2-25-21895/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. aprill 2026. a, Tartu kohtumaja; kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-25-21895

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K.P vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2664,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,

asukoht XXX ), esindaja: Sigrid Rahkema

Kostja: K.P (isikukood XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista K.P-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks K.P ja AS-i Inbank Finance

vahel 20.03.2024. a sõlmitud krediidilepingu nr L89015621262 alusel:

2.1 põhivõlgnevus 912,85 eurot, sissenõutavaks muutunud seadusjärgses määras

arvestatud viivis 103,81 eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot;

2.2 viivis tasumata põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 16.12.2025. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

3. Välja mõista K.P-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks K.P ja AS-i Inbank Finance

vahel 20.03.2024. a sõlmitud krediidilepingu nr L89015620975 alusel:

3.1 põhivõlgnevus 715,43 eurot, seadusjärgses määras arvestatud intress 89,40

eurot, sissenõutavaks muutunud seadusjärgses määras arvestatud viivis 81,36

eurot ja sissenõudmiskulud 50 eurot;

3.2 viivis tasumata põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 16.12.2025. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata seadusjärgsest määrast kõrgemas määras intressi ja viivise

ning haldustasu väljamõistmise osas.

5. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 745 eurot

(riigilõiv 385 eurot ja hageja õigusabikulud 360 eurot).

6. Jätta hageja menetluskulud 86% ulatuses kostja kanda ja 14% ulatuses hageja enda

kanda.

7. Välja mõista K.P-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 640,70 eurot.

8. K.P peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi K.P vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 30.03.2024. a AS-ga Inbank Finance:

-

krediidilepingu nr L89015621262, mille alusel sai kostja järelmaksuga seadme

Samsung Galaxy S24 maksumusega 912,85 eurot. Krediidikulukuse määr oli 31,83%

aastas ja intressimäär 0,00% aastas. Kostja kohustus tasuma lepingu haldustasu 16,43

eurot kuus.

-

krediidilepingu nr L89015620975, mille alusel sai kostja järelmaksuga seadme

Samsung Galaxy S23 FE maksumusega 715,43 eurot. Krediidi kulukuse määr 36,19 %

aastas ja intressimäär 23,00 % aastas.

Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingutes kokku lepitud maksegraafikute alusel.

Kostja ei täitnud krediidilepinguid nõuetekohaselt, mistõttu arvestati ka viivist ja tekkisid

sissenõudmiskulud.

Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka meeldetuletuskirjadele ja täiendavale tähtajale

vaatamata, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingud üles 26.11.2024. a ning loovutas

27.11.2024. a nõuded hagejale.

Hageja palus kostjalt välja mõista:

-

lepingu nr L89015621262 alusel põhivõlgnevus 912,85 eurot, haldustasu 65,72 eurot,

sissenõudmiskulud 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 230,43 eurot ja viivis

24% tasumata põhivõlgnevuselt aastas alates 16.12.2025. a kuni põhinõude tasumiseni;

-

lepingu nr L89015620975 alusel põhivõlgnevus 715,43 eurot, intress 83,74 eurot,

sissenõudmiskulud 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 173,07 eurot ja viivis

23% tasumata põhivõlgnevuselt aastas alates 16.12.2025. a kuni põhinõude tasumiseni.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 26.01.2026. a määrusega, andes kostjale hagile

vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja kinnitas

hagimaterjalide ja kirjaliku vastuse nõude kättesaamist 16.02.2026. a. Seega oli hagile

vastuse esitamise viimaseks päevaks 09.03.2026. a. Kostja hagile vastust ei esitanud.

3. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märkides üksnes

järgmist. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus

piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on kontrollinud nõude rahuldamise eeldusi ja

veendunud, et laenuandja ei omandanud enne kostjaga krediidilepingu sõlmimist piisavat

teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, mistõttu rikkus kostjaga krediidilepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas (RKTKo nr 2-21-13098, p 18-22) on leitud, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks

peab krediidiandja võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet

koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab

krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2

kolmas lause).

Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel on lähtutud

kostja poolt taotluses avaldatud andmetest sissetulekute ja väljaminekute osas ning

maksehäireregistri andmetest. Kostjalt pangakonto väljavõtet või täiendavaid selgitusi ei

küsitud. Kostja sissetulekuna on arvestatud 585 eurot, juba olemasolevate igakuiste

kohustustena 26 eurot ning leitud, et kostjale jäi 87% sissetulekust majandamiskuludeks,

seega oli kostja krediidivõimeline.

Kohus märgib, et kostjal oli küll kohustus esitada laenutaotluses õiged andmed, kuid

laenuandjal oli ka kohustus esitatud andmeid kontrollida. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Järeldused, mis põhinevad üksnes laenutaotlusel ja

kättesaadavatel registritel, ei saa kohtu hinnangul olla piisavad, et jaatada krediidiandja

hoolikust laenu väljastamisel. Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija

krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud

andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet (RKTKo nr 2-14-21710/105, p 21). Kohus on

seisukohal, et krediidiandja pidanuks kostja maksevõime väljaselgitamiseks täiendavat

teavet küsima. Seda, millised olid kostja igapäevased majandamiskulud, kas kostjal oli

ülalpeetavaid vms maksevõimet mõjutavaid asjaolusid kostja krediidivõimelisuse

hindamisel kohtule esitatud andmete kohaselt analüüsitud ei ole.

5. Kuna kostja ei ole lepingu alusel ühtegi tagasimakset teinud, puudub vajadus VÕS § 4034

lg 7 kohase ümberarvestuse tegemiseks. Puuduvad tasutud summad, mille osas tuleks

hinnata nende arvestamist põhisumma, intressi või muude kulude katteks. Nõude suuruse

kontroll seisneb üksnes väljamakstud põhisumma ja võimaliku seadusjärgse intressi ja

viivise hindamises.

6. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Kostjaga sõlmitud lepingu nr. L89015621262 kohaselt oli intressimääraks 0,00% aastas,

kuid lepingus nr. L89015620975 oli see 23% aastas, mis on suurem, kui lepingu sõlmimise

ajal kehtinud seaduses sätestatud intressimäär. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja

intressinõude laenulepingu nr L89015620975 osas perioodil 20.09.2024. a – 20.09.2025. a

üksnes seaduses sätestatud intressimäära arvestades summas 59,60 eurot ja jätab

rahuldamata hageja nõude märgitud summat ületavas suuruses intressi väljamõistmise

osas.

7. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus

kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane

mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS § 113 lg 1 alusel. Seetõttu

rahuldab kohus hagi laenulepingu nr L89015621262 alusel perioodil 27.11.2024. a –

15.12.2025. a sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmise osas üksnes 103,81 euro

ulatuses. Laenulepingu nr L89015620975 alusel tuleb viivis perioodil 27.11.2024. a –

15.12.2025. a välja mõista summas 81,36 eurot.

8. Kostja ei tasunud lepingu alusel ühtegi makset ning kostjale on saadetud

meeldetuletuskirju, mistõttu on põhjendatud ka hageja nõue sissenõudmiskulude

hüvitamiseks.

9. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt tuleb hageja nõue haldustasu väljamõistmise osas jätta

rahuldamata.

10. Eelnevat arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista krediidilepingute nr L89015621262 ja nr

L89015620975 alusel põhivõlgnevus 1628,28 eurot, intress 59,60 eurot, sissenõudmiskulu

100 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 185,17 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista edasiulatuv viivis tasumata põhinõudelt alates 16.12.2025. a kuni

põhinõuete täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hagi 86% ulatuses, seetõttu jätab kohus ka hageja põhjendatud ja vajalikud

menetluskulud 86% ulatuses kostja kanda.

Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 385 eurot ja õigusabikulud 676 eurot. Kuna kostja menetluses osalenud

ei ole, puuduvad kostjal ka võimalikud menetluskulud.

12. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud

menetluskuluga.

13. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerukama

vaidlusega, kostja ei ole menetluses osalenud ning kohus lahendab asja kirjalikus

menetluses kohtuistungit pidamata.

Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja

sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu,

peab kohus põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus peab põhjendatuks

vähendada ka esindajal kulunud aega 1 tunni võrra. Kohus arvestab seejuures, et koostatud

hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline ega mahukas.

Arvestades vaidluse sisu ja dokumentide mahtu, on vajalik ja põhjendatud hageja

lepingulise esindaja kulu suuruseks 360 eurot (120 eurot x 3 tundi).

14. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud seega 640,70 eurot (riigilõiv

385 eurot + õigusabikulud 360 eurot), millest kostja kanda jääb 86% ehk 640,70 eurot.

Hageja kantud menetluskulud summas 104,30 eurot (s.o 14% hageja põhjendatud ja

vajalikest menetluskuludest) jätab kohus hageja enda kanda.

15. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin