2-25-18400/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kai Härmand

Määruse tegemise aeg ja koht

10.04.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-18400

Tsiviilasi, hageja nõue

P Ri (R) avaldus A Vile (V) lähenemiskeelu kohaldamiseks

Menetlustoiming

Kohtuasja lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kirjalik menetlus, ärakulamise

aeg

Avaldaja P R (xxxx)

Puudutatud isik A V (xxxx) , lepinguline esindaja R M

10.12.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta avaldus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud avaldja kanda.

3. Välja mõsita P Rilt (R) menetluskulu 800 eurot A Vi kasuks.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

teinud maakohtu kaudu.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Avaldaja P R (edaspidi avaldaja) esitas 31.10.2025 kohtule avalduse lähenemiskeelu

kohaldamiseks puudutatud isiku A Vi suhtes (edaspidi puudutatud isik), selliselt, et 12 kuu

jooksul oleks keelatud avaldajale lähenemine lähemale kui 300 meetrit avaldaja elukohast ja

igakordsest viibimiskohast; ilmuda üritustele ja kohtadesse, kus ta teab avaldajat viibivat ning

keelata igasugune suhtlus telefoni, sõnumite ja sotsiaalmeedia vahendusel.

Puudutatud isiku käitumine on olnud ähvardav ja tekitanud avaldajas hirmu oma elu ja tervise

pärast. Alates märtsist 2025 on puudutatud isik korduvalt saatnud ähvardavaid sõnumeid;

konflikti on käsitletud xxxx xxxx saates; avaldaja on pöördunud ka politseisse.

2. Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning kulud avaldaja

kanda. Puudutatud isik ei ole osalenud xxxx saates; väidetav oht elule ja tervisele on kujutletav.

Märtsi 2025 tekkis konflikt avaldaja ja puudutatud isiku lapse ema ootamatu tuleku tõttu

puudutatud isiku koju. Puudutatud isik palus neil lahkuda ja reageeris emotsionaalselt. Avaldaja

eesmärk on kättemaks ja maine hävitamine, mis kahjustab ka puudutatud isiku lapse huve ja võib

soodustada koolikiusu. Politsei pole menetlust alustanud, on soovitanud mitte suhelda ning

puudutatud isik pole alates 25.09.2025 avaldajaga suhelnud ega kujuta ohtu. Avaldaja on oma

tegevusega tekitanud mainekahju, ta on loonud blogi, kus avaldatakse puudutatud isiku fotosid ja

isikuandmeid ilma loata, mis on käsitatav netikiusuna. Lähenemiskeeld ei ole proportsionaalne ja

pole ajaliselt põhjendatud, sest suhtlus on lõppenud.

3. Kohus kuulas avaldaja ja puudutatud isiku eraldi ära xxxx ning tegi neile kompromissi

ettepaneku. Avaldaja nõustus kohtu pakutud ettepanekuga, puudutatud isik esitas 13.03.2026

täiendavad vastuväited.

4. Avaldaja on puudutatud isiku suhtes käitunud ähvardavalt ja kahjustavalt. Puudutatud isik on

kogu konflikti vältel pakkunud dialoogi ja lepitust — avaldaja on vastanud ähvarduste,

meediakampaaniaga teles ja xxxx ning kohtumenetlusega. Puudutatud isik oli seetõttu sunnitud

töölt lahkuma, tekkinud on püsiv mainekahju xxxx otsingutulemuste kaudu ning 1165.60 euro

suurused õigusabikulud. Puudutatud isik esitas omapoolse sündmuste kronoloogia ja

pooltevahelise kirjavahetuse sisu.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtu hinnangul ei ole eistatud avaldus põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb

jätta avaldaja kanda.

TsMS § 544 lg 1 järgi võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada VÕS § 1055 alusel

lähenemiskeeldu või muid abinõusid tähtajaga kuni kolm aastat. Lähenemiskeelu avakldust menetletakse

hagita menetluses ning kohtul on kohustus konflikti osapooled ära kuulata ja lepitada. VÕS § 1055 lg 1

järgi võib isik, keda ähvardatakse, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist ja teisele isikule lähenemise

keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste

abinõude rakendamist. VÕS § 1055 lg 2 määralteb ära lähenemiskeelu piirid ja selle kohaselt kohaldata

lähenemiskeelud, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või

olulise avaliku huvi tõttu.

Pooled ei vaidle selle üle, et avaldaja on puudutatud isiku lapse ema elukaaslane ning märtsis 2025 toimus

avaldaja ja puudutatud isiku vahel puudutatud isiku kodus agressiivne konflikt, millele järgnes

sõnumivahetus erinevates sõnumirakendustes (dtl 18-21). Samuti toimus konflikti osapoolte vahel

kirjavahetus 2025.aasta septembris. Konflikti on käsitletud poolte väitel ka xxxx saates, kuid sellekohaseid

tõendeid kohtule esitatud ei ole. Ärakuulamisel väitsid mõlemad konflikti osapooled, et ei soovi

teineteisega suhelda.

Lähenemiskeelu kui isikuõiguse kaitse abinõu kohaldamist tuleb kaaluda eelkõige juhul, kui ohus on isiku

elu, kehaline või vaimne puutumatus ning turvalisus. Ohu hindamisel tuleb arvestada õigusvastase

tegevuse raskust ja sagedust, samuti ähvardaja iseloomuomadusi ja suhtumist isikutesse, kes soovivad

lähenemiskeelu kohaldamist. Oht elule ja tervisele peab olema reaalne, piisav ei ole üksnes isiku tunnetus

sellest, et tal on hirm ja tema turvalisus on ohus, vaid see peab olema tõendatud ka objektiivsete

tõenditega.

Käesoleval juhul on aset leidnud üks agressiivne konflikt puudutatud isiku kodus öisel ajal. Kohtule ei ole

esitatud tõendeid selle kohta, et konflik oleks jätkuv ja avaldja elu oleks olnud tegelikult ohus. Ilmselgelt

on konflik alguse saanud selle osapoolte isiklikest suhetest. Kohtu hinnangul ei ole see siiski eskaleerunud

sellisele tasemele, et oleks vaja kohaldada lähenemiskeeldu. Kohtule esitatud sõnumivahetus piirdub ühe

konflikti järelkajaga. Sõnumid on küll ähvardava sõnaksutusega, kuid kuna ligikaudu aasta jooksul ei ole

sellel järgnenud reallseid tegusid, ei ole kohtu hinnangul ähvardused sellised, millest saaks järeldada

reaalset ohtu avaldaja elule ja tervisele. Kohtu hinnangul langeb isiklike suhetest tulenevate onfliktsete

olukordade talumine VÕS § 1055 lg 2 regulatsiooni alla. Sõnumivahetus ei ole väljnud tavapärasest

agessiivsest sõnakasutusest, mida võiks endiselt elukaaslaselt oodata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui

hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt

mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline

esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda,

mis tähendab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda ning puudutatud isiku

menetluskulud tuleb samuti jätta avaldaja kanda.

Puudutatud isik esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema õigusabikulu 1798 eurot,

õigusabi on antud 7 tundi ja 15 minutit tunnihinnaga 200 eurot tunni eest, sealhulgas on esindaja viibinud

kohtuistungil 1 tunni. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude hvitamine kogu mahus põhjendatud.

Tegemist ei ole keeruka kohtuasjaga vaid hagita menetlusega, kus tõendamiskoormus on avaldajal ja

kohtul on uurimispõhimõtest tulenev asjaolude väljaselitamise kohustus. Esindaja vajalikkus kui selline on

üldiselt kohtu jaoks kaheldav. Tegelikkuses kestis ärakuulamine 16 minutit, ärakuulata oli vaja puudutatud

isik isiklikult, mitte esindaja. Esindaja poolt koostatud menetlusdokument koosneb suures mahus avaldaja

avalduse tsitaatidest. Kohtu hinnangul on põhjendatud hüvitada menetluskulud 4 tunni ulatuses st 800

eurot ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Härmand

kohtunik