3-23-1403/77 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-1403

Otsuse kuupäev

10. aprill 2026

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Margus Pärna kaebus Alutaguse valla vastu seoses

Viru-Tsirguliina 330 kV õhuliini ümberehitamisega

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistung 22.05.2025 ja kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Margus Pärn

Vastustaja Alutaguse vald, esindajad Liina Talistu ja Lehti

Targijainen

Kolmas isik Elering AS, esindajad vandeadvokaadid

Sandra Mikli ja Allar Jõks

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kolmanda isiku taotlus kohustamisnõude läbi vaatamata

jätmiseks.

2. Rahuldada kaebus osaliselt.

2.1. Tühistada Alutaguse Vallavalitsuse 05.05.2025.a korraldus nr 227 osas, milles see

reguleerib ehitise kasutamist Siimu kinnisasjal (katastritunnus 22401:004:0045).

2.2. Kohustada vastustajat teostama riiklikku järelevalvet Viru-Tsirguliina 330 kV

õhuliini ümberehitamise suhtes Siimu kinnisasjal (katastritunnus 22401:004:0045).

3. Jätta menetluskulud võrdsetes osades kaebaja ja vastustaja kanda.

4. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 10 eurot.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

5. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 11.05.2026. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus

menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

6. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti

63).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebaja Margus Pärn on Alutaguse vallas Kauksi külas asuva Siimu kinnisasja (registriosa

number 1324108, katastritunnus 22401:004:0045, pindala 19 248 m2, sihtostarve elamumaa)

omanik (dtl 170-171) ja Alutaguse vallas Kauksi külas asuva Iisaku metskond 32 kinnisasja

(registriosa number 4869808, katastritunnus 22401:004:0480) 2,37 ha suuruse osa rentnik (dtl

144-151).

2. Siimu ja Iisaku metskond 32 kinnisasjadega on seotud järgmised kõrgepinge õhuliinid.

2.1. Enne kohtuasjas vaidluse all olevate ehitustööde tegemist läbis kinnisasju kaks õhuliini.

2.1.1. Liin nimetusega Viru-Tsirguliina, kolmanda isiku tähistustes L353, pinge 330 kV.

See liin paiknes Siimu kinnisasjal asuvatele hoonetele lähemal. Vastustaja selgituse (dtl

193) kohaselt oli ehitise kood ehitisregistris varem 221381458. Kohtuasjas vaidluse all

oleva ehitusteatise esitamisel anti liinile uus kood 220576441.

2.1.2. Liin nimetusega Viru-Paide, kolmanda isiku tähistustes L356, pinge 330 kV / 110

kV. See liin paiknes Siimu kinnisasjal asuvatest hoonetest kaugemal. Vastustaja selgituse

kohaselt annab ehitisregister liini kohta kaks koodi - 221361226 ja 221360752 (dtl 193).

2.2. Praegu läbib kinnisasju liin, mille nimetus ehitisregistris on „L352 Viru-Mustvee, L353

Mustvee-Tsirguliina 330 kV õhuliinid“ ja ehitisregistri kood on 220576441 (edaspidi uus

liin).

3. Ehitisregistris esitati 30.08.2022 ehitusteatis nr 2211201/26414 (dtl 196-236, edaspidi

ehitusteatis). Teatis käsitleb Viru-Tsirguliina 330 kV õhuliini ümberehitamist. Vastustaja

aktsepteeris ehitusteatise vaikimisi ehk ei algatanud kontrollimenetlust ehitusseadustiku (EhS)

§ 36 lg 5 ja 6 alusel. Ehitisregistrisse on menetluse lõppemise kuupäevana märgitud

16.09.2022. Vastustaja selgituse põhjal on 16.09.2022 kuupäev, mil vallaametnik

kooskõlastas ehitusteatise (dtl 193).

4. Vastustaja andis 05.05.2025.a korraldusega nr 227 (dtl 981-985, edaspidi 05.05.2025.a

korraldus) kasutusteatise rekonstrueeritud L352 Viru-Mustvee, L353 Mustvee-Tsirguliina 330

kV õhuliinide (EHR kood 220576441) kasutamiseks korralduses märgitud kinnisasjadel, s.h

Siimu ja Iisaku metskond 32 kinnisasjal.

Vastustaja põhjendas, et ehitustöid teostati ehitusteatise nr 2211201/26414 alusel kooskõlas

EhS § 35 lg 3 ja seadustiku lisaga 1. Rekonstrueerimistööd on lõpetatud, esitatud on

kasutusteatis nr 2411301/01349 koos ehitusprojekti, kaetud tööde aktide, ehitustööde

päevikute, elektripaigaldise kasutuselevõtu eelneva auditi ja teostusmõõdistustega. Ehitise

kasutamine kooskõlastati pädevate asutustega ja menetlusse kaasati kinnisasjade omanikud,

mistõttu lähtuti kasutusloa menetlusest ja selle andmisest ning kasutusteatis väljastatakse

haldusaktina. Korralduses on välja toodud vastuväiteid esitanud maaomanike, s.h kaebaja

seisukohad ja on viidatud praegusele kohtuasjale. Vastustaja otsustas jätta kasutusteatisega

mittenõustumised arvestamata.

5. Kaebaja esitas 22.06.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus korduvalt

täiendavaid avaldusi. Praeguse seisuga on menetluses järgmised nõuded:

1) kohustada vastustajat teostama riiklikku järelevalvet Viru-Tsirguliina 330 kV õhuliini

ümberehitamise suhtes kinnisasjadel Siimu (katastritunnus 22401:004:0045) ja Iisaku

metskond 32 (katastritunnus 22401:004:0480);

2) tühistada 05.05.2025.a korraldus osas, milles see reguleerib ehitise kasutamist

kinnisasjadel Siimu (katastritunnus 22401:004:0045) ja Iisaku metskond 32 (katastritunnus

22401:004:0480).

6. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

6.1. Maaomanikud soovisid, et liin viiakse elukohtadest võimalikult eemale. Seda sai teha nii,

et rekonstrueerimisele minev liin tõstetakse kahe olemasoleva liini L353 ja L356 keskele või

L356 asemele. See on võimalik, kuna pärast vaidluse all olevat rekonstrueerimist kaob liin

L356. Kaebaja tegi 16.02.2022 kolmandale isikule sellise ettepaneku (dtl 30). Kolmas isik

keeldus õhuliini asukoha muutmisest, viidates sellele, et toimub rekonstrueerimine (dtl 32).

6.2. Alutaguse valla üldplaneeringus ei kajastu Viru-Tsirguliina õhuliini rekonstrueerimist

või uue ehitamist ning kaebaja ei ole saanud selle suhtes arvamust avaldada. Kaebaja hiljem

täpsustas, et Viru-Tsirguliina liiniga seonduv ei kajastu üldplaneeringu selles versioonis, mis

pandi avalikule arutelule.

6.3. Ehitamiseks oli nõutav ehitusluba ja lammutamiseks tuli esitada lammutusteatis. Varem

olemas olnud liin oli otseliin Viru-Tsirguliina, selle asemele ehitati kaks liini Viru-Mustvee ja

Mustvee-Tsirguliina, lisandub ka haruliin Mustvee-Paide. Varem Viru alajaama ja Mustvee

vahel olnud kaks liini liideti kokku. 330 kV liini läbilaskevõime suurenes, kuna varasema

kahe juhtme asemel paigaldati kolm juhet faasile. Siimu kinnisasja piirkonnas ehitati

olemasolev üherealine 330 kV liinilõik ümber kaherealiseks 330/110 kV. Ehitis on kõrgem,

suurenes ehitisealune pind, muutus liini otstarve. Tegemist on uue ehitisega.

6.4. Liini mõju ümbritsevale keskkonnale on tunduvalt suurem. 330 kV liinide kõrgus

maapinnast on minimaalselt 8-10 m ja 110 kV liini kõrgus 6 m. Elektromagnetväljal on

kahjulik mõju tervisele. Kaasata oleks tulnud Terviseamet. Vastustaja esitatud elektri- ja

magnetvälja mõõtmistulemused ei ole usaldusväärsed.

6.5. Ehitusteatise esitaja ei teavitanud vastustajat dokumendi esitamisest, seega ei saa rääkida

10 päeva möödumisest dokumendi esitamisest. 18.05.2023.a seisuga ei olnud vastustaja

teadlik 30.08.2022.a ehitusteatisest. Kuna 07.06.2023 kutsuti kokku koosolek, saab järeldada,

et ehitusteatist hakati kontrollima ja menetlusse kaasati maaomanikud. Pärast koosolekut ei

antud haldusakti, mis oleks olnud aluseks kõrgepingeliini ehitamiseks.

Ehitusteatisega 2211201/26414 ja ehitisregistri koodidega on mingi segadus. Kolmas isik

soovib koostöös vastustajaga seadustada rajatist ehitisregistri koodiga 220576441. Ehitise

projektidel on erinevad kuupäevad, järelikult on seda muudetud. 30.08.2022.a ehitusteatis on

kaotanud kehtivuse, kuna ehitusprojektis on tehtud muudatusi.

6.6. Kaebajale jääb 05.05.2025.a korralduse pealkirjast arusaamatuks, millega on üldse

tegemist. Õhuliini „l352“ pole varem mainitud. Vastustaja ja kolmas isik ei saa tugineda

sellele, et liin on valmis ehitatud ja enam ei saa midagi teha. Kasutusteatist ei oleks tohtinud

anda, kui ehitusõiguse üle oli vaidlus pooleli. Kui ehitusluba ei olnud, siis on tegemist

ebaseadusliku ehitisega. Kasutusteatist ei saa anda, kui puudub ehitusluba. Kaebaja ei ole

nõus liini asukohaga (liini oleks saanud ehitada vana L356 liini asemele).

6.7. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine väljendub järgnevas. Liini nihutamisega

vabaneks Siimu kinnisasjal ligikaudu 3600 m2 piirangutest vaba pinda ja Iisaku metskond 32

kinnisasjal ligikaudu 8300 m2 piirangutest vaba pinda. Õhuliin poolitab kaebaja kinnisasja.

Liinikoridori läbib kaebaja eratee. Kaebaja peab liikumisel kasutama kaitsevahendeid

elektrilöögi vältimiseks. Kaebaja soovib karjatada maa-alal lambaid, kes on elektriväljale

väga tundlikud. Elektrivälja ja elektromagnetvälja tugevus suureneb, selle mõju inimestele ja

loomadele ei ole ehitusõiguse andmisel kindlaks tehtud. Kaebaja peab tulevikus taluma

vähemalt 2,6 korda suuremat elektromagnetvälja võrreldes varasema 330 kV

kõrgepingeliiniga. Lisaks on võrdeliselt suurenenud elektromagnetvälja ulatus, hõlmates kogu

Siimu kinnisasja. Uue liiniga kaasneb müra, mida varem polnud. Kaebaja on läbivalt väitnud,

et uus õhuliin toob endaga kaasa püsiva negatiivse mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei

ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Siimu kinnisasja väärtus langeb oluliselt.

Seda ei ole vaja tõendada, sest uus liin püstitatakse Siimu kinnisasja majapidamise vahetusse

lähedusse, kuigi selle oleks saanud ehitada majapidamisest kaugemale.

Kaebaja leidis 25.03.2026.a avalduses, et tema kui Iisaku metskond 32 kinnisasja rentniku

õigusi ei ole rikutud.

7. Otsuse punktis 6 on toodud kaebaja seisukohad, mis puutuvad käesoleva vaidluse

lahendamisel asjasse. Seisukohtadeks, mis ei puutu asjasse, on kaebaja väited teiste isikute

õiguste rikkumise kohta või rikkumiste kohta mujal kui kaebaja kinnisasjadel, eraõiguse

valdkonda kuuluvad seisukohad (liini omanik, kolmanda isiku õigus kasutada kaebajale

kuuluvat kinnisasja, talumiskohustus), karistusõiguse valdkonda kuuluvad seisukohad (toime

on pandud kuritegu või väärtegu). Kohus ei arvesta neid seisukohti asja lahendamisel.

Kohus märgib lühidalt, et

- kolmanda isiku taotlus kohustada kaebajat täitma talumiskohustust Siimu kinnisasjal

asuva kõrgepingeliini suhtes on Viru Maakohtu menetluses kohtuasjana 2-23-16211, asjas

ei ole lõpplahendit tehtud;

- kohtuasjas 2-23-12324 lahendas Viru Maakohus kolmanda isiku taotlust kohustada

kaebajat täitma talumiskohustust Iisaku metskond 32 kinnisasjal. Kohus rahuldas

kolmanda isiku avalduse 24.10.2023.a määrusega ning kohustas kaebajat võimaldama

ligipääsu sellel kinnisasjal asuvale kõrgepingeliinile ja selle kaitsevööndile, taluma

kinnisasjal kõrgepingeliini suhtes tehtavaid töid ning kolmanda isiku esindajate ja töötajate

viibimist kinnisasjal. Kohus lähtus sellest, et kinnisasja omanik Riigimetsa Majandamise

Keskus aktsepteeris talumiskohustust ning talumiskohustus laieneb rentnikule. Määrus on

jõustunud.

8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata.

8.1. 50 kV ja kõrgema pingega õhuliini osa asendamiseks samaväärsega tuleb esitada

ehitusteatis. Leonhard Weiss OÜ esitas 30.08.2022 vastustajale läbi ehitisregistri ehitusteatise

nr 2211201/26414 koos ehitusprojekti, tehniliste tingimuste ja keskkonnamõju eelhinnanguga.

Ehitusteatise alusel õhuliin rekonstrueeritakse ning selle käigus vahetatakse liini postid ja

kaablid. Liini või postide asukohta ei muudeta. Liini rekonstrueerimisega ei lisandu

kinnisasjade omanikele täiendavaid piiranguid, kehtima jäävad olemasolevad kaitsevööndid ja

talumiskohustus. Rekonstrueeritav kõrgepingeliin on asunud selles asukohas juba üle 50

aasta, rekonstrueerimisega ei muudeta ehitise asukohta ning praegune olukord ei muutu liini

kaitsevööndis elavatele inimestele halvemaks. Vastustaja teada ei oleks uut liini saanud

ehitada L356 koridori, kuna see liin pidi olema töös kuni uue liini valmimise ja

kasutuselevõtmiseni. Alutaguse valla üldplaneeringu (kehtestatud versiooni) seletuskirja

punkt 16.1 kajastab õhuliini L353 Viru-Tsirguliina 330 kV rekonstrueerimist olemasolevas

liinikoridoris. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud vastustaja ehitusteatise kooskõlastamisel

vajalikuks kaasata kinnistute omanikke menetlusse ning ei esitanud kontrolli tulemusel

täiendavaid nõudeid.

8.2. Kaebaja ei ole esitanud vastustajale taotlust riikliku järelevalve läbiviimiseks ning

vastustaja ei ole kaebaja taotlustest välja lugenud, et ta soovib järelevalvemenetluse

alustamist. Riiklikku järelevalvet saab teostada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

(TTJA), mitte vastustaja, sest EhS § 130 lg 3 näeb elektripaigaldiste puhul ette eripädevuse.

Vastustaja oleks saanud kontrollida vastavust planeeringutele ja avalik-õiguslikele

kitsendustele, kolmandate isikute õiguste kaitset, kasutusteatise menetluses ehitise kasutamise

ohutust vastavalt EhS § 11 sätestatule.

8.3. Kaebaja toob välja, et 05.05.2025.a korralduse pealkirja järgi on õhuliine justkui kolm -

L352, l352 ja L353. Tegemist on eksitusega, L352 number on jäänud pealkirja topelt.

Haldusakti selgitavas ja otsustavas osas (resolutsiooni punktis 1) on tähised korrektsed.

Siimu kinnisasja puudutavas lõigus on tegemist kaheahelalise õhuliiniga, millel on korraga

330 kV ja 110 kV õhuliini juhtmed/ahelad. 110 kV õhuliini juhtme puhul ei ole tegemist

eraldi rajatisega. Kaebaja kaasati kasutusteatise menetlusse. Kaebaja leidis, et uue liiniga

kaasneb talle (sh tervisele) püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav. Vastustaja lähtus

kasutusteatise andmisel Kiwa Estonia OÜ hinnangutest, mille raames tehti 330 kV elektri

ülekandeliinide elektromagnetväljade ja akustilise mürataseme analüüsid. Analüüside käigus

tehti kõrgepingeliinidel mõõtmised neljas punktis, millest üks asus Siimu kinnisasjal.

Analüüsides arvestati, et õhuliin koosneb üleval asuvast 330 kV ja allpool asuvast 110 kV

liinist. Vastustaja lähtus sellest, et mõõtmistulemused ei ületanud kehtivaid piirväärtusi.

Kasutusteatise andmisel arvestati, et ehitusteatis oli kehtiv ning Tartu Halduskohus jättis

kaebaja esialgse õiguskaitse taotlused läbi vaatamata.

8.4. Kasutusteatise andmine ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, sest kaebaja väidetud

mõjud ei ole tõendatud. Vastustaja nõustub kohtu selgitusega, et kui kaebaja väidetud mõju

kohta on õigusaktiga kehtestatud piirnormid, siis ei saa normi piiridesse jäävate mõjude puhul

tegemist olla kaebaja õigusi rikkuva mõjuga.

110 kV liini kaitsevöönd on 25 m, see sisaldub 330 kV liini kaitsevööndis. 110 kV liini

lisandumine ei tekita täiendavat kitsendust kinnisasja kasutamisel. Elektriliinide

ümberehitamise tõttu on likvideeritud põhjapoolne liin ja kaitsevööndi alt on vabanenud

mõlema kinnisasja põhjapoolne osa - Siimu kinnisasjal ca 2000 m2 põllumaad ja Iisaku

metskond 32 kinnisasjal ca 6000 m2 looduslikult lagedat maad. Kaebaja saab kehtivaid

piiranguid arvestades kasutada ka uue liini alust maad. Kaitsevööndi ala ei jää Siimu

kinnisasja õuemaale. Kinnisasja läänepoolses osas väljaspool õuemaad asub ebaseaduslikult

rajatud hoone, mille serv jääb vähesel määral kaitsevööndisse. Elamu ja selle abihooned

jäävad kaitsevööndist väljapoole. Kaebaja kui rentnik ei saa esindada Iisaku metskond 32

kinnisasja osas maaomaniku huvi. Kaebaja ei ole tõendanud Siimu kinnisasja väärtuse

vähenemist.

9. Kolmas isik palus jätta kaebuse kohustamisnõudes läbi vaatamata ja tühistamisnõudes

rahuldamata.

9.1. Kolmas isik selgitas, et Alutaguse vallast ja teistest omavalitsustest läks läbi 1960ndatel

ehitatud L353 Viru-Tsirguliina 330 kV kõrgepingeliin, mis oli amortiseerunud (liini

projekteeritud eluiga oli ületatud). Tööde käigus vahetati välja liini mastid ja liinijuhe, kuid

liin jäi samale kohale. Viru-Tsirguliina kõrgepingeliini rekonstrueerimine oli osaks kogu Balti

riike ja Poolat hõlmavast projektist, millega lahutati Balti riikide elektrisüsteemid Venemaa

elektrisüsteemist ning ühendati need Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.

Siimu kinnisasja kohal asub ühisriputusega õhuliin pingeklassiga 330/110 kV, mis tähendab,

et Siimu kinnisasja läbivad õhus üksteise all paiknevad 330 kV ja 110 kV pingeklassiga

õhuliini juhtmed. Siimu kinnisasjale ei ole paigaldatud õhuliini maste, samuti ei paikne

kinnisasjal asuv elamu õhuliini kaitsevööndis. Ühisriputusega õhuliin asub samas asukohas,

kus see oli enne rekonstrueerimist. Õhuliini kaitsevöönd ja sellest tulenevad maakasutuse

piirangud ei muutunud.

9.2. Ehitusteatise menetluses ei olnud vastustajal kaebaja ärakuulamise kohustust, kuna

tegemist oli ümberehitamisega ja kehtis talumiskohustus. Õhuliini teise asukohta liigutamine

ei ole ümberehitamise korral võimalik.

9.3. Kohustamiskaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, kuna

elektripaigaldis on eriehitis, mille üle saab järelevalvet teha vaid TTJA. Lisaks ei ole

ehitusteatis haldusakt ja seda ei saa kohustamisnõude kaudu sisuliselt hinnata.

9.4. 05.05.2025.a korralduse tühistamise nõude lahendamiseks tuleb analüüsida, kas

kasutusteatise lisatingimused rikuvad kaebaja õigusi ning kas antud lisatingimused on

formaalselt ja materiaalselt õiguspärased. Lisatingimuste tühistamisel ei teki olukorda, kus

ehitist ei tohiks kasutada, kuna kasutusteatis on esitatud. Kolmas isik mõistab 10.03.2026.a

määruse resolutsiooni punkti 2 (s.o seda, et kohus ei lubanaud täiendada kaebust ehitusteatise

õigusvastasuse tuvastamise nõudega) nii, et käesolevas vaidluses ei hinnata ehitusteatise

õigusvastasust või ehitamise õiguspärasuse eelduste täitmist, kohus ei anna hinnangut

ehitamise olemusele ja ehitamise aluseks olevatele dokumentidele ning ehitusteatis tuleb

lugeda õiguspäraseks.

Kasutusteatise lisatingimused on formaalselt õiguspärased, kuna vastustaja on viinud

haldusmenetluse läbi korrektselt, s.h kuulanud ära kaebaja ja teiste puudutatud isikute

vastuväited, kooskõlastanud kasutusteatise lisatingimused, rakendanud uurimispõhimõtet ning

teostanud kaalutlusõigust. Kasutusteatise lisatingimused on materiaalselt õiguspärased, kuna

ehitise kasutamine vastab õigusaktidele, s.h ehitisele ja selle kasutamisele esitatavatele

nõuetele. Vastustaja on kasutusteatise lisatingimustes jõudnud seisukohale, et vastuolusid

ehitustegevuse aluseks olevate dokumentidega ei esine ning et ehitamisel ei ole ülemääraselt

rikutud kaebaja õigusi.

9.5. Arvestada ei saa seda, kui ehitamiseks oleks nõutav olnud ehitusluba, kuna see on

ehitamisele, mitte ehitisele või selle kasutamisele esitatav nõue. Kasutusteatise esitamisel ei

kontrollita, kas ehitusteatis võiks olla õigusvastane ehitustegevuse liigi valiku tõttu.

Kasutusteatise lisatingimustes ei saa avada varasemat haldusmenetlust ning asuda seda ümber

hindama.

