2-26-3525/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt R Ilt elatis A I kasuks igakuise elatusrahana 200 eurot alates 23.01.2026. a kuni A I õpingute lõpetamiseni xxx, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks
Legislator headnote
AI generated2-26-3525/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: a kuni A I õpingute lõpetamiseni xxx, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
(TAGASELJAOTSUS)
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Viljo Junolainen
Otsuse tegemise aeg ja koht
09. aprill 2026. a, Jõhvi
Tsiviilasja number
2-26-3523
Kohtuasi
A I hagi R I vastu elatise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
Kostja:
A I (isikukood xxx, elukoht: xxx)
R I (isikukood xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1. A I hagi rahuldada.
2. Välja mõista kostjalt R Ilt elatis A I kasuks igakuise elatusrahana 200 eurot alates
23.01.2026. a kuni A I õpingute lõpetamiseni xxx, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks
saamiseni.
3. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.
4. Väljamõistetud elatis kanda O K arveldusarvele xxx Swedbank AS-is.
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese
astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kostjal on õigus 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest arvates taotleda
kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi kontole 100 eurot ja esitades
kohtule selle kohta maksekorralduse.
ASJAOLUD
1. A I esitas Viru Maakohtule hagi R I vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt õpib hageja
xxx teisel kursusel. Õpingute lõpetamise eeldatav aeg on 30.06.2027. a. Hageja palub kostjalt
välja mõista elatis alates 23.01.2026. a summas 200 eurot kuus.
2. Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid
põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14
päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest.
3. Kohus edastas kostjale kohtudokumendid registris ja avalduses märgitud e-posti aadressile
xxx 17.02.2026. a ja 17.03.2026. a saatis kohus dokumendid registrijärgsele postiaadressile
xxx. Dokumendid jäeti pärast kaht ebaõnnestunud kättetoimetamise katset kostja
rahvastikuregistrijärgse elukoha postkasti. Kohus loeb dokumendid kätte toimetatuks postkasti
panemisega 23.03.2026. a (TsMS § 326 lg 1). Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile
esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul
õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 järgi võib kohus hageja taotlusel
hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega
õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei
ole tähtaegselt vastanud.
6. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte 23.03.2026. a TsMS § 326 lg 1 kohaselt, kui
menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema
esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu-
või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema
esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise.
Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
7. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
8. Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata,
peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) §
96, § 97 lg 2, § 100, § 101 lg 1.
PKS § 96 järgi on vanem (sh kostja) kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma.
Tulenevalt PKS § 97 lg 2 on elatist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-,
kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks
saamiseni.
9. Käesolevas tsiviilasjas taotleb hageja elatist summas 200 eurot.
10. Hageja esitas xxx 28.01.2026. a nr xxx tõendi, millest nähtub, et A I (xxx) õpib 2025/2026
õppeaastal xxx 2. kursusel. Õppevorm on koolipõhine ja normaalne õppeaeg on 3 aastat.
Õpingute lõpetamise eeldatav aeg on 30.06.2027. a.
11. Täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda PKS § 99
lg-st 1. Sellises asjas ei saa kohaldada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ega
lähtuda sellest, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi
kohtumenetluses tõendama (vt Riigikohtu 19.10.2015. a otsuse p 10 tsiviilasjas 3-2-1-119-15).
Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud
isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
Kuivõrd kostja omapoolseid vastuväiteid ei esitanud, loeb kohus et ta on nõude omaks võtnud ja
vastuväiteid ei ole.
12. Kohus rahuldab hagi hagiavalduses nõutud ulatuses tagaseljaotsusega.
13. Vastavalt TsMS § 468 lg 3, tunnistab kohus otsuse elatise väljamõistmise osas viivitamata
täidetavaks.
Menetluskulude jaotus
14. TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude
jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised
menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
15. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja
põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen
Kohtunik