Legislator Case Law & Legislation
2-25-12973/9 AI generated

2-25-12973/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-25-12973/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Pärnu Maakohtu 16.10.2025 määrus osas, milles maakohus keeldus Pärnu Maakohtu 16.10.2025 määrus on jõustunud osas, milles maakohus rahuldas

Legislator headnote

AI generated

2-25-12973/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Pärnu Maakohtu 16.10.2025 määrus osas, milles maakohus keeldus Pärnu Maakohtu 16.10.2025 määrus on jõustunud osas, milles maakohus rahuldas

Keywords

AI generated
water-hazardous liquid marine sciences exploitation of the seas marine bill of lading contrary to medical advice marine equipment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

10.04.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-12973

Kohtuasi

W.D avaldus G.E, U.C, Q.T vastu kaasomandiasjas

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 16.10.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

W.D määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): W.D (isikukood

XXX)

Puudutatud isik I: G.E (isikukood XXX)

Puudutatud isik II: U.C (isikukood XXX)

Puudutatud isik III: Q.T (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta W.D 09.03.2026 taotlus menetluse kiirendamiseks rahuldamata.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 16.10.2025 määrus osas, milles maakohus keeldus

avaldaja avaldust menetlusse võtmast, jättis läbi vaatamata avaldaja riigi õigusabi

ja menetlusabi taotlused, rahuldamata avaldaja taotluse eeltõendamismenetluse

algatamiseks ja menetluskulud avaldaja kanda ning määras, et hüvitatavad

menetluskulud puuduvad (resolutsiooni punktid 2-6) ja saata avaldus tagasi

samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Pärnu Maakohtu 16.10.2025 määrus on jõustunud osas, milles maakohus rahuldas

avaldaja 25.09.2025 vastuväite (resolutsiooni punkt 1).

4. W.D määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

2-25-12973

Määruse resolutsiooni punktide 2-4 peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust. Määruse

resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.D (avaldaja) esitas 10.08.2025 Pärnu Maakohtule avalduse G.E, U.C, Q.T (puudutatud

isikud I-III) vastu kaasomandiasjas, milles palus mõista puudutatud isikutelt solidaarselt

avaldaja kasuks välja rahalise hüvitise ja kasutuseelised kaasomandi osast suurema osa

kasutamise eest, samuti merekonteineri soetamise eest ning edasiulatuvad viivised nendelt.

Koos avaldusega esitas avaldaja ka menetlusabi ja riigi õigusabi andmise taotlused,

eeltõendamismenetluse algatamise taotluse ning taotluse liita tsiviilasja menetlus tsiviilasja nr

2-23-9972 menetlusega.

2. Avalduse kohaselt on avaldaja ja puudutatud isikud hoonestatud kinnistu registriosa nr

XXXXXXX kaasomanikud. Kinnistul asuvad ehitistena rehielamu, saun, ait/kuur, kuur, saun

ja registreerimata ehitised kuur, lehtla, 3 puurkaevu ja elektriliin. Avaldaja sai ½ mõttelise

osa omanikuks 26.10.2010 pärimisõigusetunnistuse alusel, ülejäänud mõtteline osa kuulus

04.11.2010 – 05.02.2023 puudutatud isikule I, kes kinkis selle 03.02.2023 kinkelepinguga

võrdsetes mõttelistes osades puudutatud isikutele II ja III. Tulenevalt asjaolust, et hoonestatud

kinnistu registriosa nr XXXXXXX aadressiga XXX-i, kaasomanike vahel puudus AÕS § 72

lg 1 kohane kokkulepe ning et puudutatud isikud I-III kasutasid kaasomandi osast suuremat

pinda, muutusid puudutatud isikud I-III VÕS § 65 lg 2 alusel solidaarvõlgnikeks kaasomandi

osast suurema pinna kasutamise eest väljamõistetava hüvitise osas.

3. Puudutatud isik I teostas ilma kaasomaniku nõusolekuta ja avalik-õiguslikku loata

ümberehitusi ja juurdeehitusi, mille tulemusel: 1) muutis puudutatud isik I hiljemalt

01.09.2008 kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud olemasoleva kasutusloa vastaselt kinnistul

asuva rehielamu ruumide jaotust s.o. ehitas rehala arvelt välja pesuruumi ja juurdeehitusena

veranda, mille tulemusel suurenes puudutatud isiku I kasutusõigus rehielamus asuvate

ruumide kasuliku pinna näol ca 30 m² võrra. Alates 01.09.2008 on nimetatud pind puudutatud

isikute I ja II kasutuses ja valduses; 2) hiljemalt 01.09.2006 ehitas puudutatud isik I kohaliku

omavalitsuse poolt väljastatud kirjaliku nõusoleku vastaselt ja kinnistu teise kaasomaniku

(avaldaja õiguseelase) poolt antud nõusolekut eirates 1 korruselise sauna ehitusaluse

pindalaga 48 m² asemel suurema ehitise, mis on ca 95 m2 ehitusaluse pindalaga ja

mansardkorrusega saunamaja ning lõpetas hiljemalt 01.09.2012 ruumide siseviimistluse, mille

tulemusel suurenes puudutatud isiku I kasutusõigus sauna mansardkorrusel asuva ruumi

kasuliku pinna näol ca 40 m² võrra. Nimetatud pind on puudutatud isiku III kasutuses ja

valduses. Avaldajal on kaasomandist suurema pinna kasutamise eest tasu välja mõistmise

nõue puudutatud isikute vastu kogu perioodi jooksul AÕS § 71 lg 2, § 72 lg 2 ning VÕS §

1037 lg 1 alusel.

4. Tulenevalt asjaolust, et puudutatud isikud I-III kui solidaarvõlgnikud kasutasid Kusti

kinnistul asuva rehielamu rehala arvelt välja ehitatud pesuruumi ja rehielamule tehtud

juurdeehituse tulemusel tekkinud kasulikku pinda ja saunale juurde ehitatud ja sauna

2-25-12973

mansardkorruse väljaehitamise tulemusel tekkinud kasulikku pinda, enda ja oma lähedaste

vajadusteks ja majutamiseks, nõuab avaldaja puudutatud isikutelt I-III kaasomandi osast

suurema pinna s.o. 70 m² kasutamise eest üüri, mis vastab piirkonnas väljakujunenud

üürihinnale. Lisaks taotleb avaldaja alates nõude esitamisest see on 10.08.2025 kuni

kohustuse täitmiseni VÕS §-s 94 ja § 113 lg-s 1 sätestatud viivist summas mitte rohkem kui

1784,89 eurot aastas. Eeltoodust lähtuvalt on minimaalse nõude suuruseks 24096,04 eurot.

5. Puudutatud isik I kaasomanikuna ajavahemikul 14.05.2021 - 05.02.2023 ning puudutatud

isikud II ja III kui kaasomanikud, kasutasid ajavahemikul 06.02.2023 - 13.05.2024

hoonestatud kinnistul registriosa nr XXXXXXX aadressiga XXX-i, pindalaga 21 648 m²,

asuvaid ehitisi nagu kuur ja saun isiklike asjade hoiustamiseks ja rehielamu rehalat nii isiklike

asjade kui jalgrataste rendiks vajalike jalgrataste hoiustamiseks ning jalgratta rendiks kokku

1096 päeva jooksul, mistõttu ei saanud avaldaja mitteeluruume kasutada isiklike asjade

hoiustamiseks ning avaldaja oli sunnitud rentima merekonteineri YYY korteriomandis asunud

avaldaja õiguseellaste s.o. avaldaja vanaema ja ema ning avaldajale kuulunud isiklike asjade

hoiustamiseks. Puudutatud isikutel on tekkinud VÕS § 65 lg 2 kohaselt solidaarkohustus

avaldaja ees ning avaldaja nõuda saadud kasutuseelise kui kasu TsÜS § 62 lg 1 mõttes AÕS §

85 lg 1 ja VÕS § 1037 lg 1 järgi hüvitamist puudutatud isikutelt I-III. Lisaks taotleb avaldaja

alates nõude esitamisest see on alates 10.08.2025 kuni kohustuse täitmiseni VÕS §-s 94 ja §

113 lg-s 1 sätestatud viivise väljamõistmist puudutatud isikutelt I-IIII kui solidaarvõlgnikelt

summas 509,73 eurot aastas. Eeltoodust lähtuvalt on minimaalse nüude suuruseks 6881,33

eurot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Pärnu Maakohus tegi 16.10.2025 määruse, milega rahuldas W.D 25.09.2025 vastuväite

(resolutsiooni punkt 1); keeldus W.D avaldust G.E, U.C, Q.T vastu kaasomandiasjas

menetlusse võtmisest (resolutsiooni punkt 2); jättis läbi vaatamata avaldaja riigi õigusabi

taotluse ja menetlusabi taotlused (resolutsiooni punktid 3 ja 4); jättis rahuldamata avaldaja

taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks (resolutsiooni punkt 5) ning menetluskulud

avaldaja kanda ja määras, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad (resolutsiooni punkt 6).

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 3401 lg-le 1, § 477 lg-le 1

ja 372 lg 2 p 2. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus,

vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab

kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse

kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 477 lg 1 järgi hagita asja

vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

erisusi. TsMS § 372 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

8. W.D avaldus kaasomanikelt kaasomandi suurust ületava kasuliku pinna eest hüvitise

väljamõistmiseks üüri näol ja kasutuseelise väljamõistmiseks kokkuhoitud üüri eest isiklike

asjade hoiustamisel on kohtu hinnangul puudustega, mis on sedavõrd ulatuslikud, et nende

kõrvaldamiseks tähtaja määramine ei ole põhjendatud. W.D nõude kujunemine ei ole

jälgitav. Merekonteineri seos kaasomandi kasutamisega pole asjaolude pinnalt arusaadav.

9. Kohus selgitas, et kaasomanike kaasvalduse ja kaasomandisse kuuluva asja

kasutamisõiguse rikkumise korral on kaasomanikel, kelle õigusi rikuti, võimalik esitada

2-25-12973

rikkuja vastu hüvitisnõue kolmel alternatiivsel õiguslikul alusel: 1) kahju hüvitamise nõue

VÕS § 115 alusel, kus kahju on kaotatud kasutuseelised; 2) kasu hüvitamise nõue AÕS § 71

lg 2 alusel; 3) alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS §-de 1037-1039 alusel, mille ese võib

mh olla alusetult saadud kasutuseelised (RKTKo, 24.03.2016, 3-2-1-175-15, p 12).

Kaasomanikule kuulub AÕS § 71 lg 2 järgi tema osale vastav osa ühise asja kasust, kui

kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 71 lg 2 on

nõudenorm, mille alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava

vilja väljaandmist. AÕS § 71 lg 2 alusel on kaasomanikul mh õigus esitada teise kaasomaniku

vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, nõue kasutuseeliste

hüvitamiseks. Kasutuseelis on ka see, kui kaasomanik kasutab kaasomanike kokkuleppe

alusel kaasomandi mõttelisest osast suuremat kasulikku pinda (RKTKo, 20.12.2010, 3-2-1-

137-10, p-d 11 ja 12). AÕS § 70 lg 3 kohaselt on kaasomand kahele või enamale isikule

üheagselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Asja mõtteline osa on tegelikkuses

piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast (TsÜS § 56). Riigikohus on

selgitanud, et kaasomanikule kuulub kindlaksmääratud osa ühisest omandist, mitte aga osa

ühisest asjast ning et kaasomand on ühine õigus kogu asjale (RKTKo, 08.02.2006, 3-2-1-121-

05, p 26; RKTKo, 14.10.1998, 3-2-1-97-98; RKTKo, 17.10.1996, 3-2-1-113-96).

10. AÕS § 71 lg 3 järgi on kaasomanikul teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas

omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. AÕS § 72 lg 3 järgi on kaasomanikul

õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS §

72 lg 5 järgi on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja

vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes

käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste

kahjustamisest. Ainuüksi asjaolu, et üks kaasomanik võtab kasutuskorra kokkuleppe

puudumisel kaasomandis oleva asja kas osaliselt või tervikuna enda valdusse ja kasutusse, sh

kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat asja osa, ei anna teistele kaasomanikele

alust nõuda kasutuseelise hüvitamist AÕS § 71 lg 2 alusel. Kaasomanikud saavad

kasutuskorra kokkuleppe puudumisel nõuda kaasomandis oleva kinnisasja või selle osa enda

ainukasutusse võtnud kaasomanikult asja sellise kasutamisega saadavate kasutuseeliste

hüvitamist juhul, kui ta rikub sellega teiste kaasomanike õigusi, eelkõige takistab teistel

kaasomanikel kaasomandis oleva asja kaaskasutust. Asjaolul, et üks kaasomanik kasutab ühist

asja temale kuuluvast mõttelisest osast suuremas ulatuses, on AÕS § 71 lg 2 esimese lause

alusel esitatud kasutuseeliste nõude lahendamisel tähendus eelkõige olukorras, kus

kaasomanikud on sõlminud kasutuskorra kokkuleppe või kui AÕS § 72 lg 5 alusel nõutakse

kohtu kaudu tahteavaldusi sellise kokkuleppe sõlmimiseks. W.D-l tuleks kasutuseelise

hüvitamise nõude esitamise korral selle alusena välja tuua asjaolud, millest nähtuks, et

kaasomanikud on ühist asja kasutades rikkunud tema õigusi, eelkõige, et nad on takistanud

W.D-l kaasomandis oleva asja kaaskasutust.

11. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ka põhjusel, et see ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, ning avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Avaldaja nõue

eeltõendamismenetluse algatamiseks on põhjendamatu, kuivõrd avaldajal on võimalik esitada

taotlus tõendite kogumiseks käimasolevas menetluses.

12. Kuna kohus keeldus menetlusse võtmast avaldust ning taotlust eeltõendamismenetluse

algatamiseks, jättis kohus läbi vaatamata avaldaja taotlused riigi õigusabi ning menetlusabi

määramiseks, kuivõrd avalduse menetlusse võtmisest tuleks keelduda ka juhul, kui avaldaja

oleks riigilõivu tasunud. Avaldajale on määratud advokaadist esindaja poolte vahel

2-25-12973

käimasolevas menetluses. Menetlusökonoomia põhimõtetega on teravas vastuolus, kui kohus

peab sama kaasomandi eseme suhtes peetavate vaidluste osas korduvalt lahendama avaldaja

samasisulisi taotlusi erinevates menetlustes. Avalduse asjaoludest ei nähtu, miks ei pea

avaldaja õiguspäraseks tema taotluste lahendamist juba kohtu menetluses olevates

tsiviilasjades (korduvad riigiõigusabi taotlused), samuti, miks ei ole võimalik kohtule

käesolevas menetluses esitatud taotlusi esitada avaldaja poolt juba käimasolevas menetluses,

eriti võttes arvesse, et avaldaja taotleb menetluste liitmist. Juhindudes TsMS § 168 lg 1

analoogiast, jättis kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

13. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse, teha uus

lahend, millega võtta menetlusse avaldaja 10.08.2025 avaldus kaasomandi asjas

kaasomanikelt kasutuseelise ja hüvitise väljamõistmise nõudes; rahuldada avaldaja taotlus

tsiviilasja nr 2-25-12973 liitmiseks tsiviilasjaga nr 2-23-9972; rahuldada määruskaebuse

esitaja 10.08.2025 menetlusabi taotlus ja riigi õigusabi taotlus; alternatiivselt jätta avaldaja

10.08.2025 riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata, kuna avaldaja riigi õigusabi taotlus on Pärnu

Maakohtu 03.08.2023 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-23-9972 resolutsiooni punktidega 1 ja 2

rahuldatud, andes avaldajale riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja nr 2-23-9972

kohtueelses menetluses ja kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud; kohustada

Advokatuuri poolt määratud advokaadil esitama kohtule nõuetekohane avaldus või hagi; saata

asi esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks või alternatiivselt uueks läbivaatamiseks;

avalikustada lahend asendades määruskaebuse esitaja nime initsiaalide või tähemärkidega,

jättes avalikustama määruskaebuse esitaja isikukoodi ja vara andmed.

14. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus põhjendamatult keeldunud avaldaja

avalduse menetlusse võtmisest ning jätnud avaldaja menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse läbi

vaatamata. Kohtulahendi põhjendused on omavahel vastuolus osas, milles kohus esmalt leiab,

et avaldaja avaldus on esitatud puudustega ja teisalt, et avaldaja avaldus ei ole esitatud

avaldaja seadusega kaitstud õiguste ja huvi kaitseks. Kohus on ennatlikult keeldunud avaldaja

avalduse menetlusse võtmisest.

15. Avaldajal kui kaasomanikul on õigus esitada kaasomanike vastu VÕS §-st 115 tulenev

nõue, kuna kaasomanikud on rikkunud avaldaja õigusi ning kaasomanike kasutusega s.o.

rehielamu, sauna, kuuri kasutamisega oma isiklike asjade hoiustamiseks piirati avaldaja

kasutusõigust avaldaja asjade hoiustamiseks. Seetõttu tuli avaldajal võtta kasutusse

merekonteiner asjade hoiustamiseks ning sellega seoses on kaasomanikud tekitanud

avaldajale kahju, mis seisneb merekonteineri igakuises üüritasus koos konteineri väljaostmise

hinnaga. Lisaks eeltoodule on avaldajal kui kaasomanikul õigus esitada kaasomanike vastu

alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS § 1037-1039 alusel, mille esemeks saab olla

alusetult saadud kasutuseelis s.o. Kusti kinnistu rehielamu ja sauna kaasomandi osa

ületavatava pinna kasutamise eest kokkuhoitud üüri näol. Kohtule ei saanud jääda

arusaamatuks, et mõlemad nõuded olid esitatud AÕS § 71 lg-st 2 ja § 72 lg-st 3 tulenevalt

avaldaja kui Kusti kinnistu kaasomaniku poolt. Arvestades, et avaldaja avalduses on

puudused, mida avaldaja oleks riigi õigusabi osutava advokaadi vahendusel saanud

kõrvaldada, pidi kohus puudustega avalduse TsMS § 3401 lõike 1 alusel jätma käiguta. Kohus

ei jätnud avaldust käiguta, rikkudes menetlusõiguse norme.

16. Kuna avaldajal puuduvad tõendid, mis kinnitaksid kaasomanike kasutust Kusti kinnistul

rehielamu ja sauna tegelike kasulike pindade osas, kuna ehitistele ei ole juurde ehitamiseks

väljastatud KOV-i poolt ehitus- ega kasutuslube, ja tõendid, mis kinnitaksid Kusti kinnistu

2-25-12973

rehielamu rehalas, saunas ja kuuris asuvate asjade olemasolu, mis takistasid ja välistasid

avaldajate isiklike asjade paigutamise ruumidesse, mistõttu oli avaldaja sunnitud oma isiklike

asjade hoiustamiseks hankima merekonteineri, puudus kohtul õigus keelduda

eeltõendaminemetluse algatamisest.

17. Tsiviilasjas nr 2-25-12973 ei ole avaldajale määratud advokaati. Tsiviilasjas nr 2-23-9972

on riigi õigusabi osutav osutav advokaat keeldunud avaldaja nõude esitamisest põhjusel, et

Pärnu Maakohtu 03.08.2023 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-23-9972 resolutsiooni p-dega 1 ja

2 antud riigi õigusabi ei kata riigi õigusabi kulusid muudeks kui kaasomandi kasutuskorra ja

kaasomandi lõpetamisega seotud nõuete. Seega ei ole tsiviilasjas nr 2-23-9972 võimalik

esitada nõudeid kaasomanike vastu kasutuseelise ja kahju hüvitamise nõuetes. Eeltoodust

lähtuvalt ei saa kohus keelduda tsiviilasjas nr 2-25-12973 avaldaja 10.08.2025 riigi õigusabi

taotluse rahuldamisest viitega asjaolule, et taotlus on rahuldatud tsiviilasja nr 2-23-9972

raames 03.08.2023 kohtumäärusega. Kui tegemist on puudusega taotluses, pidi kohus riigi

õigusabi taotluse TsMS § 3401 lg 1 alusel jätma käiguta ning määrama tähtaja puuduse

kõrvaldamiseks, mitte jätma taotlust läbi vaatamata. Avaldajale jääb arusaamatuks, mille

alusel ja mis põhjusel jäeti avaldaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks

läbi vaatamata. Kohtumääruses puuduvad vastavasisulised põhjused. Tegemist on

menetlusõiguse rikkumisega.

18. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

19. Avaldaja esitas ringkonnakohtule 08.03.2026 menetluse kiirendamise taotluse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus, tutvunud avaldaja esitatud menetluse kiirendamise taotluse ning

tsiviilasja materjaliga, leiab, et kohtumenetluse kiirendamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.

TsMS § 333¹ lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool kohtult taotleda kohtumenetluse

kiiremaks lõpuleviimiseks sobiva abinõu, kui tsiviilasi on olnud kohtu menetluses vähemalt

üheksa kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, et tagada

kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohtusse saabus tsiviilasi

24.11.2025 ning on käesolevaks hetkeks olnud menetluses vähem kui viis kalendrikuud.

Eeltoodust tulenevalt ei ole TsMS § 333¹ lg-s 1 sätestatud kohtumenetluse kiirendamise

eeldused täidetud. Ringkonnakohus märgib, et vastas 11.12.2025 avaldaja 05.12.2025

päringule määruskaebuse läbivaatamise aja kohta, et lahendab selle hiljemalt 2026 aasta

kevadel (eeldatavalt lähima 5 kuu jooksul).

21. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Määruskaebuse sisust nähtuvalt on kaebaja maakohtu määruse vaidlustanud selle

resolutsiooni punktide 2-6 osas. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse

seaduslikkust üksnes sellega seonduvas. Ülejäänud osas on vaidlustatud määrus TsMS § 463

lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

22. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning Pärnu Maakohtu

määrus tuleb selle vaidlustatud osas menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada

ning avaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna

2-25-12973

ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

23. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt keeldus maakohus hageja nõude menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et

maakohus on avalduse menetlusse võtmisest keeldunud ennatlikult.

24. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Viidatud sätte järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine

on õiguslikult võimatu, ning et selle sätte kohaldamisel ei saa hinnata tõendeid (RKTKm,

02.05.2012, 3-2-1-31-12, p 13 ja RKTKm, 09.10.2013, 3-2-1-95-13, p 12). Seega tuli

maakohtul hinnata, kas avalduses esitatud asjaolude tõesuse korral on õigusnormide alusel

võimalik avaldust rahuldada (RKTKm, 12.12.2025, 3-2-1-149-15, p10). Maakohtul oli

sealjuures kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (RKTKm, 11.02.2015, 3-2-1-151-

14, p 13).

25. Lisaks tuli maakohtul lähtuda sellest, et hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel

tuleb kohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta

vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas

TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta.

Puudus, mille kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg antakse, peab olema selline,

mis takistab hagiavalduse menetlemist. Tegemist peab olema puudusega, mis annaks TsMS §

371 lg 1 (p-de 9-12) või lg 2 järgi aluse hagi menetlusse võtmisest keelduda, kuid mida on

võimalik kõrvaldada (RKTKm, 21.12.2016, 3-2-1-120-16, p 11). Kui ei ole esitatud piisavalt

andmeid, et nõuet kvalifitseerida, saab kohus vajadusel TsMS § 3401 lg 1 järgi anda kohtusse

pöördunud isikule tähtaja avalduse või nõude täpsustamiseks (RKTKm, 02.10.2013, 3-2-1-90-

13, p 12). Juhul kui ka peale asjakohaste selgituste andmist ja hagejale tähtaja määramist ei

ole hageja puudusi kõrvaldanud, saab kohus otsustada hagi menetlusse võtmisest keeldumise

üle. Kui hageja ei esita nõudeid ja asjaolusid kohtu määratud tähtajaks, võib kohus jätta hagi

TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 järgi menetlusse võtmata (RKTKm, 07.10.2020, 2-19-

16249 , p 16).

26. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt asus maakohus hüvitise nõudega seoses seisukohale, et

avaldaja nõude kujunemine ei ole jälgitav ja merekonteineri seoses kaasomandi kasutamisega

ei ole asjaolude pinnalt arusaadav. Kasutuseeliste hüvitamise nõudega seoses tõi maakohus

esile, et avaldajal tuleks selle alusena välja tuua asjaolud, millest nähtuks, et kaasomanikud on

ühist asja kasutades tema õigusi rikkunud, eelkõige kaasomandis oleva asja kaaskasutust

takistanud. Kuigi maakohus on iseenesest õigesti selgitanud kõrgema kohtu seisukohti

seonduvalt avaldaja poolt esitatud nõuetega, on maakohus eksinud avaldusel esinenud

puudustele hinnangu andmisel. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohtu hinnangul avaldaja

mõlema nõude osas tegemist kõrvaldatavate puudustega esitatud avaldusega, millet tulenevalt

olnuks seaduse ja kohtupraktikas avaldatud seisukohtadega kooskõlas esmalt avalduse käiguta

jätmine ning avaldajale sellel esinenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine TsMS §

3401 lg 1 järgi. Maakohus seda teinud ei ole, mistõttu on määruskaebuse esitaja etteheited

maakohtule seonduvalt menetlusõiguse normide olulise rikkumisega põhjendatud.

27. Maakohtu kirjeldatud eksimuste tõttu tuleb määruskaebus rahuldada osas, milles avaldaja

taotleb asja saatmist esimese astme kohtule ja määruse tühistamist selle vaidlustatud osas.

Kolleegium saadab avalduse tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks, kuna

2-25-12973

ringkonnakohtul puudub avalduse menetlusse võtmise pädevus. TsMS §-st 12 tulenevalt

vaatab ringkonnakohus läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades

nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste aluse ning lahendab ka muid

seadusega tema pädevusse antud asju.

28. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata kõigi selles esitatud muude taotluste

osas. Ringkonnakohus selgitab, et ei saa esimesena lahendada avaldaja esitatud menetlusabi ja

riigi õigusabi taotlusi, kuna seadusest tulenevalt tuleb selleks hinnata avalduse

perspektiivikust (TsMS § 181 lg 1 p 2 ja RÕS § 7 lg 1 p-d 2 ja 5), mida peab menetlusliku

seisu arvestades hindama see kohus, kes otsustab avalduse menetlusse võtmise üle

(maakohus). Ka ei saa ringkonnakohus kohustada Advokatuuri poolt määratud advokaati

esitama maakohtule nõuetekohast avaldust või hagi, kuna riigi õigusabi andmise taotluse peab

sisuliselt lahendama esimesena maakohus. Samuti tuleb tsiviilasjade liitmise taotlus

lahendada maakohtu poolt, mis on võimalik vaid eeldusel, et avaldaja avaldus on eelnevalt

võetud menetlusse.

29. Võttes arvesse, et avaldus (koos selles sisalduvate taotlustega) saadetakse tagasi

maakohtule, ei vasta kolleegium menetlusökonoomilistel põhjustel muudele määruskaebuse

väidetele.

30. Kuna tegemist ei ole menetlust lõpetava määrusega, ei avalikusta kohus määrust

arvutivõrgus.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

31. TsMS § 173 lg 3 teisest lausest tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

32. Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 372 lg-st 5 ei saa määruskaebust esitada

ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise

kohta tühistati. Seega ei ole määrus kaevatav selle resolutsiooni punktide 2-4 osas. Määrus on

edasikaevatav selle resolutsiooni punkt 1 osas tulenevalt TsMS § 333¹ lg-st 4.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/