9.6. Kaebaja õigusi ei ole ülemääraselt rikutud. Rikutavate õigustena saab käsitleda eelkõige

omandipõhiõigust, millega on seotud Siimu kinnisasi. Rendilepinguga kaetud Iisaku

kinnisasja kasutusõigus ei kuulu kaitstavate õiguste hulka. Magnet- ja elektrivälja ning müra

mõju kaebajale on minimaalne. Magnet- ja elektrivälja ning müra mõõtmistulemused jäid

lubatud piirväärtuste sisse. Piirväärtused on kehtestatud elamutes. Siimu kinnisasjal olev

elamu asub vaidlusalusest õhuliinist u 86 m kaugusel. Kiwa Estonia OÜ hinnang kajastab

mõõtmistulemusi kuni 27,5 m kaugusele mastide keskteljest. Juba 27,5 m kaugusel on elektri-

ja magnetvälja mõjud minimaalsed. Muud kaebaja kinnisasjal asuvad hooned on mitteelamud

või abihooned. Kaebaja ei ole tõendanud Siimu kinnisasja väärtuse vähenemist.

9.7. Kohtuasja 3-21-2759 ja praeguse asja asjaolud ei ole võrreldavad. Tsiviilasjades 2-21-

141418 ja 2-22-43549 on jõutud halduskohtust erineva lähenemiseni püstitamise ja

ümberehitamise sisustamisel. Kaebaja kinnisasjal toimunud ehitustegevus ei ole käsitletav

püstitamisena, kuna kinnisasjal maste ei paikne.

KOHTU SEISUKOHT

Ehitusteatis

10. EhS § 35 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb selles paragrahvis sätestatud juhul pädevat asutust

ehitamisest eelnevalt teavitada ning ehitusteatise esitamine on nõutav EhS lisas 1 nimetatud

ehitiste puhul. EhS § 36 lg 4 alusel tuleb EhS lisas 1 nimetatud juhul koos ehitusteatisega

esitada ehitusprojekt.

EhS § 36 lg 1 sätestab, et ehitise ehitamisest teavitatakse pädevat asutust elektrooniliselt

ehitisregistri kaudu. EhS § 36 lg 2 kohaselt tuleb ehitusteatis esitada vähemalt kümme päeva

enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne

päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete

täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist.

Eeltoodu tähendab, et kui EhS lisa 1 kohaselt on ette nähtud ehitusteatise esitamine, siis ei ole

ehitusõiguse tekkimiseks vaja mingeid kohaliku omavalitsuse üksuse otsuseid või toiminguid.

Ehitusõigus tekib, kui ehitusteatise esitamisest on möödas 10 päeva ja kohaliku omavalitsuse

üksus ei ole teatanud ehitusteatise esitajale vajadusest viia läbi täiendav kontroll.

Riigikohus on selgitanud, et ehitusteatisega vaikimisi või selge sõnaga nõustumisel on

ehitusloast erinev õiguslik mõju. See on vaid juriidiline fakt, mille ilmnemisel kõrvaldab

seadus ehitamisele seatud piirangu. Ehitusluba seevastu on iseseisev õigusakt, isiku õiguste ja

kohustuste muutmisele suunatud haldusõiguslik tahteavaldus (18.12.2019.a otsus asjas 3-17-

1859 p 17).

11. Praeguses asjas on kindlaks tehtud, et kolmas isik esitas vastustajale 30.08.2022

ehitisregistri kaudu ehitusteatise (dtl 196-236) ja ehitusprojekti, vastustaja ei teatanud 10

päeva jooksul ehitusteatise esitajale vajadusest viia läbi täiendav kontroll ning vastustaja ei

ole koostanud ka dokumenti, millest nähtuks ehitusteatise aktsepteerimine või selle toimingu

selgitused või põhjendused. See tähendab, et vastustaja aktsepteeris ehitusteatise vaikimisi.

Ehitisregistri koodid

12. Kaebaja leiab, et ehitusõigust ei tekkinud, kuna ehitusteatis esitati vale ehitisregistri

koodiga. Asjas esineb kolm „konkureerivat“ ehitisregistri koodi - 221381458, 221383567 ja

220576441.

Kaebaja arvates oleks õige olnud 221383567, kuna vastustaja on kaebajale teatanud, et see on

Siimu kinnisasja läbiva Viru-Tsirguliina liini kood (dtl 38).

13. Kohtu hinnangul nähtub asjas esitatud tõenditest, et üks ja seeseama Viru-Tsirguliina liin

oli ehitisregistrisse kantud kaks korda. Seda tõendavad kaebaja esitatud ehitisregistri andmed

katastriüksusel 22401:004:0045 ehk Siimu kinnisasjal asuvate ehitiste kohta (dtl 414-415):

loetelus on nimetatud nii ehitis Viru-Tsirguliina 330 kV õhuliin koodiga 221381458 kui ka

ehitis Viru-Tsirgulinna 330 kV õhuliin koodiga 221383567, ehitisealune pind on mõlemal

ehitisel 5 352 600 m2. Kahekordse kande põhjuseks oli tõenäoliselt see, et koodi 221383567

puhul oli ehitise nimetuses viga - nimetuseks on „Viru-Tsirgulinna ...“, mitte „Viru-

Tsirguliina ...“ (dtl 333-335).

Kahekordsest kandest võrsus täiendav segadus - vastustaja vastas kaebajale 18.05.2023, et

kolmas isik ei ole esitanud ehitusteatist või taotlenud ehitusluba, kuna vastustaja lähtus

vastamisel andmetest, mis on ehitisregistris seotud ehitisega 221383567 (dtl 38, 336).

14. Eeltoodu ei tähenda, et ehitusteatist Viru-Tsirguliina liini ümberehitamiseks ei ole

esitatud. Kohtu hinnangul on ehitusteatisest selgelt arusaadav, et ümber ehitada soovitakse

olemasolevat Viru-Tsirguliina liini L353. Ehitise asukohana on ehitusteatises muuhulgas

märgitud Siimu ja Iisaku metskond 32 kinnisasjad. Ehitusteatis esitati ehitisregistri kaudu,

selle esitamise fakt oli vastustajale teada (dtl 179).

Ehitusprojekti seletuskirjas on öeldud, et projekt lahendab liini Viru-Tsirguliina L353 lõigu

Viru-Mustvee (rekonstrueerimise järgse liininumbriga L352) rekonstrueerimist ning

olemasolev liin L353 on kantud ehitisregistrisse koodiga 221381458 (dtl 65, 359). Vastustaja

selgitas menetluse käigus ja istungil, et kood 220576441 anti ehitisregistris ehitusteatise

sisestamisel ümberehitamise tulemusel tekkivale ehitisele.

Ükski menetlusosaline ei ole väitnud, et kaebaja kinnisasju läbis mitte kaks, vaid kolm liini.

Vastustajal ei saanud tekkida küsimust, kas ümber ehitatav liin on olemas või millist liini on

ehitusteatises mõeldud.

Nõue seoses ehitusteatisega

15. Kohus märgib alustuseks, et 01.07.2015 ehitusõigusesse sisse toodud ehitus- ja

kasutusteatise kontseptsiooni eesmärgiks oli lihtsustada ehitamisega seotud asjaajamist, kuid

kontseptsiooni ei saa eeskätt vaidlustamise aspektist pidada läbimõelduks. Kui isik soovib

esitada kaebuse, kuna ehitus- või kasutusteatise alusel toimuv ehitamine, rajatud ehitis või

ehitise kasutamine rikub tema õigusi, siis on keeruline aru saada, kuidas peaks isik toimima,

milline nõue tuleks kohtule esitada ja millised on selle nõude lubatavuse eeldused (näiteks

eelnev pöördumine kohaliku omavalitsuse poole). S.h olukordades, kus ehitus- või

kasutusteatis on aktsepteeritud vaikimisi (toiminguna), on algatatud selle kontrollimenetlus ja

seejärel teatis aktsepteeritud selge sõnaga (toiminguna), on algatatud kontrollimenetlus ja

selle tulemusel antud haldusakt jne.

16. Kohtupraktikas on valdavaks seisukoht, et vaikimisi nõustumine ehitusteatise alusel

toimuva ehitamisega on toiming (Riigikohtu lahendid 06.06.2018 asjas 3-17-1152,

18.12.2019 asjas 3-17-1859). Toimingut ei saa tühistada. Samuti ei ole võimalik tühistada

ehitusteatist, sest see ei ole haldusakt ega vastustaja toiming, vaid eraõigusliku isiku avaldus.

Praegu ei saa enam kohustada vastustajat ehitusteatises esitatud andmeid EhS § 36 lg 2 või 5

alusel täiendavalt kontrollima, kuna selle menetluse algatamiseks ette nähtud tähtaeg on

ammu möödas.

Riigikohus selgitas eelviidatud lahendites, et kui kohaliku omavalitsuse üksus on

ehitusteatisega kas vaikimisi või selge sõnaga nõustunud selle vaidlustanud isiku õigusi

rikkudes, siis saab isik oma õigusi kaitsta kohustamiskaebusega riikliku järelevalve

tegemiseks EhS § 130 lg 2 alusel. See nõue ongi käesolevas asjas esitatud.

17. Tartu Ringkonnakohus lahendas 10.07.2025.a otsusega kohtuasjas 3-21-2759 (edaspidi

otsus 3-21-2759) praeguse asjaga väga sarnast vaidlust. Ringkonnakohus leidis, et sobilik ja

võimalik on ka tuvastamisnõue ehitus- või kasutusteatise teavitatuks lugemise (kohus on

praeguses asjas samas tähenduses kasutanud sõna „aktsepteerimine“) õigusvastasuse

tuvastamiseks.

Kohus on asja menetluses läbivalt selgitanud, et ehitusteatise aktsepteerimise õigusvastasuse

tuvastamise nõude esitamine ei ole vajalik ja ei ole halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 45 lg 2 alusel ka lubatav, kui kaebaja on esitanud tõhusama ehk järelevalve

tegemiseks kohustamise nõude. Kohus selgitas 07.04.2025.a määruse punktis 3

tuvastamisnõude lubatavuse hindamise raames järgmist. Kaebaja põhjendab menetlusse

võetud kohustamisnõuet muuhulgas sellega, et ehitusõigus on tekkinud õigusvastaselt -

ehitamiseks oleks pidanud olema ehitusluba ning kaebaja huve ei ole välja selgitatud ja

kaalutud. See tähendab, et kaebaja on samal alusel esitanud tõhusama nõude ehk

kohustamisnõude. Seisukoht, et kohustamisnõue on praeguse kohtuasja asjaoludel kohane ja

lubatav, on kohtupraktikas välja kujunenud. Kaebaja väiteid selle kohta, kas ehitusõigus

tekkis õiguspäraselt, hindab kohus kohustamisnõude lahendamise raames. Kohus selgitas

10.03.2026.a määruse punktis 10 uuesti, et menetlusse on võetud järelevalve tegemiseks

kohustamise nõue ning selle lahendamisel omab tähtsust, kas ehitusteatis aktsepteeriti

õiguspäraselt.

Kolmanda isiku väide, et eraldiseisva tuvastamisnõude tagasilükkamise tõttu ei saa asjas

hinnata ehitamise olemust, ehitamise õiguspärasuse eelduste täitmist jms, on meelevaldne

ning õigusteadmistega esindaja koostatud ja esitatud avalduses kummastav.

Vastustaja järelevalvepädevus

18. Kohtu hinnangul on vastustaja pädev ehitusjärelevalvet tegema.

EhS § 130 lg 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus teostab riiklikku järelevalvet, täites

selleks muuhulgas järgmisi ülesandeid:

punkt 1: ehitise, sealhulgas kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud

ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele

nõuetele vastavuse kontrollimine;

punkt 2: ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise

kasutamiseelse ohutuse kontrollimine;

punkt 3: ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele

vastavuse kontrollimine;

punkt 4: ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete

tegelikkusele vastavuse kontrollimine.

Ehitusteatis ehitusõiguse saamiseks esitati vastustajale. Kohtu hinnangul teostab vastustaja sel

juhul ka järelevalvet, kui nõue järelevalve tegemiseks on esitatud seetõttu, et kaebaja

hinnangul on vastustaja ehitusteatise aktsepteerinud õigusvastaselt ja tema õigusi rikkudes.

Vastustaja ülesanne on järelevalve raames kindlaks teha, kas ehitusõigus tekkis õiguspäraselt,

s.h kas esineb asjaolusid, mille tõttu vastustajal oleks tulnud keelduda ehitusteatise

aktsepteerimisest, kehtestada ehitusõiguse andmisel tingimusi või nõuda kolmandalt isikult

ehitusloa taotlemist.

19. Eeltoodut ei muuda see, et EhS § 130 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet

ka TTJA, täites EhS § 130 lg 2 p 1-5 sätestatud ülesanded elektripaigaldise nõuetele vastavuse

kontrollimiseks ja ehitise kasutusjärgse ohutuse kontrollimiseks. TTJA pädevus piirdub

eeltooduga, s.o elektripaigaldise nõuetele vastavuse ja ehitise kasutusjärgse ohutuse

kontrollimisega. Puudub mõistlik põhjus, miks peaks TTJA teostama järelevalvet selle üle,

kas ehitusõigus tekkis õiguspäraselt, kui ehitusõiguse andmine ei olnud TTJA pädevuses.

Ka ehitusseadustiku eelnõu seletuskirjas1 on öeldud, et EhS § 130 lg 3 piiritleb TTJA

järelevalvepädevust kohaliku omavalitsuse omast ning TTJA järelevalvepädevus hõlmab

tulevikus ohutusjärelevalvet. See tähendab, et TTJA kontrollib eelkõige ehitise ja ehitamise

ohutusnõuetele vastavust, s.h ehitamise ehitusprojektile vastavuse kontrollimine ohutuse

aspektist. Samuti jääb TTJA-le elektripaigaldise nõuetele vastavuse kontrollimine. Erandlikel

juhtudel, kui TTJA on ehitus- või kasutusloa andja, on tal kohustus kontrollida vastavate

haldusaktide olemasolu. Kuna ohutusnõuete rikkumise võimalikkus vajab igakordset sisulist

hindamist (kas oht inimese tervisele, varale või keskkonnale esineb), siis peab

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 9 kohaselt menetluse algatama see haldusorgan, kelle

poole kaebusega pöördutakse, see võib olla ka kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus peab

tegema koostööd TTJA-ga, et välja selgitada olulised asjaolud ja vajadusel anda menetluse

läbiviimine üle TTJA-le. Pädevuse jaotuse täpsustamisega ei teki kohalikul omavalitsusel

HMS-st tulenevalt õigust kaebused tagasi lükata.

Seletuskirjas on ühtlasi öeldud, et kuigi üldjuhul tuleb seadustes ja määrustes asutuste

pädevuse fikseerimisel vältida olukordi, kus ühes ja samas küsimuses on pädevad mitu

asutust, ei ole see eesmärk täielikult saavutatav, sest praktilise elu kaasused ei lase end rangelt

erinevateks valdkondadeks jaotada. Konkureeriva pädevuse korral on mõlemad asutused

võrdselt õigustatud ja kohustatud sekkuma, kuid mõistagi oma volituste piires. Peamine, mida

tuleb konkureeriva pädevuse korral silmas pidada, on konkureerivate asutuste kohustus teha

koostööd.

20. Praeguses asjas on esiplaanil küsimus, kas ehitusõigus sai tekkida ehitusteatise

esitamisega või oli nõutav ehitusluba. Teiseks, kas vastustaja oleks pidanud ehitusteatise

saamisel kaasama menetlusse kaebaja ning kindlaks tegema, kas ehitise või ehitamisega

kaasneb kaebajale püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik

piisavalt vähendada ega leevendada (EhS § 44 p 4). Eelnimetatud mõju ei saa samastada

ehitise ohutusega - ehitis või selle kasutamine võib olla ohutu, kuid samal ajal võib ehitisel

olla negatiivne mõju EhS § 44 p 4 tähenduses. Kui kohus rahuldab järelevalve tegemiseks

kohustamise nõude, siis on järelevalve esemeks ehitamise aluse olemasolu (s.h kas ehitamine

toimus ehitusloata, kuigi ehitusluba oli nõutav) ning kohustus mitte põhjustada kinnisasja

omanikule püsivat negatiivset mõju. Need on teemad, millega vastustajal tuli tegelda ka

menetluses, mille tulemusena ehitusõigus tekkis. Kui järelevalve tegemisel tõusetub mõni

TTJA pädevuses olev küsimus, siis tuleb vastustajal ja TTJA-l koostöös leida lahendus,

kuidas järelevalvet kõige mõistlikumalt teha.

Järelevalve tegemise taotlus ja vastustaja tegevus pärast selle esitamist

21. Kaebaja esitas 11.05.2023 vastustajale avalduse, mille pealkirjaks oli „Teabenõue“. Selle

kohaselt sai kaebaja 02.05.2023 e-kirja teel teavituse, mille ta avas 10.05.2023. Teavituse

põhjal planeeritakse tema kinnisasjal õhuliini rekonstrueerimistöid. Kaebaja ei saanud

ehitisregistrist andmeid ehitamise kohta. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks ei ole teda

teavitatud ehitamisest, mis teda kui maaomanikku otseselt puudutab. Kaebaja soovis avaldada

oma arvamust ja kaitsta oma huve ehitusteatise menetluses (dtl 34-36).

Vastustaja teatas oma 18.05.2023.a vastuses, et Siimu kinnisasja läbib Viru-Tsirguliina 330

kV õhuliin (ehitisregistri kood 221381458). Tehtavateks töödeks on õhuliini ehitamisel ehitise

osa asendamine samaväärsega ning selle tegevuse korral puudub ehitusteatise esitamise või

ehitusloa andmise kohustus (dtl 38).

1riigikogu.ee, XII koosseisu eelnõu 555 SE seletuskiri, lk 158-159

Kaebaja esitas 24.05.2023 (vastustajani jõudnud 29.05.2023) täiendava avalduse, milles

leidis, et toimuv tegevus ei ole ehitise osa asendamine samaväärsega ning kolmanda isiku

andmetel on esitatud ehitusteatis (dtl 43-46).

Vastustaja korraldas 07.06.2023 koosoleku, et leida lahendus tekkinud küsimustele ja arutada

edasisi tegevusi (dtl 48, protokoll dtl 314-317). Vastustaja selgitas kohtumisel muuhulgas, et

18.05.2023.a vastuses kaebajale antud teave ei olnud õige. Ehitusteatis esitati 2022. aastal ja

on kehtiv. Vastuse koostamisel ei tulnud see välja ehitisregistri vea tõttu. Vastustaja ja kolmas

isik selgitasid, miks on nõutav ehitusteatis. Vastustaja selgitas ehitusteatise menetlemise

korda ning põhjendas kinnisasjade omanike kaasamata jätmist. Vastustaja leidis, et liini

talumise osas vaidlust ei ole ja tehtavate töödega seonduvates küsimustest tuleb maaomanikul

ja ehitajal omavahel kokku leppida.

22. Kohtu hinnangul saab kaebaja avaldusi vastustajale tõlgendada nii, et kaebaja soovis

ehitusjärelevalve läbiviimist. Kaebaja ei ole seda sõna küll kasutanud, kuid üheselt arusaadav

on kaebaja tahe, et vastustaja kontrolliks ehitamise ja ehitise vastavust nõuetele ning hindaks

kaebaja väiteid tema õiguste rikkumise kohta. Vastustajal oli kohustus selgitada kaebajale

tema võimalusi oma õiguste kaitsmiseks ning vajadusel paluda kaebajal taotlust või selle

esitamise eesmärki täpsustada (HMS § 6, § 15 lg 2, § 36 lg 1).

Vastustaja tegevuse põhjal alustas vastustaja sisuliselt järelevalve tegemist ning tegi selles

menetluses toiminguid (s.h koosoleku korraldamine). Vastustaja asus seisukohale, et Viru-

Tsirguliina liini ümberehitamine toimub nõuetekohaselt, s.h tuli ehitamiseks esitada

ehitusteatis.

Ehitusluba / ehitusteatis

23. Vaidluse üheks põhiküsimuseks on, kas ehitamine sai toimuda ehitusteatise alusel. S.o

kas EhS lisa 1 tähenduses on tegemist 50 kV ja kõrgema pingega õhuliini püstitamise,

rajamise või paigaldamisega (nõutav on ehitusluba) või ümberehitamisega (nõutav on

ehitusteatis, ehitusprojekti esitamine nõutav ei ole).

Kohus selgitas 10.03.2026.a määruses, et otsust 3-21-2759 saab pidada n.n pilootlahendiks

enne Eesti taasiseseisvumist ehitatud kõrgepingeliiniga seotud ehitustööde osas, kohus

nõustub enamuse viidatud lahendis toodud kohtu seisukohtadega ja järgib neid.

Otsuses 3-21-2759 leidis kohus järgmist:

- EhS § 4 lg 3 eesmärgiks on piiritleda ümberehitamist remondi tegemisest. EhS § 4 lg 4

tuleb kohaldada siis, kui eesmärgiks on piiritleda ümberehitamist kaheetapilisest

tegevusest, mis koosneb lammutamisest ja uue ehitise püstitamisest;

- ümberehitamise ning lammutamise ja uusehitise püstitamise vahel ei ole selget piiri.

Lahenduseks on EhS § 4 lg 4 tõlgendamine selliselt, et ehitusteatise saav kohaliku

omavalitsuse üksus on selle sätte alusel kohustatud hindama, kas tegemist on sisuliselt

ümberehitamise või lammutamise ja uue ehitamisega. Kohalik omavalitsus ei saa lähtuda

sellest, kuidas kirjeldab või hindab oma tegevust ehitusteatise esitaja. Esimese sammuna

tuleb kontrollida, kas ehitise kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht on või ei

ole muutunud;

- kui ehitise kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus või maht on muutunud, siis ei saa

tegemist olla ümberehitamisega;

- EhS § 4 lg 4 lauset 2 tuleb tõlgendada nii, et kui ehitise kasutusotstarve, arhitektuuriline

lahendus ja maht ei ole muutunud, siis on haldusorganil kaalutlusõigus, kas käsitleda

kavandatavat tegevust ümberehitamisena või mitte ning kas asjakohane on ehitusloa või

ehitusteatise menetlus;

- kaalutlusõigust tuleb teostada õiguspäraselt. S.h tuleb arvestada, kas kavandatav tegevus

puudutab kolmandate isikute põhiõigusi. Kui ehitamist kavandatakse kolmanda isiku

maale, viitab see kinnistuomaniku õiguste arvestamise vajadusele, mida ehitusteatise

menetluses ei pruugi olla võimalik piisavalt tagada. Samuti tuleb arvestada võimalike

ohtudega iseäranis puudutatud isikute elule, tervisele, privaatsusele, varale;

- kohtuasjas 3-21-2759 muutusid oluliselt ehitise arhitektuuriline lahendus ja maht, seega

ei saanud tegemist olla ümberehitamisega;

- isegi kui tegemist oleks olnud ümberehitamisega, oleks kohalikul omavalitsusel tulnud

käsitleda kavandatavat tegevust lammutamise ja uue ehitise rajamisena. Kinnisasja

omanike õiguste puhul ei ole lubatud asuda seisukohale, et kuna nende õigused juba on

piiratud, siis nendega enam arvestada ei tule. Oluline on, et algne õhuliin on rajatud

õigusvastaselt nõukogude võimu poolt isikute huve arvestamata ja nende nõusolekuteta.

