiksem. Politsei

hindas isiku süü suureks, kuna otsust tehes on märgitud, et Tallinna kesklinnas olevat alati

väga tihe liiklus. Asjaolusid hinnates saab öelda, et isiku süü ei ole suur. Tunnistaja ütlused

kinnitavad kaebaja ütlusi, et tal paluti auto ümber parkida ning selline tema kavatsus ka oli.

Nendest asjaoludest tulenevalt peaks määratud karistus olema kergem. Lisaks peaks kohus

arvestama ka sellega, et politsei saatis otsuse kaebaja töökoha üldisele e-postile, mitte

väärteoprotokollis märgitud isiklikule e-postile. Sellega seoses said kontoris töötavad isikud

teada kaebaja teost, millega kaasnesid kuulujutud ja häbimärgistamine. Juhtimisõiguseta

liiklemise osas on probleemiks see, et kaebajal ei olnud juhiluba kaasas, kuid tal on olemas

Kanadas välja antud juhiluba. Kaebaja on Austraalia kodanik, tal on sidemeid Kanadaga ja tal

on olemas aadress ka Eestis, mida ta siin viibides kasutab. Samas ei saa öelda, et ta viibib

kõige rohkem Eestis. Kogutud tõendite pinnalt ei ole selge, kas Riigikohtu lahendis nr 4-20-

758 toodud seisukohtasid ning LS § 99 lg-t 11 saab kohaldada. Juhtimisõiguseta sõitmist

toime pandud ei ole. Aga isegi, kui isik oleks pannud toime juhtimisõiguseta sõitmise, siis

esiteks ei ole põhjust arvata, et isik oli sellest teadlik, et tal pole juhtimisõigust. Otsuses on

asutud seisukohale, et isik teadis ning ikka sõitis. Seega, kui kaebaja oleks selle teo toime

pannud, siis arvestades tema varasemate karistuste puudumist, ei saa öelda, et isiku süü oleks

olnud suur. Raskendavaid asjaolusid ei ole. Kergendavate asjaolude osas pole isiku käest

ülekuulamisel midagi küsitud. Kohtul tuleks minimaalselt hinnata karistuse vastavust. Nendel

põhjustel taotleb kaebaja otsuse tühistamist ja karistuse leevendamist. Lisaks ka

menetluskulude hüvitamist.

4 (14)

4-25-4785

23.03.2026 toimunud istungil märkis kaitsja, et isik ei esitanud juhtimisõigust tõendavat

dokumenti, on nõus teo ümberkvalifitseerimisega LS § 242 lg 1 järgi. Palus menetluskulude

taotlust menetleda kohtu parima äranägemise järgi.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtualluvus

1. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 14 lg 1 esimese lause kohaselt arutab

väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonnas on

tegu toime pandud. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt on Craig Andrew Hiltonile

etteheidetavad teod toime pandud aadressil Lai tn 9 Suur-Kloostri tänava suunas Tallinnas

Harju maakonnas. Vastavalt justiitsministri 27.10.2005. a määruse nr 45 „Maa- ja

halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p-le 1 on Harju Maakohtu tööpiirkonnaks Harju

maakond. Seega kuulub antud väärteoasjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse arutamine

Harju Maakohtu pädevusse.

LS § 224 lg 2 järgi esitatud väärteoetteheide

Väärteokoosseis, õigusvastasus ja süü

2. Väärteootsuse kohaselt karistati Craig Andrew Hiltonit esmalt LS § 224 lg 2 järgi selle

eest, et ta 12.11.2025 kella 05.20 ajal aadressil Lai tn 9 suunaga Suur-Kloostri tn poole

Tallinnas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg. LS § 224 lg 2

kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on

alkoholisisaldus 0,50–1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg. Seega hindamaks, kas menetlusaluse isiku

süüditunnistamine LS § 224 lg 2 järgi oli kohtuvälise menetleja poolt põhjendatud, on

vajalik tuvastada, et isik juhtis mootorsõidukit ning sel ajal oli tema organismis ka

nimetatud vahemikus alkoholi.

3. Käesolevas asjas ei vaidle menetlusalune isik ega kohtuväline menetleja tegelikkuses selle

üle, et Craig Andrew Hiltoni juhtis 12.11.2025 kell 05.20 aadressil Lai tn 9 suunaga Suur-

Kloostri tn Tallinn Harju maakonnas mootorsõidukit Lamborghini Huracan

registreerimismärgiga XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus

oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg. Kirjeldatu on tõendatud ka järgmiste

tõenditega.

4. Nimelt nähtub tunnistaja We (W) 25.02.2026 kohtuistungil antud ütlustest, et 12.10.2025

teostas ta jalgsi patrulli. Viibides Vanalinnas Hobusepea tänaval kuulis ta hommikul kella

5 paiku, kuidas keegi käivitas auto, millega tekkis vali müra. Auto käivitamine toimus

Laial tänaval. Pärast müra kuulmist liikus ta hääle suunas, olles jõudnud Laia ja

Hobusepea tänava ristmiku lähedale, nägi ta ristmiku lähedal manööverdavat autot.

Tegemist oli lillat värvi Lamborghiniga, mis manööverdas ja alustas liikumist tema

suunas. Tunnistaja andis autojuhile käega peatumismärguande. Juht avas küljeakna, rääkis

inglise keeles. Tunnistaja tundis alkoholi lõhna. Juht tunnistas ka ise, et on alkoholi

tarvitanud. Seejärel jõudis tema patrullikaaslane koos indikaatorvahendiga kohale. Juht

puhus sinna, tulemus oli positiivne. Seejärel kutsuti politsei autopatrull, kes toimetas juhi

edasi kohta, kus toimus täiendav joobe tuvastuse kontroll tõendusliku alkomeetriga.

5. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati Craig Andrew Hilton Lai tn 9

Tallinn aadressil sõiduki Lamborghini registreerimismärgiga XXX juhtimiselt 12.11.2025

LS § 91 lg 2 p 2 alusel, sest oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on

alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.

6. Siinkohal märgib kohus, et tunnistaja on ütlustes ekslikult öelnud, et antud sündmus

5 (14)

4-25-4785

toimus 12.10.2025. Nimelt nii sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kui ka

indikaatorvahendi kasutamise protokoll (12.11.2025 kell 05.25) ning tõendusliku

alkomeetri näidu väljatrükk kinnitavad, et antud sündmus toimus siiski 12.11.2025.

Nimetatud eksimust teo toimumise kuus ei pea kohus selliseks, mis mõjutaks tunnistaja

ütluste usaldusväärsust.

7. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt mõõdeti 12.11.2025 ajavahemikus

05.56-06.06 Craig Andrew Hiltoni väljahingatavas õhus alkoholisisaldust mõõteseadmega

Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr-ga ARLE-0013. Mõõteseade tuvastas, et Craig Andrew

Hiltoni ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg

(tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,73 mg/l +/- laiendmääramatus 0,05 mg/l).

Siinkohal märgib kohus, et mõõtmist teostas Y, kes on läbinud 2021. aastal pädeva mõõtja

koolituse. Ühtlasi oli mõõtevahendil (Dräger Alcotest 9510 EE nr-ga ARLE-0013)

mõõtmise ajal kehtiv taatlustunnistus, kuivõrd viimati oli seda taadeldud 11.09.2025 ning

taatluse lõppkuupäev on tunnistuse kohaselt 31.03.2026. Seega on 12.11.2025 toimunud

mõõtmist läbi viinud pädev isik, kasutades selleks nõuetekohast seadet, mistõttu pole

kohtul alust kahelda mõõtevahendi näidu usaldusväärsuses.

8. Kuivõrd menetlusalune isik Craig Andrew Hilton väärteokaebuse arutamisele kohtusse ei

ilmunud (ei esimesele 25.02.2026 istungile ega ka hiljem mitte) ning tema kaitsja taotles

väärteoasja arutamist ilma temata, siis määras kohus 25.02.2026 istungil VTMS § 126 lg

21 alusel arutada väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta ning VTMS § 98 lg 5

alusel avaldas tema kohtuvälises menetluses antud ütlused (koos tõlkega). Menetlusaluse

isiku 12.11.2025 antud ütlustest nähtuvalt istus ta Laial tänaval asuvas baaris ning tema

sõiduk Lamborghini Huracan XXX oli pargitud baari privaatsesse garaaži. Kui ta oli

12.11.2025 kella 5 paiku valmis baarist lahkuma, siis paluti tal sõiduk baari privaatselt

sissesõiduteelt ära viia. Seejärel alustas menetlusalune isik enda sõnul sissesõiduteelt

tänavale parkimiskohale sõitmist. Selle käigus peatati ta politsei poolt ja paluti

alkomeetrisse puhuda.

9. Seega käesoleva otsuse punktides 4-8 analüüsitud tõenditest nähtuvaga on tuvastatud, et

Craig Andrew Hiltonil oli 12.11.2025 umbes kella 5 ja 5.25 vahel Lai tn 9 juures

mootorsõidukit Lamborghini Huracan registreerimismärgiga XXX juhtides ühes liitris

väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,68 mg, mistõttu on täidetud LS § 224 lg-s 2

sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

10. Kohus leiab, et LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo on Craig Andrew Hilton toime

pannud kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab

eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või

vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab

endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik

tingimus.

11. Tunnistaja We ütluste kohaselt tundis ta pärast mootorsõiduki kinnipidamist ja juhiga

vestlemist juhil alkoholilõhna ning autojuht tunnistas ka ise talle, et on alkoholi

tarvitanud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et ta istus baaris, oli

valmis lahkuma, kui tal paluti auto baari eraparklast ära viia. Ta hakkas oma autoga

sõitma baari sissesõiduteelt tänavale parkimiskohale, kuid selle käigus peatati ta politsei

poolt. Arvestades lisaks ka seda, et Craig Andrew Hiltonil tuvastati väljahingatavas õhus

alkoholisisalduseks 0,68 mg/l, siis nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et sellise

määra puhul polnud tegemist n-ö alkoholi jääknähtudega, millest võiks rääkida, kui

väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus vahemikus 0,10-0,24 mg/l (vt LS § 224 lg 1).

Craig Andrew Hilton alkoholisisaldus ületas mitmekordselt määra, millest alates on

sõiduki juhtimine keelatud. Võttes arvesse, et Craig Andrew Hilton oli eelnevalt baaris,

kus ta tarvitas alkoholi ning seejärel paluti tal auto ümber parkida, oli ta seega täiesti

6 (14)

4-25-4785

teadlik sellest, et ta on alkoholijoobes. Ometi otsustas ta siiski autot ise juhtida selle

asemel, et paluda abi kellelt, kes on kaine. Sealjuures subjektiivse koosseisu juures pole

oluline see, kui pikka maad oli isikul plaanis antud sõidukiga läbida. Lisaks nähtub

joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist, et Craig Andrew Hiltoni

silmad punetasid, tema kõne oli aeglane ning käitumine rahutu. Tunnistaja sõnul peatati

Craig Andrew Hiltoni juhitud sõiduk seetõttu, et manööverdamine võttis kaua aega,

tekitas palju müra ja seetõttu tekkis politseiametnikust tunnistajal kahtlus, kas isiku

seisund on sõiduki juhtimiseks ikka sobiv. Seega ka väliselt esines tunnuseid, mis viitasid

sellele, et Craig Andrew Hiltoni terviseseisund ei olnud mootorsõiduki juhtimiseks

sobilik. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et Craig Andrew Hilton sai aru, et ta

on alkoholijoobes, kuid sellest hoolimata asus ta siiski mootorsõidukit juhtima selleks, et

sõiduk ümber parkida, pannes seega kavatsetult toime lubatud alkoholi piirmäära ületades

mootorsõiduki juhtimise, s.t LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Eeltoodud

põhjustel on täidetud ka LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo subjektiivne koosseis.

12. Väärteoasja materjalidest ei nähtu süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ühtlasi

on Craig Andrew Hilton süüvõimeline, kuivõrd ta oli teo toimepanemise ajal täisealine

ning kohtul pole alust kahelda tema süüdivuses.

13. Seega on Craig Andrew Hilton pannud toime temale LS § 224 lg 2 järgi etteheidetava

väärteo. Kuivõrd ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 või § 30 lg

1 alusel, tuleb Craig Andrew Hiltonile mõista antud väärteo toimepanemise eest karistus.

Siinkohal märgib kohus etteruttavalt, et kuivõrd kohus kvalifitseerib kohtuvälise

menetleja poolt menetlusalusele isikule LS § 201 lg 1 järgi etteheidetud väärteo ümber LS

§ 242 lg 1 järgi juhtimisõigust tõendava dokumendi esitamata jätmisena, siis tuleb

kohtuvälise menetleja otsus tühistada ka karistuse mõistmises ideaalkogumi järgi KarS §

63 lg 1 mõttes ning Craig Andrew Hiltonile tuleb mõlema väärteo toimepanemise eest

mõista eraldi karistust KarS § 63 lg 3 mõttes.

Karistus

14. LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse 1-300

trahviühiku suuruse rahatrahviga (vt ka KarS § 47 lg 1), kuni 30 päeva pikkuse arestiga

või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks. Üks trahviühik vastab 8 eurole.

Seega võib mõistetav rahatrahv olla vahemikus 8-2400 eurot. Keskmine rahatrahv on ca

150 trahviühikut ehk 1200 eurot. Täiendavalt võib antud rikkumise toimepanemise tõttu

kohaldada isiku suhtes LS § 224 lg 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmist. Siinkohal selgitab kohus, et VTMS § 132 p-s 2 sätestatud reformatio in

peius-põhimõtte kohaselt võib kohus teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse

isiku ehk kaebaja olukorda. See tähendab, et kohus ei saa suurendada isikule kohtuvälise

menetleja poolt määratud karistust ega mõista karistust, mis oleks raskem võrreldes

kohtuvälise menetleja poolt määratuga. Arvestades, et kohtuvälise menetleja karistas

Craig Andrew Hiltonit rahatrahviga ning võrreldes rahatrahviga on teised karistuse liigid

ehk arest ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine raskemad, ei või kohus antud juhul mõista

muud karistust kui rahatrahvi. Ühtlasi, kuna kohtuväline menetleja lisakaristust ei ole

kohaldanud, on antud juhul ka lisakaristuse mõistmine välistatud.

15. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

16. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja karistust määrates

karistust kergendava asjaoluna arvestanud süü tunnistamisega. Siinkohal märgib kohus, et

karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alt 1 ja 2 mõttes on kas süü

ülestunnistamisele ilmumine või puhtsüdamlik kahetsus. Sellist karistust kergendavat

7 (14)

4-25-4785

asjaolu nagu „süü tunnistamine“ seaduses nimetatud ei ole. Craig Andrew Hilton on

12.11.2025 ülekuulamisel avaldanud, et ta kahetseb, et 12.11.2025 sündmus üldse juhtus,

ta väga austab Eesti seadust. Seega esineb antud juhul karistust kergendava asjaoluna

puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes. Muid karistust kergendavaid või

raskendavaid asjaolusid KarS §-de-57 ja 58 mõttes antud juhul ei esine.

17. Kuid lisaks karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele peab kohus hindama ka

muid Craig Andrew Hiltoni süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Üheks süü suurust

mõjutavaks asjaoluks on teo toimepanemise vorm. Nimelt on võimalik väärtegu toime

panna ettevaatamatusest (s.t kergemeelsusest või hooletusest) või tahtlikult (s.t

kavatsetult, otsese või kaudse tahtlusega). Arvestades, et Craig Andrew Hilton pani antud

väärteo toime kavatsetult, mis on toimepanemise vormidest raskeim, on tegemist

asjaoluga, mis viitab keskmisest suuremale süüle. Teine oluline süü suurust mõjutav

asjaolu on alkoholisisalduse määr. Arvestades, et LS § 224 lg 2 kohaselt on karistatav, kui

juhi väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus vahemikus 0,25-0,74 mg/l ja Craig Andrew

Hiltonil tuvastati alkoholisisalduseks 0,68 mg/l, viitab ka see keskmisest suuremale süü

suurusele. Samas arvestab kohus lisaks ka tunnistaja ütlustest nähtuvaga, et 12.11.2025 ei

liikunud Laial tänaval ei inimesi ega autosid ehk reaalne oht teistele liiklejatele puudus

ning ilmastik oli tavaline novembrihommik – pime, kuiv ja sademeteta. Seda, et

ilmastikuolud ei olnud rasked, isegi pigem head, kinnitab ka kaebusele lisatud ilma

vaatlusandmeid 12.11.2025 kohta, mille kohaselt on tol hommikul kell 5 Harku

ilmavaatlusjaamas mõõdetud +5,3 kraadi õhutemperatuuriks ning ilm oli pilves. Kuigi

arvestades, et tegemist oli novembrikuu varahommikuga ja väljas oli pime, siis arvatavalt

põles siiski tänavavalgustus. Samuti arvestab kohus sellega, et Craig Andrew Hiltonil ei

olnud plaanis pikka maad sõita ning ta ka ei jõudnud pikka maad sõita. Nimelt kaebusega

kohtule esitatud Google Street view fotode ja sõiduki parkimist kinnitava fotoga on

tõendatud, et Craig Andrew Hiltoni juhitud Lamborghini Huracan registreerimismärgiga

XXX oli pargitud vanalinnas Lai tänav 7 asuva kaarja võlviga sissesõiduteel/kangialuses.

