3-25-2470/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2470

Haldusasi

G.G kaebus Eesti Töötukassa 11.07.2025 otsuse nr

TVH/25/023900 ja 14.07.2025 otsuse nr TVT/25/033633

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata

kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – G.G

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Elle-Mai

Velling ja Triin Tamm

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta G.G kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna.

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.05.2026 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja

lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise

menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellat-

sioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, sh riigi õigus-

abi, tuleb tal esitada Tallinna Ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-25-2470

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.G (kaebaja) esitas 02.07.2025 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise ja

töövõimetoetuse määramise taotluse.

2. Vastustaja leidis 11.07.2025 otsuses nr TVH/25/023900, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud, ning jättis 14.07.2025 otsusega nr TVT/25/033633 kaebajale töövõimetoetuse

määramata.

3. Kaebaja esitas 25.07.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse vastustaja 11.07.2025 ja

14.07.2025 otsuste tühistamiseks. Tartu Halduskohus edastas 31.07.2025 määrusega kaebuse

kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Kaebus jõudis Tallinna Haldus-

kohtusse 26.08.2025.

4. Kaebaja seisukohad:

4.1. Vastustaja on 03.07.2025 eksperthinnangus arvestanud valesti arsti arvamusega, eriti

liikumise valdkonnas.

1)

15.05.2025 X.X, neuroloogia – patsiendil on 2020. a opereeritud nimmeosa, fiksatsioon

kruvide ja plaatidega (Wiltse metoodika järgi). Viimasel ajal on esinenud parema kehapoole

pingeid, kaelavalu ja radikulaarsed sümptomid paremas jalas (S1 dex). Patsient on suuteline

lühiajaliselt kõndima ja töötama, kuid peab töö ajal perioodiliselt lamama.

2)

24.04.2025 Y.Y – alaseljavalu püsib, kerge kuni mõõdukas radikulaarne valu L5 ja S1

piirkonnas mõlemal pool. Neuroloogiline defitsiit puudub. Senine medikamentoosne ravi on

andnud osalise efekti. Patsient sai 100 TÜ botoxit nimme piirkonna paraspinaallihastesse

(lähtudes valu piirkonnast). Tüsistusi ei esinenud. Kordusmanustamine kahe kuu pärast.

3)

16.12.2024 Q.Q, neurokirurgia – 2020. a tehtud transpedikulaarne fiksatsioon. 2023. a

kaebas seljakanguse üle pikemal istumisel, seisund vastas ootustele. 2024. a esines nimme

kangust ja tuimus paremas kannas. Jalgade jõud ja refleksid korras. Soovitatud regulaarset

ujumist ja reguleeritava kõrgusega töölauda, et tagada vahelduv tööasend. Järgmine kontroll

kolme aasta pärast.

4.2. Eeltoodust järeldub, et kaebajat ei saa pidada täielikult töövõimeliseks. Kaebajal esineb

pidev alaselja- ja kaelavalu, parema kehapoole ülepinged ja „elektrilöögi“ tunne paremas

jalas. Töö ajal peab kaebaja vaheldumisi istuma ja lamama. Eksperdid tuvastasid liikumise

valdkonnas kerged piirangud võtmetegevustes „seismine ja istumine“ ning „liikumine eri tasa-

pindadel“. Kaebaja hinnangul on see ebapiisav hinnang, mis viis vastustaja eksliku otsuseni.

4.3. Võrdluseks viitab kaebaja 04.01.2022 eksperthinnangule, kus samas jaotises hinnati

kaebaja piirangud mõõdukaks, mille põhjal määrati kaebajale osaline töövõime. Kaebaja

tervislik seisund pole sellest ajast muutunud, kuid seekord langetati erinev otsus.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

5.1. Vaidlustatud otsused on õiguspärased. Ekspertarst F.F koostas 03.07.2025

dokumendipõhise eksperdiarvamuse ja vastustaja ekspertarst W.W kinnitas 06.10.2025 selle

järeldusi. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale peavad kõik kaebaja poolt esitatud

kaebused ja piirangud olema kinnitatud tervise infosüsteemi (TIS) andmetes, et neid saaks

töövõime hindamise raames arvesse võtta. Kaebaja tegutsemisvõimet hinnatakse koos

abivahendite ja kompenseerivate meetoditega määratud adekvaatse ravi foonil.

2(11)

3-25-2470

5.2. Vastustaja on töövõime hindamise otsuses tuginenud ekspertarvamusele ja õiguspäraselt

märkinud, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on

dorsopaatia. Kaebajal on episoodiliste nimmevalude ja tuimustunde tõttu kannas kergelt

piiratud pikkade vahemaade läbimine ja treppidest liikumine ning valu tõttu pikem kehaasendi

säilitamine ja muutmine. Ravi on olnud tõhus. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang käelise

tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on parema õlaliigese harjaülise lihase osaline rebend.

Kaebajal on õlaliigestes esinevate valude tõttu, peamiselt paremal, piirangud küünitamisel,

esemete tõstmisel ja kandmisel. Piirangud on liikumisravi- ja laserraviga leevenenud ning on

oodata edasist paranemist medikamentoosse ravi ja füsioterapeutiliste harjutuste jätkamisel.

Tugevate valude esinemist terviseandmed ei kinnita.

5.3. Kaebajale ei sobi püsiv sundasend ja füüsiline koormus, kuid muid töid peaks ta suutma

teha täiskoormusega. Töövõime hindamisel võetakse arvesse igasugust kaebajale sobivat tööd,

mis ei pruugi olla füüsiliselt raske töö. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud vastustaja kaebajal

töövõime vähenemist.

5.4. Neuroloog dr X.X 30.06.2025 epikriisi järgi on kaebaja lülisamba struktuursed muutused

tagasihoidlikud. Kerge-mõõduka radikulaarse iseloomuga valu leevenduseks tehtud

lihasesisene süst ning määratud valu- ja liikumisravi on valu ja lihaspinget leevendava

mõjuga. Puuduvad andmed määratud ravi mitteefektiivsuse kohta. Viimane valuravi on

määratud retseptuuri andmetel 23.04.2025. Kaebaja töövõime hindamisel on arvesse võetud

asjaolu, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi saab vältida.

5.5. Kaebaja terviseandmed ei kinnita pidevate valude esinemist. Senine ravi on olnud

efektiivne. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse töövõimet piiravatena pika-

ajalisi tervisekahjustusi, s.o püsivaid terviseseisundeid, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue

kuu vältel oluliselt ei muutu. Kaebajal on liikumise valdkonna piirangud hinnatavad ravi

foonil kergeteks – ei esine töövõimet vähendavas ulatuses. Määratud ravi foonil on kaebaja

tegevusvõime paranenud, lülisamba struktuurikahjustus korrigeeritud, valuravi ja

füsioteraapia on olnud tõhus, pidevate valude esinemist terviseandmed ei kajasta. Töövõime

hindamise otsus on tehtud vastavalt töövõime hindamise metoodikale ja seda täpsustavale

ekspertarsti juhendile.

5.6. Vaidlustatud otsuste tegemisel on arvestatud kõiki kaebaja kohta TIS-is olevaid andmeid

(k.a arstide poolt koostatud dokumente), mis kinnitavad kaebaja terviseseisundi paranemist.

Pigem on kaebaja liikumisvõime korduvate töövõime hindamiste vahelisel perioodil astma

parema kompensatsiooni tõttu mõnevõrra paranenud ning valud vähenenud.

5.7. Vastustaja lükkab tagasi väited, et arstidelt pärinevaid andmeid on valesti tõlgendatud või

et tööajal oleks vajalik perioodiline lamamine, sest sellist vajadust TIS ei kinnita, ning

metoodika lubab asendivahetusi. 2022. a jaanuaris hinnati kaebaja töövõime osaliseks, kuna

esinesid mõõdukad piirangud liikumise valdkonnas, arvestades lülisamba operatsioonile

(novembris 2020) eelnenud lülilibisemisest põhjustatud seisundit ja teostatud operatsioonist

taastumise aega. Kaebajale määratud ravi on olnud tõhus. Arvestades sobivaid töötingimusi

(vältida püsivat sundasendit ja rasket füüsilist koormust), peaks kaebaja suutma töötada täis-

koormusega sobival tööl. Kaebaja on olnud tööalaselt aktiivne. Kaebaja on olnud võimeline

töötama enam kui täiskoormusega raamatupidajana ja tegutseb lisaks ka äriühingu juhatuses.

3(11)

3-25-2470

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kaebaja vaidlustab vastustaja 11.07.2025 otsust, millega tuvastati, et kaebaja töövõime ei

ole vähenenud, ja 14.07.2025 otsust, millega ei määratud kaebajale töövõimetoetust. Kaebaja

leiab, et teda ei saa pidada täielikult töövõimeliseks, vaid tal on osaline töövõime.

7. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pika-

ajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse

töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja

osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi

tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt:

1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2

nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud;

2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid

arvesse võttes osaliselt takistatud, või

3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid

arvesse võttes töötama.

Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd

piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei

anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud. Seega ei piisa

töövõimetuse tuvastamiseks sellest, et kaebajal on mõni tervisehäda. Seejuures saab töövõime

puudumist või piiratust tuvastada vaid juhul, kui tegemist on pikaajalise tervisekahjustusega.

Lühiajaline töövõimetus annab õiguse ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks

(ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 50 jj). Kuna haigushüvitist makstakse kuni 182 järjestikuse

kalendripäeva jooksul (RaKS § 57 lg 1), siis tähendab see, et kuni kuus kuud kestvat

terviseprobleemi ei saa pikaajalise tervisekahjustusena arvesse võtta ega sellega töövõime

hindamisel arvestada.

8. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks

koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele

kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite

loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse töö-

võime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja raviarsti-

delt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest hinnangust

lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud isiku terviseandmetega, sh raviarstide määratud

diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime

hindamisel talle diagnoose panna. Seda peab tegema raviarst. Ekspertarsti pädevuses on

kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide

poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud

ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga

kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab

terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud

piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on

piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, tal ei ole

terviseprobleeme diagnoositud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei

saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet

mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole oluline kaebaja terviseprobleemide rohkus, vaid see,

mil määral need mõjutavad tema töövõimet.

4(11)

3-25-2470

9. Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab

kaebaja olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti,

teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures

käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaal-

kaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks,

puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise

infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja

töövõime hindamisel lähtuda viimase viie aasta kohta TIS-i kantud andmetest. See nõue

võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei esine

või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb

ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil töö-

võime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud terviseandmete

kohaselt arstide poolt tuvastamist.

10. Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on taotleja haridus, eriala, varasem töö-

kogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas taotleja on

võimeline töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas ta on

võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks

sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on

taotleja tervislikule seisundile sobivad. Ka töökohal on reeglina võimalik töötingimusi

kohandada terviseseisundile sobivamaks. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati

kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist

tema terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 §

7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Sobiva töö leidmise

raskused ei õigusta osalise või puuduva töövõime tuvastamist. Sobiva töö otsimiseks on ette

nähtud tööturuteenused ja -toetused. Samuti ei anna töövõime puudumise tuvastamiseks alust

kaebajal olevad majanduslikud raskused. Selleks on ettenähtud muud sotsiaalmeetmed, nt

toimetulekutoetus.

11. Kohus selgitab, et isegi kui vastustaja on varem kaebajal osalise töövõime tuvastanud, ei

tähenda see, et ka edaspidi tuleks kaebajal alati osaline töövõime tuvastada. Töövõime

hindamisel arvestatakse ka määratud ravi ja selle efektiivsusega, samuti isiku kohanemisega

oma terviseprobleemidega või ravi järgimist. Seega tuleb vastustajal iga kord hinnata uuesti

isiku töövõimet, tema konkreetset tervislikku olukorda, sellest tulenevaid piiranguid ja isiku

terviseandmeid arvestades. Kaebajal ei saa tekkida õiguspärast ootust osalise töövõime

tuvastamise osas kauemaks kui otsuses märgitud tähtajani. Vastasel juhul puuduks vajadus

töövõime ulatust periooditi üle kontrollida.

12. Kohus märgib, et töövõime hindamine toimub TIS-i andmete alusel kirjalikus menetluses.

Seda põhjusel, et töövõimet hindaval ekspertarstil ei ole pädevust kaebaja terviseprobleeme

tuvastada, vaid ta peab lähtuma juba tuvastatud terviseprobleemidest. Seetõttu ei tule ekspert-

arstil taotlejaga isiklikult kohtuda. Üksnes juhul, kui ekspertarstile jäävad terviseandmetest

mingid kahtlused, tuleb taotleja suunata tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule (TVTS § 7 lg

3).

13. Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama

määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4

nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel.

Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte

olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes:

5(11)

3-25-2470

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine,

liikumisega seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega

seotud muud piirangud;

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabe-

vahetusega seotud muud piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud,

söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja

lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine,

toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud

piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud

muud piirangud.

Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama

määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa):

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui

25% ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–

50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise

tervisekahjustuseta inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski

teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9

kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab

ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuleb iga

taotleja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute raskus-

astmeid korrigeerida. Taotleja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandme-

tega. Seega on ekspertarstil taotleja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist

nähtuvad või taotleja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute

raskusastmeid.

14. Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse tegemisel SA Jõhvi Taastusravi Keskus

ekspertarst (TTO ekspertarst) dr F.F 03.07.2025 koostatud dokumendipõhisele töövõime

hindamise eksperthinnangule (dtl 53–65). Lisaks on kohtumenetluses vastustaja ekspertarst

W.W TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse ja kaebaja terviseandmed uuesti üle vaadanud ning

koostanud 06.10.2025 ekspertarvamuse (dtl 115–121), milles nõustus TTO ekspertarsti

hinnanguga kaebaja töövõimele. Kohus kontrollib, kas eksperthinnangutes on arvestatud kõigi

oluliste asjaoludega, kaebaja terviseandmetega TIS-is (dtl 122–456) ja tehtud põhjendatud

järeldused.

15. Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses (dtl 90–100) välja piirangud liikumise vald-

konnas, käelise tegevuse valdkonnas ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. TTO

6(11)

3-25-2470

ekspertarst tuvastas kerged piirangud liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas. Kuna kaebaja

vaidlustab kaebuses vaid liikumise valdkonnas antud hinnangut, siis ei kontrolli kohus

muudes valdkondades antud hinnanguid (HKMS § 2 lg 3).

16. Kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks töötamist välistav seisund (määruse nr 39 § 4). Seda

ei ole leidnud ka ekspertarstid.

17. Kaebaja leidis töövõime hindamise taotluses, et tal on võtmetegevuses „liikumine eri

tasapindadel“ raske piirang (raskusaste 3). Ta ei suuda raskusteta ringi liikuda ega trepist käia.

Kaebaja suudab ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotu-

seta läbida 100 m (umbes jalgpalliväljaku pikkus). Valusid kogeb igal päeval ja öösel.

Kõndides tekib seljas nimme piirkonda pinge, mis läheb üle valuks. Varbad muutuvad

tundetuks, parem kand tuimeneb ja tasakaal võib olla häiritud. Paremas põlves esinevad valud.

Paremas puusas on pidevad valud, tekib tuimuse tunne tagant puusadest põlvini ja tekib

lonkamine. Pingete maandamiseks tuleb maha istuda või pikali heita ning lamada vähemalt 10

minutit. Parem on tasasele pinnale pikali heita, kuna siis lähevad pinge ja valu ära. Öösiti

tarvitab pidevalt valuvaigisteid. Treppidel suudab käia mõõdukate raskustega, esineb pidev

valu paremas puusas. Takistuste ületamisel või trepist liikumisel esineb tasakaalu kaotus,

nõrkus, südame löögisageduse tõus ja on vajadus käsipuust kinni hoida. Võtab regulaarselt

tahhükardiaravimeid.

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ mõõdukas piirang (raskusaste

2). Ta ei suuda ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda. Tänaval, sh kohtades, kus ta pole

varem käinud, suudab liikuda mõõdukate raskustega. Kukkumise vältimiseks peab kõndima

ettevaatlikult ja on parem, kui läheduses on saatja, kellele toetada. Siseruumides, sh ruumides,

kus ta pole varem käinud, suudab liikuda mõõdukate raskustega. Kukkumise (libedus, astmed

jne) vältimiseks tuleb kaebajal alati olla ettevaatlik.

Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „seismine ja istumine“ täielik piirang (raskusaste 4).

Kaebaja ei suuda raskusteta ja valu tundmata kehaasendeid säilitada ega vahetada. Ei suuda

ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust. Asendi säilitamisel 10 minuti

pärast tekivad pinged ja valu, on vaja muuta kehaasendit. Kaebaja töötab istudes ning seejärel

seistes. Püsti tõusmine on valus. Püsti tõusmine ei leevenda pinget ja valu ning on vaja võtta

horisontaalasend ja heita pikali vähemalt 15–20 minutiks. Selg valutab istudes, on tunne, nagu

toetuks pidevalt millelegi teravale ja kõvale, kõik muutub tuimaks. Kaebaja suudab keha-

asendeid vahetada, püsti tõusta, toolile istuda, kummardada mõõdukate raskustega. Tunneb

valusid igasuguse asendivahetuse korral. Eriti raske on püsti tõusta istumise asendist ning alati

tuleb millestki kinni hoida. Kallutamine on raske ja valus, eriti ronimine. Ägenemisel on raske

tõusta ja tuleb millestki kinni hoida. Kallutada ei saa. Pärast tõusmist on valus liikuda, alguses

tuleb selga sirutada ja alles siis saab liikuma hakata. Igasugune asendivahetus nõuab

tähelepanu, aega, pinget ja täpsust.

Kaebaja leidis, et võtmetegevuses „liikumisega seotud muud piirangud“ tal piiranguid ei esine

(raskusaste 0).

18. TTO ekspertarst leidis ekspertarvamuses, et kaebajal on võtmetegevuses „liikumine eri

tasapindadel“ kerge piirang (raskusaste 1). Viidati nimmevaludele, tuimusele ja valule

paremas jalas. Lülisamba haiguse tõttu opereeritud 2020. a. Neuroloogi poolt viimati

konsulteeritud 30.06.2025, ei esine neuroloogilist defitsiiti, jalgade jõudluse langust ja

tundlikkuse häireid. Subjektiivselt püsib kerge kuni mõõdukas valu. Neuroloogi poolt

manustatud 100 TÜ Botoxit paraspinaalsetesse lihastesse. 16.12.2024 neurokirurgi

konsultatsioon. Käia saab hästi. Jalgade jõud ja refleksid korras. Kerge tuimus paremal

kannal. Spondülogrammidel lülisamba ja fiksaatori seis hea. Senine valuravi ei ole olnud eriti

7(11)

3-25-2470

järjepidev, 2025. a välja ostetud kolm valuravimi retsepti ja periooditi käinud taastusravil.

Puusaliigeste kahjustust ei esine, röntgenuuring tehtud 05.02.2022, tulemus liigesepilud

ahenemiseta. Parema põlveliigese uuringud 20.02.2024, tulemus liigesepilu ahenemiseta.

Tasakaaluhäireid ja püsivat südamekloppimist terviseandmed ei kinnita. 15.05.2023 perearsti

vastuvõtt, EKG: Siinusrütm. Fr. 87/min. Võrreldes 13.01.2023 on dünaamikata. Vastuvõtul

pulss 76 lööki/minutis. Tegemist kergete piirangutega. Piirangud võivad valude tõttu olla

pikkade vahemaade läbimisel ja treppidest liikumisel.

TTO ekspertarst leidis, et kaebajal ei esine võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ piiranguid

(raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust ning tervise-

andmed ei kinnita kukkumisi ja saatja vajadust.

TTO ekspertarst leidis, et kaebajal on võtmetegevuses „seismine ja istumine“ kerge piirang

(raskusaste 1). Viidati nimmevaludele, tuimusele ja valule paremas jalas. Lülisamba haiguse

tõttu opereeritud 2020. a. Neuroloogi poolt viimati konsulteeritud 30.06.2025, ei esine neuro-

loogilist defitsiiti, jalgade jõudluse langust ja tundlikkuse häireid. Subjektiivselt püsib kerge

kuni mõõdukas valu. Neuroloogi poolt manustatud 100 TÜ Botoxit paraspinaalsetesse lihas-

tesse. 16.12.2024 neurokirurgi konsultatsioon. Käia saab hästi. Jalgade jõud ja refleksid

korras. Kerge tuimus paremal kannal. Spondülogrammidel lülisamba ja fiksaatori seis hea.

Senine valuravi ei ole olnud eriti järjepidev, 2025. a välja ostetud kolm valuravimi retsepti ja

periooditi käinud taastusravil. Puusaliigeste kahjustust ei esine, röntgenuuring tehtud

05.02.2022, tulemus liigesepilud ahenemiseta. Parema põlveliigese uuringud 20.02.2024,

tulemus liigesepilu ahenemiseta. Piiranguid ei hinnata ägenemiste ajal. Pikemal kehaasendi

säilitamisel ja muutmisel tunneb valu. Ei sobi raske füüsiline koormus.

TTO ekspertarst ei tuvastanud võtmetegevuses „liikumisega seotud muud piirangud“ kaebajal

piiranguid (raskusaste 0).

TTO ekspertarst märkis liikumise valdkonna kokkuvõttes, et kaebajal on selles valdkonnas

kerge piirang (raskusaste 1). Pikkade vahemaade läbimist ja treppidest liikumist piiravad

nimmevalud kiirgumisega paremasse jalga, tuimustunne jalas. Pikemal kehaasendi säilitamisel

ja muutmisel tunneb valu. Ei sobi raske füüsiline koormus. Piirangu põhjuseks on lülisamba

struktuur. Regulaarse raviga valud vähenevad. Kaebaja on osaliselt kohanenud. Kokkuvõttes

on kaebaja liikumise valdkonna kerge piirangu põhjuseks muud dorsopaatiad.

Kokkuvõttes leidis TTO ekspertarst, et kaebajal on peamiseks piiranguid põhjustavaks diag-

noosiks nimme ja muude lülivaheketaste haigusseisundid radikulopaatiaga. Pikkade

vahemaade läbimist ja treppidest liikumist piiravad nimmevalud kiirgumisega paremasse

jalga, tuimustunne jalas. Pikemal kehaasendi säilitamisel ja muutmisel tunneb valu. Ei sobi

raske füüsiline koormus. Ekspertarst leidis, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebajale

ei sobi töötingimustena püsiv sundasend ja raske füüsiline koormus. Kaebaja töövõime

toetamiseks on vajalik valuravi.

19. Vastustaja ekspertarst W.W märkis oma arvamuses, et kaebaja piirangut „liikumine eri

tasapindadel“ ei saa hinnata suuremaks kui kergeks (raskusaste 1), sest liikumise valdkonnas

piiranguid põhjustavad koormuspõhised nimmevalud esinevad (ägenevad) pikkade

vahemaade läbimisel ja treppidest liikumisel. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale

hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et

kaebaja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ja ravimeetodid (ravimid,

protseduurid jms) on rakendatud. Kaebaja on konsulteeritud korduvalt nii neuroloogi kui

neurokirurgiga ning nii medikamentoosne kui ka taastusravi on määratud. Subjektiivselt püsib

kerge kuni mõõdukas nimmevalu, objektiivne leid on igati normaalne ning KT lülisamba ja

fiksaatori seis ootuspärane. Kirurgilist ravivajadust terviseandmed ei kajasta. Struktuursed

8(11)

3-25-2470

muutused tagasihoidlikud, radikulaarsed ärajäämanähud, pareesid puuduvad. Puusa- ega

põlveliigeste kahjustust ei esine, tasakaaluhäireid terviseandmed ei kinnita.

Võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ piirangut ei esine (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud

piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Ekspertiisitaotluses nimetatud kukkumisi ja

saatja vajaduse kohta TIS-is objektiivseid andmeid ei ole. Ettevaatlikku liikumist on hinnatud

võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ juures. Nägemise langus on abivahendiga

(prillidega) kompenseeritud ja kuulmishäirete kohta, mida samuti arvestatakse selle võtme-

tegevuse piirangute hindamisel, TIS-is andmeid ei ole.

Võtmetegevuses „seismine ja istumine“ märkis vastustaja ekspertarst kaebajal esineva

piirangu kergeks (raskusaste 1). Perioodiliselt esinevad nimmevalud põhjustavad kerge

piirangu seismisel ja istumisel. Töövõime hindamise taotluses nimetatud tasakaalukaotuste

kohta TIS-is andmeid ei ole. Töövõime hindamise taotluses märgitud kehaasendi regulaarse

vahetamise vajadus piirangut ei suurenda, sest töövõime hindamise metoodika kohaselt on

kehaasendi vahetamine lubatud. Neurokirurgi 09.12.2024 epikriisis väljatoodu kohaselt

pikemal istumisel ja seismisel esineb nimme kangus ja tuimus paremas kannas. Käia saab

hästi. Jalgade jõud ja refleksid korras. Kerge tuimus paremal kannal. Soovitav regulaarne

ujumine, reguleeritava kõrgusega töölaua muretsemine seljale vahelduva režiimi

võimaldamiseks. Kuni 40 minutit istumist, seejärel võiks töölaua üles tõsta ja mõnda aega

seistes töötada. Valuravi on tõhustatud. 30.06.2025 manustatud neuroloogi poolt 100 TÜ

Botoxit paraspinaalsetesse lihastesse lumbaalsel. Vahetute tüsistusteta. Tagasi kontrolli

kutsutud kahe kuu pärast. Hilisemate pöördumiste osas TIS-is andmed puuduvad. Ravi foonil

on piirangud hinnatavad kergeteks. Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui kergeks, sest

pikemal sundasendis püsimisel tekkiv kerge kuni mõõdukas nimmevalu on ravi foonil olnud

leeveneva kuluga. Vastavalt töövõime metoodikale istuvat ja seisvat asendit võib vahetada

ehk seismise vahel võib istuda 2–3 minutit ja vastupidi. TIS-i andmetel kaebajal lühemal

asendis püsimisel ja asendivahetusel olulisi piiranguid ei esine.

Kokkuvõtteks leidis ekspertarst liikumise valdkonnas, et kaebajal on selles valdkonnas kerge

tegutsemispiirang, mille põhjuseks on lülisamba struktuurimuutusest tulenevad koormus-

põhised kerged kuni mõõdukad nimmevalud. Ravi on olnud tõhus. Jääknähtudena esinevate

episoodiliste nimmevalude ja tuimustunde tõttu kannas on kergelt piiratud pikkade vahemaade

läbimine ja treppidest liikumine ning valu tõttu pikem kehaasendi säilitamine ja muutmine.

20. Eeltoodust nähtub, et kaebaja tervise osas on oma ekspertarvamuse andnud kaks erinevat

ekspertarsti. Koostatud ekspertarvamused on omavahel kooskõlas ja kinnitavad, et kaebajal

liikumise valdkonnas esinevate kergete piirangute tõttu ei ole töövõime vähenenud. Vastustaja

ekspertarst on põhjendanud, miks on konkreetsed piirangud tuvastatud või tuvastamata jäetud

ning millistele kaebaja terviseandmetele on seejuures tuginetud. Samuti on vastatud kõigile

kaebaja kaebuses toodud väidetele ja etteheidetele. Kohus kontrollis kaebaja terviseandmeid

TIS-is ega tuvastanud, et ekspertarst oleks jätnud mingite kaebajal esinevate tervise-

probleemidega arvestamata või arvestanud nendega ebaõigesti. Ekspertarvamused on

kooskõlas kaebaja terviseandmetega. Kuna asjas esitatud mõlemad ekspertarvamused

tõendavad, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, siis puudub kohtul alus ja põhjus

vastupidises veenduda. Kaebaja ei ole esitanud vastupidist kinnitavad tõendeid, üksnes

enesehinnangulisi arvamusi, mida objektiivsed terviseandmed ei kinnita.

21. Kohus nõustub ekspertarvamusega, et TIS-i terviseandmed ei kinnita kaebajal pidevate

valude esinemist. Kaebajal likvideeriti 2020. a novembrikuus selja operatsiooniga

nimmelülide lülilibisemine. Kaebaja leiab, et vastustaja on valesti hinnanud 16.12.2024

neurokirurgi, 15.05.2025 neuroloogi ja 24.04.2025 antud radioloogi arvamust.

9(11)

3-25-2470

22. Neurokirurgi 16.12.2024 vastuvõtu epikriisist (dtl 142–143) nähtuvalt on objektiivne leid

igati normaalne. KT lülisamba ja fiksaatori seis ootuspärane. Kirurgilist ravi ei vaja. Soovitav

on regulaarne ujumine, reguleeritava kõrgusega töölaua muretsemine. Pikemal istumisel ja

seismisel nimme kangus, tuimus paremas kannas. Käia saab hästi. Jalgade jõud ja refleksid

korras. Kerge tuimus paremal kannal. Spondülogrammidel lülisamba ja fiksaatori seis hea.

Neuroloogi 15.05.2025 vastuvõtu epikriisist (dtl 141–142) nähtuvalt on kaebaja pöördunud

arsti poole vaevustega, mille kohaselt esinevad kaebajal viimasel ajal parema kehapoole

pinged, valulikkus kaelas, aga ka radikulaarsed sümptomid paremas jalas S1 dex. Kõndida ja

töötada suudab lühiajaliselt ning töö ajal peab perioodiliselt pikali heitma. Arst määras

kaebajale ravi ja järgmisel vastuvõtul valuraviks süsti. 24.04.2025 on kaebajale tehtud

röntgenülesvõte, mille tulemust on arvesse võtnud neuroloog 30.06.2025 vastuvõtul.

Neuroloogi korduval 30.06.2025 visiidil (dtl 139–140) manustati kaebajale valuraviks

lihasesisene süst. Vahetute tüsistusteta. Korduv vastuvõtt kahe kuu möödudes. Hilisemaid

epikriise arsti vastuvõttudest ei ole. Kaebaja on 2025. a välja ostnud kolm valuravimi retsepti

ning üks 23.04.2025 koostatud retsept valuvaigistavale ravimile on välja ostmata (dtl 133).

Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kaebaja taastusravil käinud periooditi –

23.09.2024 (dtl 146), 26.01.2024 (dtl 158–159), 24.04.2023 (dtl 173), 12.12.2022 (dtl 177–

178), 05.10.2021 (dtl 185–186) ja 23.12.2020 (dtl 195).

23. Eeltoodust tulenevalt on pärast operatsiooni kaebaja KT lülisamba ja fiksaatori seis ootus-

pärane ning kirurgilist ravi ei vaja. Kaebaja saab käia hästi ning jalgade jõud ja refleksid on

korras. Neuroloog on kaebajale vaevuste leevendamiseks määranud valuravi, mis on olnud

tõhus. Neuroloogi määratud korduvale vastuvõtule kahe kuu möödudes kaebaja ei läinud.

Kuna kaebaja ei pöördunud uuesti valuravi saamiseks arsti vastuvõtule, siis võib eeldada, et

valuravi oli mõjus. TIS-i andmetes puudub teave määratud ravi mitteefektiivsuse kohta.

Viimane suukaudne valuravim on määratud retseptide andmetel 23.04.2025 (dtl 133). Kuna

töövõimet tuleb hinnata koos adekvaatse raviga ja senine ravi on olnud efektiivne, siis võib

järeldada, et kaebaja piirang on kerge ning töövõime ei ole vähenenud.

24. Kaebaja terviseandmed ei kinnita, et ta kasutab liikumiseks teise inimese abi. Epikriisides

ei ole märgitud kaebaja vajadust siseruumides ja tänaval liikumiseks kasutada abivahendeid

või saatja abi. Kaebaja kirjeldatud piirangud võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ ei

leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Töövõime hindamise taotluses nimetatud tasakaalukaotuste,

nõrkuse, õhupuuduse ja südame löögisageduse pideva tõusu kohta TIS-is andmeid ei ole.

25. Kaebaja väidab, et töö ajal peab ta vaheldumisi istuma ja lamama. Kohus nõustub

vastustaja ekspertarsti hinnanguga, et piirangut ei saa hinnata suuremaks kui kergeks, sest

pikemal sundasendis püsimisel tekkiv kerge kuni mõõdukas nimmevalu on ravi tagajärjel

olnud leeveneva kuluga. Valuravi on tõhustatud 30.06.2025 neuroloogi poolt ja hilisemad

pöördumised arsti poole vastavate kaebustega puuduvad. Seega on võimalik järeldada, et

teostatud valuravi oli tõhus. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale võib istuvat ja seisvat

asendit vahetada ehk seismise vahel võib istuda 2–3 minutit ja vastupidi. TIS-i andmetest ei

nähtu töötamise ajal vajadust pikali heita. Kaebajale on soovitatud regulaarselt ujuda ja

reguleeritava kõrgusega töölauda, et vältida töötamist sundasendis. TIS-i andmetel kaebajal

lühemal asendis püsimisel ja asendivahetusel olulisi piiranguid ei esine.

26. Kohus nõustub ekspertarvamustega, et kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas, mis kaebajale määratud valuravi toimel ei põhjusta töövõime langust.

27. Kaebaja viide 04.01.2022 eksperthinnangule, millega hinnati kaebaja piirangud

mõõdukaks ja mille alusel määrati kaebajale osaline töövõime, ei ole praeguses asjas asja-

kohane. Osaline töövõime määratakse ajalise piiranguga ning kaebaja ei saa eeldada, et igal

10(11)

3-25-2470

töövõime hindamisel tuvastatakse kaebajal osaline töövõime. Vastustaja ekspertarst märkis, et

2022. a jaanuaris esitatud eksperthinnangus hinnati liikumise valdkonnas mõõdukad

piirangud, arvestades lülisamba operatsioonile (novembris 2020) eelnenud seisundit ning

teostatud operatsioonist taastumise aega. TIS-i andmetest tuleneb, et kaebajale määratud ravi

on olnud tõhus ja piirangud on raviga olulises osas kompenseeritud.

28. Kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud, siis puudub ka alus töövõimetoetuse

maksmiseks (TVTS § 11).

29. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 11.07.2025 ja 14.07.2025 otsused on

õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel puudub alus

kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti lahendama. Kaebus jääb terves ulatuses

rahuldamata.

30. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt

ega ole esitanud kohtule tähtaegselt enda menetluskulusid tõendavaid dokumente, mistõttu

jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

11(11)