Põhiõiguste riived võivad tingida vajaduse tõlgendada EhS § 4 lg 4 põhiseadusega

kooskõlaliselt ning teostada sellega ette nähtud kaalutlusõigust põhiõigustega

kooskõlaliselt.

Kohus nõustub eeltoodud seisukohtadega.

Kohus märgib lisaks, et ehitusseadustiku seletuskirja2 kohaselt on ehitusteatise menetluse

loomise eesmärgiks vähendada halduskoormust olukordades, kus ehitusloa taotlemine oleks

liialt koormav, ning võimaldada isikutel vähem ohtlikke või avaliku huvita ehitisi ehitada

ehitusloata. Selle põhjal peaks kohtuasjas vaidluse all oleva ehitamise puhul pigem olema

tegemist ehitusluba nõudva ehitamisega - kuidagi ei saa öelda, et ehitati vähem ohtlikku või

avaliku huvita ehitist, samuti ei saa ehitusloa taotlemist kolmanda isiku puhul pidada

koormavaks.

24. Kohus ei pea otsuse 3-21-2759 kõrval samavõrd kaalukateks asjas nimetatud eraõiguse

valdkonda kuuluvaid lahendeid (kohtuasjad 2-21-14141, 2-21-14148, 2-22-4354, 2-23-12324,

2-23-16211). Nendes asjades vaieldi eraõiguse, täpsemalt asjaõiguse valdkonda kuuluva

talumiskohustuse üle. Küsimust, kas tegemist on ümberehitamise või uue ehitise rajamisega,

on vaidlustes käsitletud lühidalt eesmärgil kindlaks teha, kas talumiskohustust reguleerib

asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 või asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 lg 1. Otsus 3-

21-2759 on suunatud eelkõige ehitamise ja ümberehitamise küsimuste lahendamisele ning

teeb seda väga süsteemselt, põhjalikult ning avaliku õiguse normidest ja põhimõtetest

lähtudes.

Ka otsuses 3-21-2759 on ringkonnakohus leidnud, et tsiviilasjas ehitusseadustiku sätetele

antud tõlgendus ei ole halduskohtumenetluses lahendamisele kuuluvas haldusasjas siduv.

Haldusõigus on eraõiguse suhtes eriõigus ning määrav on avaliku õiguse see tõlgendus, mille

annab halduskohtumenetluses haldusasja lahendav kohus.

25. Ehitise kasutusotstarbe, arhitektuurilise lahenduse ja mahu osas on kohtuasja 3-21-2759

ja praeguse kohtuasja asjaolud mõnevõrra erinevad:

- kohtuasjas 3-21-2759 oli nii enne kui pärast tegemist 330 kV liiniga, lisandus vaid

fiiberoptiline sidekaabel. Praeguses asjas oli liin enne 330 kV, pärast 330 / 110 kV;

- arhitektuuriline lahendus on mastidel. Ehitise mahtu saab sisustada läbi mõttelise ruumi

osa, mille mast enda alla võtab, või läbi kaitsevööndi. Kohtuasjas 3-21-2759 rajati mastid

2 riigikogu.ee, XII koosseisu eelnõu 555 SE seletuskiri, lk 67

osade, kuid mitte kõigi kaebuse esitajate kinnisasjadele. Praeguses asjas Siimu kinnisasjal

maste ei paikne.

26. Kohus leiab, et kui praeguses asjas lisandus varasemale 330 kV liinile 110 kV liin, siis

võib tegemist olla ehitise kasutusotstarbe muutumisega. Õige ei pruugi olla kasutusotstarbe

sisustamine sedavõrd üldiselt, et nii enne kui ka pärast ehitamist on tegemist

kõrgepingeliiniga. Lisaks võib 110 kV liini lisandumine endaga kaasa tuua ehitusloa

taotlemise kohustuse, kuna EhS lisa 1 esimeses veerus toodud tegevuseks on püstitamise ja

rajamise kõrval ka paigaldamine. Vaidlust ei ole selles, et toimunud ehitamise tulemusena

paigaldati Viru-Tsirguliina liini asukohas paiknevatele mastidele 110 kV liin, mida seal varem

ei olnud.

27. Isegi kui eeltoodut ei saa pidada kasutusotstarbe muutumiseks, siis ei ole vastustaja

teostanud otsustusõigust küsimuses, kas vastustaja käsitleb kavandatavat tegevust

ümberehitamise või lammutamisena (otsuse punktis 23 kirjeldatud alternatiiv, kus ehitise

kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei ole muutunud). Puuduvad asjaolud,

millest saaks järeldada, et vastustaja ehitusteatise esitamisele järgneva 10-päevase tähtaja

jooksul üldse küsimuse sellisena püstitas. Järelevalve menetluses on vastustaja seisukohad

olnud kõikuvad. 18.05.2023.a vastuses kaebajale leidis vastustaja, et toimub õhuliini osa

asendamine samaväärsega (s.o ei ole tegemist ümberehitamise ega lammutamise pluss

ehitamisega). 07.06.2023 toimunud koosolekul märkis vastustaja, et see, kas tegemist on

renoveerimise või uue ehitamisega, on kolmandal isikul juba kohtus läbi vaieldud. Samuti, et

vald on vahelüli kahe poole vahel, lähtub ehitustegevuse lubamisel seadustest ja projektidest,

ei saa tulla maaomaniku ja ehitaja vahelistesse suhetesse, lähtus sellest, et kehtib

asjaõigusseadusest tulenev talumiskohustus.

Kohtu hinnangul näitab otsuse punktis 26 ja eelmises lõigus toodu, et vastustaja oli nii

ehitusteatise saamisel kui ka järelevalve tegemisel passiivne, lähtus kolmanda isiku väidetud

ehitamise liigist ning ei teostanud talle kuuluvat otsustus- ja kaalutlusõigust. Vastustaja on

suuresti tuginenud asjaõiguslikule talumiskohustusele, millel ei ole ehitusõiguse menetluses

tegelikult mingit tähtsust.

28. Kokkuvõttena leiab kohus, et ehitusteatis aktsepteeriti õigusvastaselt ning

järelevalvemenetluses, milles oleks tulnud kõrvaldada ehitusteatise aktsepteerimisel tehtud

vead, ei ole vastustaja kohaselt teostanud otsustus- ja kaalutlusõigust.

29. Kohus märkis eespool, et ehitus- ja kasutusteatise aktsepteerimise vaidlustamine on

kujunenud keerukaks ja kohati arusaamatuks. See kehtib ka olukorras, kus isik pöördub

etteheidetega kohaliku omavalitsuse poole. Otsuses 3-21-2759 väljendatud seisukohad

õigusnormide tõlgendamise ja kohaldamise kohta ei olnud vastustajale enne selle otsuse

tegemist teada. Kuid eeltoodu ei tähenda, et tekkinud vead tuleks jätta parandamata.

30. Kohus ei nõustu sellega, et ehitusõiguse taotlemisel on eksinud kolmas isik. Kohus ei

jaga otsuses 3-21-2759 toodud seisukohta, et kolmas isik oleks pidanud ehitusõiguse

taotlemisel kaaluma ja arvestama puudutatud isikute põhiõigusi, kuna tegemist on riigi

aktsiaseltsiga. Kolmanda isiku põhikirja3 järgi on tema tegevuse eesmärk tarbijatele

nõuetekohase energiavarustuskindluse tagamine. Selle ülesande täitmisel võivad kolmanda

isiku huvid põrkuda elektriliinide ja muude vastavate rajatiste aluse maa omanike huvidega.

Kohus peab üldiselt teadaolevaks, et kaalumis- ja otsustusmenetlustes on põhjendatud ja

mõistlik vältida seda, et üks ja seesama isik esindab erinevaid konkureerivaid huve.

Kolmanda isiku ja kinnisasjade omanike huvide väljaselgitamine, kaalumine ja võimalusel

3 Kättesaadav veebilehe ariregister.rik.ee kaudu.

ühildamine oli vastustaja ülesanne. Ka õiguskantsler leidis, et kolmas isik ei teosta avalikku

võimu talle kuuluvate elektriõhuliinide rekonstrueerimisel (dtl 135-137).

Kasutusteatis

31. EhS § 47 lg 1 ja 4 kohaselt tuleb selles paragrahvis sätestatud juhul ehitise kasutamisest

või selle kasutusotstarbe muutmisest pädevat asutust eelnevalt teavitada ning kasutusteatise

esitamine on nõutav EhS lisas 2 kirjeldatud ehitiste puhul.

EhS § 48 lg 2 sätestab, et kui pädev asutus ei teavita kasutusteatise esitajat kümne päeva

jooksul pärast kasutusteatise esitamist vajadusest kasutusteatises esitatud andmete täiendavaks

kontrollimiseks, siis võib asuda ehitist kasutama või muuta selle kasutusotstarvet.

EhS § 48 lg 5 ja 6 kohaselt kontrollib pädev asutus vajaduse korral, kas seoses kasutusteatises

märgitud ehitise kasutamise või selle kasutusotstarbe muutmisega tuleb:

1) viia ehitis nõuetega vastavusse;

2) kooskõlastada ehitise kasutamine või kasutusotstarbe muutmine pädeva asutusega;

3) kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik.

Kui esinevad eeltoodud alused, siis lähtutakse kasutusloa menetluse, sealhulgas kasutusloa

andmise menetluse tähtajast, ja kasutusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel

esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina.

32. Kolmas isik esitas vastustajale kasutusteatise ning vastustaja algatas EhS § 48 lg 5

sätestatud kontrollimenetluse. Kontrollimenetluse tulemusel andis vastustaja 05.05.2025.a

korralduse.

Kohtu hinnangul on 05.05.2025.a korraldus haldusakt, mille andmise tulemusena tekkis

kolmandal isikul ehitise kasutamise õigus. Kasutusõigus ei tekkinud EhS § 48 lg 2 alusel,

kuna vastustaja alustas täiendavat kontrolli.

Kohtupraktikas on leitud, et kasutusteatise täiendava kontrolli menetlus lõpeb kas andmete

kandmisega ehitisregistrisse või keelduva haldusaktiga (Tallinna Ringkonnakohtu

13.10.2022.a otsus haldusasjas 3-21-484 p 11). Kaebaja seisukohta täiendava kontrolli

menetluses sai mõista ainult nii, et kaebaja taotles kasutusõiguse andmata jätmist. See

tähendab, et kaebaja soovis saavutada keelduva haldusakti andmist. HMS § 43 lg 2 alusel

tuleb keeldumine soovitud haldusakti andmisest vormistada haldusaktina.

