3-26-1066/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1066

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Anneli

Sannik

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse: S.B

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda

Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku

hüpoteegi seadmist S.B (S.B, isikukood XXX) omandis olevale kinnisasjale, registriosa

nr XXX, asukohaga YYY, Saare maakond, summas 20 946,66 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4,

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).

Kohus toimetab määruse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte

puudutatud isikule.

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku ja äriühingu nimi ning isiku- ja

registrikood tähemärkidega.

ASJAOLUD

/…/

KOHTU PÕHJENDUSED

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks

3-26-1066

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase

seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna

seaduses ei ole ette nähtud seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa

andmise üle otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis

otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud

täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist

asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p

2).

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine,

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav

vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on

võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud

loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas.

Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks

kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab

maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb

tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on

tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise

võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

4. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud: 1) põhjendus, millest nähtub

võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku

rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel

maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud

toimingu tegemist vajalikuks.

5. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus

vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele vajalikul määral ja on põhistatud. Kohtule on

esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

6. Maksuhaldur on alustanud osaühingu suhtes maksumenetlust, kuid ei ole maksuotsust

veel koostanud. Maksuhalduri hinnangul ei ole sundtäitmise toimingute alusel võimalik

äriühingult maksuvõlga sisse nõuda, kuna majandustegevust enam ei toimu ja osaühingul

puudub registervara.

7. Riigikohus leidis 18.03.2020 määruses nr 3-19-1178 (p 9) järgmist. Kohtupraktikas on

asutud seisukohale, et üldjuhul ei või täitmist tagavad toimingud olla esimeseks

menetlustoiminguks, sest kahtlus, et rahalise nõude või kohustuse sundtäitmine võib osutuda

2(4)

3-26-1066

raskeks või võimatuks, saab tekkida üksnes varem toimunud menetluses. Erandina on peetud

võimalikuks algatada vastutusotsuse koostamise menetlus täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa saamise taotlusega kahel juhul. Esmalt juhul, kui eelnevas maksumenetluses

on kontrollitud juriidilise isiku maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete

vastutust. Teiseks juhul, kui kahtlus maksukohustuslase võimaliku käitumise suhtes ning

maksumenetluse algatamise vajadus tekkis tagastusnõude tuvastamise käigus (vt Riigikohtu

määrus asjas nr 3-3-1-68-16 p 11 ja seal viidatud kohtupraktika).

8. Praeguses haldusasjas on maksuhaldur alustanud 22.08.2025 korraldusega nr

12.2-3/067300-12 QQQ OÜ (registrikood WWW) 2024 aprill – 2025 juuli KMD-des

deklareeritud andmete õigsuse kontrollimist. QQQ OÜ on kontrollitaval perioodil jätnud

esitamata kõik KMD-d ja rikkunud sellega käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg-t 1.

9. Äriregistri andmete kohaselt on osaühingu juhatuse liikmeks puudutatud isik.

Vastutusotsuse tegemisel vastutavad äriühing ja võla tekkimise ajal juhatuse liikmeks olnud

isikud solidaarselt (vt võlaõigusseaduse § 65). Seega on MTA-l võimalik võla tasumist nõuda

puudutatud isikult. Maksuhaldur algatas esitatud taotlusega puudutatud isiku suhtes

vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Taotluses välja toodud asjaolude

pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu.

Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. Kohtule

jääb küll arusaamatuks, kuidas on maksuhaldur arvestanud maksuvõlast (tasumata jäänud

käibemaks 17 469,46 eurot) maha QQQ OÜ-le kuuluva sõiduki võimaliku võõrandamise eest

saadava 1830 eurot, kuid kuna maksuhaldur määrab, millises suuruses maksuvõla täitmise

tagamiseks ta soovib toiminguid teha, ja kuna nõutava hüpoteegi summa on puudutatud isiku

kasuks vähenenud, siis peab kohus maksuhalduri arvestust lubatavaks.

10. Puudutatud isik on äriühingu maksumenetluses tasunud maksuhalduri nõutud sunniraha

(vt ka dtl 55), ent ei ole temale pandud kohustust KMD-de esitamiseks siiski täitnud. Kohus

nõustub taotleja hinnanguga, et arvestades puudutatud isiku eelnevat maksuõiguslikku

käitumist varasemas äriühingus (GGG OÜ) juhatuse liikmeks oleku ajal ja sarnaselt varasema

käitumisega uut äriühingut luues, võib isik hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest

teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muutma.

11. Maksuhaldur on ühelt poolt väitnud, et puudutatud isikule ei ole alates 2023. aastast

väljamakseid deklareeritud, ent teiselt poolt ei välista, et tal siiski on töösuhe. Kohtu

hinnangul on maksuhalduri öeldust võimalik järeldada, et puudutatud isikul ei pruugi

stabiilset töist sissetulekut olla. Järelikult ei saa eeldada ka puudutatud isikul vastutusotsuse

tegemisel nõutava rahasumma tasumise võimekust.

12. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama

esindatava MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste

tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub

tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu

tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kohus peab esitatud andmete

alusel usutavaks, et osaühingu seaduslik esindaja kontrolliperioodil, puudutatud isik, rikkus

MKS §-s 8 märgitud kohustust ja põhjustas äriühingu võimetuse tasuda tekkinud maksuvõlga.

Seega on maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks isikule vastutusotsuse koostamine.

Arvestades isiku käitumist äriühingu juhatuse liikmeks oleku ajal, on tõenäoline, et

maksupettuses osalenud isik hakkab kohustuse vabatahtlikust täitmisest kõrvale hoiduma.

13. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Taotlusest ja

sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis

välistaksid vastutusotsuse tegemise. Osaühingu õigusvõime ei ole lõppenud.

3(4)

3-26-1066

14. Maksuhaldur põhjendas, miks ta peab vajalikuks hüpoteegi seadmist. Lisaks maksu- ja

intressivõlale peab kohtulik hüpoteek tagama ka hüpoteegi realiseerimisega kaasnevad

täitekulud. Maksuhaldur on arvestanud põhjendatult kohtutäituri seaduse alusel sundtäimise

kuludeks 4280 eurot (30 + 1250 + 3000), millele käibemaksu lisamisel on kokku sundtäitmise

kulu 5307,20 eurot.

15. Kohus leiab, et valitud meede on taotluses märgitud asjaoludel proportsionaalne.

Taotletud viisil on võimalik tagada maksuhalduri eeldatav nõue ja see koormab

maksukohustuslast minimaalselt. Maksuhaldur on osundanud, et lõpetab täitetoimingud, kui

isik esitab tagatise nii eeldatava maksuvõla kui täitekulude katteks, valides tagatise liigi

vastavalt MKS §-le 122. Tegemist ei ole ka ületagamisega.

16. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik,

proportsionaalne ja põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

4(4)