Legislator Case Law & Legislation
2-25-10298/31 AI generated

2-25-10298/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-25-10298/31
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Muuta maakohtu määratud tsiviilasja hinda ja lugeda tsiviilasja hinnaks U.S-i Võtta D.J-i 16.03.2026 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 12.02.2026 otsuse

Legislator headnote

AI generated

2-25-10298/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Muuta maakohtu määratud tsiviilasja hinda ja lugeda tsiviilasja hinnaks U.S-i Võtta D.J-i 16.03.2026 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 12.02.2026 otsuse

Keywords

AI generated
child-raising credit period placement of a child age of child habitual residence of child hearing of a parent asylum application of Ethiopian
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret

Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.04.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-10298

Kohtuasi

U.S-i , J.G, Q.Q, O.H ja T.B hagi D.J-i vastu elatise

suurendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.02.2026 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

D.J-i 16.03.2026 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

U.S-i suhtes 1340,28 eurot

J.G suhtes 1139,22 eurot

Q.Q suhtes 1098,45 eurot

O.H suhtes 1098,45 eurot

T.B suhtes 1292,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I U.S (isikukood XXX)

Hageja II J.G (isikukood XXX)

Hageja III Q.Q (isikukood XXX)

Hageja IV O.H (isikukood XXX)

Hageja V T.B (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja A.Z

Kostja D.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Catryna Kandla

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Muuta maakohtu määratud tsiviilasja hinda ja lugeda tsiviilasja hinnaks U.S-i

hagi osas 1340,28 eurot, J.G hagi osas 1139,22 eurot, Q.Q hagi osas 1098,45 eurot,

O.H hagi osas 1098,45 eurot ja T.B hagi osas 1292,31 eurot.

2. Võtta D.J-i 16.03.2026 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 12.02.2026 otsuse

peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2-25-10298

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel otsustada asi üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

4. Tühistada Harju Maakohtu 12.02.2026 otsus ja saata asi tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

5. Rahuldada D.J-i apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. U.S (hageja I), J.G (hageja II), Q.Q (hageja III), O.H (hageja IV) ja T.B (hageja V) (koos

hagejad) esitasid 30.06.2025 Harju Maakohtule D.J-i (kostja) vastu hagi, milles palusid

suurendada Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-9276 välja

mõistetud elatist ning mõista kostjalt hagejate kasuks välja igakuine elatis miinimummääras,

kokku 1243,53 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt 2023. a septembris tehtud Harju Maakohtu hooldusõiguse ja

suhtluskorra määruse järgi peaksid lapsed isaga olema keskmiselt kaheksa ööpäeva kuus.

Umbes samal ajal kinnitati ka praegu kehtiv elatise kord, milles arvestati suhtluskorra

kohtuotsust eeldusel, et kostja seda täidab. Reaalselt ei ole see toiminud. 2024. a septembris

nõudsid hagejad kohtutäituri abil välja eelmise elatise. Seejärel ütles kostja, et ta lapsi enam

enne järgmist suve enda juurde ei võta. 2024/2025 õppeaasta jooksul olid hagejad kostja

juures kokku 19 ööpäeva. Kohtuotsuse järgi oleksid hagejad pidanud olema kostjaga üle

nädalavahetuse kaks ööpäeva ning pooled koolivaheajad. Perioodil 01.07.2025–30.06.2025 on

hagejad kostjaga olnud reaalselt keskmiselt 4,4 ööpäeva kuus, kuna kostja ei võtnud hagejaid

rohkem enda juurde. See tähendab, et hagejate emale on sel perioodil langenud täiendavad

kulutused, sest lapsed on suurema aja ema juures. Kostja on tasunud elatist perioodil

01.07.2024–31.03.2025 summas 550 eurot kuus ning alates 01.04.2025 tasunud 580 eurot

kokku kõigi laste peale.

2.1. Hagejate vajadused on kahekordse elatise miinimummäärast suuremad. Selles ulatuses

hagejad aga suuremat elatist ei taotle ja need kulud jäävad hagejate ema kanda. Kolm

suuremat last õpivad muusika eliitkoolis xxx. U.S ja J.G osalevad järjepidevalt trompetiga nii

riiklikel kui ka rahvusvahelistel konkurssidel ning on nii varasematel kui ka käesoleval aastal

saavutanud auhinnalisi kohti. Sellele lisanduvad meistrikursused ka välismaal, kus

professionaalide käe all pillimängu õpitakse. xxx-s õppiv Q.Q on samuti palju esinenud nii

2-25-10298

koolis sees kui ka väljaspool. Auhinnalised kohad riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel

ning järjepidevad esinemised, sh nt see, et kõigi laste erialaeksami hinne oli 5, näitavad, et

tegemist on laste võimete- ja huvidekohase haridusega. Tavapäraseks on kulud

esinemisriietele ja pillirendile. Kuigi elatise arvestuses on mõeldud, et alla 3-aastase

vanusevahega lapsed saavad riideid teineteiselt edasi anda, siis U.S ja J.G on sama suured

ning neile tuleb alati korraga mõlemale uued riided osta. O.H käib nii muusikakoolis kui ka

jalgpallitrennis ja tema puhul lisanduvad vastavad tasud ja kulud varustusele. T.B sai samuti

muusikakooli ning sügisest lisandub ka temal muusikakooli õppemaks.

2.2. Kostja on oma vara kirjutanud nii enda ema L. T.B kui ka praeguse elukaaslase Y nimele.

Samal ajal kahjustab kostja lastega kohtumistest keeldumisega hagejate ema võimalikku

tööaega. Selline käitumine on pahatahtlik. Kostja on täieliku töövõimega täiskasvanud

inimene, kes elab koos teise täiskasvanud inimesega, kellega kulusid jaotada. Kostja on teinud

mitmeid pingutusi, et enda tegelikku varalist seisu ning sissetulekuid varjata.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

3.1. Kostja hinnangul ei esine elatise suurendamise aluseks olevaid asjaolusid. Asjaoludele, et

hagejate kulud on miinimumvajadustest suuremad ja, et lapsed käivad XXX-s, on hagejate

seaduslik esindaja tuginenud juba eelmises elatise vaidluses (tsiviilasi nr 2-22-9276). Ainus

vahe on, et ajal, mil elatise otsus tehti, käis laps T.B lasteaias ning nüüd asub samuti õppima

XXX-sse. Samas kaob ära T.B lasteaiatasu, mille arvelt saab tasuda muusikakooli eelkooli

õppemaksu, mistõttu ei ole elatise otsust alust ümber vaadata üksnes sel põhjusel. Hagejate

seaduslik esindaja ei ole välja toonud, et kostja varaline seis oleks oluliselt paranenud. Kuigi

hagejate seaduslik esindaja teeb viiteid, justkui lisaks töötasule saab kostja võrreldes 2024. a

registreerimata töötasu elukaaslase ettevõttest, on need paljasõnalised ja tõendamata väited.

Kostja kinnitas, et tema sissetulekud on jäänud samaks.

3.2. Lisaks ei vasta tõele, et kostja ei pea kinni suhtlemise korra määrusest või elatise

kohtuotsusest. Kostja kinnitas, et täidab lahendit ning aastas keskmiselt saaks lapsed kostjaga

veeta aega mitte vähem kui kaheksa ööpäeva kuus, kuid hagejate seaduslik esindaja ise ei pea

suhtlemise korra määrusest kinni. Kostja selgitas, et 14.06.2024 tsiviilasjas nr 2-22-9276

tehtud otsuse kohaselt pidi kostja tasuma hagejatele elatise võlgnevuse kokku 9789,12 eurot

kohtuotsuse jõustumisest alates. Kuivõrd hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel oli

pooleli ühisvara jagamise protsess, oli laste ema nõus, et võlgnevus tasutakse ühisvara

jagamisest saadud vahenditest. 2024. a sügisel tasus kostja elatise võlgnevuse, mis tekitas

kostjale suure rahalise puudujäägi ning ei võimaldanud tasuda hagejate bussipiletite eest.