33. Kolmas isik leidis, et 05.05.2025.a korralduse puhul saab kohus hinnata korraldusega

kehtestatud lisatingimusi. Kuid korraldusega ei ole mingeid lisatingimusi kehtestatud.

Korralduse resolutsiooniks on: anda kasutusteatis. Kohtu hinnangul saab hinnata seda, kas

vastustaja õiguspäraselt andis kolmandale isikule õiguse ehitist kasutada ning jättis

arvestamata kaebaja taotluse kasutusõiguse andmisest keelduda.

34. Kohtu hinnangul on 05.05.2025.a korraldus õigusvastane. Korraldus tugineb ekslikult

kindlaks tehtud asjaolule, millel on asja otsustamisel oluline tähtsus. Korralduses on öeldud,

et elektromagnetväljade osas kõrvalekaldeid normväärtustest ei tuvastatud. Tegelikult on

tõendatud elektrivälja tugevuse piirväärtuse ületamine kõigil kinnisasjadel, kus mõõtmisi

teostati, s.h Siimu kinnisasjal (vt otsuse punkti 45-48). Seda asjaolu või selle mõju Siimu

kinnisasja kasutamisele või kaebaja õigustele ei ole korralduses käsitletud.

35. Lisaks on korralduses öeldud, et ehitamiseks tuli esitada ehitusteatis ja ehitise kasutusele

võtmiseks tuli esitada kasutusteatis. Kohus leidis eespool, et ehitusteatise puhul ei ole

vastustaja selle küsimuse lahendamisel otsustus- ja kaalutlusõigust õigesti kohaldanud. Samad

põhjendused kehtivad kasutusteatise osas.

Vastustaja viitab sellele, et kohus ei kohaldanud ehitusteatise üle peetavas vaidluses esialgset

õiguskaitset. Sellel asjaolul ei ole kasutusteatise menetluses mingit kaalu. Kohus selgitas

käesolevas asjas tehtud esialgse õiguskaitse määrustes, et õigusnormid ei näe ette esialgse

õiguskaitse abinõu, millega saaks ehitusteatise või selle aktsepteerimise kehtivuse peatada või

ehitusteatise alusel toimuvat ehitamist keelata.

36. Ekslik on kolmanda isiku seisukoht, et kasutusõiguse andmisel ei saa uuesti avada

varasemat menetlust, mille alusel tekkis ehitusõigus. Vastupidi, Riigikohus on selgitanud, et

kasutusloa andmisel tuleb selgitada nii valminud ehitise vastavust ehitusprojektile kui ka

õigusnormidele laiemalt. Kui kasutusloa menetluses ilmneb, et ehitusluba on välja antud

õigusvastaselt, tuleb pädeval haldusorganil kaaluda ehitusloa kehtetuks tunnistamist või

muutmist. Kui ilmneb, et ehitusloa andmisel on tehtud oluline sisuline viga, tuleb kaaluda

ehitise omanike ja kolmandate isikute õigusi ja huve ning otsustada, kas anda kasutusluba,

muuta ehitusluba või tunnistada see kehtetuks. Kasutusloa andmine ei tohi kaasa tuua

kolmandate isikute õiguste ülemäärast riivet (15.04.2021.a otsus asjas 3-18-2022 p 20). Kohtu

hinnangul on need seisukohad kohaldatavad ka juhul, kui otsustatakse kasutusteatise

aktsepteerimist.

Kaebaja õiguste rikkumine

37. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti kehtetuks

tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole

sätestatud teisiti.

RVastS § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui

avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see

puudutab isiku õigusi.

Eeltoodu tähendab, et nii kohustamis- kui ka tühistamisnõude puhul ei ole kaebuse

rahuldamiseks piisav, et kohus on kindlaks teinud vastustaja tegevuse õigusvastasuse. Lisaks

tuleb kindlaks teha, kas ehitus- või kasutusõiguse andmine (ehitise ehitamine või kasutamine)

rikub kaebajale kuuluvaid subjektiivseid avalikke õigusi.

38. Kaebaja esitas algse kaebuse tuginedes sellele, et ta on Siimu kinnisasja omanik ja Iisaku

metskond 32 kinnisasja 2,37 ha suuruse osa rentnik. 25.03.2026 esitas kaebaja avalduse,

milles väljendas pahameelt selle üle, et menetlusse on sisse toodud Iisaku metskond 32

kinnisasi. Kaebaja avaldas, et kõrgepingeliin ei takista tal Iisaku metskond 32 kinnisasja

sihtotstarbelist kasutamist ning kaheldav on väita kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist

Iisaku metskond 32 kinnisasjal.

Kohus nõustub, et uue liini ehitamine või kasutusele võtmine ei mõjuta kaebaja subjektiivseid

avalikke õigusi alusel, et kaebaja on Iisaku metskond 32 kinnisasja rentnik. Rendileping on

eraõiguslik leping. Kaebaja sõlmis rendilepingu (dtl 144-151) 03.11.2021, s.o ajal, mil rendile

antud maa-ala läbisid nii Viru-Tsirguliina kui ka Viru-Paide liinid. Kaartide dtl 150 ja dtl 318

võrdlemisel nähtub, et suur osa rendile antud maa-alast kattus elektriliinide kaitsevöönditega.

Rendilepingu punkti 2.1 alusel anti maa kaebajale põllumajanduslikuks kasutamiseks. Kui

kaebaja hinnangul ei olnud rendile antud maad võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, siis oli

kaebajal vabadus rendilepingut mitte sõlmida.

Eeltoodut arvestades ei ole menetlusse võetud nõudeid võimalik rahuldada Iisaku metskond

32 kinnisasja puudutavas osas. Kohus käsitleb edasises üksnes kaebaja kui Siimu kinnisasja

omaniku õiguste võimalikku rikkumist.

39. Kohus lisab selguse huvides otsusesse Maa-ameti geoportaalist pärineva kaardi, millel on

näha

- Siimu kinnisasi (ümbritsetud sinise joonega),

- Siimu kinnisasja õuemaa (oranž ala);

- uus liin (Siimu kinnisasja õuemaale lähemal paiknev lilla joon tähistusega 330), samas

asukohas paiknes varem Viru-Tsirguliina liin;

- uue liini kaitsevöönd (lillaga viirutatud ala). Tihedam viirutus tähistab 110 kV liini 2x25

m laiust kaitsevööndit ja hõredam viirutus 330 kV liini 2x40 m laiust kaitsevööndit,

- Viru-Paide liini varasem asukoht (Siimu kinnisasja õuemaast kaugemal paiknev lilla

joon tähistusega 330);

- teed (tähistatud pruuniga).

Sama kaarti mõnevõrra teises vaates või mõõtkavas on kohtuasjas korduvalt esitatud.

Elektromagnetväli

40. Kaebaja väitel rikub tema õigusi uue liini põhjustatud elektromagnetväli.

Kuni 31.08.2025 kehtis sotsiaalministri määrus „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu-

ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva

kiirguse tasemete mõõtmine“ (edaspidi vana määrus). Määrus kehtestati rahvatervise seaduse

§ 8 lg 2 p 17 alusel.

Vana määruse § 1 lg 1 kohaselt kehtestab määrus mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu-

ning puhkealadel, elamutes, ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ning muudes kohtades,

kus inimene viibib pikemat aega (edaspidi elukeskkonnas). Määruse § 3 lg 1 kohaselt on

piirväärtus elektri-, magnet- ja elektromagnetvälja iseloomustava suuruse maksimaalselt

lubatud väärtus elukeskkonnas.

Praegu kehtib sotsiaalministri määrus „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja

hindamise kord“ (edaspidi uus määrus). Määrus on kehtestatud rahvatervishoiu seaduse § 16

lg 4 alusel.

Uue määruse § 1 lg 1 kohaselt kehtestab määrus elektromagnetvälju iseloomustavate

füüsikaliste suuruste (väljasuuruste) piirväärtused elu- ja puhkealadel, elamutes,

lasteasutustes, koolides, haiglates ning muudes ühiskasutusega hoonetes ja kohtades, kus

inimene võib viibida (edaspidi elukeskkond). Määruse § 1 lg 5 kohaselt on piirväärtus

maksimaalselt lubatud väljatase elukeskkonnas. Määruse § 3 kohaselt on ohutsoon ala

kiirgusallika ümbruses, kus summaarne väljatase ületab määrusega kehtestatud piirväärtusi.

Ohutsooni piiriks loetakse kaugust kiirgusallikast, millest väljaspool summaarne väljatase

vastab kehtestatud piirväärtustele.

Vanas määruses olid piirväärtused toodud määruse § 6 lõikes 2, uues määruses selle lisas 1.

Piirväärtused on mõlema määruse järgi samad ning on kehtestatud järgmiselt.

Sagedus f

Elektrivälja tugevus

(V/m)

Magnetvälja

tugevus (A/m)

Magnetvoo

tihedus (µT)

Määrustes

0,025 - 0,8 kHz

250/f

4/f

5/f

Arvutused

50 Hz=0,05 kHz

250/0,05=5000 V/m

5000 V/m=5kV/m

4/0,05=80 A/m

5/0,05=100 µT

41. Kohtule on esitatud 21.02.2025.a elektromagnetväljade analüüs, selle on koostanud Kiwa

Estonia OÜ ekspert Peeter Konjuhhov (dtl 1110-1128). Kohus märgib, et tegemist ei ole

ekspertiisiga või eksperdiarvamusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 32. peatüki (§

293 jj) tähenduses, kuna ekspertiisi ei määranud kohus. Sellel, kas tegemist on ekspertiisiga,

ei ole määravat tähtsust, kuna ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu

(HKMS § 61 lg 2).

Analüüsis on öeldud järgmist:

- liikuvad laetud osakesed tekitavad muutuva elektrivälja, see tekitab muutuva

magnetvälja. Muutuv magnetväli omakorda tekitab muutuva elektrivälja. Kuna mõlemad

nähtused on omavahel seotud ja moodustavad ühtse terviku, siis moodustavad mõlemad

nähtused ühtse elektromagnetvälja;

- elektromagnetvälja elektrivälja komponent sõltub kõrgepingeliinis kasutatavast pinge

väärtusest ning on püsiv suurus;

- elektromagnetvälja magnetvälja komponent sõltub otseselt liini läbiva elektrivoolu

tugevusest;

- elektromagnetlainete üheks olulisemaks parameetriks on sagedus. Elektrienergia

ülekandesüsteemides kasutatakse madala sagedusega elektromagnetvõnkumisi sagedusega

50-60 Hz;

- madalsageduslikud elektri- ja magnetväljad võivad mõjutada inimese tervist ning neile

on kehtestatud piirnormid. Eestis kehtestatud piirnormid elektrienergia ülekandevõrkude

töösagedusel 50 Hz on: elektrivälja tugevus 5000 V/m, magnetvälja tugevus 80 A/m,

magnetvoo tihedus 100 µT;

- Siimu kinnisasjal teostati mõõtmisi 28.11.2024 õhuliini L353 suhtes, mis asub hoonetele

ligemal ning koosneb üleval asuvast 330 kV (kõrgus 21 m) ja allpool asuvast 110 kV

(kõrgus 14 m) liinidest;

- mõõtmisi teostati elektriliiniga risti asuval suunal 0 kuni 27,5 m kaugusel masti

keskpunktist ning elektriliini pikiteljel masti juures, mastist 1/4 liini pikkuse kaugusel ja

mastist 1/2 liini pikkuse kaugusel;

- magnetvoo tiheduse mõõtmistulemused jäid Siimu kinnisasjal vahemikku 0,5-2 µT;

- liini maksimaalsel arvutuslikul koormusel ei tohiks magnetvoo tihedus ületada 25 µT;

- elektrivälja tugevuse mõõtmistulemused jäid Siimu kinnisasjal vahemikku 1-6 kV/m (s.o

1000-6000 V/m).

