2-26-3022/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maris Möls

Määruse tegemise aeg ja koht

9. aprill 2026, Narva

Tsiviilasja number

2-26-3022

Kohtuasi

A P maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): A P (isikukood XXX)

Usaldusisik: Tarmo Villman

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku A P maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja A P pankrot 9. aprillil 2026 kell 17.00 ning algatada A P kohustustest

vabastamise menetlus.

3. Nimetada

A P

pankrotihalduriks Tarmo Villman

(aadress: XXX).

Kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 6. mai 2026 kell 12.45.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub videokonverentsi vahendusel, videokonverentsi

ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.

5. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks pankrotivara

nimekiri.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud

hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise

tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste

täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik

isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku

suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

7. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid

ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise,

oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja

2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei

saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule

üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta pärast

pankrotimenetluse lõppemist.

9. Jätta menetluskulud A P kanda.

10. Määrata usaldusisiku Tarmo Villmani tasuks 858 eurot, millele lisandub käibemaks

205,92 eurot.

11. Anda A P menetlusabi usaldusisiku tasu 858 eurot ja sellele lisanduva käibemaksu

205,92 eurot hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahendite

arvel ilma hüvitamiskohustuseta.

12. Määruse resolutsiooni p-s 11 märgitud usaldusisiku tasu kanda M OÜ-le

(arvelduskonto nr XXX AS-is Swedbank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.

13. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

14. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

15. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning saata resolutsiooni p 12

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja või

Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

191 lg 1).

ASJAOLUD

1. A P (avaldaja, võlgnik) esitas 07.02.2026 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles

taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline. Võlgnikule ei kuulu vara. Võlgniku igakuised sissetulekud

on töötasu 850 eurot (neto), võlgnik töötab ROÜ-s XXX. Võlgnikul on kohustusi kokku 10 361,13

eurot. Võlgnik on A OÜ (registrikood XXX) juhatuse liige. Võlgnik on selgitanud, et

maksejõuetuse üheks põhjuseks oli pettuse ohvriks sattumine ning tema usalduse kuritarvitamine.

Võlgniku väitel registreeriti tema nimele äriühing ilma tema tegeliku tahteta. Võlgniku suhtes on

algatatud kaks täitemenetlust (Tatjana Afanasieva, toimiku nr 197/2025/1212 ja Andrei Krek,

toimiku nr 066/2025/3771).

2. Usaldusisik leidis, et pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamine on põhjendatud.

Võlgniku avaldatu kohaselt on ta vallaline ning ülalpeetavad puuduvad. Elukoha aadressiks on

korteriomand, mis kuulub võlgniku emale. Võlgnikul on ühine majapidamine oma emaga, seetõttu

on elamiskulud väikesed ning esitatud andmete õigsuses ei ole alust kahelda. Võlgnik on

omandanud kutsehariduse ehitaja erialal ja töötab omandatud erialal.

Võlgnikule ei kuulu kinnisasju ja tema nimele ei ole registreeritud kehtiva kandega sõidukeid,

väikelaevu ega relvi. Võlgnikule kuulub 100% osalus A OÜ-s (registrikood XXX), osa

nimiväärtusega 1,00. Osale on seatud kohtutäitur Tatjana Afanasieva avalduse alusel B AS kasuks

keelumärge. Võlgnik on selgitanud, et äriühing registreeriti tema nimele ilma tema tegeliku tahteta.

Seetõttu on alus eeldada, et osaühingu osa on väärtusetu.

Võlgniku arvelduskontode ja väärtpaberikontode lõppsaldod olid 25.02.2026 ja 26.02.2026 seisuga

0 eurot. Võlgnikul on II pensionisamba pensionikonto nr 99808522908, pensionivara koguväärtus

16.02.2026 seisuga 1188,12 eurot. Pensionikonto on arestitud. III pensionisamba vara ei ole.

Avalduse kohaselt töötab võlgnik OÜ-s R ehitajana ja tema igakuine netosissetulek on umbes 850

eurot. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt maksti võlgnikule 2025. a detsembris ja 2026. a

jaanuaris brutotöötasu 1195 eurot. Võlgnik on saanud üksikuid väljamakseid ka Tervisekassalt.

Võlgnikul on kohustusi 10 311,37 eurot. Võlgniku väitel langes ta kelmuse ohvriks. Oluliste

kohustuste aluseks olevatest dokumentidest nähtub, et B AS laen 4700 eurot laekus võlgniku

kontole 12.12.2024. Vahetult pärast seda tegi võlgnik mitmeid suuremahulisi väljamakseid, sh 400

eurot ülekandena M B (selgitusega „gift“), 2230 euro ulatuses kaardimakseid Revolut keskkonda

ning 1880 euro makse kirjeldusega „Bifinity Deposit“. Nimetatud tehingud on olulised võlgniku

kohustuste tekkimise ja raha kasutamise hindamisel. M. B on võlgnikuga seotud isik, kellega on

toimunud ka muid väiksemahulisi tehinguid. Ülejäänud maksed on tehtud Leedus registreeritud

makseasutuste kaudu, mis tegelevad krüptoarveldustega. Nende tehingute osas võib teoreetiliselt

kõne alla tulla tagasivõitmise nõuete esitamine. Arvestades aga, et võimalike tagasinõuete rahaline

maht on väike, on nende esitamine ebapraktiline ning võib jääda tulemusetuks, kuna ei ole alust

eeldada, et raha tegelikult võlgnikule laekuks. Samuti on ebatõenäoline, et oleks võimalik tõendada

võlgniku sattumist kelmuse ohvriks laenude saamisel. Võlgnik ei ole ka pöördunud politsei poole.

