2-24-6934/30 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 10. aprill 2026

Tsiviilasja number

2-24-6934

Tsiviilasi

Tatjana Golenduhhina avaldus Narva linn,

XXXXXX korteriühistu juhatuse kohustamiseks

teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. mai 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Narva linn, XXXXXX korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik) Narva linn,

XXXXXX

korteriühistu

(registrikood

XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Liudmila

Bogdanova

Avaldaja

Tatjana

Golenduhhina

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tiina

Mölder

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja materjalide juurde võtmata Narva linn, XXXXXX korteriühistu

määruskaebusele lisatud dokumendid.

2. Jätta Viru Maakohtu 22. mai 2025. a määrus muutmata ja Narva linn, XXXXXX

korteriühistu määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Narva linn, XXXXXX korteriühistu

kanda.

4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 177 lg-s 2 ettenähtud korras pärast kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tatjana Golenduhhina (avaldaja) esitas 2. mail 2024 (täpsustas 7. aprillil 2025) Viru

Maakohtule avalduse Narva linn, XXXXXX korteriühistu (puudutatud isik) vastu teabe

andmiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Avaldaja palus:

1.1. kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale tutvumiseks 15 päeva jooksul alates

kohtumääruse jõustumisest:

1.1.1. kõik korteriühistu üldkoosoleku kinnitatud protokollid 2023. aasta koosolekute kohta

koos osalejate registreerimise lehtedega;

1.1.2. täielik nimekiri 2023. a ostuarvetest (elektrooniline väljavõte raamatupidamisest);

1.1.3. väljavõte pangakontolt 2023. a laekumistest (täielik elektrooniline väljavõte);

1.1.4. väljavõte pangakontolt 2023. a väljamaksete kohta (täielik elektrooniline väljavõte);

1.1.5. 2023. aastal tarnijate poolt esitatud arved (elektrooniline väljavõte

raamatupidamisest);

1.1.6. 2023. aastal juhatuse liikmete esitatud kuluaruanded (elektrooniline väljavõte

raamatupidamisest).

1.2. Punktis 1.1.3. nimetatud konto väljavõtetel võivad olla füüsiliste isikute andmed (nimi,

kontonumber ja makse selgitused) kinni kaetud, kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid

peale puudutatud isiku korteriomanike.

1.3. Määrata kohtumääruse täitmise kord kindlaks järgmiselt: puudutatud isiku juhatus peab

1.3.1. edastama punktides 1.1.1–1.1.6 märgitud dokumendid elektrooniliselt avaldaja e-

postile 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates või

1.3.2. alternatiivselt edastama avaldaja e-posti aadressile 5 tööpäeva jooksul kohtumääruse

jõustumisest arvates teate, milles on märgitud vähemalt kaks alternatiivset päeva, millal

avaldajal on võimalik punktides 1.1.1–1.1.6 märgitud dokumentidega tutvuda, seejuures

tutvumine tuleb võimaldada puudutatud isiku registrijärgses asukohas 15 päeva jooksul

kohtumääruse jõustumisest arvates.

Avalduse kohaselt on avaldaja korteriomandi aadressiga XXXXXXXXX korter nr X omanik

ja on seega puudutatud isiku liige. Avaldaja on korduvalt, nii suuliselt kui ka kirjalikult,

pöördunud puudutatud isiku juhatuse poole, et saada teavet puudutatud isiku majandamise,

sõlmitud lepingute kui ka üldkoosolekute protokollide kohta. Avaldaja pöördumised ei ole

olnud tulemuslikud. Avaldaja esitas 3. aprillil 2024 puudutatud isiku juhatusele kirjaliku

nõude teabe saamiseks ja järgmiste dokumentidega tutvumiseks: (1) kõik korteriühistu

üldkoosoleku protokollid 2023. a koosolekute kohta, (2) täielik nimekiri 2023. a ostuarvetest,

(3) väljavõte pangakontolt 2023. a laekumistest (täielik), (4) väljavõte pangakontolt 2023. a-l

väljamaksete kohta (täielik), (5) 2023. a-l tarnijate poolt esitatud arved ja (6) 2023. a-l

juhatuse liikmete esitatud kuluaruanded.

Puudutatud isik esitas 19. aprillil 2024 avaldajale 28. märtsi 2023. a ja 10. augusti 2023. a

üldkoosolekude protokollid. Ülejäänud taotluses märgitud dokumentide osas teatas

puudutatud isik, et avaldaja nõuet ei ole hetkel võimalik täita.

Avaldajal on põhjendatud kahtlus, et puudutatud isiku juhatus ei kasuta korteriühistu raha

kooskõlas üldkoosoleku otsustega. Avaldaja on esitanud vastavasisulisi küsimusi

üldkoosolekul, kuid konkreetseid vastuseid ei ole kunagi saanud ja juhatus on vastanud

esitatud küsimustele laimukampaaniaga avaldaja vastu. Seega ei ole avaldajal teabe saamiseks

muud võimalust, kui pöörduda vastava nõudega kohtu poole. Väide korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 45 lg 2 alusel kahju tekitamisest ei ole põhjendatud ja kahju

võimalik tekkimine ei ole tõendatud.

Korteriühistu on seadnud eeltingimuseks dokumentidega tutvumisel selle eest tasu maksmise.

Ilma ettemaksuta dokumentidega tutvumist ei võimaldata. Korteriühistu saab nõuda tasu

ainult dokumentide paberkandjal koopiate väljastamise eest, kuid elektrooniliste ärakirjade

väljastamine peaks olema tasuta. Tasu võib nõuda ainult faktiliselt väljastatud dokumentide

eest, mitte ettemaksuna ja tasu suurus peab olema mõistlik ja vastavuses tegelike kuludega.

2. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Avaldaja pöördus juba 31. augustil 2023 puudutatud isiku juhatuse poole, et tutvuda

puudutatud isiku 2016.–2023. a (k.a) dokumentidega. Puudutatud isik esitas avaldajale kõik

dokumendid alates 2016. aastast kuni 2022. aastani (k.a). Kuna 2023. a dokumendid olid

revidendi käes kontrollimisel, teatas puudutatud isik, et 2023. a dokumentidega on avaldajal

võimalik tutvuda 28. veebruaril 2024. Puudutatud isik tutvustas avaldajale puudutatud isiku

juhatuse 17. veebruari 2024. a otsust puudutatud isiku liikmete avalduste läbivaatamise korra

kohta, mille kohaselt pidi avaldaja tasuma enne dokumentidega tutvumist ettemaksu 15 eurot

puudutatud isiku kontole. Avaldaja keeldus 15 euro tasumisest. Puudutatud isiku üldkoosolek

võttis 6. märtsi 2024. a vastu otsuse, millega kinnitati juhatuse otsus kehtestada puudutud

isiku liikmete ja kolmandate isikute taotluste ja avalduste läbivaatamise kord. Keegi ei ole

nimetatud otsuseid vaidlustanud. Avaldajale saadeti enne 6. märtsi 2024. a koosolekut 2023. a

majandusaasta aruanne, 2023. a revidendi aruanne ja 2024. a majandustegevuse plaan. Seega

on avaldaja esitanud nõude tutvuda 2023. a dokumentidega varem kui avalduses märgitud 3.

aprillil 2024. Avaldaja ei ole esitanud dokumenti selle kohta, et puudutatud isik keeldus

võimaldamast tutvuda puudutatud isiku 2023. a majandusaasta dokumentidega. Puudutatud

isik leiab, et avaldaja peab tasuma 2023. a dokumentidega tutvumiseks 15 eurot puudutatud

isiku pangakontole ning teavitama, milles seisneb avaldaja isiklik huvi ja eesmärk soovitud

dokumentide saamisel. Vastav teave on vajalik, et puudutatud isiku juhatus saaks otsustada,

kas esineb alus KrtS § 45 lg 2 alusel teabe ja dokumentide esitamisest keeldumiseks.

Avaldaja kasutab oma õigusi pahauskselt. Puudutatud isik soovitas avaldajal pöörduda

revidendi poole, kui avaldajal on kahtlus puudutatud isiku raha kasutamise osas. Avaldaja ei

ole järginud hea usu põhimõtet suhtluses korteriühistuga ja avaldajal puudub õigus

õiguskaitsevahenditele.

Puudutatud isik on valmis tagama avaldajale juurdepääsu kõikidele korteriühistu

dokumentidele, sh 2023. aasta dokumentidele, ainult paberkandjal. Avaldaja on jätnud

puudutatud isiku kompromissiettepanekud tähelepanuta.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus rahuldas 22. mai 2025. a määrusega avaldaja avalduse ja kohustas puudutatud

isikut esitama avaldajale tutvumiseks 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest (1) kõik

korteriühistu üldkoosoleku kinnitatud protokollid 2023. a koosolekute kohta koos osalejate

registreerimise lehtedega, (2) täielik nimekiri 2023 a ostuarvetest, (3) väljavõte korteriühistu

pangakontolt 2023. a laekumistest, (4) väljavõte korteriühistu pangakontolt 2023. a

väljamaksete kohta, (5) 2023. a-l tarnijate poolt esitatud arved, (6) 2023. a juhatuse liikmete

esitatud kuluaruanded. Maakohus märkis, et laekumisi kajastavate kontode väljavõtetel

võivad olla kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, kontonumber ja makse selgitused),

kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale puudutatud isiku korteriomanike.

Maakohus määras kindlaks määruse täitmise korra ja jättis kõik menetluskulud puudutatud

isiku kanda. Maakohus märkis, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks

eraldi määrusega pärast kohtulahendi jõustumist.

Määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja nõue põhjendatud ja tõendatud. Avaldajal on

seadusest tulenev õigus saada teavet korteriühistu majandamise kohta ning avaldaja on

tõendanud, et tal on õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks. Samuti on avaldaja järginud

KrtS § 45 lõikes 3 sätestatud eeldusi ja tähtaegu kohtusse pöördumiseks.

Avaldaja on esitanud konkreetse nimekirja dokumentidest, millega ta soovib tutvuda

(üldkoosoleku protokollid, ostuarved, pangakonto väljavõtted, tarnijate arved, juhatuse

liikmete kuluaruanded). Need dokumendid on korteriühistu tavapärase majandustegevuse

käigus tekkivad dokumendid, mille olemasolu on põhjendatud eeldada. Korteriühistu ei ole

väitnud, et nõue sisaldaks dokumente, mida olemas ei ole. Lisaks on avaldaja selgitanud, et tal

on põhjendatud kahtlus, et juhatus kasutab korteriühistu raha vastuolus korteriühistu

üldkoosoleku otsustega. See on täiendav põhjendus, mis toetab tema õigust dokumentidega

tutvuda.

KrtS § 45 ei näe ette, et korteriühistu võiks nõuda tasu dokumentidega tutvumise eest.

Puudutatud isiku viide võlaõigusseaduse §-le 1017 ei ole asjakohane, kuna KrtS § 45 on

erinorm, mis reguleerib spetsiifiliselt korteriomaniku õigust tutvuda korteriühistu

dokumentidega. Isegi kui üldkoosolek on kinnitanud korra taotluste läbivaatamiseks, ei saa

see kord piirata korteriomaniku seadusest tulenevat õigust tutvuda korteriühistu

dokumentidega. Puudutatud isiku kehtestatud kord, mis näeb ette tasu maksmise

dokumentidega tutvumise eest, ei ole kooskõlas KrtS §-ga 45, mis ei näe ette võimalust nõuda

tasu dokumentidega tutvumise eest. Korteriühistul on õigus nõuda tasu dokumentide

paberkandjal koopiate väljastamise eest, kuid tasu suurus peab olema mõistlik ja vastavuses

tegelike kuludega. Elektrooniliste ärakirjade väljastamine peaks olema tasuta, kui see ei too

kaasa korteriühistule olulisi kulusid.

Avaldaja dokumentidega tutvumise nõue arvestab mõlema poole huvidega ja on kooskõlas

seadusega. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et nõutud dokumendid ei oleks elektrooniliselt

olemas või et nende saatmine e-posti teel oleks ebamõistlikult koormav.

Puudutatud isikul endal ei saa olla selliseid huvisid, mis õigustaksid korteriomanikule teabe

andmisest keeldumist, kuna korteriühistu on korteriomandite ühise majandamise vahend

(KrtS § 16 lg 1 ja § 24). Kuna puudutatud isik ei põhistanud ega tõendanud kahju, mis võiks

tekkida dokumentide esitamisel, ei ole keeldumine KrtS § 45 lg 2 alusel põhjendatud.

Puudutatud isik ei ole tõendanud avaldaja pahausksust. Korteriomaniku seadusest tuleneva

õiguse kasutamine dokumentidega tutvumiseks ei ole iseenesest pahauskne. Korteriomanikul

on seaduslik õigus saada teavet ja tutvuda korteriühistu dokumentidega sõltumata sellest, kas

korteriühistul on revident või mitte.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ning palub maakohtu

määruse tühistada.

Avaldaja ei saanud puudutatud isiku 2023. a dokumentidega tutvuda 28. veebruaril 2024, kui

ta keeldus 15 euro maksmisest puudutatud isikule. Seega sellest hetkest alates tuleb lugeda

KrtS § 45 lg 3 kohast avalduse esitamise tähtaega kohtusse. Avaldus tuli seega esitada

hiljemalt 14. märtsil 2024. Avaldaja esitas avalduse alles 2. mail 2024, st pärast KrtS § 45 lg 3

sätestatud tähtaja möödumist.

Puudutatud isik täitis 19. aprillil 2024 avaldaja nõude osaliselt ja saatis puudutatud isiku

2023. a protokollid ning selgitas, miks avaldaja nõuet täielikult täita ei saa. Seega ei olnud

avaldajal 2. mail 2024 alust kohtusse pöörduda enne, kui juhatusele oli selge, milliseid

konkreetseid dokumente ja mis eesmärgil avaldaja soovib. Avaldaja oma taotlust ei

täpsustanud, vaid otsustas pöörduda kohtusse. Seega ei käitunud avaldaja heauskselt ja algatas

põhjendamatult kohtumenetluse.

Avaldaja ei ole suhetes korteriühistuga järginud KrtS §-s 12 sätestatud hea usu põhimõtet ega

arvestanud õigustatud huvidega. Avaldaja ei pöördunud seoses oma mõistlike kahtlustega

revidendi poole. On ebatõenäoline, et avaldaja suudab ilma revidendi abita õigesti hinnata

tutvumiseks saadud dokumente ja teha nende põhjal õigeid järeldusi.

Puudutatud isiku juhatuse 17. veebruari 2024. a ja üldkoosoleku 6. märtsi 2024. a otsuseid,

mis näevad ette dokumentidega tutvumisel ettemaksu tasumise kohustuse, ei ole tühistatud ja

need on täitmiseks kohustuslikud. Seega saab avaldaja teostada oma õigust tutvuda kõigi

2023. a dokumentidega pärast seda, kui avaldaja on tasunud puudutatud isikule 15 eurot.

Maakohus jättis sellega lahendi tegemisel arvestamata.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Maakohtu määrus on põhistatud ja kohus on analüüsinud poolte seisukohti ja tõendeid, mis

omasid asjas tähtsust. Puudutatud isiku etteheited kohtule on põhjendamatud ja asjasse

puutumatud, nagu ka määruskaebusele lisatud tõendid.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja

lahendamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et puudutatud

isiku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1

p 1 ja § 659). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks.

8. Ringkonnakohus jätab asja materjalide juurde võtmata määruskaebusele lisatud puudutatud

isiku juhatuse 11. augusti 2023. a ja 24. jaanuari 2024. a kirjad ning nende tõlked, sest need ei

ole asjakohased ega oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust (TsMS § 238 lg 1). Puudutatud

isiku juhatuse 17. veebruari 2024. a koosoleku otsus (dtl 37 jj) ja selle tõlge (dtl 57 jj) on juba

maakohtu menetluses esitatud, mistõttu selle uuesti esitamine koos määruskaebusega ei ole

vajalik.

9. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. KrtS § 45 lg-st 1 tuleneb korteriomanikule subjektiivne õigus saada korteriühistu

juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.

Korteriomanik ei pea täiendavalt tõendama oma õigustatud huvi korteriühistu dokumentidega

tutvumiseks, see huvi tuleneb tema liikmesusest korteriühistus. Seega on korteriomanikul

eelduslikult õigus tutvuda korteriühistu kõigi dokumentidega, mida KrtS § 45 lg 1 järgi ei saa

korteriühistu piirata, v.a KrtS § 45 lg-s 2 sätestatud juhul. Eelnev tähendab, et kui

korteriomanik esitab korteriühistu juhatusele nõude korteriühistu dokumentidega tutvumiseks,

võib juhatus selle võimaldamisest KrtS § 45 lg 2 kohaselt keelduda üksnes juhul, kui on alust

eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud

huvidele (RKTKm 21.06.2023, 2-21-3906/31 p 12).

11. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku viited avaldaja käitumisele ja tegevusele enne

3. aprillil 2024. a puudutatud isikule esitatud taotlust ei ole asja lahendamise seisukohalt

asjakohased. Asjaolu, et ka 28. veebruaril 2024 ei saanud avaldaja puudutatud isiku 2023. a

dokumentidega tutvuda, ei puuduta käesoleva tsiviilasja menetlust, sest avaldaja kohtusse

pöördumise aluseks oli 3. aprilli 2024. a dokumentidega tutvumise taotlus.

12. Ringkonnakohus leiab, et 3. aprilli 2024. a taotluses esitatud dokumentide nimekiri oli

piisavalt selge. Puudutatud isik ei palunud 19. aprilli 2024. a kirjas nimekirja täpsustada,

mistõttu ei vajanud puudutatud isik täiendavat aega ja avaldaja selgitusi, et mõista, milliseid

konkreetseid dokumente avaldaja soovib. Seega puudutatud isiku 19. aprilli 2024. a vastuskiri

oli piisav, millest alates hakkas kulgema KrtS § 45 lg-3 sätestatud tähtaeg kohtule avalduse

esitamiseks. Seega leidis maakohus õigesti, et avaldus on esitatud kohtule tähtaegselt.

Puudutatud isik ei ole ka menetluses esitanud asjaolusid, mis annaksid aluse keelduda

avaldajal soovitud dokumentidega tutvuda. Maakohus on õigesti leidnud, et asjaolu, et

korteriühistul on revident, ei võta korteriomanikult ära KrtS §-s 45 sätestatud õigust saada

juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.

Puudutatud isiku kahtlused avaldaja arusaamisvõimes ei ole asjakohased. Puudutatud isiku

viited avaldaja pahausksusele ja põhjendamatu kohtumenetluse algatamise osas ei ole

põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus põhjendatult avaldaja avalduse.

13. Lisaks märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele, et puudutatud isikul ei ole

õigust KrtS § 45 alusel dokumentidega tutvumise taotluse läbivaatamise eeldusena kehtestada

ettemaksu tasumise kohustust. Sellise kohustuse kehtestamine on vastuolus KrtS-is sätestatud

korteriomaniku õigusega ja korteriühistu juhatuse kohustustega võimaldada korteriomanikul

tutvuda korteriühistu dokumentidega.

14. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

15. Maakohus menetluskulude suurust kindlaks ei määranud. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 2

määrab seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast kohtumääruse

jõustumist.

16. Riigilõivuseaduse § 59 lg-te 15 ja 5 alusel tuli puudutatud isikul tasuda määruskaebuse

esitamisel riigilõivu 50 eurot. Puudutatud isik maksis 70 eurot. Puudutatud isikul on õigus

taotleda enam tasutud riigilõivu 20 euro tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 1). Riigilõivu

tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse

riigilõivu tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt)