3-25-855/55 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Janar Jäätma, Villem Lapimaa, Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

10.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-855

Haldusasi

C, Mittetulundusühingu Meie Oleme Looduse Poolt, Y,

F, Q, W, Z, F, Ü, L ning B kaebus Keskkonnaameti

25.03.2025 raieloa nr 50001120067 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.03.2026 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebajad C, Mittetulundusühing Meie Oleme Looduse

Poolt, Y, F, Q, W, Z, F (surnud), Ü, L, B, esindajad C ja

Mittetulundusühing Meie Oleme Looduse Poolt

Vastustaja Keskkonnaamet, esindajad Signe Lehtme ja

Kristiin Jääger

Kolmas isik H, esindajad vandeadvokaat Jüri

Sirel ja vandeadvokaadi abi Taavi Hein

Kolmas isik Osaühing KARO METS, esindaja Rutt

Grünberg

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kaebajate määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse kaebajate määruskaebus Tallinna Halduskohtu 09.03.2026

määruse resolutsiooni punkt 1 peale.

2. Jätta kaebajate määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 09.03.2026

määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata, täiendades määruse põhjendusi

ringkonnakohtu määruse põhjendustega.

3. Asendada avaldatavas määruses kaebajate ja kolmandate isikute nimed

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 3, § 235 lg 1 ja 3).

3-25-855

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on C, Mittetulundusühingu Meie Oleme Looduse Poolt, Y, F,

Q, W, Z, F (surnud), Ü, L ning B (kaebajad) kaebus Keskkonnaameti (KeA) 25.03.2025 raieloa nr

50001120067 tühistamiseks.

2. Kohus selgitas 30.10.2025 määruses kaebajatele vaidluse õiguslikku konteksti ning vajadust

kaebust täiendavalt põhjendada, määrates selleks tähtpäeva 01.12.2025. Kohus pikendas

28.11.2025 kirjaga tähtaega kuni 08.12.2025.

3. Kaebajad esitasid 08.12.2025 avalduse, milles taotlesid tõendamiskoormuse selgitamist,

vastustajalt menetluse materjalide väljanõudmist ning ekspertiisi või alternatiivselt vähemalt

samadel tingimustel aega kaebajatele asjatundjate hinnangute hankimiseks.

4. Kohus selgitas 09.12.2025 kirjas, et iga menetlusosaline peab üldjuhul tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema väited. Kohus kirjeldas metsateatiste registreerimise automaatset süsteemi,

mida Riigikohus on pidanud õiguspäraseks, ning nentis, et on usutav, et Keskkonnaametil polegi

rohkem haldusmenetluse materjale, mida kohtule esitada.

Kohus juhtis tähelepanu Riigikohtu seisukohale, et metsaomanikul pole üldist kohustust säilitada

kasvav mets teise isiku huvides, millest erandiks on rohevõrgustik, kusjuures ka seal tuleb naabri

õigusi kaaluda ainult juhul, kui naaber tõendab, et metsa raiumine toob kaasa keskkonnaohu tema

kinnistul. Kohus rõhutas, et kaebajatel on tõendamiskoormus selles osas, et vaidlusalune raieluba

on vastuolus mõne õigusakti nõudega, mis on suunatud kaitsma füüsilisest isikust kaebajate

subjektiivseid õigusi või MTÜ Meie Oleme Looduse Poolt keskkonnakaitselisi eesmärke.

Kohus ei pidanud põhjendatuks korraldada ekspertiisi rohevõrgustiku, Natura alade vm kaitsealade

mõjutamise või kaitstavate liikide või elupaikade olemasolu tuvastamiseks olukorras, kus sellisest

ohust puudub igasugune indikatsioon, arvestades distantsi kaitstavate objektidega. Samuti pidas

kohus asjakohatuks kinnistute turuväärtuse mõjutamise tõendamist, sest turuväärtuse vähenemine

ei annaks alust raieloa andmisest keelduda. Kohus pidas ekspertiisi mõeldavaks ülemäärase

niiskuse ja tuulemurrust tingitud ohu tuvastamiseks. Sellega seoses viitas kohus aga kaebajate

kohustusele ekspertiisikulud ette tasuda.

5. Kaebajad esitasid 26.01.2026 vastuse kohtunõudele, milles selgitasid, et on pöördunud asja

materjalidega ja vastavate küsimustega kohaste ekspertide poole: AP, EP, KK, AL, MO, LF, VK,

kes kaebajate sõnul nõustuvad olema kohtu määratud eksperdiks. Kaebajad esitasid kaks lõiku (p-d

3 ja 4, dtl 829–831) väiteid lageraie mõju kohta veerežiimile ja tuulekoridoride tekkele koos

rohkete viidetega. Kaebajad tõid lisaks esile, et juba tehtud raie tulemusena on tekkinud liigniiskus

ja uputused ning tuuleheidet ja murdu raielangiga piirneval alal, kus sai kannatada kaebajate vara.

Kaebajad viitasid Euroopa Kohtu praktikale, millest tulenevalt võib tegevuste keskkonnamõju

ulatuda ka neist eemal paiknevatele Natura aladele ning ka seda mõju tuleb hinnata ning pidasid

jätkuvalt oluliseks uurida kaebajate vara väärtuse muutust.

6. Kohus edastas kaebajatele 30.01.2026 kirja, milles leidis, et esitatud materjalid ei ole käsitatavad

asjatundja arvamustena ning palus täpsustada ekspertiisi vajadust ja eksperte. Kohus palus

kaebajatel ekspertiisitaotluse juurde jäämise korral konkreetselt välja tuua, millistes küsimustes on

kaebaja nimetatud ekspertidel ekspertteadmised. Kohus viitas lisaks kaebajate 08.12.2025 avalduse

p-dele 3 ja 4 ning nentis, et tekst on viidete ebamäärasuse tõttu kontrollimatu, kuid kohtul on

kahtlus viidete ehtsuses, sest mitmeid näiliselt Eesti päritolu nimesid ETIS-es ei leidu ning ka

2(6)

3-25-855

Google´i otsing ei viita neile kui teadustööde autoritele. Kohus väljendas kahtlust, et sellise teksti

koos ekslike või olematute viidetega võis tulemuseks anda tehisaru kasutamine. Kohus kohustas

kaebajaid selgitama, millistel asjaoludel on see tekst sündinud, ning soovi korral neile viidetele

tõenditena tugineda esitama konkreetsed teadustööd dokumentaalsete tõenditena asja materjalide

juurde. Kohus märkis, et kaalub kaebajate trahvimist juhul, kui tegu oli kohtu eksitamise katsega.

7. Kaebajad vastasid kohtule 06.02.2026, jäädes seniste taotluste ja seisukohtade juurde. Kaebajad

palusid kohtul ka selgitada, kas kulukad ekspertiisid on vajalikud olukorras, kus liigniiske pinnase

ja tuulekahjustuste ohud on juba realiseerunud.

Kaebajad märkisid samas, et nad pole nõus tõendamiskoormuse jaotamisega ja selles kontekstis

ekspertiisikulude kandmisega, sest nende hinnangul tuleb eeldada, et lageraie elamutele nii lähedal

põhjustab keskkonnaohu, ja palusid kohtul selgitada, kas kohus jätab tähelepanuta või arvestamata

realiseerunud ohud ning jääb 09.12.2025 e-kirjas toodud tõendamiskoormuse jaotuse juurde.

Kaebajad esitasid lisaks loetelu teadustöödest ja märkisid, et ETIS ega Google ei ole eelistatud ega

ammendavad kontrollimise allikad ning et seal andmete puudumine ei muuda midagi olematuks.

Kaebajad nentisid ka, et pole asjatundjad ega oma kogemust ja võimekust kontrollida allikaid kuni

metaanalüüside juures viidatud originaaltekstideni. Kaebajatel puudus kohtu eksitamiseks tahe.