Usaldusisik tegi ka päringud võlausaldajatele, et välja selgitada, kas nad peavad võimalikuks

võlgade ümberkujundamismenetlust. B AS ei vastanud ja B OÜ oli nõus tingimusel, et põhivõlg

3582,14 eurot tasutakse maksimaalselt 60 kuu jooksul. Seega ulatuksid ümberkujundamise

menetluse korral võlgniku kohustused ligikaudu 8000 euroni, mille tasumist ei ole võlgniku

praegust sissetulekut arvestades mõistliku aja jooksul (sh kuni viie aasta jooksul) võimalik eeldada.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vaba raha. Tuvastatud

varadeks on II pensionisamba vara väärtusega 1188,12 eurot, millele sissenõuet pöörata ei saa.

Võlgniku varaks on A OÜ osa nimiväärtusega 1,00 eurot, mis ei oma väärtust. Võlgnikul on küll

tööst saadav sissetulek, kuid lisatud andmete põhjal ei ole saadav sissetulek piisav kõigi

teadaolevate kohustuste tasumiseks mõistliku aja jooksul.

3. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku ära 2. aprillil 2026.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

5. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse

(PankrS) §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest

vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise

menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

6. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses

ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et

ta on maksejõuetu.

7. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste (10

311,37 eurot) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim

menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik

ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on ka ise

palunud pankrotimenetluse algatamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Seetõttu

kuulutab kohus pankroti välja koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega (FIMS § 45 lg

2). Seda toetas ka usaldusisik.

Kohus ei ole tuvastanud FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks. Kohus veendus 2. aprilli 2026 istungil, et võlgnik on motiveeritud

kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi täitma. Võlgnik selgitas, et tasub hetkel

võlgnevuste katteks kokku 600 eurot kuus ning on valmis edaspidi oma sissetulekute

suurendamiseks rohkem töötama ja kohustusi vabatahtlikult täitma. Usaldusisik leidis, et võlgniku

võlgade tekkimine on tingitud eelkõige tema kogenematusest ja teadmatusest, mistõttu on

põhjendatud võimaldada pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetlust. On

ebatõenäoline, et võlgniku väidetavat kelmuse ohvriks sattumist oleks võimalik veenvalt tõendada.

Kohus selgitas istungil võlgnikule tema kohustusi.

Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 12), võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada

kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme

aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu (üle jõu käivate laenude võtmine) PankrS § 22

lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

8. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tarmo Villmani, kes on andnud nõusoleku

pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg-te 1 ja 3 kohaselt, kuni pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata

usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

9. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 6. mai 2026 kell 12.45

(PankrS § 78 lg 1).

10. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS

§ 18 lg 4 ja PankrS § 33).

11. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 858 eurot (lisandub käibemaks).

11.1.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lg 2 teise lause kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise

halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja

vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise

lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

11.2.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg,

ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu

ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

11.3.

Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise

riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute

katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 2 lg 1 järgi kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Riigi arvelt

hüvitamisele kuuluva ajutise halduri tunnitasu ei saa seega ületada 66 eurot.

Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus määrab ajutisele haldurile

riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja võlgnikult (vt TrtRnKm

08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele haldurile tasutakse riigi

vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid arvestades. See osa, mis ületab

riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada tunnitasumääraga, mille kohus loeb

põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii

võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku

kanda jääb selle võrra väiksem summa.

Kuna praegusel juhul võlgnikul vara puudub, leiab kohus, et usaldusisiku töötundide tasu

hüvitamiseks osas, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (886 eurot, millele lisandub

käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi.

11.4.

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi. Arvestades

avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara ja

võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning usaldusisiku hinnanguga), põhjalikkust

ja keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku näidatud ajakulu on tervikuna

vajalik ja põhjendatud.

Kuivõrd põhjendatud töötunde on 13 ning esitatud on menetlusabi taotlus, siis tuleb usaldusisikule

riigi arvelt hüvitada tasu kohaldades tunnitasu määra 66 eurot.

Arvestuslik usaldusisiku tasu suurus, mis katab ka kõik kulud, on eeltoodud tööajast ja tunnitasust

tulenevalt 858 eurot (13*66), mis ei ületa PankrS § 23 lg-s 4 nimetatud piirmäära. Järelikult kuulub

kogu põhjendatud tasu hüvitamisele riigi arvelt.

11.5.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul,

kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja OÜ-le M (registrikood XXX), mille kaudu ta

tegutseb. Äriühing on käibemaksukohustuslane (XXX).

12. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus

võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi

nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme

aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse

algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja

võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest

vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest

vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete

osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb

panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude

tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või

usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)