2-18-2362/241 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-2362

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2026, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile

Kohtuasi

Consegna OÜ hagi MG piima invest OÜ vastu

leppetrahvide ja kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. märtsi 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Consegna OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

4 663 659,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Consegna OÜ (registrikood 14162717),

seaduslik esindaja B.V, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tarvo Lindma

Kostja MG piima invest OÜ

(registrikood

14161735), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Arne Ots ja Marika Kütt

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17. märtsi 2025 otsus menetluskulude jaotuse osas ja

teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta Harju Maakohtu 17. märtsi 2025

otsus muutmata.

2. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

2.1 Jätta hageja 26.02.2025 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.

2.2 Rahuldada hagi osaliselt.

2.3 Välja mõista MG piima invest OÜ-lt leppetrahv 100 000 eurot Consegna OÜ

kasuks seoses lepingu p 1.8 rikkumisega.

2.4 Jätta rahuldamata Consegna OÜ nõuded leppetrahvide kogusummas 1 200 000

eurot MG piima invest OÜ-lt väljamõistmiseks seoses vara (so Kiosk24 OÜ osa

nimiväärtusega 818 eurot, Köök24 OÜ osa nimiväärtusega 818 eurot; Rellim

Invest OÜ osa nimiväärtusega 95 867 eurot; Devarin OÜ osa nimiväärtusega 40

000 Eesti krooni; nõue Car Rent Group OÜ vastu laenulepingust nr 44/06.03-1

summas 113 900 eurot; nõue Alti Air OÜ vastu laenulepingust summas 140 000

eurot; nõue Kiosk24 OÜ vastu lepingust summas 486 639 eurot; nõue Köök24 OÜ

vastu lepingust summas 152 500 eurot; nõue OÜ Berry Farming vastu ettemaksu

tagastamiseks summas 801 658,51 eurot; nõue I.S vastu patendi müügilepingust;

nõue ME3 Motosport.com SIA-le tehtud ettemaksust tulenevalt summas 24 000

eurot; nõue Köök24 OÜ-le tehtud ettemaksust tulenevalt summas 28 000 eurot)

tähtaegselt üle andmata jätmisega.

2.5 Jätta rahuldamata Consegna OÜ nõue kahjuhüvitise 3 463 659,73 euro MG piima

invest OÜ-lt väljamõistmiseks.

2.6 Jätta kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna jõusse 15.02.2018 kohtumäärusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu.

2.7 Jätta käesolevale apellatsioonimenetlusele eelnenud menetluskulud 40 % ulatuses

Consegna OÜ kanda ja 60 % ulatuses MG piima invest OÜ kanda.

2.8 Jätta käesoleva apellatsioonimenetluse menetluskulud 95 % ulatuses Consegna

OÜ kanda ja 5 % ulatuses MG piima invest OÜ kanda.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Menetluse käik ning hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Consegna OÜ (hageja) esitas 13.02.2018 Harju Maakohtule hagi MG piima invest OÜ

(kostja), TERE Aktsiaseltsi ja N.R vastu. Harju Maakohus jättis 10.06.2020 otsusega hagi

rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.04.2021 otsusega maakohtu otsuse

osas, milles kohus jättis hagi kostja vastu rahuldamata, samuti kostjaga seotud

menetluskulude jaotuse osas, ning osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise abinõu.

Ühtlasi tühistas ringkonnakohus kogu ulatuses maakohtu otsuse menetluskulude

kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas saatis ringkonnakohus asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Maakohtu otsuse resolutsioon jäi muutmata osas, milles hagi TERE

aktsiaseltsi ja N.R vastu jäi rahuldamata, samuti nendega seotud menetluskulude jaotuse

osas. Maakohus määras 09.09.2021 määrusega kindlaks menetluskulud, mis seondusid

hagi esitamisega TERE aktsiaseltsi ja N.R vastu.

2. Maakohtule 13.02.2018 esitatud hagiavalduse ja selle 05.08.2019 täpsustuse kohaselt

palus hageja kohustada kostjat tagama hagejale hiljemalt viie tööpäeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest järgnevate varade üleandmine: Kiosk24 OÜ osa nimiväärtusega

818 eurot; Köök24 OÜ osa nimiväärtusega 818 eurot; Rellim Invest OÜ osa

nimiväärtusega 95 867 eurot; Devarin OÜ osa nimiväärtusega 40 000 Eesti krooni; OÜ

Tondi Tennisekeskus osa nimiväärtusega 50 000 eurot; TERE aktsiaseltsi ja Car Rent

Group OÜ vahel 6. märtsil 2015 sõlmitud laenulepingust nr 44/06.03-1 tulenev nõue

summas 113 900 eurot; TERE aktsiaseltsi ja Alti Air OÜ vahel sõlmitud laenulepingust

tulenev nõue summas 140 000 eurot; TERE aktsiaseltsi ja Kiosk24 OÜ vahel sõlmitud

lepingust tulenev nõue summas 486 639 eurot; TERE aktsiaseltsi ja Köök24 OÜ vahel

sõlmitud lepingust tulenev nõue summas 152 500 eurot; TERE aktsiaseltsi nõue OÜ Berry

Farming vastu ettemaksu tagastamiseks summas 801 658,51 eurot (koos käibemaksuga);

TERE aktsiaseltsi ja I.S vahel sõlmitud patendi müügilepingust tulenev nõue; ME3

Motosport.com SIA-le tehtud ettemaksust tulenev nõue summas 24 000 eurot; Köök24

OÜ-le tehtud ettemaksust tulenev nõue summas 28 000 eurot. Samuti palus hageja kostjalt

välja mõista leppetrahvid 1 300 000 eurot. Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja

mõista kahju hüvitise 3 463 659,73 eurot.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07.03.2017 müügilepingu TERE

aktsiaseltsi (edaspidi Tere) ja selle tütarettevõtte Aktsiaseltsi Meieri Transport (edaspidi

MET) teatud varade müügiks. Lepingu p 1.4 järgi pidi kostja tagama, et Tere ja MET

teevad kõik toimingud, mis on vajalikud varade müügiks ja hagejale üleandmiseks.

Lepingu p-s 1.6 nägid pooled ette, et varade müük ei tohi müüja ja Tere jaoks kaasa tuua

täiendavaid maksukohustusi või riske ega tekitada täiendavaid finantskohustusi. Poolte

poolt ühiselt määratud nõustaja Ernst & Young Baltic AS väljastas 04.07.2017 hinnangu,

milles leidis, et peale potentsiaalsete ajalooliste maksuriskide ei kaasne Tere jaoks

täiendavaid maksuriske. Kostja kohustus anda varad üle muutus sissenõutavaks

25.07.2017 ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

4. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat täitmisnõuet, siis on hagejal õigus nõuda p 2.2

alusel leppetrahvi. Nimetatud lepingu punkti kohaselt on kostja kohustatud tasuma

hagejale leppetrahvi 100 000 eurot iga rikkumise kohta, kui kostja ei kõrvalda rikkumist

talle hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Hageja on andnud kostjale täiendava

tähtaja, kuid kostja ei ole rikkumist kõrvaldanud. Hageja nõuab leppetrahvi 100 000 eurot

iga hagi esemes märgitud osaühingu osa (v.a OÜ Tondi Tennisekeskuse osa) ja nõude

üleandmise kohustuse tagamise rikkumise eest, s.o kokku 1 200 000 eurot.

5. Lepingu p-s 1.8 olid pooled leppinud kokku, et kostja tagab, et Tere ja MET ei võõranda

ega koorma varasid. 27.10.2017 selgus, et Tere võõrandas OÜ Tondi Tennisekeskuse osa

U.S Invest AS-ile. 16.02.2018 andis hageja kostjale viie tööpäeva pikkuse täiendava

tähtaja lepingu p-st 1.8 tuleneva kohustuse täitmiseks. Täiendava tähtaja jooksul kostja

enda kohustusi ei täitnud. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu p 1.8

sätestatud kohustuse rikkumise eest leppetrahvi 100 000 eurot.

6. Kui täitmisnõude rahuldamine ei ole võimalik, siis palub hageja rahuldada alternatiivse

nõude kahju hüvitamiseks kokku summas 3 463 659,73 eurot (üle andmata osaluste ja

nõuete väärtus, millest on maha arvatud nende müügihind 13 eurot). Hageja täpsustas

kahjunõuet summas 3 463 659,73 eurot 16.12.2021 menetlusdokumendis.

7. Harju Maakohus võttis 06.12.2022 määrusega vastu hageja loobumise vara üleandmise

nõuete osas ja lõpetas selles osas menetluse.

8. Hageja esitas 22.06.2022 hagi täienduse, mida täpsustas omakorda 10.01.2023. Hageja

palus kostjalt välja mõista leppetrahvi 1 300 000 eurot ja kahjuhüvitise 3 792 462,26

eurot. Ühtlasi palus hageja mõista leppetrahvilt ja kahjuhüvitiselt välja viivise alates hagi

esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni. Hagejale on üle antud järgmine vara: Kiosk24 OÜ

osa, Köök24 OÜ osa, Car Rent Group OÜ nõue, Alti Air OÜ nõue, Kiosk24 OÜ nõue,

Köök24 OÜ nõue, Berry Farming OÜ nõue, I.S nõue, ME3 Motorsport.com SIA nõue ja

Köök24 OÜ ettemaksunõue. Rellim Invest OÜ, Devarin OÜ ja OÜ Tondi Tennisekeskus

osaluse osas muutus vara üleandmisnõue võimatuks kostja tegevuse tõttu (Rellim Invest

OÜ ja Devarin OÜ on äriregistrist kustutatud ning OÜ Tondi Tennisekeskuse osa

võõrandatud). Hagejale on tekkinud kahju sellest, et osade varade (Rellim Invest OÜ osa,

Devarin OÜ osa ja OÜ Tondi Tennisekeskus osa) üleandmine on muutunud võimatuks,

üleantud osade väärtus on vähenenud ning hagejale üleantud nõuded on muutunud

väärtusetuks, kuna on aegunud.

9. Harju Maakohus tegi 02.05.2023 määruse (parandatud 16.05.2023 määrusega), milles

märkis, et kohus ei anna hagejale nõusolekut hagi muutmiseks 22.06.2022 ja 10.01.2023

menetlusdokumentides esitatud kujul. Kohus märkis, et jätkab menetlust

leppetrahvinõuete ja varasemalt alternatiivnõudena esitatud kahju hüvitamise nõuete

Rellim Invest OÜ, Devarin OÜ ja OÜ Tondi Tennisekeskus osas.

10. 07.07.2024 menetlusdokumendis avaldas hageja, et kostjalt tuleb OÜ Tondi

Tennisekeskus, Devarin OÜ ja Rellim Invest OÜ osadega seonduvalt välja mõista

leppetrahv nii osade tähtaegselt üleandmata jätmise eest (lepingu p 1.4 rikkumine) kui ka

vara säilimise tagamata jätmise eest (lepingu p 1.8 rikkumine) kokku summas 600 000

eurot.

11. Maakohus tegi 08.01.2025 määruse, milles ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks

leppetrahvinõuete alusena esitatud asjaolude osas.

12. Maakohus selgitas 18.02.2025 kohtuistungil, et edastab hageja 22.06.2022, 10.01.2023 ja

07.07.2024 menetlusdokumendid kohtu kantseleile, et registreerida uue tsiviilasjana:

hageja nõue mõista kostjalt välja kahjuhüvitis seoses sellega, et üleantud varad olid oma

väärtuse kaotanud või nende väärtus oli vähenenud; hageja nõuded mõista kostjalt välja

viivis seoses kahjuhüvitise ja leppetrahvide tasumisega viivitamisega; hageja nõuded

mõista kostjalt välja leppetrahv OÜ Tondi Tennisekeskus osa üleandmata jätmise eest

(lepingu p 1.4 rikkumine) ja leppetrahvid Rellim Invest OÜ osa ja Devarin OÜ osa

säilimise tagamata jätmise eest (lepingu p 1.8 rikkumised).

Kostja vastus

13. Kostja vaidles hagile vastu. Leping nägi ette mitmeid eeltingimusi, mis pidid olema

täidetud, et kostjal tekiks kohustus tagada lepingus nimetatud varade üleandmine hagejale.

Kostja või temaga samasse kontserni kuuluv isik pidi olema omandanud otsese või kaudse

enamusosaluse Teres või Tere tervikvarad. See tingimus ei ole täidetud.

14. Samuti ei tohtinud varade müük lepingus sätestatud tingimustel (mõne euro eest) tuua

kaasa kostja ega Tere jaoks täiendavaid maksukohustusi, riske ning täiendavaid

finantskohustusi. Ernst & Young Baltic AS tuvastas maksuriskid, mistõttu lepingu p 1.6

sätestatud eeldus ei ole täidetud. Hageja käsitlus ajaloolisest maksuriskist ei vasta Ernst &

Young Baltic AS analüüsi sisule. Analüüsis leiti, et ajalooline maksurisk avalduks just

siis, kui varad antaks üle lepingujärgse hinnaga, kuna sellisel juhul võib tekkida kahtlus, et

varade soetamine ei vastanud juba algselt ettevõtlustulu saamise eesmärgile.

15. Kuigi maksuekspert tuvastas olulised maksuriskid, asus hageja nõudma varade üleandmist

lepingu p 1.6 järgse hinnaga. Leping nägi ette, et kui müügilepinguid ei saa sõlmida

lepingu p-is 1.6 kokku lepitud hinnaga, pidi esmalt rakenduma p 1.5 teine lause, mille

kohaselt pidi poolte ühiselt määratud ekspert välja töötama parima struktuuri hagejale vara

üleandmiseks ilma maksuriskita kostjale või Terele. Lähtuvalt p-ist 3.1 pidid pooled

tegema ühiseid mõistlikke pingutusi, saavutamaks müügilepingute sõlmimine ilma

maksuriskita kostjale ja Terele, hiljemalt 12 kuu jooksul alates Tere või selle tervikvarade

üle kontrolli saavutamisest. Vastavalt maksueksperdi soovitustele oli ainus võimalus

maksuriski vältida, kui varad võõrandataks turuhinnaga. Kostja täitis koostöökohustust.

Muuhulgas on kostja selgitanud hagejale, et kuigi täitmisnõude eeltingimused ei ole

täidetud, on kostja valmis tagama lepingus nimetatud varade võõrandamise hagejale

lepingu p-is 1.6 nimetatud hinnaga, tingimusel, et hageja kannab sellistel tingimustel

müügilepingute sõlmimisega kaasnevat maksuriski. Hageja ei ole teinud koostööd lepingu

täitmiseks.

16. Pärast pikki läbirääkimisi ning kostja ja Tere poolseid järeleandmisi allkirjastasid hageja

ja Tere 27.05.2022 lepingud, mille alusel Tere andis hagejale vabatahtlikult üle 10 hageja

poolt käesolevas asjas nõutud varaeset, kuigi hagejal ei olnud lepingu järgset täitmisnõuet

tekkinud.

17. Hagejal ei ole õigust nõuda leppetrahvi OÜ Tondi Tennisekeskus osa võõrandamise eest.

Punktis 1.8 sätestatud kohustuse eesmärk oli tagada punktides 1.1-1.3 nimetatud varade

säilimine juhuks, kui varade üleandmise eeldused täituvad (sh maksuriski ei tuvastata).

Olukorras, kus vastavad eeldused ei täitunud ehk täitmiskohustust ei tekkinud, langes ära

ka punktis 1.8 sätestatud kohustus tagada varade säilimine.

18. Leppetrahvinõude rahuldamise korral taotleb kostja leppetrahvide vähendamist mõistliku

suuruseni.

19. Hageja kahjunõuded seoses Rellim Invest OÜ, Devarin OÜ ja OÜ Tondi Tennisekeskus

osadega on põhjendamatud. Hageja ei ole tõendanud Rellim Invest OÜ, Devarin OÜ ja

OÜ Tondi Tennisekskus osaluste väärtust. Rellim Invest OÜ kustutati 31.03.2017

äriregistrist seoses majandusaasta aruannete esitamata jätmisega. AS Maag Grupp sai Tere

ja MET-i kaudu Rellim Invest OÜ üle kontrolli alles 14.07.2017. Seega ei olnud Rellim

Invest OÜ-l võimalust tagada viidatud ühingu osaluse üleandmist hagejale. Devarin OÜ

osanikuks oli Rellim Invest OÜ. Sellest tulenevalt ei olnud kostjal võimalik tagada ka

Devarin OÜ osa üleandmist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

20. Harju Maakohus rahuldas 17.03.2025 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja leppetrahvi 100 000 eurot seoses lepingu p 1.8 rikkumisega. Maakohus jättis

rahuldamata hageja nõuded leppetrahvide kogusummas 1 200 000 eurot kostjalt

väljamõistmiseks seoses vara tähtaegselt üle andmata jätmisega. Samuti jättis kohus

rahuldamata nõude kahjuhüvitise 3 463 659,73 eurot väljamõistmiseks. Menetluskulud

jäid 97,9% osas hageja ja 2,1% osas kostja kanda. Ühtlasi jättis maakohus jõusse

15.02.2018 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

21. Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid 07.03.2017 lepingu Terele ja METile kuuluvate varade

võõrandamiseks hagejale. Pooled leppisid kokku, et kostja tagab, et Tere võõrandab

lepingus toodud tingimustel hagejale lepingu p-s 1.1 nimetatud osaühingute osad (s.o

Kiosk24 OÜ, Köök24 OÜ, OÜ Tondi Tennisekeskus) ning p-s 1.3 nimetatud nõuded (s.o

Car Rent Group OÜ vastu, Alti Air OÜ vastu; Kiosk24 OÜ vastu; kaks nõuet Köök24 OÜ

vastu; OÜ Berry Farming vastu; I.S vastu; ME3 Motosport.com SIA vastu; Fepower OÜ

vastu ja Fedata Invest OÜ vastu). Samuti, et kostja tagab, et MET võõrandab lepingus

toodud tingimustel hagejale lepingu p-s 1.2 nimetatud osaühingute osad (s,o Rellim Invest

OÜ, Devarin OÜ).

22. Lepingu p 2.2 kohaselt maksab kostja lepingu rikkumisel hagejale leppetrahvi 100 000

eurot iga rikkumise kohta, kui kostja ei kõrvalda rikkumist talle selleks hageja poolt antud

täiendava tähtaja jooksul. Lepingu p 1.4 kohaselt tagab kostja, et Tere ja MET teevad kõik

toimingud, mis on vajalikud varade müügiks ja hagejale üleandmiseks, s.h sõlmivad

selleks vajalikud müügilepingud 5 tööpäeva jooksul arvates päevast, mil kostja või temaga

samasse kontserni kuuluv isik on kas (i) omandanud otsese või kaudse enamusosaluse

Teres või (ii) Tere tervikvarad, sh Tere osalused, nõuded ja 100% MET aktsiakapitalist ja

(iii) on täidetud punktis 1.5 sätestatud tingimus. Lepingu p 1.5 järgi võib kumbki pool

nõuda, et enne punktis 1.3 sätestatud tehingu tegemist annab maksunõustaja hinnangu

vastava tehingu maksutagajärgede kohta Terele. Sellisel juhul määravad pooled ühise

maksueksperdi punktis 1.3 sätestatud vara üleandmiseks parima struktuuri

väljatöötamiseks. Pooled teevad heas usus koostööd, et teha vastavad tehingud

võimalikult kulu- ja maksuefektiivsel moel mõlema poole jaoks.

23. Lepingu p 1.6 kohaselt lähtutakse varade müümisel eelduslikest ostuhindadest 1 euro ning

pooled on varade müügi tingimused ning nimetatud ostuhinnad leppinud kokku lähtuvalt

eeldusest, et varade müük nimetatud tingimustel ei tohi müüjate ja Tere jaoks tuua kaasa

täiendavaid maksukohustusi või riske ega tekitada täiendavaid finantskohustusi.

24. Hageja nõuab leppetrahvi p 1.4 rikkumise eest kogusummas 1 200 000 eurot seoses

hagejale 12 varaeseme (so Kiosk24 OÜ osa; Köök24 OÜ osa; Rellim Invest OÜ osa;

Devarin OÜ osa; nõuded Car Rent Group OÜ; Alti Air OÜ; Kiosk24 OÜ; OÜ Berry

Farming; I.S; ME3 Motosport.com SIA; Köök24 OÜ (2) vastu) tähtaegselt üle andmata

jätmisega.

25. Pooled vaidlevad, kas kostja p-st 1.4 tulenenud kohustus on muutunud sissenõutavaks.

Tulenevalt lepingu p 1.4 on selleks esimene eeldus, et kostja või temaga samasse

kontserni kuuluv isik on kas omandanud otsese või kaudse enamusosaluse Teres või Tere

tervikvarad. Tallinna Ringkonnakohus asus käesolevas asjas tehtud 30.04.2021 otsuses

seisukohale, et nimetatud tingimus tuleb TsÜS § 104 lg 1 järgi lugeda saabunuks. Teiseks

eelduseks on tulenevalt p 1.5 poole nõudmisel maksunõustaja poolt hinnangu andmine p

1.3 sätestatud tehingu maksutagajärgede kohta Terele. Kohus tuvastas, et poolte tellimusel

valmis 04.07.2017 Ernst & Young Baltic AS analüüs võimalikest maksuriskidest.

26. Kolmandaks eelduseks oli p 1.6 järgi, et varade müük ei too müüjate ega Tere jaoks kaasa

täiendavaid maksukohustusi või riske ega tekita täiendavaid finantskohustusi. Punkt 1.6

kohaldub selle sõnastuse kohaselt kõigile lepinguga hõlmatud varaesemetele. Et pooled

tingimuse sisu ühiselt selliselt ka mõistsid, kinnitab asjaolu, et pooled tellisid

maksuasjatundja analüüsi kõigi varaesemete osas. Seetõttu ei võimalda asjaolu, et p-s 1.5

on viidatud üksnes p 1.3-järgsetele tehingutele, asuda seisukohale, et maksuriskide

puudumine oli täitmisnõude tekkimise eelduseks üksnes seoses p-s 1.3 nimetatud

varaesemetega.

27. Analüüsis asus Ernst & Young Baltic AS kokkuvõtlikult seisukohale, et müümisel

hinnaga 1 euro lasub müüjal ajalooline maksurisk, kuna MTA võib võtta seisukoha, et

varade soetamine ei vastanud juba algselt ettevõtlustulu saamise eesmärgile ja on seega

käsitletav ettevõtlusega mitteseotud kuluna või ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena

või kingitusena. Selleks, et müüjal ei tekiks varade võõrandamisega seoses

tulumaksuriski, peab müüjal olema MTA nõudmisel põhjendatud selgitus ja tõendid

tehingute jada ärilise otstarbekuse kohta, majanduslik põhjendatus peab olema just Tere,

mitte selle aktsionäride või selle äriühingu aktsiate omandaja või temaga seotud isikute

jaoks. Samuti on müüjal tõendamiskohustus, et varad võõrandati parimatel võimalikel

tingimustel (st. turuhinnas). Analüüsis on leitud, et maksurisk puudub ainult Devarin OÜ

ja selle osanikust Rellim Invest osa osas, kuid seda üksnes põhjusel, et Rellim Invest oli

31.03.2017 registrist kustutatud, mistõttu osasid ei saa müüa.

28. Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega, et asjassepuutuv ei ole analüüsis tuvastatud nn

ajalooline maksurisk, kuna tegemist ei olnud täiendava riskiga vara võõrandamisel, vaid

tekkis juba vara soetamisel. Analüüsi kohaselt tekib risk seoses vara võõrandamisega

üksnes 1-eurose hinnaga, so müügilepingute sõlmimisel kavandatud tingimustel.

Nähtuvalt analüüsist (lk 6-7) on maksurisk mh tuvastatud seoses OÜ Tondi Tennisekeskus

osaga ning Berry Farming OÜ, I.S, ME3 Motosport.com SIA, Köök24 OÜ ettemaksu ja

Fedata Invest OÜ nõuetega. OÜ Tondi Tennisekeskus osas on märgitud müüjal

ettevõtlusega mitteseotud kulu risk ning vastavalt ettemaksu varjamise laenusuhte taha või

ettevõtlusega mitteseotud väljamakse risk. Hageja väljatoodu, et AS Maag Grupp on enda

2017. aasta majandusaasta aruandes hinnanud Kiosk24 OÜ ja Köök24 OÜ osaluse

väärtuseks ühe euro, ei ole piisav asumaks seisukohale, et analüüsi järeldused

maksuriskide olemasolu kohta oleksid ebaõiged. Kohus nõustus ka kostjaga, et pooled,

tellides ühiselt asjatundja arvamuse kõigi varaesemete võõrandamisega seoses tekkivate

maksuriskide kohta, on avaldanud tahet, et maksuriskide olemasolu hinnataks vastava

arvamuse alusel.

29. Hageja nõudis kostjalt 24.08.2017 kirjaga (dtl 1020-1021, lisa dtl 64-65) lepingus

nimetatud osaluste ja nõuete võõrandamist hagejale lähtudes lepingu p 1.6 sätestatud

hindadest, märkides, et kui kostja oma kohustusi hiljemalt 28.08.2017 ei täida, siis nõuab

hageja leppetrahvi 100 000 eurot iga 28. augustiks 2017 üle kandmata osaluse ja nõude

eest. 14.09.2017 nõudekirjaga esitas hageja leppetrahvi nõude. Kohus leidis, et 24.08.2017

ega 14.09.2017 seisuga ei olnud kostja kohustus lepingu p 1.4 tuleneva kohustuse

täitmiseks, so müügilepingute sõlmimise tagamiseks lepingus sätestatud tingimustel,

muutunud sissenõutavaks, sest täidetud ei olnud p 1.6-järgne eeldus maksuriskide

puudumise kohta. Maksuriskide puudumise eeldus ei olnud kohtu hinnangul mh täidetud

ka Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osade puhul, sest risk puudub analüüsi kohaselt

olukorras, kus osalusi ei müüda. Müümist 1-eurose hinnaga ei soovitatud analüüsis ühegi

varaeseme puhul maksuriski tõttu, ka Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osad tulnuks

lepingu järgi võõrandada hinnaga 1 euro. Kas maksurisk mõne varaeseme suhtes on

hilisemalt ära langenud, mh seoses aegumisega, ei ole 14.09.2017 esitatud leppetrahvide

nõude kontekstis asjassepuutuv. Lepingu p 1.4 puudutab üksnes kohustust tagada vara

üleandmine müügilepingute sõlmimise teel lepingus sätestatud tingimustel. Vastavat

hageja ka oma 24.08.2017 pöördumises nõudis. Seetõttu ei oma seoses p-ga 1.4 tähendust,

kas analüüsi kohaselt võinuks varad maksuriskide vältimiseks võõrandada muul viisil, nt

jagunemise teel. Kohus jättis rahuldamata hageja nõuded leppetrahvide väljamõistmiseks

kogusummas 1 200 000 eurot seoses lepingu p 1.4 rikkumisega.

30. Lepingu p 1.8 kohaselt tagab müüja, et Tere ega MET ei võõranda ega koorma varasid ega

punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud ühingute varasid ja ei nõua sisse punktis 1.3 sätestatud

nõudeid, ning annab varad üle vabana mistahes kolmandate isikute õigustest ja

koormatistest. Kohus tuvastas, et 12.10.2017 võõrandas Tere OÜ Tondi Tennisekeskus

osa U.S. Invest Aktsiaseltsile (leping dtl 895-897). Kohus ei nõustunud kostjaga, et

12.10.2017 seisuga oli kostja lepingu p 1.8 tulenenud kohustus ära langenud, sest varade

üleandmise eeldused ei olnud seoses maksuriski tuvastamisega täidetud. Lepingu p 1.5

nägi ette, et pooled määravad ühise maksueksperdi vara üleandmiseks parima struktuuri

väljatöötamiseks ning teevad heas usus koostööd, et teha tehingud võimalikult kulu- ja

maksuefektiivsel moel mõlema poole jaoks. Täiendavalt on pooled lepingu p 3.1 kokku

leppinud, et pooled teevad kõik endast mõistlikult oleneva, et teha kõik käesolevas

lepingus sätestatud tehingud 12 kuu jooksul alates Tere või selle tervikvarade üle kontrolli

omandamisest, leping lõpeb kõigi sellest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmisega.

Pooled on seega kokku leppinud, et olukorras, kus müügilepinguid kavandatud

tingimustel maksuriski tõttu sõlmida ei saa, teevad nad koostööd, et töötada välja muu viis

vara üleandmiseks maksuefektiivsel moel. Nähtuvalt 28.09.2017 vastusest nõudekirjale on

kostja ka lepingut selliselt mõistnud, kostja vastas 28.09.2017 hagejale, et on jätkuvalt

valmis tegema heas usus koostööd, et leida võimalus struktureerida äriühingute osaluste ja

nõuete võõrandamise tehing ja teha nimetatud tehing tingimustel, millega ei kaasne

kostjale täiendavaid maksukohustusi või riske ega tekita kostjale täiendavaid

finantskohustusi. Vastuoluliselt võõrandas Tere aga juba 12.10.2017 OÜ Tondi

Tennisekeskus osa kolmandale isikule. Kohus leidis, et olukorras, kus pooltel oli jätkuvalt

kohustus teha koostööd eesmärgiga anda hagejale üle lepingus kokku lepitud vara, ei

saanud p 1.8-järgne kohustus olla ära langenud. Kohus leidis, et kostja on rikkunud seoses

OÜ Tondi Tennisekeskus osa võõrandamisega lepingu p 1.8 ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja leppetrahvi 100 000 eurot.

31. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, mis seisneb vara väärtuses, mille omandit hageja

ei saanud. Esialgses hagis nõudis hageja kostja kohustamist 13 varaeseme hagejale

üleandmise tagamiseks. Menetluse kestel sõlmitud kokkuleppe alusel anti hagejale üle

neist 10. Pooled ei vaidle, et kolme osaühingu osa omandamist hageja poolt ei ole kostjal

enam võimalik tagada, sest Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ on registrist kustutatud ning

OÜ Tondi Tennisekeskus osa on võõrandatud kolmandale isikule. Ka seoses Rellim Invest

OÜ ja Devarin OÜ osadega heidab hageja kostjale sisuliselt ette, et kostja ei taganud vara

säilimist. Esitatu kohaselt kustutati Rellim Invest OÜ registrist 31.03.2017 seoses

majandusaasta aruannete esitamata jätmisega. Rellim Invest OÜ ainuosanik oli Tere

tütarühing MET. Rellim Invest OÜ omakorda oli Devarin OÜ ainuosanik. Devarin OÜ

kustutati registrist 17.03.2021 Harju Maakohtu 04.12.2020 tsiviilasjas 2-20-16335 tehtud

kohtumääruse alusel, millega lõpetati Devarin OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

32. Kohus nõustus kostjaga, et kostjale ei ole etteheidetavad asjaolud, mis leidsid aset enne

Tere aktsiate omandamist Maagi poolt, so enne 14.07.2017. Esitatu kohaselt kuulusid kõik

Tere aktsiad enne seda Elveda OÜ-le, mille osa omandas kostja alles 06.09.2017. Et Maag

omandas 2017.a. märtsis kõik nõuded Elveda OÜ pankrotimenetluses, ei tähenda, et

Rellim Invest OÜ registrist kustutamine 31.03.2017 oleks etteheidetav kostjale. Nähtuvalt

esitatud väljavõttelt ei olnud Rellim Invest OÜ aastaid majandusaasta aruandeid esitanud,

viimasena on esitatud 2012.a. majandusaasta aruanne, mis ei ole samuti etteheidetav

kostjale. Kohus leidis ka, et Devarin OÜ kustutamine registrist 17.03.2021 seoses selle

pankrotimenetluse raugemisega ei ole etteheidetav kostjale. Kohustus teha heas usus

koostööd vara üleandmiseks ei ole sisustatav kohustusena kõigi Devarin OÜ kohustuste

ülevõtmiseks selle pankrotistumise vältimiseks. Kohus asus seisukohale, et kostja ei ole

rikkunud oma lepingust tulenenud kohustusi seoses Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ

osadega.

33. Hageja ei ole tõendanud, et seoses Rellim Invest OÜ, Devarin OÜ või OÜ Tondi

Tennisekeskus osa omandamise võimaluse kaotamisega oleks talle tekkinud kahju.

Ekspert Artur Suits leidis, et 25.07.2017 seisuga OÜ Tondi Tennisekeskuse 4,95%

osalusel turuväärtus puudus, Rellim Invest OÜ 100% omakapitalil turuväärtus puudus.

Seoses avalikult kättesaadavate andmete piirangutega ei olnud eksperdil võimalik hinnata,

milline oleks olnud Devarin OÜ 100% omakapitali turuväärtus 25.07.2017 seisuga

(eksperdiarvamus dtl 1839-1864). Ekspert Alar Voitka leidis, et väärtuspäeva (so

25.07.2017) seisuga oli OÜ Tondi Tennisekeskus 4,95% suuruse osaluse väärtus null,

Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osad olid väärtusetud.

Apellatsioonkaebus

34. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse

tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja 26.02.2025 vastuväite, jättis

hageja nõuded läbi vaatamata, jättis hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud hageja

kanda. Hageja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi tervikuna rahuldada ja

mõista kostjalt välja leppetrahv 1 300 000 eurot, kahjuhüvitis 3 792 462,26 eurot ja viivis

nendelt nõuetelt alates hagi esitamist kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulud jätta

kostja kanda.

35. Lepingu p 1.6 ei ole eeltingimus kostja kohustuse sissenõutavaks muutumisele, vaid

kohustab pooli leidma varade omandiõiguse üleminekule maksuefektiivse viisi. Lisaks on

lepingu p 1.6 tingimus täidetud. Ernst & Young Baltic AS on esile toonud, et müüjal lasub

ajalooline maksurisk, kuna MTA võib võtta seisukoha, et varade soetamine ei vastanud

juba algselt ettevõtlustulu saamise eesmärgile ja on seega käsitletav ettevõtlusega

mitteseotud kuluna või ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena. Seega on tegemist

ajaloolise maksuriskiga, mis ei sõltu lepingu täitmisest. Tegemist ei ole varade

võõrandamisega, vaid varade soetamisega seotud riskiga. Sealjuures ei ole osade

varaesemete suhtes seda riski üldse tuvastatud. Analüüsi kohaselt maksurisk puudub, kui

Tere annab varad üle jagunemise teel. Seda, et tegelikult täiendavat maksuriski ei olnud ka

varade müügil ühe euroga iga varaeseme kohta, kinnitab asjaolu, et kostja on pärast neli

aastat kestnud menetlust osad varad hagejale üle andnud. Seega muutus hageja õigus

nõuda varade üleandmist sissenõutavaks hiljemalt 25.07.2017.

36. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja ei vastuta Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ

osade säilimise eest. Lepingu p-s 1.4 kohustus kostja tagama, et Tere ja MET teevad kõik

toimingud, mis on vajalikud nende osade hagejale üleandmiseks. Need kohustused

hõlmasid kõigi selliste vajalike toimingute ja tehingute tegemist kostja poolt, mis tagaksid

vastavate osade säilimise selle hetkeni, mil muutub sissenõutavaks nende üleandmise

kohustus. Maakohus jättis alusetult rahuldamata leppetrahvinõude Rellim Invest OÜ ja

Devarin OÜ osa säilimise tagamise kohustuse rikkumise eest kogusummas 200 000 eurot.

37. Kohtu järeldus, et ekspertide arvamustega on tõendatud üleandmisele kuulunud osade

väärtusetus, on ekslik. Maakohus ei ole arvestanud hageja seisukohtadega seoses

ekspertiisidega. Ekspertarvamused on puudulikud. Kohus on jätnud muud tõendid

sisuliselt hindamata.

38. Maakohus on alusetult jätnud hageja hüvitamisnõuded osaliselt läbi vaatamata, leides

ekslikult, et hageja on lubamatult muutnud hagi. Kuna kostja asus hagis esitatud nõuet

menetluse ajal täitma ja andis enamuse varaesemeid menetluse ajal üle, langes ära alus

jätkata nimetatud varaesemete väljanõudmise nõudega. Seetõttu asendas hageja

varaesemete väljaandmise nõude nende väärtuse hüvitamise nõudega (s.o. üleandmata

osade väärtuse ja üleantud varaesemete väärtuse vähenemise suuruses). TsMS § 376 lg 4 p

3 kohaselt ei ole taolistel asjaoludel tegemist hagi muutmisega.

39. Kuna hageja hagi tuleb tervikuna läbi vaadata ja rahuldada, tuleb seetõttu ka kõik

menetluskulud jätta kostja kanda. Sõltumata eeltoodust ei ole menetluskulude jaotamisel

arvesse võetud, et kostja täitis hageja primaarnõude 10 varaeseme osas.

Vastus apellatsioonkaebusele

40. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

41. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse osas ja

teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657

lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

42. Maakohus lahendas 17.03.2025 otsusega hageja nõuded leppetrahvide väljamõistmiseks

summas 1 300 000 eurot (OÜ Tondi Tennisekeskus osas summas 100 000 eurot seoses

lepingu p 1.8 rikkumisega ning ülejäänud varaesemete osas kokku summas 1 200 000

eurot seoses lepingu p 1.4 rikkumisega). Samuti lahendas maakohus vaidlusaluse otsusega

3 463 659,73 euro väljamõistmise nõude, mis oli esitatud kahju hüvitamise nõudena

kohustuse täitmise asemel.

43. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui ei menetlenud hageja

esitatud uusi nõudeid käesolevas tsiviilasjas. 10.01.2023 esitatud viivisenõuded ning

07.07.2024 esitatud leppetrahvinõuded on uued nõuded. Ka osas, milles hageja nõudis

22.06.2022 ja 10.01.2023 menetlusdokumentides kahju hüvitamist seoses üleantud

varaesemete väärtuse kaotusega või vähenemisega, on tegemist uue nõudega. Varasemalt

nõudis hageja kahjuhüvitist varaesemete üleandmise asemel, 22.06.2022 ja 10.01.2023

menetlusdokumendis nõudis hageja üleantud varaesemete osas hüvitist varaesemete

väärtuse kaotuse või vähenemise eest, s.o lisaks üleantud varaesemetele. Tegemist ei ole

TsMS § 376 lg 4 sätestatud olukorraga. Maakohtul ei olnud kohustust neid nõudeid

menetleda käesoleva tsiviilasja raames.

44. Hageja on ka apellatsioonkaebuses nõudnud kahjuhüvitise väljamõistmist üleantud

varaesemete väärtuse kaotuse ja vähenemise eest ning viivist leppetrahvilt ja

kahjuhüvitiselt. Samuti on hageja avaldanud, et maakohus jättis muuhulgas alusetult

rahuldamata leppetrahvinõude kokku 200 000 eurot Rellim Invest OÜ osa ja Devarin OÜ

osa säilimise tagamise kohustuse rikkumise eest. Kolleegium selgitab, et ka

ringkonnakohus ei menetle hageja esitatud uusi nõuded.

45. Ringkonnakohus vaatab läbi maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi

rahuldamata, s.o leppetrahvi nõue kogusummas 1 200 000 eurot seoses lepingu p 1.4

rikkumisega, ja nõue summas 3 463 659,73 eurot, mis on esitatud kahju hüvitamise

nõudena kohustuse täitmise asemel. Osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja leppetrahvi 100 000 eurot seoses lepingu p 1.8 rikkumisega, ringkonnakohus

maakohtu otsust ei kontrolli, kuna selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.

46. Pooltel on vaidlus selle üle, kas lepingu p 1.6 on eeltingimuseks kostja kohustuse

sissenõutavaks muutumisele, ning kui on, kas see tingimus on täidetud. Lepingu p 1.6

kohaselt lähtutakse varade müümisel eelduslikest ostuhindadest 1 eurot ning pooled on

varade müügi tingimused ning nimetatud ostuhinnad leppinud kokku lähtuvalt eeldusest,

et varade müük nimetatud tingimustel ei tohi müüjate ja Tere jaoks tuua kaasa täiendavaid

maksukohustusi või riske ega tekitada täiendavaid finantskohustusi.

47. Ringkonnakohtu hinnangul on p 1.6 eelduseks kostja kohustuse sissenõutavaks

muutumisele, kuna lepingu kohaselt oli varade võõrandamise tingimuseks, et sellega ei

kaasne müüjate ja Tere jaoks täiendavaid maksukohustusi või riske ega täiendavaid

finantskohustusi. Sealjuures kohaldub lepingu p 1.6 selle sõnastuse kohaselt kõikidele

varaesemetele, sõltumata sellest, et p 1.5 viitab maksunõustaja hinnangu tellimisele

üksnes nõuete võõrandamise osas. Seda kinnitab ka asjaolu, et hageja ja kostja tellisid

ühiselt Ernst & Young Baltic AS-ilt hinnangu kõikide varaesemete osas.

Lepingu p 1.5 viimase lause kohaselt teevad pooled heas usus koostööd, et teha tehingud

võimalikult kulu- ja maksuefektiivsel moel mõlema poole jaoks. Lisaks on pooled lepingu

p 3.1 kokku leppinud, et pooled teevad kõik endast mõistlikult oleneva, et teha kõik

käesolevas lepingus sätestatud tehingud 12 kuu jooksul alates Tere või selle tervikvarade

üle kontrolli omandamisest.

48. Ernst & Young Baltic AS 04.07.2017 hinnangu kohaselt lasub müüjal müügil hinnaga 1

eurot ajalooline maksurisk, kuna MTA võib võtta seisukoha, et varade soetamine ei

vastanud juba algselt ettevõtlustulu saamise eesmärgile ja on seega käsitletav

ettevõtlusega mitteseotud kuluna või ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena või

kingitusena. Hinnangu kohaselt puudub maksurisk Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ

osadega seonduvalt, kuna osasid ei ole võimalik müüa (Rellim Invest OÜ kustutati

31.03.2017 äriregistrist. Devarin OÜ osanikuks on Rellim Invest OÜ). Ebaõige on hageja

seisukoht, et maksunõustaja ei tuvastanud maksuriski ka mõne teise varaeseme puhul.

Kõikide teiste varasemete müümisel hinnaga 1 eurot tuvastas maksunõustaja maksuriski,

kuid osade varaesemete puhul ei märkinud maksunõustaja maksuriski konkreetset suurust

andmete puudumise tõttu. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maksunõustaja poolt

tuvastatud maksuriski ei saa käsitleda täiendava maksuriskina. Kuna maksurisk tekib

varaesemete müümisel hinnaga 1 eurot, siis on tegemist täiendava maksuriskiga lepingu p

1.6 tähenduses. Hinnangu kohaselt puuduvad maksuriskid varade võõrandamisel

turuhinnaga ning varade üleandmisel jagunemise käigus.

49. Hageja nõudis kostjalt 24.08.2017 kirjaga vaidlusaluste osade ja nõuete võõrandamist

lähtudes lepingu p-s 1.6 sätestatud hindadest ning hoiatades, et kui kohustused ei ole

täidetud hiljemalt 28.08.2017, siis nõuab hageja leppetrahvi 100 000 eurot iga üleandmata

osa ning nõude eest. Hageja esitas 14.09.2017 kostjale leppetrahvinõude, samuti nõudis

hageja kostjalt põhikohustuse täitmist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

24.08.2017 ja 14.09.2017 seisuga ei olnud kostja kohustus lepingu p 1.4 tuleneva

kohustuse täitmiseks, so müügilepingute sõlmimise tagamiseks hinnaga 1 eurot, muutunud

sissenõutavaks, sest täidetud ei olnud p 1.6 järgne eeldus maksuriskide puudumise kohta.

Siinjuures ei võta ringkonnakohus seisukohta OÜ Tondi Tennisekeskus osaga seonduvalt,

kuna kohus ei menetle selles tsiviilasjas hageja leppetrahvinõuet, mis puudutab OÜ Tondi

Tennisekeskus osa tähtaegselt üleandmata jätmist (lepingu p 1.4 rikkumine). Mis

puudutab Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osasid, siis maksunõustaja on maksuriskide

puudumist põhjendanud üksnes asjaoluga, et neid ei ole võimalik müüa. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et kostja ei vastuta Rellim Invest OÜ ja Devarin OÜ osade

üleandmise võimatuse eest. Rellim Invest OÜ kustutati majandusaasta aruannete esitamata

jätmise tõttu äriregistrist 31.03.2017. Rellim Invest OÜ ainuosanik oli MET, kelle

ainuaktsionär on Tere. AS Maag Grupp omandas Tere aktsiad 14.07.2017. Seega kustutati

Rellim Invest OÜ ajal, mil ta ei olnud AS Maag Grupp kontrolli all, mistõttu on Rellim

Invest OÜ osa üleandmise võimatus vabandatav (VÕS § 103 lg 1). Ka Devarin OÜ osa

üleandmise võimatus on vabandatav, kuna Rellim Invest OÜ oli Devarin OÜ ainuosanik,

mistõttu kaasnes Rellim Invest OÜ kustutamisega ka Devarin OÜ osa üleandmise

võimatus.

50. Maakohus leidis põhjendatult, et kas maksurisk on mõne varaeseme suhtes hiljem ära

langenud, mh seoses aegumisega, ei ole 14.09.2017 esitatud leppetrahvide nõude

kontekstis asjassepuutuv. Õige on ka maakohtu seisukoht, et lepingu p 1.4 puudutab

üksnes kohustust tagada vara üleandmine müügilepingute sõlmimise teel lepingus

sätestatud tingimustel, mida hageja oma 24.08.2017 pöördumises nõudis. Seetõttu ei oma

seoses p-ga 1.4 tähendust, kas analüüsi kohaselt võinuks varad maksuriskide vältimiseks

võõrandada muul viisil, nt jagunemise teel. Ka asjaolu, et 2022.a mais sõlmiti lepingud 10

varaeseme hagejale üleandmiseks, ei tõenda, et maksurisk puudus 2017.a juulis-

septembris. Kostja on lepingute sõlmimisele eelnevalt märkinud, et ta on nõus

varaesemete üleandmise tagama vabatahtlikult, tunnistamata täitmiskohustuse tekkimist

(dtl 1566). Ülaltoodule tuginedes jättis maakohus õigesti rahuldamata hageja nõude

leppetrahvide väljamõistmiseks kogusummas 1 200 000 eurot seoses lepingu p 1.4

rikkumisega.

51. Hageja nõudis alternatiivnõudena varaesemete üleandmise tagamise asemel kahju

hüvitamist summas 3 463 659,73 eurot. Vaidlus puudub, et 10 varaeset anti hagejale

menetluse jooksul üle, ning et Rellim Invest OÜ osa, Devarin OÜ osa ning OÜ Tondi

Tennisekeskus osa üleandmine ei ole võimalik. Maakohus võttis 06.12.2022 määrusega

vastu hageja loobumise vara üleandmise nõuete osas.

52. Hageja peab Rellim Invest OÜ osa väärtuseks 95 867 eurot, Devarin OÜ osa väärtuseks

331 346 eurot ning OÜ Tondi Tennisekeskus osa, mis moodustas 4,95 % osakapitalist,

väärtuseks 234 139,75 eurot.

53. Maakohus asus seisukohale, et kostja rikkus OÜ Tondi Tennisekeskus osa

võõrandamisega lepingu p-i 1.8, mille kohaselt kostja tagab, et Tere ega MET ei võõranda

ega koorma varasid. Maakohtu otsust ei ole selles osas vaidlustatud. Mis puudutab Rellim

Invest OÜ osa ja Devarin OÜ osa, siis selles osas ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et

nende üleandmata jätmise eest kostja ei vastuta. Sõltumata eeltoodust ei ole kahju suurus

tõendatud.

54. Maakohus määras osade turuväärtuse 25.07.2017 seisuga kindlakstegemiseks ekspertiisi.

Ekspert Alar Voitka eksperthinnangu kohaselt oli Rellim Invest OÜ 25.07.2017 seisuga

kustutatud ning hinnatavat osalust enam ei eksisteerinud. Isegi kui ettevõte õnnestuks

registrisse ennistada, oleks ettevõtte 100 % osalus 25.07.2017 seisuga väärtusetu. Devarin

OÜ varade likvideerimisväärtus ei kata ligilähedaseltki ettevõtte kohustusi, mistõttu on

hinnatav osalus 25.07.2017 seisuga väärtusetu. OÜ Tondi Tennisekeskus omakapitali

väärtus on negatiivne ning 4,95 % suuruse osaluse väärtus 25.07.2017 seisuga null.

Ekspert Artur Suits märkis oma eksperthinnangus, et võttes arvesse avalikult

kättesaadavate andmete piiranguid ning asjaolu, et Rellim Invest OÜ-d ei eksisteerinud

25.07.2017 seisuga, siis puudub Rellin Invest OÜ osal turuväärtus 25.07.2017 seisuga.

Devarin OÜ osas märkis ekspert, et võttes arvesse avalikult kättesaadavate andmete

piiranguid ei ole tal võimalik hinnata, milline oleks olnud Devarin OÜ osa turuväärtus

25.07.2017 seisuga. OÜ Tondi Tennisekeskus osal 25.07.2017 seisuga eksperthinnangu

kohaselt turuväärtus puudus, kuna ettevõtte laenukoormus on väga suur. Lisaks tuleb

arvestada, et 4,95 % osaluse puhul ei kaasne osanikule õigusi otsuste tegemiseks ning

ettevõte ei ole ajalooliselt välja maksnud dividende.

55. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja esitatud etteheited eksperthinnangute kohta ei

lükka ümber eksperthinnangutest tulenevat lõppjäreldust, et vaidlusalused kolm osalust

olid 25.07.2017 seisuga väärtusetud.

56. Hageja on toonud esile, et OÜ Tondi Tennisekeskus osadega on tehtud tehinguid ning OÜ

Tondi Tennisekeskus juriidilistest isikutest osanikud on oma majandusaasta aruannetes

kajastanud osalusi positiivses väärtuses. Kolleegium on seisukohal, et üksikutest

tehingutest OÜ Tondi Tennisekeskus osadega ei saa teha tõsikindlat järeldust vaidlusaluse

osa turuväärtuse kohta 25.07.2017 seisuga. Mis puudutab Tere ja U.S Invest AS-i lepingut

osa müügi kohta, siis lepingust nähtuvalt hõlmas osa müük ka muid kokkuleppeid

(nõuetest loobumine, reklaamlepingu lõpetamine, reklaamlepingu lõpetamisega seotud

tasude maksmine). Sellest ei saa järeldada müügihinda, mida kolmas isik oleks OÜ Tondi

Tennisekeskus osa eest maksnud. Asjaolu, et OÜ Tondi Tennisekeskus juriidilistest

isikutest osanikud on kajastanud osalust oma bilansis positiivses väärtuses, ei lükka ümber

ekspertide sisulisi analüüse OÜ Tondi Tennisekeskus osa väärtuse kohta 25.07.2017

seisuga.

57. Hageja on Rellim Invest OÜ osas avaldanud, et Tere oli aastatel 2013-2014 teinud Rellim

Invest OÜ-le ettemakseid kokku summas 2 077 700 eurot logistikaprogrammi arenduse

eest. Kolleegiumi hinnangul on hageja väitest ebaselge, kuidas need ettemaksed mõjutasid

Rellim Invest OÜ osaluse väärtust 2017.a.

58. Hageja on Devarin OÜ osas toonud esile, et ekspert A. Voitka on ebaõigesti hinnanud

Devarin OÜ-le kuulunud osalust Vivoxid OY-s. Kolleegiumi hinnangul ei lükka hageja

sellekohased väited ümber eksperdi lõppjäreldust Devarin OÜ osa väärtuse kohta.

Sealhulgas nähtub Harju Maakohtu 04.12.2020 määrusest tsiviilasjas 2-20-16335, millega

lõpetati Devarin OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, et

ajutine pankrotihaldur on selgitanud, et Vivoxid OY müüs 06.07.2012.a enda äritegevuse

ja osanikud otsustasid äriühingu lõpetada likvideerimismenetluse teel. Likvideerija

andmetel Devarin OÜ omandatud väärtpaberite eest raha ei saa. Kohustusi on ajutine

haldur tuvastanud 1 177 705,06 euro ulatuses.

59. Ülaltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et kahju hüvitamise nõue seoses Rellim

Invest OÜ, Devarin OÜ ja OÜ Tondi Tennisekeskus osade üleandmise tagamata jätmisega

on alusetu. Kuigi maakohus märkis 02.05.2023 määruses, et jätkab kahjuhüvitise nõude

menetlemist Rellim Invest OÜ, Devarin OÜ ja OÜ Tondi Tennisekeskus osadega

seonduvalt, nähtub maakohtu 17.03.2025 otsuse resolutsioonist, et kohus tegi otsuse kogu

algselt alternatiivselt esitatud kahjuhüvitise nõude osas. Kohus jättis kahjuhüvitise nõude

rahuldamata kogu nõude, s.o 3 463 659,73 eurot, ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul

jättis maakohus õigesti kahju hüvitise nõude, mis oli esitatud kohustuse täitmise asemel,

kogu ulatuses rahuldamata. Hoolimata 10 varaeseme üleandmisest, ei loobunud hageja

kahju hüvitise nõudest, mis oli esitatud kohustuse täitmise asemel. Kuna 10 varaeset anti

üle, siis ainuüksi seetõttu oli põhjendatud jätta hageja kahju hüvitise nõue ka nende osas

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

60. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu otsus ebaõige menetluskulude jaotuse osas.

Maakohus on jätnud arvesse võtmata, et hageja loobus osaliselt hagist seoses asjaoluga, et

hagejale anti üle 10 varaeset. Hoolimata sellest, et tõendatud ei ole selles osas hageja

nõude sissenõutavaks muutumine 25.07.2017 seisuga, on kostja nimetatud osas hageja

nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, mistõttu tuleb seda arvestada ka menetluskulude

jaotamisel (TsMS § 168 lg 5). Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et selles osas jäi

alternatiivselt esitatud kahjuhüvitise nõue rahuldamata ainuüksi varaesemete üleandmise

tõttu, ning hagi rahuldamise ulatust muus osas, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta

käesolevale apellatsioonimenetlusele eelnenud menetluskulud 40 % ulatuses hageja kanda

ning 60 % ulatuses kostja kanda. Arvestades, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele

üksnes menetluskulude jaotuse osas, siis tuleb käesoleva apellatsioonimenetluse

menetluskulud jätta 95 % ulatuses hageja kanda ja 5 % ulatuses kostja kanda.

61. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)