42. Kohtu hinnangul ei ole magnetvoo tiheduse osas tõendatud, et Siimu kinnisasjal esineks

piirväärtuste ületamist. Mõõtmistulemused on piirväärtusest 100 µT oluliselt väiksemad.

Kaebaja arvas, et liin ei olnud mõõtmise ajal pinge all. See ei ole võimalik, kuna sel juhul

oleks elektrivälja tugevus olnud null.

Alternatiivselt arvas kaebaja, et voolutugevus ei olnud mõõtmise ajal suur. Voolutugevus

mõjutab hinnangu põhjal tõesti magnetvoo tihedust. Kuid puudub alus arvata, et maksimaalse

võimaliku voolutugevuse korral võidakse piirväärtust 100 µT ületada. Mõõtmistulemused on

piirväärtusest kümneid kordi väiksemad. Hinnangu kohaselt ei tohiks liini maksimaalsel

arvutuslikul koormusel magnetvoo tihedus ületada 25 µT.

43. Eeltooduga on kooskõlas kaebaja enda tehtud mõõtmiste tulemused. Kaebaja teostas

07.07.2023 mõõtmisi liinidel, mida ta pidas uue liiniga sarnaseks. Kaebaja kirjeldusel teostati

mõõtmisi liinil L356 (330 kV) liinipostide 180 ja 181 vahelisel alal Siimu kinnisasja

sissesõiduteel ning eelmisel aastal valminud liini L300 / L104B (330/110 kV) liinipostide

216Y ja 217Y vahel. Mõõtmisi tehti liinide tsentris, liinide mõjualade piiri peal (tsentrist 40

m) ja kummagi liini puhul liiguti nii kaugele, et näit jääks alla 100 nT. Liini L356 faaside

juhtmed olid pea kaks korda maapinnale lähemal kui liinil L300/L104B. Mõõdeti 1,5 m

kõrgusel maapinnast ühikutes nanotesla (nT). Mõõtmiste tulemused olid järgmised:

- L356 liini teljel 4660 nT , 40 m liini teljest 415 nT, 100 m liini teljest 72 nT;

- L300/L104B liini teljel 7530 nT, 40 m liini teljest 1090 nT, 92 m liini teljest 306 nT, 114

m liini teljest 208 nT, 162 m liini teljest 108 nT, 202 m liini teljest 67 nT.

Kaebaja järeldas, et uue liini kahjulik mõju liini teljest 40 m kaugusel (liini mõjupiirkonna

lõpp) võrreldes Viru-Tsirguliina liiniga on 2,6 korda suurem (dtl 327-328).

Kaebaja esitas kohtule videod tema tehtud mõõtmiste kohta. Failide suure mahu tõttu ei saa

neid lisada kohtute infosüsteemi, videod esitati kohtule mälupulgal.

44. Kohus selgitas kaebajale 07.04.2025.a määruse punktis 9, et magnetvoo tiheduse

piirväärtuseks on 100 µT. Kaebaja mõõtmistulemuste ühik on nanotesla (nT), kuid

piirväärtuse ühik on mikrotesla (µT). 1 µT = 1 000 nT. Kui kaebaja väitel olid suurimad

mõõdetud väärtused 4660 nT ja 7530 nT, siis mikroteslades olid vastavad tulemused 4,66 µT

ja 7,53 µT. Kohtu hinnangul kaebaja tehtud mõõtmised üldjoontes ühtivad otsuse punktis 41

kirjeldatud mõõtmistega. Kaebaja mõõtmised kinnitavad, et on väga vähe tõenäoline, et ka

maksimaalse võimaliku voolutugevuse korral ületatakse uue liini puhul piirväärtus 100 µT.

Kaebaja õiguste rikkumiseks ei saa pidada seda, kui magnetvoo tihedus on uue liini puhul

suurem kui see oli Viru-Tsirguliina liini puhul. Magnetvoo tiheduse mõningane suurenemine

on iseenesest usutav, kuna 330 kV juhtmete arv suurenes ja lisandus 110 kV juhe. Kuid

määrav tähtsus on sellel, kas uue liini magnetvoo tihedus ületab piirväärtust. Kaebajal ei ole

subjektiivset õigust nõuda, et tema elukeskkonna omadused üldse ei muutu. Kaebajal on õigus

nõuda õigusaktiga kehtestatud piirväärtuse järgimist.

45. Elektromagnetväljade analüüsiga on tõendatud, et Siimu kinnisasjal on ületatud

elektrivälja tugevuse piirmäära 5000 V/m ehk 5 kV/m. Mõõtmisi tehti kokku 45 erinevas

mõõtepunktis ning mõõtmistulemus ületab piirväärtust 5 kV/m 13 mõõtepunktis. Mõõtmisi

tehti neljal erineval kinnisasjal, ka ülejäänud kolmel kinnisasjal esineb korduvalt elektrivälja

tugevuse piirväärtuse ületamisi.

Analüüsi punkti 2.3 kohaselt ei tohiks mõõteviga sagedusel 50 Hz ületada ±10%. Mõõteviga

ehk mõõtemääramatus tähendab, et suure tõenäosusega jääb mõõtmistulemus vahemikku

tabelisse märgitud arv ±10%, kusjuures arvesse tuleb võtta nii võimalik vähenemine 10%

võrra kui ka võimalik suurenemine 10% võrra. See tähendab, et mõõtmistulemus 5000 V/m

on tegelikult 4500 ... 5500 V/m, tulemus 5500 V/m on tegelikult 4950 ... 6050 V/m, tulemus

6000 V/m on tegelikult 5400 ... 6600 V/m jne. Mõõteviga ei tähenda seda, et tabelisse

märgitud mõõtmistulemusi saab 10% võrra vähendada. Kuna tegemist on inimese tervise

kaitseks kehtestatud nõuetega, siis pigem on õige tõlgendada mõõtemääramatust nii, et

tabelisse märgitud arve arvestatakse asja lahendamisel 10% võrra suuremana.

Märkusena tundub praeguse asja eripäraks olevat, et mõlemalt vaidluse poolelt esitatakse

mõõtmistulemusi nii, et nende võrdlemiseks piirväärtustega tuleb teha täiendavaid arvutusi.

Kui kaebaja puhul võib tegemist olla eriteadmisteta isiku mõistetava eksimusega, siis vastava

eriala asjatundja puhul ei saa pidada heaks tavaks, et ühikutes V/m väljendatud piirväärtuse

puhul tehakse mõõtmisi ja esitatakse tulemused ühikutes kV/m.

46. Kohtu hinnangul kujutab otsuse punktis 45 toodud piirväärtuste ületamine endast kaebaja

subjektiivsete õiguste rikkumist. Õige ei ole kolmanda isiku seisukoht, et määrustega on

kehtestatud piirväärtused üksnes elamutes. Nagu eespool öeldud, kehtivad piirväärtused ka

elu- ja puhkealadel.

Piirväärtuste ületamine on kindlaks tehtud kaitsevööndi piires, ühel pool 5-10 m kaugusel liini

teljest (masti keskpunktist) ja teisel pool 5-12,5 m kaugusel liini teljest. Tegemist on uue

määruse tähenduses elukeskkonnaga ehk kohaga, kus inimene võib viibida.

Ka vana määruse tähenduses saab elukeskkonnana käsitleda vähemalt Siimu kinnisasja

juurdepääsuteed. Otsuse punktis 39 toodud kaardilt nähtub, et ainus juurdepääs avalikult

kasutatavalt Jõhvi-Tartu-Valga teelt Siimu kinnisasjale läbib liini kaitsevööndi. Õiguspärane

ei ole panna kaebajat või teisi Siimu kinnisasja kasutajaid olukorda, kus kinnisasjale ja

hoonete juurde pääsemiseks tuleb alati läbida piirkond, kus inimese tervise kaitsmise

eesmärgil kehtestatud piirväärtusi on ületatud.

05.05.2025.a korralduse andmise ajal kehtis vana määrus. Kasutusõiguse andmise uuel

otsustamisel tuleb lähtuda uues määruses toodud elukeskkonna ja ohutsooni mõistetest.

47. Elektromagnetväljade analüüsis ja 05.05.2025.a korralduses on piirväärtuste ületamine

jäetud täielikult tähelepanuta. Analüüsi kokkuvõte sisaldab lauset „Elektrivälja mõõdetud

tugevus vahetult elektriliinide all jääb kehtestatud normide piiridesse“. Sellel järeldusel

puudub alus olukorras, kus mõõtmistulemused ületavad piirväärtust ja seda just teataval

kaugusel liini teljest, kus tõenäoliselt on tegemist alaga liini teljest kahel pool paiknevate

juhtmete all. Alusetu ja vale järeldus on samas sõnastuses üle kandunud 05.05.2025.a

korraldusse ja kohtule esitatud avaldustesse.

48. Lisaks eeltoodule oleks kasutusõiguse andmisel tulnud arvestada ja kaaluda seda, et

elektrivälja tugevuse piirmäära ületamine toob endaga kaasa olulised piirangud Siimu

kinnisasja kasutamisel. Kohtu arusaamisel on haldusmenetlustes lähtutud sellest, et

kaitsevööndisse jääval Siimu kinnisasja osal kehtivad EhS § 70 lg 2 ja § 77 lg 2 sätestatud

piirangud. Need ei ole kinnisasja omanikule väga koormavad, olulisim on keeld ehitada

ehitusloakohustuslikku ehitist. Kuid lähtuda oleks tulnud sellest, et osa Siimu kinnisasjast

kujutab endast ala, kus inimene vana määruse järgi üldse ei tohtinud pikemat aega viibida.

Müra

49. Müra osas väidab kaebaja, et ülemäärane müra esineb kinnisasja territooriumil ehk õues.

See tähendab, et kohaldada tuleb keskkonnaministri määrust „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Normtasemed on

kehtestatud liiklusmürale (määruse § 3) ja tööstusmürale (määruse § 4). Tööstusmüra on

müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sealhulgas elektrituulikud ja sadamad, seda

kohaldatakse ka tehnoseadmete tekitatavale mürale.

Müra normtasemed on toodud määruse lisas 1, Siimu kinnisasja puhul on tegemist II

kategooria alaga ning normid on järgmised:

Müra piirväärtus LpA,eq,T

Müra sihtväärtus LpA,eq,T

Müra

liik,

ühik

Liiklusmüra

dBA

Tööstusmüra

dBA

Liiklusmüra

dBA

Tööstusmüra

dBA

Müra kategooria

Aeg

II kategooria, s.h

elamumaa-alad,

maatulundusmaa

õuealad

päev

öö

1 müratundliku hoone teepoolsel küljel

Siimu kinnisasjal kuuluvad kohaldamisele müra piirväärtused. Atmosfääriõhu kaitse seaduse

§ 56 lg 2 p 2 kohaselt on müra sihtväärtus suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega

aladel, sellega Siimu kinnisasja puhul tegemist ei ole.

50. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et müra normtasemeid on Siimu kinnisasjal

ületatud.

Kaebaja esitas videosalvestised, millega ta soovib tõendada müra olemasolu (dtl 986-988).

Tegemist on kolme videoga, mis on tehtud päevasel ajal Siimu kinnisasjal paikneva

päikesepaneeli läheduses, hoonete vahel ja uue liini läheduses. Viimati nimetatud videol

esineb tajutav heli. Sama heli on kahel esimesel videol nõrgalt tajutav. Videotelt on näha, et

puhub küllalt tugev tuul. Tegemist võib olla otsuse punktis 51 toodud analüüsis nimetatud

tuulemüraga, mida põhjustavad tuule mõjul elektriliini ümber tekkivad õhukeerised, mis

tekitavad vibratsiooni ning spetsiifilist müra, n.n vihinat.

Salvestiste põhjal ei ole võimalik hinnata, kui tugev on heli. Salvestistelt on kuulda ka

linnulaulu, see on subjektiivselt tajutav tugevamana kui võimalik elektriliini põhjustatud heli.

Kui lähtuda levinumatest avalikult kättesaadavatest andmetest selle kohta, millise tugevusega

on igapäevaelus esinev müra (näiteks tavalise kõne puhul nimetatakse heli tugevusena 60-65

dB4), siis on vähe tõenäoline, et videol kajastatud müratase ületab 60 dB.

4 Vt näiteks https://scw.ee/looduse-haaled-detsibellides/

51. Vastustaja esitas 28.11.2024.a akustilise mürataseme analüüsi, selle on koostanud Kiwa

Estonia OÜ ekspert Peeter Konjuhhov (dtl 1102-1109). Analüüsis on selgitatud, et elektri

ülekandeliinide poolt tekitatud mürad sõltuvad otseselt ilmastikuoludest, need on keskmistes

ilmastikuoludes madala intensiivsusega ja jäävad tehniliselt korras taristu korral allapoole

ümbruse mürafooni. Seetõttu on konkreetse taristu poolt tekitatud müra komponentide

adekvaatne hindamine keeruline. Standardsed mürade mõõtmise metoodikad annavad

tulemuseks võimalike elektritaristu poolt tekitatud mürade ja üldise mürafooni summa, mille

komponente pole võimalik eristada. Siimu kinnisasja kohta on analüüsis öeldud, et mõõtmiste

teostamisel oli domineerivaks komponendiks liiklusmüra ning mõõtmiste ajal ei olnud liinide

koroonamüra inimkõrvaga tajutav ja mõõtevahenditega otseselt mõõdetav.

Analüüsis kajastatud mõõtmistulemused Siimu kinnisasjal on vastuolulised. Ühelt poolt on

analüüsis öeldud, et mürade hetkeväärtus Linst min = 30,5 dB. Teiselt poolt on öeldud, et

müratase kolmes mõõtepunktis oli LpA,eq > 42 dB. Tulemus LpA,eq > 42 dB tähendab, et müra

oli tugevam kui 42 dB, kuid ei anna teavet selle kohta, kui tugev see siis oli või millisest

näidust jäi müratase kindlasti väiksemaks. Esitatud mõõtmistulemuste põhjal kogumis ei saa

teha järeldusi selle kohta, kas müra oli normi piirides.

52. Praeguse asja lahendamiseks on piisav see, et tõendatud ei ole normi ületamine. Tulevikus

toimuvas haldusmenetluses saab vajadusel koguda uusi tõendeid müra tugevuse kohta.

Muud kaebaja väited tema õiguste rikkumise kohta

53. Kaebaja esitatud andmetel (dtl 414-415) paiknevad Siimu kinnisasjal elamu ehitisealuse

pinnaga 91 m2, saun 39 m2, kuur-küün 107 m2, kaev, suitsuahi ja Siimu kinnistu

päikeseelektrijaam. Lisaks on kavandatav kõrvalhoone 127,6 m2 ja püstitamisel puukuur 59

m2. Otsuse punktis 39 toodud kaardilt nähtub, et enamus ehitisi ei asu uue liini kaitsevööndis.

Elamu (kaardil T-kujulise põhiplaaniga hoone) on kaitsevööndist ca 50 m kaugusel ja liinist

ca 90 m kaugusel. Üks kaardil tähistatud ehitis ulatub vähesel määral kaitsevööndisse.

Kohtuasjas ei ole andmeid selle kohta, mida see ehitis endast kujutab5, vastustaja väitel on

tegemist ebaseaduslikult rajatud ehitisega.

Siimu kinnisasja õuemaa (kaardil tähistatud oranži värviga) asub valdavas osas väljaspool

liini kaitsevööndit, kaitsevööndisse ulatub õuemaa üks väike nurk. Kohus selgitab, et õuemaa

on õiguslik mõiste, mida kaebaja ei saa sisustada oma tahte järgi. Maakatastriseaduse § 131 lg

1 ja 2 kohaselt koostatakse katastri kõlvikukaart Eesti topograafia andmekogu andmete alusel

ning kõlvikukaardile kantakse haritava maa, loodusliku rohumaa, metsamaa, õuemaa ja muu

maa kõlvikud. Kohtupraktikas on selgitatud, et kõlvik on topograafiline nähtus, mille

kaardistab Maa- ja Ruumiamet vastavalt maa looduslikule seisundile ja majanduslikule

kasutusele (vt näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2025.a otsus asjas 3-23-2022).

Kohtule ei ole eeltoodut arvestades usutav, et uus liin (lisaks eespool käsitletud elektrivälja

tugevuse piirväärtuste ületamisele) mõjutaks oluliselt Siimu kinnisasja igapäevast kasutamist.

54. Kaebaja viitab sellele, et Siimu kinnisasja sihtotstarve on elamumaa, liini kaitsevööndisse

ei saa rajada uusi hooneid ja teisel pool kaitsevööndit ei pea kaebaja seda otstarbekaks. Kuid

see, et kinnisasja sihtotstarve on elamumaa, ei võrdu sellega, et kogu kinnisasja territooriumi

peab saama kasutada hoonete ehitamiseks. Vastupidi, kohus peab üldiselt teadaolevaks, et

reeglina piiratakse planeeringutega seda, kui suures ulatuses on lubatud kinnisasjadele

5 Maa-ameti kaardirakenduse põhjal on tegemist telgilaadse rajatisega.

ehitada. Ka Alutaguse valla üldplaneeringu järgi on hajaasustuses krundi lubatud väikseim

suurus 1 ha (Siimu kinnisasja pindala on 19 248 m2 ehk 1,9 ha).

Kaebaja ei ole tõendanud, et vaidluse all olev ehitamine või ehitise kasutamine mõjutab Siimu

kinnisasja väärtust.

55. Kaebaja toob välja, et otsuses 3-21-2759 peeti kõrgepingeliine eluohtlikuks, kui need

katkevad ja elektrikaabel peaks langema maapinnale, et päästetöid ei tehta, kui näiteks

pingestatud liinid on maapinnale kukkunud ja on oht elektrilöögiks, välistatud ei ole, et

ekstreemsetes ilmastikuoludes, näiteks rohkete sademete ja pakasega liinid jäätuvad ja

katkevad suure raskuse all, või kõrgepingeliini mast nt tormiga murdub ja ümber kukub,

tulekahju korral võib kõrgepingeliini masti läheduse tõttu jääda abi õigeaegselt või sootuks

saamata, halvimal juhul võib hoonesse jäänu jääda päästmata ja hukkuda, vara hävimise risk

on samuti kõrgem.

Kuid selles asjas oli kaebuse esitajate olukord erinev - ühe kaebuse esitaja puhul jäi elamu

liini kaitsevööndisse, ühe kaebuse esitaja puhul asus elamu mõne meetri kaugusel

kaitsevööndi piirist ja muud elamuga ühtse kompleksi moodustavad hooned jäid osaliselt

kaitsevööndisse, ühe kaebuse esitaja puhul jäi üks mitteeluhoone täielikult kaitsevööndisse.

Praeguses kohtuasjas ei ole kaebaja tõendanud või muutnud usutavaks, et sarnased

õnnetusjuhtumid võivad oluliselt mõjutada Siimu kinnisasja kasutamist.

Võrdluseks ei ole otsuse 3-21-2759 põhjal üldse kaebeõigust isikul, kelle eluhoone jääb

õhuliini teljest ca 250 m kaugusele, kinnisasja piiri ja õhuliini kaitsevööndi vahemaa on ca 80

m ning kinnisasja õueala ja õhuliini kaitsevööndi vahel on tihedad puud.

56. Kaebuse rahuldamiseks ei ole vajalik, et kinnitust leiaksid kõik kaebaja väited tema

õiguste rikkumise kohta. Piisav on see, kui kinnitust leiab vähemalt üks kaebaja sellekohane

väide.

57. Kokkuvõttes on nii tühistamis- kui ka kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused Siimu

kinnisasja puhul täidetud. Iisaku metskond 32 kinnisasja puhul ei ole kaebuse rahuldamine

võimalik, kuna puudub kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Kohus rahuldab kaebuse

osaliselt - tühistab 05.05.2025.a korralduse osas, milles see reguleerib ehitise kasutamist

Siimu kinnisasjal ning kohustab vastustajat teostama riiklikku järelevalvet Viru-Tsirguliina

330 kV õhuliini ümberehitamise suhtes Siimu kinnisasjal.

Menetluskulud, muud taotlused, selgitused

58. Otsuse tegemise seisuga ei ole jõustunud 10.03.2026.a määruse resolutsiooni punkt 2,

milles kohus ei lubanud täiendada kaebust 30.08.2022.a ehitusteatise nr 2211201/26414

õigusvastasuse tuvastamise nõudega. See ei takista otsuse tegemist. Asja menetlus on

kujunenud keskmisest pikemaks ning põhjendatud ei ole menetlusaega veelgi pikendada. Kui

peaks selguma, et lahendada oleks tulnud ka eelnimetatud tuvastamisnõue, siis saab kohus

seda teha HKMS § 170 lg 1 p 1 alusel täiendava otsusega.

59. Kolmas isik palus jätta kohustamisnõude läbi vaatamata, kuna kaebuse rahuldamisega ei

oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Nõude

läbi vaatamata jätmine on HKMS § 151 lg 2 kohaselt kohtu võimalus, mitte kohustus. Kohus

peab õigeks käsitleda kolmanda isiku vastavaid seisukohti asja sisulise lahendamise raames.

60. Kaebaja esitas algse kaebuse ning mitmed täiendavad avaldused digitaalallkirjaga. Samas

on kaebaja esitanud avaldusi ka nii, et kaebaja on avaldusele alla kirjutanud paberil ning

esitanud kohtule e-kirja manusena allkirjastatud avalduse koopia (pdf-formaadis), mõni

avaldus on esitatud e-kirja teel ka allkirjata. Kohus aktsepteerib sel viisil esitatud kaebaja

avaldusi HKMS § 52 lg 6 ja TsMS § 336 lg 4 alusel, kuna kohtul ei ole kahtlust saatja isikus

ja dokumendi saatmises ning kaebaja on samalt elektronposti aadressilt varem esitanud

digitaalallkirjaga dokumente.

61. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Asjas esitatud nõuded ei ole rahaliselt hinnatavad.

Kohus jätab menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.

Ainsaks teada olevaks menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Kohus

mõistab sellest poole ehk 10 eurot vastustajalt kaebaja kasuks välja.

62. Kolmas isik ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning tema

menetluskulude jagamise käsitlemine ei ole HKMS § 109 lg 1 alusel vajalik.

63. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks