3-26-1027/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Kohtunik

Tallinna Halduskohus

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1027

Haldusasi

Menetlusosalised

ja nende esindajad

Ringvald OÜ kaebus Keskkonnaameti 18.03.2026 kirjale nr

6-2/26/2402-6

Kaebaja – Ringvald OÜ, esindaja Riho Kalve

Eeldatav vastustaja – Keskkonnaamet

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Ringvald OÜ kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta Ringvald OÜ esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata Ringvald OÜ taotlus haldusasjad nr

3-26-1027 ja 3-25-4583 liitmiseks.

Edasikaebamise kord

Määruse punktidele 1 ja 2 võib esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates

määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Ringvald OÜ-le kuulub kinnistu asukohaga Kiviranna tee 1b//Mäepere tn 12, Tallinn

(registriosa nr 3688301, pindala 17 181 m2 , 100% maatulundusmaa).

2. Ringvald OÜ esitas 05.02.2026 Keskkonnaametile arvamuse avaldamiseks Kiviranna tee

1b//Mäepere tn 12, Tallinn, detailplaneeringu algatamise taotluse ning samas palus

Keskkonnaameti seisukohta võimalikust ehituskeeluvööndi olemasolust ja selle vähendamisest

Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 kinnistul vastavalt eskiisile.

3. Keskkonnaamet vastas 18.03.2026 kirjaga nr 6-2/26/2402-6 Ringvald OÜ pöördumisele.

4. Tallinna Halduskohutule saabus 06.04.2026 Ringvald OÜ kaebus järgmiste nõuetega: 1)

tuvastada avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavad faktilised asjaolud: 1.1. kuigi Tallinna

üldplaneeringus ei määratletud Läänemere ranna ja kalda ehituskeeluvööndi laiust, tugines Tallinna

üldplaneeringu planeerimislahendus Harju maavanema 19.04.1999 korraldusega 1682 kehtestatud

Harju maakonnaplaneeringu I etapil kuna Harju maakonna I etapis määratletud 50 meetri laiune

ehituskeeluvöönd tähistati Tallinna üldplaneeringus haljaskoridorina (Skeem nr 29), mis oli

ettenähtud rekreatsiooniks ja tuli hoida hoonestusvabana; 1.2. Tallinna Linnavolikogu 07.02.2013

otsusega nr 11 on sätestatud Kakumäe tee 238 kinnistule, mis Kakumäe tee 238 kinnistu jagamise

tulemusel kannab täna aadressi Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12, avalik-õiguslik kitsendus s.o.

165 meetri laiune ehituskeeluvöönd ja Tallinna Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega nr 40 on

Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 kinnistule sätestatud avalik-õigusliku kitsendusena 200 meetri

laiune ehituskeeluvöönd, pädevust ületades ning vastuolus PlanS v.r § 7 lg 4 2.lausega ja HMS §

60 lõigetega 1 ja 2, mille kohaselt kuulus planeeringutes avalik-õiguslik kitsendusena

kohaldamisele

Harju maavanema 19.04.1999 korraldusega 1682 kehtestatud Harju

maakonnaplaneeringu I etapis ettenähtud avalik-õiguslik kitsendus, mis nägi Kopli lahe ranna ja

kaldal avalik-õigusliku kitsendusena 50 meetri laiuse ehituskeeluvööndi, mis ei ulatu Kiviranna tee

1b // Mäepere tn 12 kinnistuni; 1.3 Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 kinnistu puistu hoonestatav

osa ei vasta MS § 3 lg 2 punktis 2 sätetatud kriteeriumitele, mistõttu ei ole Kiviranna tee 1b //

Mäepere tn 12 kõlvikuks 7822 m² maa-ala osas, millelt on 2016 häilraie käigus eemaldatud puud

koos juurtega, metsamaa ja et kinnistu hoonestamisel kuulub kohaldamisele erand s.o. olemasolev

ehitusjoon, mistõttu ei kohaldu kinnistu häilude hoonestamisele ehitusjoonest maismaa suunas LKS

38 lõike 3 kohane ehituskeeld; 2) teha kindlaks Keskkonnaameti 18.03.2026 kirja nr 6-2/26/2402-6

õigusvastasus; 3) kohustada Keskkonnaametit kaebaja 05.02.2025 esitatud taotluse uueks

läbivaatamiseks kohtu tuvastatud avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavate asjaolude alusel. Samas

esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse nõudega kohustada Keskkonnaametit 15 päeva jooksul

alates esialgse õiguskaitse kohaldamisest esitama kaebaja 05.02.2026 taotluse osas seisukoht kui

Kiviranna tee 1b// Mäepere tn 12 kinnistu osas kehtib avalik-õigusliku kitsendusena 165 meetri

laiune ehituskeeluvöönd ja kui Kopli lahe kaldal kohaldub avalik-õigusliku kitsendusena 50 meetri

laiune ehituskeeluvöönd.

Kaebaja taotles ka haldusasja liitmist haldusasjaga nr 3-25-4583.

Kohtu põhjendused

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus või kaebuse

rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2).

6. Kaebaja esitas 04.02.2026 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile taotluse Kiviranna tee 1b //

Mäepere tn 12 kinnistu detailplaneeringu algatamiseks (dtl 63-69). Detailplaneeringu eesmärgiks

on kinnistu sihtotstarbe muutmine maatulundus-, elamu- ja transpordimaaks ning kinnistule seitsme

kuni 2-korruselise pereelamu planeerimine pindalaga kuni 200 m2. Lisaks kahe juurdepääsutee

kavandamine, heakorrastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine (dtl 70).

7. Planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg 1 järgi algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse

üksus. Detailplaneering esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 127 lõikes 1 nimetatud

asutustele ning teavitatakse § 127 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest avaldada

detailplaneeringu kohta arvamust (PlanS § 133 lg 1). Nimetatud sätte seletuskiri täpsustab, et

planeeringute koostamise praktikas on kohati lähtutud põhimõttest, et kooskõlastus ei ole

planeeringu kehtestajale siduv, vaid pigem on tegemist mittesiduva nõuandega. Eelnevale viitas ka

Keskkonnaamet oma 18.03.2026 vastuses (dtl 133). Kohtule ei nähtu, et kohalik omavalitsus oleks

pöördunud Keskkonnaameti poole. Samuti ei nähtu, et kohalik omavalitsus oleks jätnud

detailplaneeringu algatamata (vt PlanS § 128 lg 4), millisel juhul saaks kaebaja vastavat otsust

vaidlustada.

8. Keskkonnaameti 18.03.2026 vastus nr 6-2/26/2402-6 kaebajale on menetlustoiming. HKMS § 45

lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta

esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või

lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi

rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Riigikohus on leidnud järgmist: „HMS

§ 16 koos HKMS § 45 lg-ga 3 on kantud eesmärgist mitte koormata haldusväliseid isikuid,

haldusorganeid ja kohtuid tagajärgedega, mis kaasneks mitme haldusorgani osalemisega ühes

haldusmenetluses juhul, kui omistada haldusorganite omavahelisele suhtlusele ja vaheotsustele

haldusväliste isikute jaoks õigusakti iseloom. Seepärast on kolleegium olnud järjekindlal

seisukohal, et ka siduvad kooskõlastused on menetlustoimingud (RKHKo 3-21-101/29, p 25; 3-20-

771/103, p 34; 3-16-1562/104, p 20; 3-3-1-37-15, p-d 11-12; m 3-3-1-67-01). Vastasel korral peaks

menetlusosalised vaidlustama igat kooskõlastust 30 päeva jooksul tühistamiskaebusega ning otsus

lõpliku haldusakti üle tuleks HMS § 60 tõttu teha sõltumata kooskõlastuse andmisel tehtud

vigadest. Isikud ei pruugi sellises menetluses tajuda vaheotsuste vaidlustamise vajadust ning nad

võivad seetõttu minetada võimaluse tõhusaks õiguskaitseks.“ (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

11.12.2025 otsus nr 3-22-1463, p 20). Arvestades, et Keskkonnaameti vastus ei riku iseseisvalt

praegusel ajal kaebaja subjektiivseid õigusi, puudub vajadus ka kohustada Keskkonnaametit

kaebaja taotlust uuesti läbivaatama.

9. Eelnevast nähtub üheselt, et kaebaja on kohtusse pöördunud ennetavalt. Nagu kohus eelnevalt

välja tõi, ei ole praegusel ajal teada, millise otsuse võtab vastu kohalik omavalitsus. Kaebajal on

olemas tõhusam õiguskaitsevahend, st võimalus vaidlustada detailplaneeringuga seotud haldusakti.

10. Kaebaja esitatud tuvastusnõue ei vasta HKMS § 37 lg 2 p 6 sätestatud tuvastamisnõudele muu

avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks. HKMS § 37 lg 2 p-st

6 koostoimes HKMS § 44 lg-ga 1 ei saa tuletada kaebeõigust avalik-õiguslikus suhtes olulise

juriidilise fakti tuvastamiseks n-ö igaks juhuks. Kohus leiab, et tegemist ei ole juriidilise fakti

tuvastamise nõudega, vaid kaebaja soovib sisuliselt, et kohus annaks tõlgenduse Kiviranna tee 1b //

Mäepere tn 12 kinnistu ehitusõiguse osas. Kohus ei anna abstraktselt ilma nö põhivaidluseta

tõlgendusi. Vastava asjaolu suhtes saaks kohus võtta seisukoha konkreetsele haldusaktile esitatud

kaebust lahendades. HKMS § 37 lg 2 p 6 sätestatud tuvastamisnõude saab esitada üksnes väga

konkreetse juriidilise fakti tuvastamiseks näiteks nagu pensioniõigusliku staaži kindlaks tegemiseks

– so juriidilise fakti tuvastamine, mis aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Praegusel juhul ei nähtu

kohtule, kuidas juriidilise fakti tuvastamine taotluses nimetatud kujul aitab kaasa kaebaja õiguste

kaitsele arvestades, et kaebaja taotluse osas ei ole vastu võetud lõplikku haldusakti. Riigikohtu

halduskolleegium selgitas 11.12.2025 otsuses nr 3-22-1463, p-s 36, et: „Lähtuda tuleks printsiibist,

et kohus kontrollib haldustegevust tagantjärele ja sama haldusmenetluse raames tervikuna, mitte ei

asu haldusorganile andma rööbiti haldusmenetlusega ennetavaid juhtnööre, kui selleks puudub

eriline vajadus. Vastasel korral kandub haldusorgani pädevuses olevate küsimuste esmane

otsustamine liigselt üle kohtumenetlusse ning see poleks ühitatav võimude lahususe ja

tasakaalustatuse põhimõttega (PS § 4).“

11. Kuivõrd esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused ei ole täidetud, jätab kohus esitatud

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

12. Kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult.

13. Kaebaja taotlus asjade liitmiseks jääb eeltoodu tõttu rahuldamata.

14. Toimetada määrus kaebajatele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)