3-26-462/57 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-462

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus K.I kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Diana

Žovnjarovitš

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist: K.I, riigi õigusabi

korras määratud esindaja Aleksei Ratnikov

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus, 09.04.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti taotlus haldusasjale materjalide juurde

võtmiseks.

2. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ja pikendada K.I kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 10.08.2026 (kaasa arvatud).

3. Politsei- ja Piirivalveametil tutvustada käesolevat määrust viivitamata puudutatud

isikule.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse füüsiliste isikute (v.a esindajate) nimed ja

puudutatud isiku sünniaeg tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Iraani Islamivabariigi (Iraani) kodanik K.I (sündinud xx.xx.xxxx, edaspidi ka puudutatud

isik) peeti 20.12.2025 kinni Tallinna lennujaamas, kuna isik keeldus alguses Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) ametnikele oma passi näitamast. PPA pidas puudutatud isiku

20.12.2025 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni.

3-26-462

2. PPA koostas isikule 20.12.2025 sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052293106,

millega koos kohaldati tema suhtes sissesõidukeeld kogu Schengeni alale viieks aastaks.

Puudutatud isikul on kohustus lahkuda Iraani.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.12.2025 määrusega nr 3-25-4651 PPA taotluse ja andis

loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni kinnipidamise

aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (21.02.2026 k.a).

4. Puudutatud isikuga alustati 16.02.2026 ettevalmistusi kodumaale reisimiseks, kuid isik

esitas kirjaliku avalduse, milles oli inglise keeles kirjutatud, et soovib Eestis asüüli taotleda.

PPA pidas isiku 16.02.2026 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) §

361 lg 2 p 4 ja 5 alusel kinni.

5. PPA taotles 17.02.2026 Tallinna Halduskohtult puudutatud isiku kinnipidamist ja KPK-

sse paigutamist kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg 3 alusel. Isiku suhtes esinevad VRKS § 361

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alus

kinnipidamiseks ning paigutamiseks KPK-sse.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.02.2026 määrusega PPA taotluse ja andis loa

puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise

aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 18.04.2026 (k.a). Tallinna Ringkonnakohus

jättis 31.03.2026 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata.

7. PPA esitas 08.04.2026 Tallinna Halduskohtule VRKS § 361 lg 1, § 361 lg 2 p 4 ja 5 ja §

362 lg 5 alusel taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks 4 kuu võrra. Samuti taotleb PPA võtta asja menetluse juurde haldusasjas nr

3-25-4651 esitatud PPA 21.12.2025 taotlus ja selle lisad: passi koopia, ettekirjutus

(sundtäidetav), isikuandmete ankeet, küsitluse protokoll, kinnipidamise protokoll,

sõrmejäljehõive kaart ESTODAC, lennujaama patrulli ettekanne, Saksamaa ja Soome SPOC

päringud (1 ja 2), Soome pilet, Saksamaa registreering, Ukraina elamisluba (1 ja 2),

SUSPECT väljavõte, Tallinna Halduskohtu 21.12.2025 kohtumäärus haldusasjas nr 3-25-

4651, samuti ka haldusasjas nr 3-26-462 PPA taotlus 17.02.2026 ja selle lisad (Saksamaa

Liitvabariigi Politseiameti vastuskiri, K.I-ga läbi viidud nõustamised, K.I asüüli avaldus,

lennupiletid 02.02.2026, K.I VRKS alusel kinnipidamise protokoll, tagasivõtutaotlus

Saksamaale, Rootsi vastuskiri) ning Tallinna Halduskohtu 18.02.2026 kohtumäärus

haldusasjas nr 3-26-462. Taotluse põhjendused:

7.1. Puudutatud isiku kinnipidamise pikendamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse

menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Isik on põgenemisohtlik.

Vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki (Saksamaale)

või asuda end Eestis varjama. PPA peab tegema veel ühe rahvusvahelise kaitse vestluse ning

pärast seda koguma isiku päritolumaa infot ja viima läbi täiendava vestluse. Põhjendatud on

arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise

edasilükkamiseks ja väljasaatmise vältimiseks. Isikul on oskused, teadmised ja kontaktid teise

Euroopa Liidu liikmesriiki põgenemiseks ning ta on avaldanud PPA ametnikele korduvalt, et

ta soovib minna Saksamaale. Isik on varasemalt ostnud lennupiletid Tallinn-Berliin

02.02.2026 kuupäevaks. Tema sihtriigiks ja elukohaks on Saksamaa Liitvabariik (Saksamaa),

kus viibivad tema sugulased ja sõbrad. Isikust tulenev põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne

ning seetõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada.

7.2. 17.03.2026 toimus rahvusvahelise kaitse menetluse raames vestlus, kuid ainuüksi selle

raames antud selgituste põhjal ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise

kaitse saajaks. Isik on korduvalt soovinud, et PPA saadaks tema Saksamaale Dublini määruse

2(6)

3-26-462

alusel, ning samuti seetõttu, et isik ei järgi VRKS §-s 11 sätestatud kohustust igakülgselt

kaasa aidata rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude selgitamisele (isik on keeldunud

isikuandmete esitamisest ja sõrmejälgede andmisest). PPA teeb isikuga veel ühe

rahvusvahelise kaitse vestluse, et isik tooks välja omapoolsed selgitused/põhjused, miks ta

taotleb rahvusvahelist kaitset. Pärast vestlust on vaja teha vastava päritoluriigi analüüs,

võrrelda rahvusvahelise kaitse intervjuul kogutud ütlusi päritoluriigi informatsiooniga ning

seejärel läbi viia täiendav intervjuu, mille eesmärgiks on anda isikule võimalus esitada

omapoolsed arvamused ja vastuväiteid PPA argumentidele. Seejärel peab PPA koostama

otsuse, selle tõlkima ning isikule kätte toimetama. Seega on põhjendatud ja vajalik isiku

kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks.

7.3. Isik oli kinnipidamiskeskuses alates 20.12.2025 VSS alusel ja PPA on koostanud isikule

juba 20.12.2025 sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052293106, millega koos kohaldati

tema suhtes sissesõidukeeld kogu Schengeni alale 5 aastaks. Isik oli teadlik sellest, et ta peab

lahkuma oma koduriiki, milleks on Iraan, juba 20.12.2025 aga esitas rahvusvahelise kaitse

taotluse alles vahetult enne enda koduriiki saatmist 16.02.2026, kui PPA oli juba

väljasaatmise ettevalmistanud (ostnud piletid ja kokku pannud väljasaatmismeeskonna).

Tähelepanu väärib asjaolu, et PPA on isikut ka varasemalt korduvalt väljasaatmisest

teavitanud ja talle selgitanud, et kui ta soovib rahvusvahelist kaitset taotleda, siis seda tuleb

teha esimesel võimalusel. Isik ei toonud kogu menetlusprotsessi ajal ühtegi sellist asjaolu

välja, et tal oleks ohtlik tagasi pöörduda oma koduriiki. Isiku käitumisest nähtub, et tal oli

varem võimalus esitada rahvusvahelise kaitse taotlus, kuid ta otsustas seda teha üksnes enda

väljasaatmise vältimiseks.

7.4. PPA on puudutatud isikule selgitanud, et Saksamaa ametivõimud on PPA-le ametlikult

teatanud, et Saksamaa ei võta teda vastu. Vaatamata sellele ei lepi puudutatud isik olukorraga

ja on jätkuvalt seisukohal, et Saksamaa vastutab tema taotluse eest. Ei ole usutav, et

puudutatud isik jääb tema vabastamisel kinnipidamiskeskusest kättesaadavaks PPA-le

rahvusvahelise kaitse menetluse asjaolude väljaselgitamiseks. Isiku suhtes esineb

põgenemisoht. Ka leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust,

kuid järjepidev koostööst keeldumine usaldust ei tekita.

7.5. Isiku paigutamine majutuskeskusesse ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

ei suuda põgenemist eelduslikult ära hoida. Kinnipidamiskeskusest vabastamisel on

tõenäoline, et isik hakkaks ennast varjama ametivõimude eest. Kinnipidamiskeskuses on

isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi, psühholoogiline nõustamine ja võimalus

viibida värske õhu käes. Valitud abinõu ei saa pidada ülemääraseks.

8. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde. Isiku kinnipidamise tähtaja pikendamine on

vajalik tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähendust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks. PPA andmetel mingit Dublini protsessi puudutatus isiku suhtes ei toimu.

Isiku suhtes tehti Saksamaale ametivõimudele korduvad päringud ja sealt tuli vastus, et isiku

suhtes ei ole menetlust pooleli, tal ei ole Saksamaal viibimisalust ning Saksamaa ei võta teda

vastu. PPA-le on teada, millise kontaktasutuse poole Saksamaal tuleb isiku

tagasivõtmistaotlustega seoses pöörduda ja ta on pöördunud õige kontaktasutuse poole.

Puudutatud isiku poolt käesolevas kohtuasjas 09.04.2026 esitatud täiendavad dokumendid ja

väited vastupidist ei kinnita. Puudutatud isikuga on rahvusvahelise kaitse menetluse raames

plaanis läbi viia veel üks vestlus, kuid selle toimumise aeg ei ole praegu kindlaks määratud.

Puudutatud isiku suhtes esineb jätkuv põgenemisoht, sest ta ei soovi minna oma

kodakondsusjärgsesse riiki ja ta on seda ka käesoleval kohtuistungil väljendanud. Isik ei tee

PPA-ga koostööd oma rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel ja on ebausutav, et ta oleks

3(6)

3-26-462

valmis tegema PPA-ga koostööd vabaduses viibimise korral või jääma taotluse menetlemise

ajaks Eestisse.

9. K.I selgitas kohtuistungil, et soovib Dublini määruse alusel enda tagasisaatmist

Saksamaale, ta ei soovi viibida kinnipidamiskeskuses jätkuvalt 4 kuud, vaid üksnes enda

tagasisaatmismenetluse lõppemiseni. Puudutatud isiku Saksamaa esindaja on talle kinnitanud,

et tema Saksamaale tagasivõtmise taotlus rahuldatakse lähiajal. PPA on suhelnud üksnes

Saksamaa politseiga, kuid õigeks kontaktpunktiks Saksamaa võimudega on käesoleval juhul

BAMF (Bundesamt für Migration und Flüchtlinge). Kui puudutatud isikut ei ole võimalik

välja saata Saksamaale, soovib ta enda väljasaatmist Poola Vabariiki. Puudutatud isiku

esindaja leidis kohtuisttungil, et PPA taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Pole arusaadav, millisel õiguslikul alusel on taotlus esitatud ja millised ohud puudutatud isiku

puhul esinevad. Puudutatud isik ei ole teise riigi politsei eest põgenenud, isik pole püüdnud ka

KPK-st õigusvastaselt lahkuda. Isik on sõjapõgenik, kes on põgenenud Ukrainast Venemaa-

Ukraina sõja tõttu. Isikule pole PPA poolt selgitatud, et tal oleks võimalik taotleda

rahvusvahelist kaitset sõjapõgenikuna. Isiku suhtlus oma Saksamaa esindajaga näitab, et

Saksamaa võib olla valmis isiku tagasi võtma, kohtul tuleb tutvuda puudutatud isiku selle

kohta kohtule täiendavalt esitatud dokumentidega. PPA päringud puudutatud isiku

tagasivõtmise kohta tunduvad olevat esitatud valele Saksamaa ametiasutusele. Isikul on

Saksamaaga tihedad sidemed. PPA pole suutnud luua isikuga piisavat kontakti ega arvestanud

tema rahvusvahelise kaitse menetluses antud selgitustega. Asjas pole ilmnenud mingeid

täiendavaid asjaolusid, mis isiku jätkuvat KPK-s kinnipidamist õigustaksid. Isik võib viibida

rahvusvahelise kaitse menetluse ajal varjupaigataotlejate majutuskeskuses ja ei pea olema

paigutatud KPK-sse. PPA taotlus ei vasta kohtupraktikast tulenevale nõudele, et iga järgnev

isiku kinnipidamise pikendamine peab olema eelnevast üksikasjalikumalt põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus jätab rahuldamata PPA taotluse haldusasjale materjalide juurde võtmiseks.

Halduskohus on juba võtnud praeguses haldusasjas 18.02.2026 määrusega asja juurde

taotluses märgitud materjalid ja täiendavalt taotletu on juba praeguse haldusasja digitoimikus

varasemast olemas.

11. Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (HKMS § 264 lg

1). Taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega

ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega (HKMS § 264

lg 2).

12. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui VRKS-is sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema

kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning igal üksikjuhtumil peab arvestama

rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 362 lg 5 järgi pikendab

halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni

nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 362 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud

põhimõtted.

13. PPA tugineb taotluses kinnipidamise pikendamise alusena VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5

sätestatud kinnipidamise alustele. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse

taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel

tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.

VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on

4(6)

3-26-462

põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse

täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Viimati nimetatud sätte järgi võib

taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse kinni direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud

tagasisaatmiskorra kohaselt tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise

läbiviimiseks ning asjaomane liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel, sealhulgas

selle alusel, et tal on juba olnud võimalus saada juurdepääs varjupaigamenetlusele,

põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse

üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist

(Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 16).

14. PPA põhjendas oma taotluses puudutatud isiku jätkuva KPK-s kinnipidamise vajadust

põgenemisohu olemasoluga (VSS § 68). Kuigi VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad

põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, tuleb ohu lõplikuks

kindlakstegemiseks vaadelda ka muid välismaalasega seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu

31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel ei ole iseenesest

keelatud arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu

27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja

12.09.2019 määrused nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16). Tallinna

Halduskohus on 18.02.2026 määruses haldusasjas nr 3-26-462, p 11 leidnud, et puudutatud

isiku suhtes esineb põgenemise oht. Tallinna Ringkonnakohus leidis 31.03.2026 määruses

haldusasjas nr 3-26-462, p 12, et asjaolud kogumis viitavad, et puudutatud isikul puudub

reaalne soov ja motivatsioon Schengeni alalt lahkuda. Puudutatud isik on PPA-le korduvalt

avaldanud, et ta ei ole nõus lahkuma Iraani, vaid soovib minna tagasi Saksamaale, kus elavad

tema sugulased ja sõbrad. Seda ka vaatamata PPA korduvatele selgitustele, miks isik ei saa

Saksamaale edasi liikuda. Isik on sõna ja teoga näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal

rändamise reeglitest, vaid liigub õigusliku aluseta sinna, kuhu ise õigeks peab. Isikul on olnud

selleks rahalised võimalused, oskused ja vajalikud kontaktid. Pole alust arvata, et ta muudab

oma käitumismustrit juhul, kui ta jäetaks kinnipidamiskeskusesse paigutamata. Isikul

puuduvad mis tahes sidemeid või muu pidepunkt Eestis, mis võimaldaks prognoosida, et ta on

menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise ajal PPA-le kättesaadav. Seega oli

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud alus arvata, et kinnipidamist rakendamata ei jää isik

menetluse lõpuni Eestisse, vaid liigub esimesel võimalusel siit edasi. Seega on tuvastav VSS

§ 68 p-s 6 toodud asjaolu, mis viitab isiku põgenemise ohule.

15. Kohus leiab, et taotluses toodud andmeid arvestades ei ole ohuhinnang isiku käitumisele

võrreldes nimetatud määrustes märgituga mistahes osas muutunud ja nõustub PPA

kahtlusega, et puudutatud isiku puhul esineb jätkuvalt põgenemise oht, sest on alust arvata, et

isik ei soovi minna tagasi oma kodakondsusjärgsesse riiki, vaid soovib selle asemel jääda

Schengeni alale. Sama väljendas isik ka 09.04.2026 kohtuistungil. Puudutatud isiku hoiakust

ja käitumisest võib seega järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Eelnev kogumis

annab alust arvata, et vabaduses viibides ei jääks puudutatud isik rahvusvahelise kaitse

menetluse ajaks Eestisse ega lahkuks vabatahtlikult, vaid üritaks tõenäoliselt end varjata või

võimalusel Schengeni alal edasi liikuda. Seetõttu on õigustatud isiku kinnipidamise

jätkamine, tagamaks tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust

omavate asjaolude väljaselgitamiseks.

16. Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult

tõhusalt ära hoida varjupaigataotlejate majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s

1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on KPK-sse

paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015

määrus nr 3-3-1-52-14, p 18).

5(6)

3-26-462

17. Tallinna Ringkonnakohus leidis 31.03.2026 määruses haldusasjas nr 3-26-462, p 14, et

ekslik on puudutatud isiku seisukoht, nagu tuleks ta saata Dublini III määruse raames

Saksamaale. Haldusasja 3-26-462 materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikule võidud

Saksamaal anda mingiks ajaks ajutine kaitse. PPA 17.02.2026 taotlusest nähtuvalt on

Saksamaa PPA poolt 26.01.2026 esitatud isiku tagasivõtutaotluse aga 27.01.2026 tagasi

lükanud. PPA 28.01.2026 täiendavale päringule vastasid Saksamaa ametivõimud, et

puudutatud isikul ei ole Saksamaal menetlust pooleli ning tal puudub seal viibimisalus. Sellest

saab järeldada, et kui ka isikule oli antud mingiks ajaperioodiks ajutine kaitse, siis nüüdseks

on selle kehtivusaeg läbi saanud. Lisaks on Saksamaa ametivõimud PPA-le 27.01.2026 kirjas

selgitanud, et vastavalt Nõukogu 04.03.2022 rakendusotsuse (EL) 2022/382 selgituste p-le 15

ei kohalda liikmesriigid direktiivi 2001/55/EÜ artiklit 11, st ei saada ajutist kaitset saanud

isikuid tagasi kaitse andnud liikmesriiki ega võta selliseid isikuid ka vastu. Kuna puudutatud

isik väitis taotluse esitamist ka Rootsis, tegi PPA päringu ka Rootsi ametivõimudele, kelle

12.02.2026 vastuse kohaselt ei ole nende süsteemis puudutatud isiku sõrmejälgedele

positiivset tuvastust, isik ei ole Rootsis taotlust esitanud ja tal ei ole Rootsi elamisluba.

18. Seega ei ole mingit alust puudutatud isiku ega tema esindaja väidetel, et võimalik võib

olla puudutatud isiku tagasisaatmine Saksamaale Dublini III määruse alusel. Ka puudutatud

isiku poolt täiendavalt 08.04.2026 ja 09.04.2026 kohtule esitatud dokumentidest (dtl 220-221;

223-242) järeldub üksnes isiku soov, et ta Saksamaale välja saadetaks, mitte aga Saksamaa

võimude kinnitus, et nad on valmis teda vastu võtma.

19. Kuna puudutatud isiku põgenemisoht on jätkuv ja pole mingit alust arvata, et see oleks ära

langenud, siis ei oma tähendust, et asjas pole ilmnenud uusi või täiendavaid põgenemisohule

viitavaid asjaolusid. Samuti ei tähenda põgenemisohu äralangemist see, et isik pole teinud

katset KPK-st põgeneda või pole väidetavalt varasemalt põgenenud teiste riikide politsei eest.

Samuti ei oma isiku kinnipidamise pikendamise otsustamisel tähendust asjaolud, millega

seoses ta Ukrainast lahkus.

20. Puudutatud isik on viibinud KPK-s VSS-i alusel alates 20.12.2025. VRKS-i alusel peeti

isik kinni 16.02.2026 ja on rahvusvahelise kaitse taotlejana viibinud praeguse määruse

tegemise ajaks kinnipidamiskeskuses seega alla kahe kuu. Sellise kestusega kinnipidamist ei

saa pidada ebamõistlikult pikaks, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse taotluse

lahendamiseks vajalikud asjaolud. Reeglina ei võta taotluse lahendamine aega enam kui kuus

kuud ning kohtule ei nähtu, et PPA oleks taotluse menetlemisega praegusel juhul

põhjendamatult viivitanud. Haldusasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaks alust

pidada kinnipidamise pikendamist nelja kuu võrra ebaproportsionaalseks. Kuigi pikaajaline

kinnipidamiskeskuses viibimine riivab oluliselt isiku õiguseid, kaalub praegusel juhul vajadus

tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse ajal ning vajadus vältida ohtu

avalikule korrale selle riive üles.

21. Eelnevat arvestades rahuldab kohus PPA taotluse ja pikendab K.I KPK-s kinnipidamise

tähtaega nelja kuu võrra kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui

10.08.2026 (kaasa arvatud).

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

6(6)