Tehisaru on igapäevases käibes, igaühele kõikjal kasutamiseks heauskselt. Tehisaru kasutamine ei

ole keelatud.

8. Tallinna Halduskohus trahvis 09.03.2026 määruse resolutsiooni punktiga 1 kaebajaid

alljärgnevalt: Ct rahatrahviga 150 eurot ning Mittetulundusühingut Meie Oleme Looduse Poolt, Y,

F, Q, W, Z, Ü, L ja B igaühte rahatrahviga 50 eurot.

Kaebajaid tuleb trahvida eelneva hoiatuseta (HKMS § 50 lg 2). Kaebajad esitasid 26.01.2026

menetlusdokumendis avaldusi asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta, mis ei ole tõesed.

Lageraie keskkonnamõju on praeguse asja lahendamisel oluline faktiline asjaolu. Isegi kui kohus ei

saa välistada, et 26.01.2026 menetlusdokumendi p-des 3 ja 4 on esitatud muu hulgas õigeid väiteid

lageraie keskkonnamõjude kohta, on kaebajad seejuures tuginenud sellele, et neid väiteid

kinnitavad tekstis sulgudes viidatud teadustööd, mida aga kohtule teadaolevalt ei eksisteeri ning

kaebajad pole tõendanud ega isegi väitnud vastupidist. Ka selliste viidete puhul on tegu

faktiväidetega seisukohtade autorsuse kohta. Kaebajatel pole keelatud kasutada tehisaru, ent

seejuures jääb vastava dokumendi kohtule esitavale menetlusosalisele vastutus esitatavate väidete

õigsuse eest. Olukorras, kus menetlusosaline viitab teadusallikatele, peab ta olema veendunud, et

need allikad ka päriselt eksisteerivad ja sisaldavad sellist teavet, nagu menetlusdokumendis

väidetakse. Vastasel korral on tegemist kohtule valeandmete esitamisega, mis on trahvitav. Igal

inimesel on oskus leida veebist üles enda viidatav teos. Kaebajatel polnud kohustust vaidlusalust

teavet kohtule esitada. Kuna kohus pidas vajalikuks korraldada ekspertiisi, siis ei olnud kaebajatel

vaja seda teavet esitada.

9. Kaebajad esitasid 25.03.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotlevad

halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist.

Kaebajad pole kohtule teadvalt valeandmeid esitanud ega kohut eksitanud. Menetlusdokumendis

esinenud ebatäpsused tulenesid tehisaru kasutamisest ning tegemist ei ole valeandmete, vaid

tõendamata või ebapiisavalt kontrollitud väidetega. Kohus pole piisavalt konkreetselt tuvastanud,

millised nende esitatud faktilised väited on ebaõiged. Kaebajad ei ole erialaspetsialistid ning

seetõttu ei saa neilt eeldada kõigi viidatud allikate põhjalikku kontrollimist. Kohus oleks pidanud

uurimispõhimõttest tulenevalt ise aktiivsemalt kontrollima esitatud väited ning rahatrahvi

määramine on ebaproportsionaalne.

3(6)

3-25-855

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda kõiki neid (HKMS §

201 lg 4 ja § 203 lg 2).

12. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väidetega ning leiab, et vaidlustatud

rahatrahv on õiguspärane, põhjendatud ja proportsionaalne.

13. Halduskohus trahvis kaebajaid HKMS § 50 lg-st 2 tuleneva kohustuse rikkumise eest. Trahvi

eesmärgiks oli reageerida toimunud rikkumisele ja isikuid sanktsioneerida, sh hoida ära tulevasi

rikkumisi.

14. HKMS § 28 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi

heauskselt. HKMS § 50 lg 2 kohaselt peavad menetlusosalise avaldused faktiliste asjaolude kohta

olema tõesed ning kohus võib menetlusosalist trahvida ka eelneva hoiatuseta, kui esitatakse

teadvalt või raskest hooletusest ebaõigeid väiteid.

15. Trahvi määramine ilma eelneva hoiatuseta on lubatud, kui menetlusosaline esitab avalduses

teadvalt või raskest hooletusest ebaõigeid väiteid. Viidatud normi alusel trahvimise eelduseks on

seega nii subjektiivse kui ka objektiivse teokoosseisu täidetus.

16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et objektiivne teokoosseis – s.o ebaõige faktiväite

esitamine – on siinses asjas täidetud. Ebaõige väitega on hõlmatud ka see, kui menetlusosalise

väite kinnitamise kohta esitatakse allikaviiteid, mida tegelikkuses ei esine. Halduskohus on

põhjendatult välja toonud, et kuna kaebajad tuginesid väite allikatena sellisele teabele, mida

tegelikkuses ei esine, siis on kohtule esitatud ebaõige väide. Kaebajad esitasid

menetlusdokumendis viiteid teadustöödele ja allikatele, mille olemasolu ei leidnud kinnitust ning

mille olemasolu nad ei ole suutnud menetluse käigus usaldusväärselt põhjendada. Selliste viidete

kasutamine oma väidete kinnitamiseks tähendab, et kohtle on esitatud faktilisi väiteid, mille

tõesus ei ole kontrollitud.

17. Õige on halduskohtu järeldus, et kaebajad on tegutsenud raskelt hooletult.

HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

väited. See kohustus ei piirdu üksnes tõendite esitamisega formaalses mõttes, vaid hõlmab ka

kohustust veenduda esitatavate tõendite ja allikate olemasolus ning usaldusväärsuses. Vastupidisel

juhul realiseerub tõendamiskoormuse rikkumise risk menetlusosalise kahjuks (HKMS § 59 lg 4).

HKMS eelnõu seletuskirja (lk 16) järgi peetakse trahvimist võimalikuks juhul, kui

menetlusosaline esitab väite, mida ta teab olevat vale või mille ebaõigsuses oleks ta mõistliku

hoolsusega toimides saanud hõlpsasti veenduda. Eeskätt lasub menetlusosalisel ja tema esindajal

kohustus olla hoolas ja kontrollida kohtule esitatud väidete õigsust. Menetlusnormidel on oluline

roll menetlusökonoomia tagamisel, mis mh peab võimaldama lahendada kohtuasju mõistliku aja

jooksul. Kohtu koormamine asjakohatu ja kontrollimata teabega, eeldades kohtult

uurimispõhimõtte rakendamist sisuliselt infomüra filtreerimiseks ja tõeste väidete väljamõeldistest

eristamiseks tuleb lugeda menetlusõiguste kuritarvitamiseks, mis kahjustab rängalt

menetlusökonoomia põhimõtet. Viimati märgitut eeskätt olukorras, kus menetlusdokumente on

4(6)

3-25-855

võimalik kohtule esitada tehisintellekti abil. Kui kaebajad ja nende esindajad kasutavad

menetlusdokumentide koostamiseks tehisintellekti abi, siis tuleb neil veenduda koostatud teabe

õigsuses. Tehisintellekti abil menetlusdokumentide koostamine, mille väited ja viited on

kontrollimata, võib lõppastmes kahjustada menetlusökonoomita kui põhiseaduslikku väärtust

(menetlusökonoomia kui põhiseaduslikku järku väärtuse kohta vt RKPJKo 17.07.2009, 3-4-1-6-

09, p 20; viimati RKPJKo 02.11.2013, 5-23-34/9, p 41). Neid on võimalik koostada massiliselt ja

kiiresti ning seeläbi kohtud üle koormata.

Kui menetlusosaline viitab teadusallikatele, siis peab ta olema veendunud, et need allikad ka

eksisteerivad. Menetlusosalise kohustus on esitada tõele vastav teave, sh ka oma väidete

kinnitamiseks esitatud allikad peavad olema tõesed. Kaebajatel, sh tema esindajal ei lasunud

allikate esitamise kohustust ning kui nad otsustasid seda teha, siis oli neil võimalik neid

kontrollida, nt üldlevinud veebiotsinguid kasutades. Praegusel juhul pole kaebajad

kohtumenetluses vajalikku hoolt olulisel määral järginud (vrd võlaõigusseadus § 104 lg 4).

