2-24-13411/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-13411

Tsiviilasi

Voltsy OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik

Voltsy

OÜ

(likvideerimisel)

(registrikood 14767923; asukoht XXX-i , 93232 XXX),

esindaja advokaat Kristiina Pralla;

ajutine pankrotihaldur N.W (isikukood XXX, OÜ

Civilex, telefon 7407 662; 504 6694, e-post ).

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Voltsy OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Kohustada ajutist haldurit likvideerima Voltsy OÜ (likvideerimisel) kahe kuu jooksul

määruse jõustumisest arvates.

3. Vabastada N.W Voltsy OÜ (likvideerimisel) ajutise pankrotihalduri kohustustest

pärast Voltsy OÜ (likvideerimisel) kustutamist äriregistrist.

4. Määrata Voltsy OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks S. K. (isikukood

xxxxxxxxxx; e-post XXX).

5. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

6. Määrata ajutise pankrotihalduri N.W tasuks 2287,80 eurot (sh käibemaks), mis

maksta välja OÜ-le Civilex

(registrikood 12088721, arvelduskontole nr

EE312200221055387366 AS-is Swedbank), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

7. Ajutise pankrotihalduri tasu 2287,80 eurot (sh käibemaks) mõista välja Voltsy OÜ-lt

(likvideerimisel).

8. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

9. Saata määrus ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel Tartu

Maakohtu registriosakonnile ning resolutsiooni p 5.1. osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab

määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse

esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate

avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD

1. Voltsy OÜ (likvideerimisel) (avaldaja) esitas kohtule 26.03.2024 võlgniku pankrotiavalduse.

Avalduse kohaselt oli võlgniku tegevusalaks elektri- ja sidevõrkude ehitus. Äritegevus edenes

esimesel aastal aeglaselt ning jäi pigem tagasihoidlikuks ja väiksemahuliseks. Alates 2020. a teisest

poolest hakkas hoogsalt edenema ning käive hüppeliselt kasvama - 2020. a käive oli 392 808 eurot

ning 2021–2023 a käive oli enam 800 000 eurot aastas. Võlgniku majandustegevust mõjutas

kahjulikult 2022. a-l alanud sõjaline konflikt Ukrainas, millel oli negatiivne mõju kogu energeetika

sektorile. Võlgnikul õnnestus siiski 2023. a enda majandustegevus uuesti kasumlikuks muuta.

Viimati avaldatud majandusaasta aruande järgi, oli võlgniku viimati teenitud aastane kasum 14 076

eurot (seisuga 29. veebruar 2024). Samuti, võitis võlgnik 2023. a lõpus ja 2024. a alguses Enefit

AS-i ja Elektrilevi OÜ poolt korraldatud hankeid, mistõttu paistsid võlgniku ärilised ja

majanduslikud väljavaated 2024. a alguses väga head. Võlgniku juhatuse liikme tervise

halvenemise tõttu 2024. a kevadel otsustati võlgniku tegevus lõpetada.

Likvideerimismenetluse alguses ületasid võlgniku varad olulisel määral võlgniku kohustusi.

Viimase võlgniku bilansi kohaselt oli võlgniku omakapital 194 806,66 eurot. Võlgnik muutus

püsivalt maksejõuetuks 6. märtsil 2025. Võlgnikul oli 6. märtsil 2025. Elektrilevi OÜ vastu veel

tasumata nõue 179 516,92 eurot, mille Elektrilevi OÜ tasaarvestas 11. märtsil 2025. a. Lisaks oli

Maksu- ja Tolliamet oma korraldusega arestinud nõude võlgniku vastu 73 905 eurot, mille

Elektrilevi OÜ kandis võlgnikule võlgnetava summa arvel Maksu- ja Tolliametile. See tähendab, et

Elektrilevi OÜ kõik nõuded rahuldati ning Elektrilevi OÜ maksis isegi võlgnikule väiksema

summa välja. Samas tõi Elektrilevi OÜ tegevus kaasa olukorra, milles võlgnikul ei ole piisavalt

likviidset vara enda kohustuste täitmiseks ega kohtuvaidluste pidamiseks (vajalikud võlgniku

nõuete realiseerimiseks). Võlgniku majandustegevuse jätkamiseks väljavaated puuduvad, mistõttu

ei ole võimalik majandustegevuse abil võlgniku majanduslikku olukorda parandada. Võlgnik esitas

pankrotiavalduse tähtaegselt.

Võlgnikul on vara 53 998,30 euro väärtuses ning kohustusi 162 739,71 euro ulatuses. Võlgnik on

saanud nõudekirju isikutelt, keda ei ole märgitud avalduse võlanimekirja, sest võlgnik ei tunnusta

eelkirjeldatud isikute nõudeid (nt pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja väidetav nõue)..

2. Kohus nimetas 12.09.2025 määrusega võlgniku ajutiseks halduriks N.W (ajutine haldur),

peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

3. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Aruande kohaselt on võlgnik püsivat maksejõuetu. Võlgnikul puudub realiseeritav vara, rahalisi

vahendeid on kontodel kokku 4925 eurot (arvelduskontol MTA arestid). Teadaolevaid kohustusi

seisuga 16.10.2025 on vähemalt summas 276 223,84 eurot. Ajutine haldur ei välista, et

olemasolevatele nõuetele lisanduks veel Elektrilevi poolt täiendavaid kahju ja leppetrahvi nõudeid,

kuigi 06.03 kirja kohaselt enam täiendavaid nõudeid ei ole. Võlgniku aktiivne majandustegevus

lõppes 2024 märtsis, kui võlgnik juhatuse liikme ja suures osas tööde teostaja tervislik seisund ei

võimaldanud enam edasist tegevuse jätkamist. Võlgnik alustas likvideerimismenetlust 27.05.2024.

Likvideerimismenetluse käigus on võõrandatud vara ning suure osa laekunud rahalistest

vahenditest on saanud Maksu- ja Tolliamet maksuvõla katteks (kontod arestitud). Muud vara

võlgnikul ei ole ning olemasolevad rahalised vahendid ei taga mingilgi määral nõuete rahuldamist.

Võlgniku tegevus on lõppenud ning puuduvad igasugused väljavaated tegevuse taastamiseks ja

jätkamiseks. Võlgniku kohustused ületavad vara, mistõttu on välja kujunenud alaline maksejõuetus.

Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul tegevuse lõppemine, mille tulemusena jäid

pooleli riigihankel võidetud projektid ning võlgnikul puudusid likviidsed vahendid kohustuste

täitmiseks. Maksejõuetuse alguse ajaks tulebki ilmselt lugeda 06.03.2025, kui võlgnik sai

Elektrilevilt täiendava leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude. Samuti oli selleks ajaks selge, et

võlgnikul jääb täitmata kohustus koostööpartneri ees. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole

võimalik võlgniku poolt esitada perspektiivikaid nõudeid, mille positiivselt lõppemise tulemusena

oleks võimalik suurendada pankrotivara ja tagada võlausaldajate nõuete rahuldamine. Käesoleval

ajal ei ole võimalik väita, et juhatuse liige oma kohustusi rikkudes otsustas pankrotiavalduse asemel

likvideerimismenetluse kasuks. Samuti ei ole käesoleval ajal tõendeid selle kohta, et juhatuse

liikme tegevus oleks põhjustanud maksejõuetuse tekkimise ja/või oleks pannud toime kuriteo

tunnustega teo PankrS § 28 lg 1 mõttes.

Võlgnikul puudub reaalset rahavoogu tootev tegevus ning antud olukorras on kohustuste täitmine ja

rahavoo tekitamine olematu. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse

läbiviimiseks. Võlgniku olemasolevate rahaliste vahendite arvelt, arveldus- ja hoiukontol tasutakse

PankrS § 29 lg 8 alusel ajutise halduri tasu ja kulud. Ülejäävast osast pankrotimenetluse

läbiviimiseks ei jätku ning raugemise korral on need arestitavad Maksu- ja Tolliameti nõude

katteks.

Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2287,80 eurot (sh käibemaks).

4. Maakohus määras 19.01.2026 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5000 eurot ning avaldas samal päeval

määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud

summat tähtaegselt ei maksnud.

Maksejõuetuse teenistus ei esita 18.03.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku

pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

6. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise

võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või

tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara

koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu

PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

7. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus

juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku

tähtaja. Kohus tegi 16.02.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita

18.03.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest.

8. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul

mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused

(PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse

resolutsioonis nimetatud isiku.

Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud

esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel

saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).

9. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale

(PankrS § 39 lg 1).

Menetluskulud

10. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on

pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise

halduri tasu, võlgniku kanda.

11. Ajutine haldur esitas 20.10.2025 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse

määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär

kuni 31.03.2026 on 177,22 eurot (PankrS § 23 lg 3).

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1845 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur

esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma

ülesannete täitmiseks 15 tundi ja 45 minutit. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus

sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 80 - 120 eurot

mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri

tasuks 1845 eurot, koos käibemaksuga 2287,80 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg

11). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine

haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

13. Ajutise halduri tasu summas 2287,80 eurot (sh käibemaks) mõista välja võlgnikult.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eveli Vavrenjuk

kohtunik