Teisel pool tänavat asub Lai 14 maja kandilise võlviga sissesõidutee/kangialune.

Tunnistaja sõnul peatas ta sõiduki Laial tänaval vahetult enne Laia ja Hobusepea tänava

ristmikku. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt peeti Craig Andrew Hilton

kinni Lai tn 9 juures. Google Mapsi kohaselt asub Lai 9 hoone Hobusepea tänava ja Laia

tänava ristumiskoha lähedal. Ehk sisuliselt jõudis Craig Andrew Hilton sõita vaid Lai tn 7

sissesõiduteelt/kangialusest Laiale tänavale ning piki Laia tänavat järgmise maja juurde,

kui ta juba kinni peeti, s.t mõnikümmend meetrit. Samuti ei olnud tunnistaja sõnul sõiduki

kiirus suur, vaid pigem väga väike. Seega arvestades teo toimepanemist kavatsetult,

alkoholisisalduse suurt määra, kuid samas teo toimepanemise kohta, aega ja planeeritud

sõidu pikkust ja tegelikku sõidu teekonda ning ühe karistust kergendava asjaolu esinemist,

on Craig Andrew Hiltoni süü keskmise suurusega.

18. Siinkohal märgib kohus, et kohtuväline menetleja on Craig Andrew Hiltoni süüd hinnanud

suureks ka põhjusel, et arvestas, et menetlusalune isik on ühe teoga täitnud kahe väärteo

koosseisud. Sealjuures tuleneb ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikast, et

ideaalkogumis toimepandud tegude korral tuleb isiku süüd pidada suureks (vt nt 3-1-1-75-

16, p 10). Praeguse lahendiga leiab kohus, et Craig Andrew Hilton on toime pannud kaks

väärtegu, mis ei ole ideaalkogumis, vaid reaalkogumis, mistõttu tuleb talle kummagi teo

eest mõista eraldi karistus. See tähendab, et seda süüd suurendavat asjaolu, mida

kohtuväline menetleja arvestas, antud juhul ei esine ning sel põhjusel vähendab kohus ka

kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi.

19. Süü suurusele vastavat karistuse määra vähendab ka asjaolu, et Craig Andrew Hilton on

varem karistamata isik. Seega tema puhul võib eeldada, et tegemist oli juhuslikku laadi

rikkumisega, mille kordumise tõenäosus on väga väike, mistõttu tema mõjutamiseks

piisav karistuse määr võib olla väiksem võrreldes süü suurusele vastava karistuse

8 (14)

4-25-4785

määraga.

20. Täiendavalt märgib kohus, et kuigi on kahetsusväärne, et kohtuväline menetleja kohtule

teadmata põhjusel edastas väärteootsuse mitte väärteoprotokollis Craig Andrew Hiltoni

poolt selgelt märgitud isiklikule e-posti aadressile (xxx), vaid menetlusaluse isiku töökoha

üldisele e-posti aadressile (xxx), mille tõttu said ka kõrvalised isikud teada menetlusaluse

isiku toimepandud tegudest ja karistusest, ei saa nimetatud asjaolu mõjutada isikule

mõistetava karistuse määra. Nagu viidatud, siis karistuse mõistmise aluseks on eelkõige

isiku süü suurus ning samuti arvestatakse üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Eeltoodud

kohtuvälise menetleja tegevus ei mõjuta aga ei isiku süü suurust ega aita paremini täita

üld- või eripreventiivseid eesmärke. Sealjuures usub kohus, et menetlusaluse isiku

12.11.2025 antud ütlustes avaldatu, mille kohaselt ta kahetseb toimepandut ja austab Eesti

seadusi, ei olnud öeldud niisama ilma, et isik seda tõsiselt mõtleks. Seega juhul, kui

menetlusalune isik tõepoolest enda tegu juba 12.11.2025 kahetses ning Eesti seadusi

austab, ei saanud kohtuvälise menetleja poolt 03.12.2025. a otsuse edastamine valele e-

posti aadressile, millega võis küll menetlusaluse isiku jaoks kaasneda täiendav häbitunne,

mõjutada enam isikut kuidagi rohkem edaspidi seaduskuulekalt käituma. Isiku enda

ütlustest nähtuvalt oli tal soov edaspidi seaduskuulakalt käituda olemas juba 12.11.2025.

21. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et LS § 224 lg 2 järgi esitatud väärteoetteheites tuleb

Politsei- ja Piirivalveameti otsus tühistada Craig Andrew Hiltonile mõistetud karistuse

osas. Tühistatud osas teeb kohus uue otsuse, millega mõistab Craig Andrew Hiltonile LS §

224 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks 100 trahviühiku,

arvestades trahviühikuna 8 eurot, s.o 800 euro suuruse rahatrahvi.

LS § 201 lg 1 järgi esitatud väärteoetteheide

Väärteokoosseis, õigusvastasus ja süü

22. Väärteootsuse kohaselt karistati Craig Andrew Hiltonit teiseks LS § 201 lg 1 järgi selle

eest, et ta 12.11.2025 kella 05.20 ajal aadressil Lai tn 9 suunaga Suur-Kloostri tn poole

Tallinnas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 1 järgi on karistatav mootorsõiduki juhtimine

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Seega hindamaks, kas

menetlusaluse isiku süüditunnistamine LS § 201 lg 1 järgi oli kohtuvälise menetleja poolt

põhjendatud, on vajalik tuvastada, kas Craig Andrew Hiltonil puudus kõnealusel ajal

mootorsõidukit juhtides ka sõiduki juhtimisõigus. Sõiduki juhtimise fakti on kohus

tuvastanud juba käesoleva otsuse punktides 4-5 ja 8-9 esitatud tõendite analüüsiga.

23. VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt peab maakohus kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale

esitatud kaebuse lahendamisel arutama väärteoasja täies ulatuses algusest peale (ab ovo),

sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused (vt

nt RKKKo 4-17-5471/47, p 11). Seetõttu ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale

esitatud kaebuse lahendamine maakohtus käsitatav apellatsioonimenetluse analoogina,

vaid väärteoasja esmakordse kohtuliku arutamisena (RKKKo 3-1-1-2-16, p 9). Seega on

kohtul kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses algusest peale kõiki asjaolusid

arvestades. Sealhulgas tuleb kohtul anda vastus ka küsimusele, kas tegu on väärtegu ning

kas see on õigesti kvalifitseeritud (VTMS § 133 p 4).

24. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses märkinud, et Transpordiameti liiklusregistri

andmete kohaselt puudub Craig Andrew Hiltonil mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti ei

ole isik esitanud mõne muu riigi juhtimisõigust tõendavat dokumenti.

25. Tunnistaja We kohtus 25.02.2026 antud ütluste kohaselt ei olnud sõiduki Lamborghini

juhil esitada talle isikut tõendavat dokumenti ega juhtimisõigust tõendavat dokumenti.

9 (14)

4-25-4785

Tunnistaja küsis juhilt juhiluba, seda tal ei olnud. Kaitsja küsimusele peale, kas tunnistaja

küsis juhilt täpsemalt, et kas tal ei ole juhiluba kaasas või tal üleüldse ei ole juhiluba,

vastas tunnistaja, et ta ei mäleta, aga tõenäoliselt ta ütles mulle, et tal ei ole kaasas, et tal

on olemas, aga tal ei ole kaasas. Vastuseks kohtu küsimusele selgitas tunnistaja, et

sõidukijuht ütles oma isikukoodi, mida ta mäletas, ja selle järgi tuvastati isiku nimi.

Tunnistaja ütlusi juhiloa ja ka muu dokumendi mitteesitamise ning isiku tuvastamise

kohta kinnitab ka isikusamasuse tuvastamise protokoll (12.11.2025 kell 5.50-5.55), s.t

Craig Andrew Hiltonil polnud kaasas mitte ühtegi dokumenti, mille alusel oleks saanud

tema isiku tuvastada, seetõttu kasutati tema isiku tuvastamiseks isiku küsitlemist ja saadud

andmete võrdlemist APOLLO andmekoguga.

26. Liiklusregistri päringu vastuses on märgitud, et Craig Andrew Hiltonil ei ole

juhtimisõigust. Seega kohus nõustub kohtuvälise menetleja selles, et ei kohapeal

12.11.2025 ega ka enne kohtuvälise menetleja otsuse tegemist ei esitanud Craig Andrew

Hilton menetlejale juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samuti ei nähtunud

liiklusregistrist, et Craig Andrew Hiltonil oleks juhtimisõigus.

27. Samas kohtumenetluses, täpsemalt koos kaebusega on kaebaja kohtule esitanud Craig

Andrew Hiltonile Kanada Ontario provintsi poolt 28.09.2022 väljastatud G-kategooria

juhiloa numbriga XXXXX (kehtiv kuni 24.04.2028). Kohtule pole küll esitatud antud

juhiluba füüsilisel kujul, kuid kohtu hinnangul on selle esi- ja tagaküljest esitatud

värvifotod piisavad selleks, et tõendada nimetatud juhiloa olemasolu. Sealjuures pole

kohtuväline menetleja kohtumenetluses väitnud, et antud juhiluba tegelikkuses polegi

nimetatud riigi poolt menetlusalusele isikule väljastatud. Siinkohal toob kohus esile veel

kaitsja 23.03.2026. a istungil kohtuvaidlustes repliigi korras väljatoodu, mida kohtuväline

menetleja pole samuti kahtluse alla seadnud. Nimelt väljastati väidetavalt Craig Andrew

Hiltonile sellesama Kanada juhiloa alusel sõiduk politsei parklast (kuhu see 12.11.2025 oli

teisaldatud). Antud loalt nähtub, milliseid sõidukeid võib sellega juhtida. Craig Andrew

Hiltonil on G-klassi juhiluba, mis kaitsja esitatud Ontario provintsi juhiloa selgituse

kohaselt lubab isikul juhtida sõiduautot, kaubikut või väikest veoautot. Kuna 12.11.2025

Craig Andrew Hiltoni poolt juhitud sõiduauto Lamborghini vastab eelpool mainitud

juhiloa tingimustele, oli isikul põhimõtteliselt õigus antud sõidukit juhtida.

28. LS § 96 lg 1 esimene lause näeb ette, et juhtimisõigust tõendatakse liiklusregistri andmete

alusel või LS § 96 lg-s 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. LS § 96 lg

1 näeb ette, et mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument.

Juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on esmane juhiluba, juhiluba, LS §-s 95

nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud

rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel

juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav

dokument. Eeltoodu kehtib Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha kohaselt ka

välisriigis väljastatud juhiloa korral (vt 4-20-758/27, p 13). Täiendavalt on viidatud otsuse

punktis 14 Riigikohus selgitanud järgmist: „Mootorsõiduki juhtimisel Eestis peab juhil

olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument (LS § 88 lg 1). Eesti

piires ei ole Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik (LS § 88 lg 2). Sellisel

juhul tuvastatakse juhtimisõigus liiklusregistri andmetele tuginedes. Seega erinevalt

inimesest, kellele on väljastatud juhiluba Eestis, saab välisriigis välja antud juhiloa

omanik enda juhtimisõigust tõendada ainult kehtiva välisriigi juhiloa või muu

juhtimisõigust tõendava dokumendiga, kuid mitte liiklusregistri andmetega.“ Seega

12.11.2025 oli Craig Andrew Hiltonil ainus võimalus enda juhtimisõigust tõendada,

esitades politseiametnikule temale 28.09.2022 Kanadas väljastatud juhiloa numbriga

XXXXX, mis kehtis kuni 24.04.2028. Seda menetlusalune isik aga ei teinud. Seetõttu

hindas kohtuväline menetleja talle otsuse tegemise ajal teadaolevaid faktilisi ajaolusid

õigesti ning leidis tol hetkel põhjendatult, et Craig Andrew Hiltonil ei ole juhtimisõigust.

10 (14)

4-25-4785

29. Kohtumenetluse käigus on aga selgunud, et Craig Andrew Hiltonil oli tegelikkuses juba

12.11.2025 ajal olemas kehtiv välisriigi juhiluba. Tal ei olnud seda lihtsalt 12.11.2025

endaga kaasas, et politseiametnikule esitada.

30. LS § 99 lg-te 2 ja 3 kohaselt kehtib Eestis välisriigi juhiluba, mille kanded on tehtud

ladina trüki- või kirjutuskirjas või ladina kirja translitereeritud. Juhiloale peab olema

kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille

juhtimisõigus isikul on. Kui juhiloale ei ole kantud sõiduki piktogrammi või maksimaalse

massi või lubatud reisijate arvu andmeid, siis kehtib juhiluba koos juhiloa väljastanud

asutuse või asjaomase riigi välisesinduse antud tõendi ametlikult kinnitatud tõlkega, mis

selgitab mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähist ja kirjeldust,

mille juhtimisõigus isikul on. Craig Andrew Hiltonile väljastatud juhiloale on märgitud

kanded ladina trükikirjas. Sellel on ka kanne sõiduki kategooria kohta, mille juhtimisõigus

isikul on (G), kuid puudub selle kategooria kirjeldus. Samas on kohtule antud juhul

esitatud Ontario osariigi ametlikult veebilehelt võetud selgitud koos tõlkega, milliste

sõidukite juhtimisõiguse G-kategooria annab. Seega kuigi kohtule pole esitatud ametlikku

kinnitatud tõlget, mis selgitaks mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria

tähist ja kirjeldust, mille juhtimisõigus isikul on, loeb kohus n-ö tavalise tõlke antud juhul

piisavaks tõendamaks seda, et isikule Kanadas väljastatud juhiluba andis talle

juhtimisõiguse ka Eestis.

31. LS § 99 lg 11 esimene lause näeb ette, et Eestisse alaliselt elama asunud isiku Genfi 1949.

aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigi juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt

Eestisse elama asumisest. Kanada on Genfi teeliikluse konventsiooni osalisriik alates

23.12.1965. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ülal viidatud otsuse nr 4-20-758/27 p-s 16

leidnud, et kui Eestisse alaliselt elama asumisest on möödunud 12 kuud ja inimene ei ole

selle aja jooksul saanud Eesti juhiluba, ei ole tal LS § 99 lg 61 esimese lause kohaselt

[hetkel kehtiva LS § 99 lg 11 esimese lause kohaselt] juhtimisõigust võimalik tõendada

enam ka välisriigi juhiloaga, isegi kui selle kehtivusaeg pole veel lõppenud. Teisalt saab

välisriigi juhiluba olla LS § 96 lg 1 mõttes Eestis juhtimisõigust tõendav dokument üksnes

juhul, kui see on kehtiv.

32. LS § 100 lg 2 selgitab, et alaline elukoht liiklusseaduse tähenduses on koht, kus isik

tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete

tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb

nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kui isiku tööalased ja isiklikud

sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas Euroopa Liidu

liikmesriigis asuvas eri kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega

seotud koht, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Alalist elukohta tõendavad

rahvastikuregistri andmed. Isik on kohustatud tõendama oma alalist elamist Eestis.

33. Kohtuvälise menetleja toimikus on ka 17.11.2025 seisuga rahvastikuregistri väljavõte

Craig Andrew Hiltoni kohta, millest nähtuvalt on tema elukoht alates 16.08.2023 aadressil

xxx. Enne seda oli tema elukoht rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt Austraalias. Seega

kohtuvälises menetluses on kohtuväline menetleja lähtunud asjaolust, et isikul on Eestis

alaline elukoht alates 16.08.2023 ehk kõnealuse sündmuse toimumise ajaks (12.11.2025)

oli ta rahvastikuregistri kohaselt alaliselt Eestis elanud enam kui 12 kuud, mis ülal

viidatud Riigikohtu seisukoha kohaselt tähendab, et kui isik pole välisriigi juhiluba

vahetanud Eesti juhiloa vastu, siis puudub tal pärast 12 kuud isegi kehtiva välisriigi

juhiloa korral Eestis juhtimisõigus.

34. Kohtule esitati kaitsja poolt aga 23.03.2026. a istungiks esmalt 14.07.2024 sõlmitud

üürileping, millest nähtub, et Craig Andrew Hilton üürib alates 01.07.2024 kuni

30.06.2027 eluruumi Kanadas aadressil xxx. Lisaks on kohtule esitatud ka üürileandja

Arténia Inc. esindaja Q 20.03.2026 kinnituskiri selle kohta, et Craig Andrew Hilton on

11 (14)

4-25-4785

alates 2017. aastast üürinud tema kinnisvara, mis asub aadressil xxx, Kanada. Craig

Andrew Hilton on oma üürilepingu kehtivuse ajal elanud sellel aadressil igal aastal

märkimisväärse osa ajast. Üürileandja märgib, et ta võib isiklikult kinnitada, et hr Hilton

on viibinud üüritud korteris pidevalt, kuna üürileandja esindaja on mitmetel kordadel

näinud teda seal elamas, sealhulgas viimastel aastatel (2024–2026). Lisaks kinnitavad

kommunaalteenuste arved tema sealviibimist kogu üürilepingu kehtivuse ajal. Kohtul ei

ole alust kahelda, et Q oleks kohtule edastatud kirjas esitanud valeväiteid ning

tegelikkuses Craig Andrew Hilton ei ela Kanadas. Lisaks nähtub üürilepingust, et see on

sõlmitud umbes 11 kuud pärast seda, kui Craig Andrew Hilton on Eesti

rahvastikuregistrisse oma elukoha aadressiks märkinud xxx. Siinkohal märgib kohus, et

LS § 100 lg-s 2 märgitu, et alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed, ei saa

tõlgendada selliselt, et seda eeldust pole võimalik ümber lükata, nagu leiab kohtuväline

menetleja antud väärteoasjas. Kohus märgib ka seda, et isikul ei peagi olema ainult üks

elukoht, vaid võib olla ka mitu elukohta, sealhulgas erinevates riikides. Käesolevas

väärteomenetluses ei ole Craig Andrew Hilton samuti isiklikult kohtuistungitel osalenud

seetõttu, et ta reisis enne esimese kohtuistungi toimumist Kanadasse ning ei saanud sealt

ettenähtud ajal ilmastikuolude tõttu tagasi lennata. Seega eeltoodut arvestades ei saa

praegusel juhul tõsikindlalt väita, et Craig Andrew Hiltonil on olnud alaline elukoht Eestis

vähemalt 12 kuud, mille tõttu oleks ta kaotanud Eestis juhtimisõiguse alates 16.08.2024.

Kohus tõlgendab kahtlused menetlusaluse isiku kasuks ning asub seisukohal, et Craig

Andrew Hiltoni alaline elukoht ei ole olnud Eestis üle 12 kuu, mistõttu tema puhul ei

kohaldu LS § 99 lg-s 11 märgitu.

35. Eeltoodu kokkuvõtteks märgib kohus, et kohtuvälise menetleja otsuse tegemise hetkeks

kogutud tõenditest nähtuvalt tegi kohtuväline menetleja tol hetkel (03.12.2025. a otsuses)

põhjendatult järelduse, et Craig Andrew Hiltonil puudus 12.11.2025 juhtimisõigus, sest

esiteks ei esitanud ta Kanada juhiluba, kuid samuti tolleks hetkeks kogutud tõendite

pinnalt esines alus arvata, et isik on Eestis alaliselt elanud üle 12 kuu, mistõttu isegi

välisriigis omandatud juhtimisõiguse korral ei kehtinuks tema välisriigi juhiluba enam

Eestis juhtimisõigust tõendava dokumendina.

36. Kuid arvestades käesoleva otsuse punktis 23 märgitud ab ovo-põhimõtet, mille kohaselt

peab maakohus kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel

arutama väärteoasja täies ulatuses algusest peale, on kohtumenetluse jooksul väärteoasjas

esitatud tõendeid, mille kohaselt ei saa enam väita, et Craig Andrew Hiltonil puudus

12.11.2025 Eestis sõidukit juhtides juhtimisõigus, mistõttu ei saa teda karistada LS § 201

lg 1 järgi. Nimelt tõlgendades kahtlused menetlusaluse isiku kasuks, lähtub kohus

eeldusest, et Craig Andrew Hiltoni alaline elukoht ei olnud alates 14.07.2024 enam Eestis,

vaid Kanadas. Ühtlasi on tal olemas kehtiv välisriigi juhiluba. Seega seisnes 12.11.2025

Craig Andrew Hiltoni poolt toimepandud rikkumine mitte mootorsõiduki juhtimises ilma

juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 1 mõttes), vaid juhtimisõigust tõendava dokumendi

kontrollijale (politseiametnikule) esitamata jätmises. Seega peab isiku teo ümber

kvalifitseerima LS § 242 lg 1 järgi mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete muu

rikkumisena. Nimelt näeb LS § 88 lg 1 ette, et juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel

olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki

registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise

registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud

dokumendid, mida nõuab seadus. LS § 88 lg 2 kohaselt ei ole Eesti piires Eestis

väljastatud juhiloa kaasas kandmine kohustuslik ainult juhul, kui juhil on kaasas isikut

tõendav dokument. Kuivõrd Craig Andrew Hiltonil ei ole Eestis väljastatud juhiluba ning

tal ei olnud 12.11.2025 kontrollimisel politseiametnikule esitada ka ühtegi isikut

tõendavat dokumenti, on ta rikkunud sellega LS § 88 lg 1 esimeses lauses sätestatut ning

pannud toime LS § 242 lg 1 objektiivsele koosseisule vastava väärteo.

12 (14)

4-25-4785

37. Kohus leiab, et LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo on Craig Andrew Hilton toime

pannud hooletusest. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea

süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Craig Andrew Hiltonil ei olnud

kaasas juhtimisõigust tõendavat dokumenti, s.t antud juhul temale väljastatud Kanada

juhiluba koos ametlikult kinnitatud tõlkega, mis selgitaks mootorsõiduki, autorongi või

masinrongi selle kategooria tähist ja kirjeldust, mille juhtimisõigus isikul on. Kuivõrd

seaduse mittetundmine ei vabasta isikut vastutusest, siis pidi Craig Andrew Hilton teadma,

et selleks, et tõendada enda välisriigis omandatud juhtimisõigust, peab ta politseiametniku

teostatava kontrollimise korral viimasele esitama vastava(d) dokumendi(d) ning muud

võimalust välisriigis omandatud juhtimisõiguse tõendamiseks Eestis tal ei olegi.

Arvestades, et sõiduki politseiparklast väljastamisel Craig Andrew Hilton nimetatud

juhiloa esitas, saab eeldada, et see oli tal 12.11.2025 ununenud kaasa võtta, kui ta sõidukit

juhtima asus. Ehk hooletusest oli ta vajaliku juhiloa unustanud endaga ühes võtta.

38. Väärteoasja materjalidest ei nähtu süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ühtlasi

on Craig Andrew Hilton süüvõimeline, kuivõrd ta oli teo toimepanemise ajal täisealine

ning kohtul pole alust kahelda tema süüdivuses.

39. Eeltoodu kokkuvõtteks asub kohus seega seisukohale, et Craig Andrew Hiltonile LS § 201

lg 1 järgi etteheidetud tegu (mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta) tuleb ümber

kvalifitseerida LS § 242 lg 1 järgi mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumisena

(juhtimisõigust tõendava dokumendi kontrollijale esitamata jätmisena). Kuivõrd

mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis LS § 224 lg 2 mõttes pandi toime kuni

sõiduki peatamiseni politseiametniku poolt ning juhtimisõigust tõendava dokumendi

esitamata jätmine pandi toime alles pärast sõiduki peatamist, on tegemist kahe erineva

teoga, mille kummagi eest tuleb mõista eraldi karistust KarS § 63 lg 3 kohaselt. Seetõttu

tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada menetlusalusele isikule ideaalkogumi eest

karistuse mõistmises.

Karistus

40. LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse 1-20

trahviühiku suuruse rahatrahviga (vt ka KarS § 47 lg 1). Üks trahviühik vastab 8 eurole.

Seega võib mõistetav rahatrahv olla vahemikus 8-160 eurot. Keskmine rahatrahv on ca 10

trahviühikut ehk 80 eurot.

41. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

42. Menetlusalune isik on 12.11.2025 ülekuulamisel avaldanud: „Ma austan tõesti Eesti

seadust ja ma kahetsen, et see juhtus“. Kohus järeldab sellest väljaütlemisest, et isik

kahetseb kogu 12.11.2025 juhtunud olukorda, s.t mitte ainult konkreetselt sõiduki

juhtimist alkoholijoobe seisundi. Seega esineb antud juhul karistust kergendava asjaoluna

puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes. Muid karistust kergendavaid või

raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes selle teo puhul ei esine.

43. Kuid lisaks karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele peab kohus hindama ka

muid Craig Andrew Hiltoni süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Üheks süü suurust

mõjutavaks asjaoluks on teo toimepanemise vorm. Nimelt on võimalik väärtegu toime

panna ettevaatamatusest (s.t kergemeelsusest või hooletusest) või tahtlikult (s.t

kavatsetult, otsese või kaudse tahtlusega). Arvestades, et Craig Andrew Hilton pani antud

väärteo toime hooletusest, mis on toimepanemise vormidest kõige kergem, on tegemist

asjaoluga, mis viitab väiksele süüle. Samas leiab kohus, et tema süü ei saa olla päris

minimaalne, sest välisriigis omandatud juhtimisõiguse korral on ainus juhtimisõiguse

13 (14)

4-25-4785

olemasolu tõendamise viis vastava dokumendi esitamine. Seega on sellise dokumendi

kaasas kandmine eriti oluline, kui asutakse sõidukit Eestis juhtima. Samas süü suurusele

vastavat karistuse määra vähendab antud juhul asjaolu, et Craig Andrew Hilton on varem

karistamata isik. Seega tema puhul võib eeldada, et tegemist oli juhuslikku laadi

rikkumisega, mille kordumise tõenäosus on väga väike, mistõttu tema mõjutamiseks

piisav karistuse määr võib olla väiksem võrreldes süü suurusele vastava karistuse

määraga.

44. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Craig Andrew Hiltoni süüdimõistmine LS § 201 lg 1

järgi tuleb ümber kvalifitseerida LS § 242 lg 1 järgi ning mõista talle LS § 242 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest sanktsiooni keskmise ja minimaalse määra

vahele jääv karistus, s.t 5 trahviühiku, arvestades trahviühikuna 8 eurot, s.o 40 euro

suurune rahatrahv.

Menetluskulud

45. Kaebuses taotletakse menetluskulude hüvitamist riigi poolt. Kaebemenetluse lõpuks

taotles menetlusaluse isiku kaitsja, et kaebaja kasuks mõistetaks riigilt valitud kaitsja

tasuna välja kokku 5699,04 eurot (sh käibemaks). VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse

menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu

kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest vaid juhul, kui

väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 või 5-6 toodud mõnel alusel.

Antud juhul ei lõpetanud kohus Craig Andrew Hiltoni suhtes väärteomenetlust, vaid

kvalifitseeris ühe väärteoetteheite ümber. Seega igal juhul jäävad menetlusalusel isikul

tekkinud valitud kaitsja tasud kogu ulatuses tema enda kanda, mistõttu ei hakka kohus

edasiselt enam analüüsima, kas või millises ulatuses on esitatud taotluses toodud valitud

kaitsja tasu mõistliku suurusega VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes.

Kersti Heide

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

14 (14)