18. Kaebajate väide, et tegemist oli üksnes eksimusega või tehnilise puudusega, ei ole veenev.

Viidete õigsuse kontrollimine on elementaarne hoolsusnõue, mille täitmine ei eelda eriteadmisi.

Olukorras, kus menetlusosaline esitab kohtule allikatele tuginevaid väiteid, peab ta olema

eelnevalt veendunud nende ehtsuses. Samuti ei saa kaebajad vabaneda vastutusest viitega sellele,

et menetlusdokumendi koostamisel oli kasutatud tehisaru. Tehisaru kasutamine ei ole iseenesest

keelatud, kuid see ei vabasta menetlusosalist tema menetluslikest kohustustest (HKMS § 28 lg-st

1 ja § 50 lg-st 2). Tehisaru poolt genereeritud sisu ei oma iseseisvat tõendusväärtust ning keegi ei

saa eeldada, et selle sisu on õige. Seetõttu lasub menetlusosalisel kohustus kontrollida sellise

teabe vastavust tegelikkusele enne selle kohtule esitamist. Kontrollimata teabe esitamine tähendab

teadlikku riskivõttu menetlusosalise poolt. Menetlusosalise vastutust ei välista ega vähenda see, et

tal puudub kas kohtumenetluse kogemus või erialateadmised esitatud andmete või tõenditega

seotud valdkonnas. Kohustus esitada kohtule üksnes selliseid andmeid, mille tegelikkuses ja

tõelevastavuses on isik ise mõistlikku hoolsust rakendades veendunud, on tsiviilühiskonnas

elementaarne käitumisreegel, mis ei saa olla keskmisele mõistlikule inimesele üllatuslik.

19. Samuti ei ole põhjendatud kaebajate seisukoht, et kohus oleks pidanud uurimispõhimõttest

tulenevalt nende väiteid ise kontrollima või täiendama. Kuigi HKMS § 2 lg-d 4 ja 5 sätestavad

uurimispõhimõtte, ei vabasta see menetlusosalist tõendamiskoormusest ega kohustusest esitada

usaldusväärseid ja kontrollitud andmeid (HKMS § 59 lg 1). Kohus võib HKMS § 59 lg 3 alusel

koguda tõendeid, kuid see ei tähenda kohustust asendada menetlusosalise enda kontrollikohustust,

eriti olukorras, kus allikad ei eksisteeri. Kontrollimata faktiväidete esitamine ei võimalda kohtul

asja lahendada võimalikult kiiresti ja väikeste kuludega (HKMS § 2 lg 2 ja § 28 lg 2).

20. Ringkonnakohus märgib, et kaebajatele, kes osalevad kohtumenetluses volitatud esindaja

kaudu, rahatrahvi määramine on õiguspärane. Halduskohtumenetluses ei ole esindaja iseseisev

menetlusosaline, vaid ta tegutseb esindatava nimel ja tema huvides. Nagu tuleneb HKMS § 31 lg-

st 2, annab esindusõigus esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid ning

esindaja tehtud toimingud loetakse tehtuks menetlusosalise enda poolt. Sama põhimõtet on

kinnitatud ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 217 lg-tes 5 ja 6, mille kohaselt esindaja

käitumine ja teadmine võrdsustatakse menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Seega kohtule

esitatud andmete õigsuse eest vastutab eeskätt menetlusosaline ise, sõltumata sellest, kas

menetlustoimingud teeb tema nimel esindaja. Esindaja vahendusel esitatud väited ja andmed

omistatakse menetlusosalisele ning nende õiguslikud tagajärjed saabuvad esindatava suhtes.

21. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.03.2026

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

5(6)

3-25-855

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)