3-25-3278/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3278

Haldusasi

E.K kaebus Eesti Töötukassa 22.07.2025 otsuse nr TVT/

25/034827 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – E.K, seadusliku esindaja volitatud esindaja Annika

Närripä

Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad Helis Uus, Irina

Borozdina ja Triin Tamm

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende eendi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.05.2026.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 19.03.2012 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-11-52895 tunnistati E.K

(kaebaja) teovõimetuks ning seati tema üle eestkoste. Kaebaja eestkostja on Tallinna linn, kes

teostab eestkostet Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu.

2. Eesti Töötukassa tuvastas 15.11.2023 otsusega nr TVH/23/043263, et kaebajal on puuduv

töövõime kestusega viis aastat. Eesti Töötukassa 16.11.2023 otsusega nr TVT/23/060554 määrati

kaebajale töövõimetoetus perioodiks 20.12.2023-19.12.2028.

3. Eesti Töötukassa tegi 22.07.2025 otsuse nr TVT/25/034827, millega lõpetati kaebajale

määratud töövõimetoetuse maksmine. Töövõimetoetuse maksmine lõpetati põhjusel, et

rahvastikuregistri andmete kohaselt lõppes kaebaja tähtajaline elamisluba Eestis 20.07.2025.

Töövõimetoetuse maksmise lõpetamise kuupäev oli otsuse kohaselt 20.07.2025.

4. Kaebaja esitas 15.08.2025 Eesti Töötukassale vaide, milles taotles töövõimetoetuse maksmise

lõpetamise otsuse kehtetuks tunnistamist ja töövõimetoetuse maksmise jätkamist. Eesti

Töötukassa pikendas vaide läbivaatamise tähtaega kuni 24.09.2025.

5. Eesti Töötukassa tegi 11.09.2025 vaideotsuse nr VO/25/2169, millega jättis vaide

rahuldamata.

1(7)

6. Kaebajale anti Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 15.09.2025 otsusega nr

1074503930/TEP välismaalaste seaduse § 118 p 9 ja § 210¹ alusel elamisluba püsivalt Eestisse

elama asumiseks kehtivusajaga 15.09.2025 - 15.09.2035.

7. Kaebaja esitas 07.10.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 22.07.2025

otsuse nr TVT/25/034827 tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks saamata jäänud töövõimetoetuse

näol summas 913,08 eurot.

8. Kohus võttis oma 22.10.2025 määrusega menetlusse kaebaja poolt esitatud kaebuse nõudes

Eesti Töötukassa 22.07.2025 otsuse nr TVT/25/034827 tühistamiseks.

9.

02.10.2025 esitas kaebaja esindaja uue töövõimetoetuse määramise taotluse, mille alusel

määrati kaebajale Töötukassa 06.10.2026 otsusega nr TVT/25/046866 töövõimetoetus perioodiks

02.10.2025-19.12.2028. Menetluse käigus selgus, et kaebajale väljastati uus elamisluba

kehtivusega alates 15.09.2025, mistõttu muutis Töötukassa oma 15.12.2025 otsusega nr

TVT/25/059518 oma 06.10.2025 otsust ja luges töövõimetoetuse avalduse esitamise kuupäevaks

15.09.2025 ja töövõimetoetuse maksmise perioodiks 15.09.2025 kuni 19.12.2028.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

10. Kaebaja palub kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.

10.1

Kaebaja elab AS Hoolekandeteenuste Tartu Kase üksuses ööpäevaringsel

erihoolekandeteenusel. Teenus on mõeldud psüühikahäirega täisealisele, kellel on

Sotsiaalkindlustusameti poolt läbi viidud hindamise tulemusena tuvastatud ööpäevaringse

erihooldusteenuse vajadus. Kaebaja on piiratud teovõimega ja raske psüühikahäirega abivajav isik,

kes vajab igapäevaseks toimetulekuks ööpäevaringset erihoolekandeteenust.

10.2 Töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 2 lg 1 p 2 ei sätesta, et elamisluba peab olema kehtiv, vaid

et isik peab elama Eestis tähtajalise elamisloa alusel – selle õiguse tähtajalise elamisloa alusel

Eestis viibida andis kaebajale välismaalaste seadus (VMS) § 43 lg 1 p 8. Seega saab TVTS § 2 lg

1 p 2 tõlgendada ka nii, et kaebaja elas Eestis tähtajalise elamisloa alusel, kuivõrd VMS-i § 43 lg 1

p-ist 8 tuleneb tema õigus tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest Eestis viibida. VMS § 43

lõige 4 ja § 130 kohaselt säilib isikul Eestis elamise õigus kogu pikendamise taotluse menetlemise

ajaks. VMS § 43 lõige 4 sätestab, et välismaalane, kelle tähtajalise elamisloa kehtivusaeg on

lõppenud, võib Eestis viibida kuni 90 päeva alates kehtivusaja lõppemise päevast arvates, kui selle

aja jooksul on ta esitanud tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse. Kaebaja eestkostja esitas küll

tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse hilinenult 29.07.2025, kuid kaebaja Eestis elamise õigus

sellest ei katkenud.

10.3 Seaduslik viibimine Eestis tähendab ka õigust sotsiaalsele kaitsele. Vastustaja väide, et VMS

§ 130 reguleerib vaid viibimist, kuid mitte sotsiaaltoetust, ei ole kooskõlas PS §-iga 28. Kui

välismaalasel on seaduslik alus Eestis viibida (VMS § 130), siis kehtib talle PS § 28 järgi võrdne

õigus abile töövõimetuse korral, sõltumata elamisloa formaalsest kehtivusest. Vastasel juhul tekib

olukord, kus riigi kehtestatud Eestis viibimis aluste täitmine välistab samal ajal igasuguse

sotsiaalse kaitse. See oleks PS § 12 järgi diskrimineerimine võrreldes Eesti kodaniku või elamisloa

pikendamisavalduse õigeaegselt esitanud isikuga.

10.4 Töötukassa tugineb TVTS § 2 lg 1 imperatiivsele tõlgendusele, kuid jätab tähelepanuta

põhiseaduslikud õigused ja nende ülimuslikkuse lihtseaduse normi ees. Põhiseaduse ülimuslikkuse

põhimõte (PS § 3 ) näeb ette, et kõik seadused ja nende rakendamine peavad olema kooskõlas

põhiseadusega. TVTS § 2 lg 1 ei saa kitsendada põhiseaduslikku õigust sellisel viisil, et

seaduslikult viibiv töövõimetu inimene jääb abita.

10.5 Vastustaja on pidanud ainsaks oluliseks asjaoluks otsuse tegemisel uurida välja, kas isikul on

kehtiv elamisluba. Siiski tulnuks vastustajal tuvastada ja otsuse tegemisel arvestada, et tegemist on

2(7)

piiratud teovõimega, puuduva töövõime ja igapäevaseks toimetulekuks töövõimetoetusele

tugineva isikuga, mistõttu toetuse lõpetamine vahetult enne tähtajalise elamisloa pikendamise

taotluse esitamist toob kaasa isikule põhjendamatu ja ebaproportsionaalse toimetulekuriski.

10.6 Vastustaja oleks pidanud kontakteeruma enne otsuse tegemist kaebaja eestkostjaga (kuivõrd

kaebaja ise on piiratud teovõimega ning temal puudub võime asjas kaasas rääkida) ning vajadusel

andma täiendava tähtaja puuduse kõrvaldamiseks – elamisloa pikendamise taotluse esitamiseks.

Kaebaja puhul on selge, et ta jääb oma abivajaduse tõttu Eestisse elama.

10.7 Kui Eesti kodanik, kelle isikut tõendava dokumendi kehtivus lõpeb ja kes taotleb uue

dokumendi pikendamist hilinemisega ei kaota automaatselt sotsiaaltoetusi, siis ei tohi samasuguse

viivituse korral ka välismaalasest isikult toetust tagasiulatuvalt ära võtta, kui viibimine oli/on

jätkuvalt seaduslik ja elamisluba menetluse tulemusena pikendati.

10.8 Töötukassa tõlgendus viib olukorrani, kus üksnes hilinemise tõttu elamisloa pikendamise

taotluse esitamisel võetakse inimeselt ära eksistentsiaalselt vajalik toetus. Selline piirang ei ole

vajalik ega mõõdukas meede, sest isiku seaduslik viibimine Eestis oli tagatud VMS § 130 alusel.

10.9 Kui inimene esitas töövõimetoetuse saajana elamisloa pikendamise taotluse seaduses

ettenähtud tähtaja jooksul, säilib seaduslik viibimine Eestis kogu menetluse ajal, isegi kui

elamisloa formaalne kehtivus sai ajutiselt läbi. Seetõttu ei oleks tohtinud vastustaja toetust

maksmata jätta.

10.10 15.09.2025 otsusega nr 1074503930/TEP anti kaebajale välismaalaste seaduse § 118 p 9 ja §

210¹ alusel elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks kehtivusajaga 15.09.2025 - 15.09.2035

Kaebajal jäi saamata osaliselt augusti kuu (augustis on laekunud töövõimetoetus osaliselt summas

434,80 eurot) ja täielikult septembri kuu töövõimetoetus – kokku jäi kaebajal saamata 913,08

eurot.

Vastustaja seisukoht

11. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata.

11.1 Rahvastikuregistri andmetel kehtis kaebaja tähtajaline elamisluba ajavahemikul 20.07.2020–

20.07.2025. See tähendab, et töövõime hindamise otsuse tegemise ajal 2023. aastal kaebaja vastas

TVTS § 2 lg 1 p-le 2, mistõttu on talle algselt töövõimetoetus määratud. Kuivõrd kaebajal

rahvastikuregistri andmetel alates 20.07.2025 kehtiv elamisluba puudus, siis ei vastanud kaebaja

enam ühelegi TVTS § 2 lg-s 1 loetletud olukorrale. Seetõttu puudus kaebajal alates 20.07.2025

õigus töövõimetoetusele.

11.2 Käesolevalt on rahvastikuregistri andmetel kaebajale antud tähtajaline elamisluba

kehtivusajaga 15.09.2025–15.09.2035. Selles tulenevalt on vastustaja lähtunud HMS § 5 lg-s 2

sätestatud heast haldustavast ning ennistanud kaebaja töövõimetoetuse taotluse kuupäeva ja

lugenud taotluse esitamise kuupäevaks 15.09.2025. Seetõttu on vastustaja määranud kaebajale

töövõimetoetuse perioodiks 15.09.2025–19.12.2028. Ajavahemikul 21.07.2025–14.09.2025

kaebajal aga kehtiv elamisluba puudus ning ta ei vastanud ühelegi TVTS § 2 lg-s 1 loetatud

olukorrale. Seetõttu puudub siiski kaebajal õigus töövõimetoetusele ajavahemiku 21.07.2025–

14.09.2025 osas.

11.3 VMS § 130 reguleerib Eestis viibimise õigust, mitte õigust töövõimetoetusele. Kuigi kaebajal

võis VMS kohaselt olla õigus Eestis viibida elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise ajal, ei

anna viibimisõigus alust töövõimetoetuse maksmiseks, kuna kaebajal puudus kehtiv elamisluba.

Eeltoodule tuginedes on Eesti Töötukassa 22.07.2025 otsusega nr TVT/25/034827 õigesti

lõpetatud kaebajale töövõimetoetuse maksmine.

11.4 Vastustaja ei ole jätnud olulisi asjaolusid välja selgitamata. Kaebaja piiratud teovõime oli

vastustajale teada. See nähtub muuhulgas asjaolust, et otsused kaebaja töövõimetoetuse määramise

ning lõpetamise kohta ning ka 11.09.2025 vaideotsus on edastatud kaebaja eestkostja esindajatele,

3(7)

mitte kaebajale isiklikult. Vastustaja selgitab, et kaebaja puuduv töövõime oli samuti vastustajale

teada, kuivõrd TVTS § 4 3 kohaselt töövõimet hindabki Eesti Töötukassa. Kaebaja igapäevase

toimetuleku tagamise kohustus on perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) § 202 ning § 179 lg 1

kohaselt kaebaja eestkostjal.

11.5 Kaebaja eestkostjaks on Tallinna Linnavalitsus. PKS § 179 lg 1 sätestab eestkostja õiguse ja

kohustuse hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Seejuures kuulub

isikuhoolduse alla kohustus hoolitseda eestkostetava esmavajaduste rahuldamise eest ning

varahoolduse alla muuhulgas ka kohustus esitada taotlusi toetuste saamiseks. Ka Harju Maakohtu

12.01.2024 kohtumääruse nr 2-11-52895 kohaselt on kaebajal vajalik eestkoste kõigil toimingutel.

11.6 Käesolevalt on lõpetatud kaebajale töövõimetoetuse maksmine, sest kaebajal on

ajavahemikul 21.07.2025–14.09.2025 puudunud kehtiv tähtajaline elamisluba. Elamisloa

lõppemise puhul ei ole tegemist puudusega töövõimetoetuse määramise avaldusel, tegemist on

olukorraga, kus isikul elamisloa lõppemise kuupäevast alates puudub õigus töövõimetoetuse

saamiseks. Rahvastikuregistri andmetel on kaebaja tähtajalist elamisluba varasemalt pikendatud

nii 2015. aastal kui ka 2020. aastal. Sellest tulenevalt pidi kaebaja eestkostja olema teadlik

tähtajalise elamisloa menetlustähtaegadest. Tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse esitamise

meelde tuletamine kohalikust omavalitsusest eestkostjale ei ole Eesti Töötukassa kohustus.

Eestkostja kohustus on sellise taotluse tähtaegselt esitamine.

11.7 Vaidlustatud otsus ei ole vastuolus PS §-ga 10. Töötukassa pole keeldunud tunnistamast

kaebaja seaduslikku viibimist Eestis. TVTS § 2 lg 1 p-s 2 sätestatud õigus töövõimetoetusele on

seotud elamisloa kehtivusega. Seetõttu on kaebajale töövõimetoetuse maksmine lõpetatud

20.07.2025, kui lõppes ka tema tähtajalise elamisloa kehtivus. Töötukassal puudub pädevus anda

hinnangut tähtajaliste elamislubade pikendamise või pikendamata jätmise osas. Sellest tulenevalt

puudus vastustajal pädevus hinnata algses haldusmenetluses või ka vaidemenetluses seda, kas

kaebaja tähtajalist elamisluba pikendatakse või mitte. Vastustaja tugines nii vaidlustatud otsuse

kui ka 11.09.2025 vaideotsuse tegemisel rahvastikuregistri andmetele otsuste tegemise seisuga.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

13. Tulenevalt Harju Maakohtu 19.03.2012 otsusest tsiviilasjas nr 2-11-52895 tunnistati kaebaja

teovõimetuks ja tema üle seati eestkoste. Eestkostet pikendati 12.01.2024 määrusega (dtl 14-16).

Kaebaja eestkostjaks on Tallinna linn.

14. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja esitas 13.11.2023 töövõime hindamise ning

töövõimetoetuse määramise avaldused, mis rahuldati vastustaja 15.11.2023 otsusega nr

TVH/23/043263 (dtl 72-74). Otsusega hinnati kaebaja töövõime puuduvaks, kestusega viis aastat

(20.12.2023–19.12.2028). Sellest tulenevalt on kaebajale Töötukassa 16.11.2023 otsusega nr

TVT/23/060554 (dtl 75-76) määratud töövõimetoetus perioodiks 20.12.2023–19.12.2028. Eesti

Töötukassa 22.07.2025 otsusega nr TVT/25/034827 lõpetati kaebajale töövõimetoetuse maksmine

alates 20.07.2025, sest rahvastikuregistri andmetel oli kaebaja tähtajaline elamisluba lõppenud

20.07.2025 (dtl 8)

15. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaebaja eestkostja esitas 29.07.2026 Politsei- ja

Piirivalveametile tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse (dtl 18-20). Kaebajale anti Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 15.09.2025 otsusega nr 1074503930/TEP välismaalaste seaduse

§ 118 p 9 ja § 210¹ alusel elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks kehtivusajaga 15.09.2025

- 15.09.2035 (dtl 33-34). Tulenevalt nimetatud asjaolust esitas kaebaja vastustajale uue

töövõimetoetuse määramise avalduse, mis rahuldati Töötukassa 06.10.2025 otsusega nr

TVT/25/046866. Kaebajale määrati töövõimetoetus ajavahemikuks 02.10.2025–19.12.2028.

Nimetatud otsust muudeti Töötukassa 15.12.2025 otsusega nr TVT/25/059518 (dtl 79) nii, et

4(7)

töövõimetoetuse avalduse esitamise kuupäevaks on saanud 15.09.2025 (elamisloa andmise päev)

ning töövõimetoetuse maksmise perioodiks on saanud 15.09.2025– 19.12.2028.

16. Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel vaidlus selles, kas vastustaja on vaidlusaluse otsusega

õiguspäraselt lõpetanud kaebajale 22.07.2025 otsusega töövõimetoetuse maksmise peale

20.07.2025, st ajast, mil lõppes kaebaja tähtajaline elamisluba. Kuna kaebajale on Töötukassa

06.10.2025 otsusega määratud töövõimetoetus alates 02.10.2025 kuni 19.12.2028 ja nimetatud

perioodi on muudetud Töötukassa 15.12.2025 otsusega ning määratud töövõimetoetuse maksmise

alguskuupäevaks 15.09.2025, siis on poolte vahel vaidlus üksnes selles, kas kaebajale on

õigusvastaselt jäetud töövõimetoetus maksmata perioodil peale 20.07.2025 kuni 14.09.2025. Kuna

kaebajale on töövõimetoetus määratud alates 15.09.2025, siis ei riku vaidlusalune haldusakt

kaebaja õigusi osas, mis puudutab perioodi alates 15.09.2025. Nimetatud perioodi osas tuleb

kaebus jätta rahuldamata põhjusel, et puudub kaebaja õiguste riive.

17. TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku

töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5

lg 2). Eelmainitu alusel on kaebajal tuvastatud puuduv töövõime perioodiks 20.12.2023–

19.12.2028.

18. TVTS § 12 lg 2 kohaselt on puuduva töövõimega isikul õigus töövõimetoetusele. Seetõttu oli

kaebajale määratud töövõimetoetus perioodiks 20.12.2023–19.12.2028.

19. TVTS § 2 lg 1 kohaselt on TVTS-is sätestatud töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele

õigus 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel isikul, kes on: – Eestis elav Eesti kodanik või

pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane (p 1); –

tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elav välismaalane (p 2); – Eestis

viibiv rahvusvahelise kaitse, sealhulgas ajutise kaitse saaja või rahvusvahelise kaitse taotleja,

kellel on õigus Eestis töötada välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud

tingimustel (p 3).

20. Antud nõuetele vastamist kontrollib töötukassa tuginedes oma andmekogu andmetele, st

rahvastikuregistri andmetele.

21. Kohtu hinnangul on TVTS § 2 lg-s 1 sätestatud ammendavalt olukorrad, mille esinemisel on

isikul õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele. Juhul, kui vastavaid seaduses sätestatud

aluseid ei esine või kui alus langeb ära, kaotab isik ka õiguse töövõimetoetusele. Norm on

vastustaja jaoks imperatiivne, st kui on tuvastatud, et isik ei vasta TVTS § 2 lg 1 tingimustele, on

vastustaja kohustatud töövõimetoetuse maksmise lõpetama.

22. Kaebaja tõlgendab ebaõigesti TVTS § 2 lg 1 p-s 2 toodud nõuet, mille kohaselt on

töövõimetoetuse saamise õigus tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis

elaval välismaalasel. Sättes toodud tingimusi tuleb mõista selliselt, et isikul on kehtiv tähtajaline

elamisluba või kehtiv tähtajaline elamisõigus. Juhul, kui vastav dokument ei kehti, siis on tegemist

olukorraga, kus vastav dokument puudub. See tähendab, et puudub ka sättes toodud

töövõimetoetuse saamise eeldus. Kaebaja eksib, kui leiab, et TVTS § 2 lg 1 p 2 tähenduses ei ole

oluline, et elamisluba kehtib.

23. Sätet ei ole võimalik tõlgendada ka nii, et TVTS § 2 lg 1 p 2 kohaselt ei pea isikul olema

kehtivat tähtajalist elamisluba, vaid isik peab viibima Eestis tähtajalise elamisloa alusel. Kaebajal

on õigus selles, et VMS § 43 lg 4 ja § 130 kohaselt säilib isikul seaduslik alus Eestis viibimiseks

tema elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise ajaks. Kaebajal säilis tõepoolest VMS § 43 lg

1 p-st 8 tulenevalt õigus Eestis viibida ka peale tema elamisloa kehtivuse lõppemist. Õigus Eestis

viibida tähendab aga üksnes Eestis viibimise alust, st et kaebajat ei ole alust kohustada Eestist

lahkuma. Kaebaja esitas tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse 29.07.2025, st peale elamisloa

kehtivuse lõppu. Nimetatu tähendabki, et kaebaja õigus Eestis viibida ei lõppenud. Eestis

5(7)

viibimise õigus ei anna aga alust töövõimetoetusele, kuna töövõimetoetuse saamise eeldus on

TVMS § 2 lg 1 kohaselt tähtajalise elamisloa kehtivus.

24. Kaebaja eksib ka selles, et seaduslik Eestis viibimine tähendab ka automaatset õigust

sotsiaalsele kaitsele. PS § 9 sätestab, et põhiseadusega tagatavad õigused laienevad nii Eesti

kodanikele kui ka Eestis viibivatele välisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele, kui

põhiseaduses ei ole sätestatud teisiti. Põhiseaduse § 28 toob välja reservatsiooni, mille kohaselt on

õigus sotsiaalsele kaitsele Eestis viibival välismaalasel võrdselt Eesti kodanikuga juhul, kui seadus

ei sätesta teisti. Seega on tegemist olukorraga, kus seadusandja võib kehtestada tingimused, mille

esinemisel on Eestis viibival välismaalasel õigus sotsiaalsele kaitsele. Praegusel juhul sätestab

TVTS § 2 lg 1 p 2 tingimuse, milleks on kehtiva tähtajalise elamisloa olemasolu. Eesti

sotsiaalkaitse süsteem ei pea tagama absoluutseid sotsiaalseid garantiisid kõigile Eestis viibivatele

isikutele.

25. Vastustaja tuvastas rahvastikuregistris avaldatud andmetele tuginedes, et kaebaja tähtajaline

elamisluba kehtis ajavahemikul 20.07.2020 kuni 20.07.2025. Nimetatu tähendab, et töövõime

hindamise otsuse tegemise ajal 2023. aastal vastas kaebaja TVTS § 2 lg 1 p-s 2 toodud nõuetele ja

talle määrati töövõimetoetus õiguspäraselt. Kuna kaebajal rahvastikuregistri andmetel alates

20.07.2025 elamisluba puudus, ei vastanud kaebaja enam TVTS § 2 lg 1 p-s 2 nimetatud

tingimusele, millest tulenevalt puudus tal alates elamisloa kehtivuse lõppemisest ka õigus

töövõimetoetusele.

26. Puudub vaidlus selles, et kaebajale on praeguseks antud tähtajaline elamisluba kehtivusajaga

15.09.2025 kuni 15.09.2025, mistõttu on vastustaja poolt määratud kaebajale töövõimetoetus

perioodiks 15.09.2025-19.12.2028. Perioodil 21.07.2025 kuni 14.09.2025 kaebajal aga kehtiv

elamisluba puudus, mistõttu puudus tal nimetatud perioodil ka õigus töövõimetoetusele. Seega on

kaebajale vaidlusaluse otsusega õigesti lõpetatud töövõimetoetuse maksmine peale 20.07.2025,

kuna rahvastikuregistri andmetel oli kaebaja tähtajaline elamisluba nimetatud kuupäevast

lõppenud.

27. Kaebaja heidab kaebuses vastustajale ette oluliste asjaolude väljaselgitamata jätmist. Kohus

kaebajaga ei nõustu. Vastustaja on menetluses kinnitanud, et kaebaja piiratud teovõime oli

vastustajale teada ning et kaebaja üle on seatud eestkoste. Samuti oli vastustajale teada, et kaebajal

on puuduv töövõime, sest TVTS § 3 kohaselt on töövõime hindamine vastustaja pädevuses.

28. Vastustajale ei saa ka ette heita, et ta enne vaidlusaluse otsuse tegemist ei võtnud ühendust

kaebaja eeskostjaga selgitamaks elamisloa pikendamise vajadust. Kohtu hinnangul pidi elamisloa

pikendamise vajadus olema kaebaja eestkostjale teada ning see on tema hoolsuskohustuse

vastutusalas. Perekonnaseaduse § 179 lg 1 kohaselt on eestkostjal õigus ja kohustus hoolitseda

eestkostetava isiku ja tema vara eest. Tulenevalt Harju Maakohtu 12.01.2024 määrusest tsiviilasjas

nr 2-11-52895 (dtl 14-16) on kaebajal vajalik eestkoste kõigil toimingutel. Eestkostja

hoolsuskohustus hõlmab muu hulgas kohustust esitada eeskostetava nimel õigeaegselt elamisloa

pikendamise avaldus. Kohustus hoolitseda selle eest, et eestkostetava varalised õigused ei saaks

kahjustada on eestkostjal, mitte vastustajal. Juhul, kui eestkostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei

täida, on ta kohustatud hüvitama eestkostetavale sellega põhjustatud kahju. Praegusel juhul on

asjaolu, et eestkostja jättis tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse esitamata ilmselgelt

põhjustanud kaebajale kahju, kuna nagu kaebaja ise on välja toonud, jäi kaebaja ilma

toimetulekutoetusest summas 913,08 eurot. Nimetatud kahju ei ole aga tekkinud mitte vastustaja,

vaid kaebaja eestkostja tegevuse tõttu. Harju Maakohtu 12.01.2024 kohtumääruse nr 2-11-52895 p

1 kohaselt on kaebajale eestkoste määratud juba alates 19.03.2012 aastast. Seejuures on

rahvastikuregistri andmetel kaebaja tähtajalist elamisluba pikendatud nii 2015. aastal kui ka 2020.

aastal. Seega pidi kaebaja eestkostja olema teadlik tähtajalise elamisloa pikendamise vajadusest ja

menetlustähtaegadest. Tähtajalise elamisloa pikendamise vajaduse meelde tuletamine ei ole

vastustaja seadusest tulenev kohustus, kuna vastustaja saab põhjendatult eeldada, et eestkostjaks

olev kohalik omavalitsus tagab elamisloa pikendamise kohustuse täitmise. Vastustajal puudub ka

6(7)

pädevus hinnata, kas kaebaja tähtajaline elamisluba pikendatakse või mitte Vastustaja tugines

otsuse tegemisel rahvastikuregistrist nähtuvatele andmetele.

29. Vaidlusalune otsuse ei ole vastuolus PS §-ga 10. Põhiseaduse mõtteks ei ole anda piiranguteta

sotsiaalseid tagatisi kõigile isikutele, kes Eestis õiguslikul alusel viibivad. Nagu kohus eelnevalt

märkis, siis on seadusandjal õigus kehtestada sotsiaalsete tagatiste saamise tingimused. Üheks

selliseks normiks ongi TVTS § 2 lg 1 p 2, mis sätestab, et õigus töövõimetoetusele on seotud

elamisloa kehtivusega.

30. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Töötukassa 22.07.2025 otsus on õiguspärane ja

selle tühistamiseks puuduvad alused.

MENETLUSKULUD

31. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta

kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

32. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

7(7)