Nimelt näeb suhtlemise korra määruse p 1.2.2 ette, et ema ja isa finantseerivad laste sõidu isa

juurde ja tagasi korda mööda. Kostja tegi hagejate emale ettepaneku peale elatise võlgnevuse

tasumist, et ema kannaks transpordikulud või tooks lapsed ise Pärnusse ja kostja võtab nad

vastu. Minimaalselt on viie lapse bussipileti hind 60 eurot/kord. Hagejate ema sellega nõus ei

olnud ja hagejad ei saanud isa juurde tulla perioodil september kuni november 2024. Kostja

kinnitas, et need päevad, mil ema hagejaid kostja juurde ei saatnud, kandis kostja emale üle

hagejate eest jooksva elatise päevad eest, mil emale langes täiendav kohustus laste eest. Laste

ema kandis elatise kostjale tagasi. Laste suvepuhkuse algusest on suhtlemise korra täitmine

määrusekohane, kuna see sobib hagejate seadusliku esindaja soovidega.

2-25-10298

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 12.02.2026 otsusega hagi, suurendas kostjalt Tallinna

Ringkonnakohtu 14.06.2024 otsusega nr 2-22-9276 hagejate kasuks välja mõistetud elatist ja

mõistis elatise välja järgnevalt:

hageja I kasuks riiklikus miinimummääras alates 30.06.2025 kuni hageja I täisealiseks

saamiseni 279,24 eurot kuus (baassumma, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja 1/5 osa

poolest lasterikka pere toetusest);

hageja II kasuks riiklikus miinimummääras alates 30.06.2025 kuni hageja II

täisealiseks saamiseni 237,35 eurot kuus (baassumma, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja 1/5 osa

poolest lasterikka pere toetusest ning mida on vähendatud PKS § 101 lg 7 alusel

täiendavalt 15% võrra esimese lapse elatise summast);

hageja III kasuks riiklikus miinimummääras alates 30.06.2025 kuni hageja III

täisealiseks saamiseni 228,85 eurot kuus (baassumma, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja 1/5 osa

poolest lasterikka pere toetusest ning mida on vähendatud PKS § 101 lg 7 alusel

täiendavalt 15% võrra teise lapse elatise summast);

hageja IV kasuks riiklikus miinimummääras alates 30.06.2025 kuni hageja IV

täisealiseks saamiseni 228,85 eurot kuus (baassumma, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja 1/5 osa

poolest lasterikka pere toetusest ning mida on vähendatud PKS § 101 lg 7 alusel

täiendavalt 15% võrra teise lapse elatise summast);

hageja V kasuks riiklikus miinimummääras alates 30.06.2025 kuni hageja V

täisealiseks saamiseni 269,24 eurot kuus (baassumma, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja 1/5 osa

poolest lasterikka pere toetusest).

resolutsiooni p-des 2.1–2.5 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda

01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust ja lasterikka pere toetuse suuruse

muutumisest alates lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Maakohus määras, et elatis tuleb tasuda vastava kuu 10. kuupäeval A.Z-i pangakontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „laste elatis“ ja millise kuu ning aasta eest

tasutakse.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel

poolte endi kanda.

5. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud lapsed isa juures vähemalt seitse ööpäeva

kuus perioodil september 2024 kuni aprill 2025. Perioodi kohta alates 2025 maist väitis isa, et

temas tulenevaid takistusi laste vastuvõtmiseks ei ole olnud ning ema on ise korraldanud nii,

et lapsed ei saaks isa juurde tulla. Maakohtu arvates oli käesoleva asja lahendamisel määrava

tähtsusega asjaolu, et kohtumised ei ole ära jäänud mitte ainult isast, hagejatest ega hagejate

2-25-10298

emast sõltuvatel asjaoludel. Hagejate vanuses laste huvitegevus, haigestumine, esinemised ja

laagrid ei ole asjaolud, mis tuleneksid hagejate emast või hagejatest. Lisaks on suhtlemise

kord väga tihe, lapsed peaksid isa juures viibima üle nädala. Sellistes tingimustes ei olnud

maakohtu hinnangul ei hagejate ega kostja süü, et ärajäänud suhtlemiskordade asemel ei ole

kokku lepitud uusi suhtlemise kordi. Arvestades laste vanust, vanemate elukohtade kaugust,

laste haigestumist, huvitegevust ja esinemisi, aga ka kummagi vanema enda elukorraldust, ei

olegi võimalik kokku leppida asendavaid kohtumisi, kuna vastavalt määrusele tuleks

asendamise korral uus kohtumine juba asendamisest järgmisel nädalal.

Maakohus hindas kõigi viie hageja suhtes, et nad hakkavad isa juures viibima järjest vähem.

Kohtupraktikas see laste vanuse kasvamisel enamasti nii on. Lastel tekib kasvades järjest

rohkem nädalavahetuste üritusi ning vanuse kasvades suureneb ka järjest vajadus

nädalavahetusel sõpradega, mitte lapsevanemaga aega veeta. Käesoleval juhul takistab vabalt

isa juures käimist ka pikk vahemaa. Olukord oleks täiesti erinev, kui lapsed saaksid liikuda

kahe vanema kodude vahel samas linnaosas või vähemalt linnas.

6. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et hagejate kulud on miinimumist

suuremad ning laste baasvajadustest suuremaid kulusid (pilliõpe, konkursid, reisid, laagrid)

kannab ema. Laste isa netopalk on 1179,53 eurot kuus. Laste isa töötab endiselt mehaanikuna,

nagu see oli ka eelmise elatise väljamõistmise ajal. Isa selgitas, et on käinud kahel

tööintervjuul, kus talle ei pakutud praegusest suuremat palka. Kostja viie lapse isana on

kohustatud eriliselt pingutama lastele ülalpidamise andmiseks. Lapsi saades teadis kostja, et

lapsed vajavad ülalpidamist täisealiseks saamiseni, nimetatud asjaolu ei saanud kostjale tulla

ebameeldiva üllatusena. Laste ema pingutabki laste ülalpidamiseks eriliselt – ta lõi temale

kuuluva ettevõtte, mis avaldab laste ema raamatuid. Lisaks teeb laste ema erialaseid tööotsi.

Ringkonnakohtu lahendis, millega elatis välja mõisteti, on kohus leidnud, et sissetuleku

ebapiisavuse korral saavad vanemad võõrandada laste ülalpidamiseks neile kuuluva

kinnisvara. Laste ema ongi seda teinud ning kannab laste ülalpidamiskulusid lisaks oma

töötasule ka võõrandatud kinnisvara arvelt. Kostja on oma Põhja-Pärnumaa vallas XXX külas

asuva korteri võõrandanud 26.03.2025 elukaaslasele Yle. 26.03.2025 on kostja oma ½ osa

Tori vallas XXX külas asuvast CCC kinnistust võõrandanud R. T.B-le. Muud kinnisvara

kostjal pole. Seega puudub kostjal käesolevaks ajaks kinnisvara, mida ta saaks võõrandada, et

laste ülalpidamiskohustust täita. Kostja puhul ei esine ühtki erandlikku asjaolu, mis tingiksid

elatise väljamõistmise alla miinimummäära. Lapsed ei viibi kostja juures enam vähemalt

seitse päeva kuus, nagu see oli eelmise elatise väljamõistmise kohtulahendi tegemisel.

Apellatsioonkaebus

7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tervikuna

tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub nii maa- kui ka

ringkonnakohtu menetluskulud jätta hagejate seadusliku esindaja kanda.

8. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud eelmenetluse läbiviimisel

menetlusnorme, mistõttu on kohtuotsus ebaseaduslik. Maakohus jättis selgitamata

tõendamiskoormise, mistõttu ei saanud kostja oma õigusi efektiivselt kaitsta. Samuti jättis

maakohus täitmata eelmenetluse ülesanded, kuivõrd ei andnud hinnangut esitatud tõendite

asjakohasusele ega lubatavusele ning viis päeva enne istungit esitatud hageja uute tõendite

osas ei andnud maakohus kostjal võimalust nende kohta seisukohta esitada. Seega ei täitnud

eelmenetlus oma eesmärki, s.o pooltel (eelkõige kostjal) ei olnud võimalik ette valmistada

kaitset ega teada, milliste tõendite põhjal asi arutamisele läheb. TsMS järgi peab kohus selgelt

välja tooma ka selle, kas eelmenetlus on lõppenud, kas asi saadetakse sisulisele arutamisele ja

2-25-10298

millal ning kuidas toimub tõendite uurimine. Seda maakohus praegusel juhul ei teinud,

mistõttu oli kostjale üllatuseks, kui maakohus teatas pärast eelistungi lõppu, et otsus tuleb

kahe tööpäeva jooksul. Sellest tulenevalt ei olnud kostjal võimalik esitada oma kirjalikke

seisukohti hageja esitatu osas ega mõista, millises menetlusstaadiumis menetlus tegelikult oli

ega planeerida oma menetluskäitumist.

9. Maakohus on tuvastanud vaidlustatud otsuses kõik vaidlusalused asjaolud vääralt ning

jätnud kõik kostja esitatud vastuväited käsitlemata ning nendega mittenõustumisel selle

põhjendamata. Tõendite analüüsimata jätmine, väite tõendatuks lugemine ilma neid

kinnitavate tõenditega või nende ühekülgne käsitlemine ning menetlusosalise oluliste

vastuväidetega arvestamata jätmine riivab otseselt menetlusosalise õigust olla kohtulikult ära

kuulatud ja seab kahtluse alla tsiviilasja õigesti lahendamise saavutamise. Kui kohus soovib

kõrvale jätta ühe menetlusosalise seisukohad ja vastuväited ning arvestab teise poole väiteid

ilma neid kinnitavate tõenditega, tuleb kohtul seda ka põhjendada.

10. Elatise suurendamise eeldused ei ole täidetud, sh hagejad ei ole oma väiteid tõendanud.

Hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ei tõendanud hagejate poolt 04.02.2026 esitatud

tõendid – enamus e-kirjavahetused on aastast 2024 ja ükski teine esitatud tõend ei võimalda

tõendada seda, et oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mis

oleks TsMS § 459 lg 1 kohase nõude rahuldamise eelduseks. Kostja ei ole kordagi kinnitanud

(ei menetlusdokumendis ega kohtuistungil), et alates 2025. a määruses määratud mahus ei

viibi hagejad kostjaga. Ka pole maakohus arvestanud sellega, et kohtuistungil kinnitas

hagejate seaduslik esindaja, et kui mõni lastest pole saanud kostjast mittesõltuvatel põhjustel

kostjaga viibida, siis on seda teinud siiski teised lapsed. Maakohtu järeldused ei põhine

tõenditel, vaid hagejate seadusliku esindaja väidetel. Maakohus on tuvastanud, et hagejad

viibivad kostja juures vähem kui kaheksa ööpäeva kuus, ilma et hagejad oleksid seda asjaolu

vastavalt menetlusnormidele tõendanud.

Seejuures on maakohus jõudnud ebaõige järelduseni, et on tõenäoline, et hagejad viibivad

kostjaga järjest vähem. Hagejate esindaja on kohtuistungil selgitanud, et hagejad on kostja

elukohas varem elanud, neil on seal sõbrad ning samuti elavad seal nende vanavanemad.

Sellest tulenevalt jääb maakohtu järeldus, nagu hakkaks hagejate viibimine kostja juures

paratamatult vähenema põhjendamatuks ja elulist olukorda arvestades ebaloogiliseks.

Asjaolu, et hagejatel on kostja elukohas olemas sotsiaalne võrgustik, viitab hoopis

vastupidisele – et nende side selle piirkonnaga on tugev ja nad ei väldiks kostja juures

viibimist. See side ei ole praegu katkenud ja on tõenäoline, et ei katke ka tulevikus ülaltoodud

põhjustel. Maakohus on teinud liiga üldistava järelduse, tuginedes oletuslikule

käitumismustrile, mis ei põhine konkreetsetel tõenditel ega hagejate tegelikul elukorraldusel.

11. Maakohus ei ole arvestanud ka kostja tegelikku maksevõimet. Vaidlustatud otsuses

puudub käsitlus ja põhjendus, miks on õigustatud elatise suuruse määramine suuremas

ulatuses, kui seda on kostja reaalne sissetulek. Kostja neto sissetulek on 1179,53 eurot kuus,

kuid hagejate kasuks mõisteti välja elatis kokku 1243,53 eurot kuus, mis indekseeritakse iga

aasta 1. aprillil. See muudab otsuse täitmise objektiivselt võimatuks. Lisaks on maakohus

jätnud arvestamata, et kostjal puudub vara, mida oleks võimalik realiseerida

ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Maakohus on selle vaidlustatud otsuses välja toonud, kuid

on jätnud põhjendamata, kuidas saab kostja maakohtu hinnangul oma sissetulekut suurendada,

kui tema sissetulek pole piisav ning tal pole ka kinnisvara, mida realiseerida. Elatise

väljamõistmine ei tohi viia olukorrani, kus kostjal tuleb elatise maksmiseks võtta laenu,

vahetada töökohta või teha muid koormavaid samme, mis kahjustaksid tema enda

2-25-10298

toimetulekut ja perekondlikku elu. Kostja töötab, täidab oma kohustusi ning on valmis lapsi

igakülgselt toetama oma tegelike võimaluste piires.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel

menetlusse ja rahuldada osaliselt, maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p-de 1, 5 ja lg 2 alusel tühistada ning saata tsiviilasi

samale maakohtule eelmenetluse staadiumis uueks läbivaatamiseks. Menetlusökonoomia

kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

13. TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui

leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. TsMS § 656 lg 2

teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata

tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka

teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada. See tähendab, et ringkonnakohtul ei ole kohustust küsida

teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1), arutada asja kohtuistungil

(TsMS § 648) ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1).

14. TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusõiguse normide rikkumine, mis toob igal juhul

kaasa otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise, eelkõige

õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtte rikkumine. Ärakuulamise

põhimõtet on rikutud, kui kohus ei võimalda menetlusosalisel esitada asja lahendamiseks

olulisi faktiväiteid ja nendega seotud tõendeid. Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt on

TsMS § 656 lg 1 p 1 eesmärk tagada, et kummalegi poolele antakse menetluses võimalus

esitada oma seisukohti. Lisaks peab esimese astme kohus TsMS § 656 lg 1 p 1 alusel

kohtuotsuse tühistamiseks rikkuma õigusliku ärakuulamise põhimõtet oluliselt. Seetõttu ei too

mitte igasugused puudused poolte seisukohtade ärakuulamises kaasa kohtuotsuse tühistamist.

Otsust ei ole põhjust tühistada, kui pooltele oli korduvalt tagatud võimalus esitada asjaolusid

ja tõendeid. TsMS § 656 lg 1 p-le 1 tuginemisel tuleb kaebuse esitajal ka näidata, kas ja

kuidas oleks kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud asi teisiti (RKTKo 19.06.2017, 3-

2-1-68-17, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika).

14.1. Toimiku materjalidest nähtub, et maakohus on palunud hagejatel esitada arvamuse

kostja seisukohale hiljemalt 04.02.2026 (dtl 29). Hagejad esitasid 04.02.2026 vastuse kostja

seisukohtadele koos uute tõenditega (dtl 32–52). Kuigi maakohus ei ole hagejate uute tõendite

osas menetluslikku otsustust teinud, on maakohus tõendid vaikimisi vastu võtnud, sest on

arvestanud ja hinnanud neid vaidlustatud otsuses. 10.02.2026 toimus kohtuistung, kus

maakohus määras, et kohtulahend avalikustatakse 12.02.2026 (dtl 62, ajamärge 01:13:16).

Arvestades, et 04.02.2026 esitasid hagejad seisukoha koos uute tõenditega ning maakohus ei

võimaldanud kostjal uute asjaolude ning tõendite osas enne asjas otsuse tegemist oma

seisukohta avaldada, on maakohus kolleegiumi hinnangul rikkunud TsMS § 651 lg 1 p 1

alusel oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Sellest tulenevalt ei olnud kostjal võimalik

esitatud väidete suhtes vastuväiteid ega tõendeid esitada, mis võinuks mõjutada asja

lahendust.

2-25-10298

14.2. Lisaks ei nähtu toimiku materjalidest, et maakohus oleks pooltele menetluse kestel

selgitanud tõendamiskoormist ega teavitanud menetlusosalisi sellest, millal lõpeb asjas

eelmenetlus. Arvestades, et eelmenetluse lõppemisega on seotud avalduste, taotluste, tõendite,

vastuväidete (TsMS § 329) ning vastuhagi (TsMS § 373) esitamise tähtaeg tuleb maakohtul

menetlusosalistele selgitada, millises menetlusstaadiumis asi on, et menetlusosalistel oleks

võimalik tõhusalt oma õigusi kaitsta ning kohtul tagada, et asi lahendataks õigesti, mõistliku

aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2).

15. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja

uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse

kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust

kõrvaldada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud asja lahendamisel oluliselt ka

TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, jättes asjas

tähtsate asjaolude kohta selge seisukoha võtmata ning selgitamata, millistele kaalutlustele

tuginedes on põhjendatud mõista ülalpidamiseks kohustatud vanemalt välja elatis summas,

mis ületab tema tuvastatud sissetulekut. Seega ei ole vaidlustatud otsus valdavas osas

kontrollitav.

15.1. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus

uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esiteks on oluliselt

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus ja teiseks, kui hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast

asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid

esitada. Seega tuleb hagejal tõendada, et makse suuruse või kestuse määramisel tähtsust

omanud asjaolud on oluliselt muutunud. Elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse

põhjendatud vajadused või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise

aluseks olnud asjaoludega muutunud, mh kui kostja vara või sissetulek väheneb oluliselt või

hageja nt abiellub, leiab töö või tema varaline seis paraneb (RKTKo 28.09.2016, 3-2-1-61-16,

p 34). Kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on

sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab

tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad

(RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 32 ja 36).

15.2. Vaidlustatud otsuses on maakohus suhtlemiskorra määruse täitmise osas teinud

järelduse, et hagejad hakkavad kostja juures viibima järjest vähem ning seda kinnitab

kohtupraktika. Viidatust ei nähtu ringkonnakohtule, et maakohus oleks oma järelduste

tegemisel tuginenud asjas esitatud tõenditele, mis kinnitaksid hagejate ja kostja vahelise

sellise elukorralduse olemasolu või selle muutumist edaspidi. Samuti ei ole maakohus

viidanud kohtupraktikale, millest nähtuks, et laste vanuse kasvades kujuneb elukorraldus

üldjuhul maakohtu kirjeldatud viisil.

Maakohus on tuvastanud, et siinsel juhul reguleerib hagejate ja kostja suhtluskorda Harju

Maakohtu 12.07.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-4313 kinnitatud kompromiss ning õigesti

viidanud Riigikohtu kujundatud seisukohale, et kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib

kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures

suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses. Maakohus ei ole

aga tegelikkuses tuvastanud, kuidas on laste ja lahuselava vanema suhtlemise kord võrreldes

Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2024 otsuse tsiviilasjas nr 2-22-9276 tegemise ajaga

muutunud ning kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suuruse

2-25-10298

muutmiseks. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kindlaksmääratud suhtluskorrast lähtuda ka

juhul, kui tegeliku elukorralduse ja kohtulahendis määratud või kokkulepitud suhtluskorra

vahel esinevad ebaolulised kõrvalekaldumised (RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691, p-d 13.1 ja

13.2), millist hinnangut maakohtu otsusest ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul

asja uuel läbivaatamisel tuvastada, kuidas on hagejate ja kostja suhtlemise kord võrreldes

Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2024 otsuse tsiviilasjas nr 2-22-9276 tegemise ajaga

muutunud. Juhul, kui suhtlemise kord on muutunud, tuleb maakohtul hinnata, kas tegemist on

ebaoluliste kõrvalekalletega, mis välistaksid praegusel juhul elatise suuruse muutmise või on

suhtlemise kord muutunud sedavõrd olulisel määral, et annab aluse elatise suuruse

muutmiseks.

15.3. Teiseks on maakohus käsitlenud vanemate varalist seisundit. Maakohus tuvastas, et

kostja netopalk on 1179,53 eurot kuus ning ta töötab endiselt mehaanikuna, nagu see oli ka

varasema elatise väljamõistmise ajal, sh kostjal puudub muu vara, mille arvel

ülalpidamiskohustust täita. Samas heitis maakohus kostjale ette, et ta ei ole teinud hagejate

seadusliku esindajaga võrreldavaid pingutusi sissetuleku suurendamiseks ega ole toonud esile

erandlikke asjaolusid, mis põhjendaksid elatise määramist alla miinimummäära, ning mõistis

välja igakuise elatise summas, mis ületab kostja tegeliku sissetuleku. Selliste järelduste

tegemisel ei ole maakohus sidunud väljamõistatud elatise suurust kostja tegeliku

ülalpidamisvõimega ega põhjendanud, mille arvelt on kostjal objektiivselt võimalik

väljamõistetud elatist tasuda. Seega on maakohus jätnud hindamata, kas kostja varaline

seisund võimaldab temalt välja mõistetud ulatuses ülalpidamiskohustuse täitmist. Maakohtul

tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas kohtu ette toodud asjaolud seoses kostja varalise

seisundi muutumisega annavad aluse TsMS § 459 lg 1 alusel elatise suurendamiseks.

15.4. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et pooled on menetluse kestel esitanud

väiteid elatise osalise tasumise kohta, sh ajavahemiku osas, millest alates mõistis maakohus

elatise hagejate kasuks välja. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hagi rahuldamise

korral neid väiteid kontrollida ning elatise võimalikul väljamõistmisel arvestada kostja poolt

juba täidetud ülalpidamiskohustusega, vältimaks elatise väljamõistmist ulatuses, milles

kohustus on täidetud.

16. Ülalmärgitut arvestades on maakohus jätnud läbi viimata nõuetekohase eelmenetluse,

rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet ning jätnud otsuse nõuetekohaselt põhjendamata.

Kirjeldatud menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust, mida ei ole

võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole

korraldada ise eelmenetlust (RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181/75, p 19). Ringkonnakohus ei

hinda menetlusökonoomia kaalutlustel hageja muid apellatsioonkaebuse väiteid.

17. Arvestades seda, et asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse

staadiumis, lahendab kostja riigi õigusabi taotluse maakohus.

18. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 137 lg 11 alusel tuleb muuta maakohtu määratud

hagihinda. TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle

peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui

hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kui hagi on esitatud elatise maksete

suuruse muutmiseks, tuleb hagihinna määramisel lähtuda hagi esitamisele järgneva üheksa

kuu kehtivate maksete ja taotletavate maksete vahest (RKTKo 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p

29). Seejuures on praegusel juhul ühes hagiavalduses esitanud viis last elatisenõude ühe

vanema vastu, millisel juhul on iga lapse hagil oma hind (RKTKo 03.06.2015, 3-2-1-56-15, p

13). Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-9276 mõisteti välja

2-25-10298

elatis alates 01.07.2024 hageja I kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni 123,78 eurot kuus,

hageja II kasuks 105,21 eurot kuus, hageja III kasuks 101,24 eurot kuus, hageja IV kasuks

101,24 eurot kuus ning hageja V kasuks 119,11 eurot kuus. Ringkonnakohus märkis, et elatise

baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil. Seega alates 01.04.2025, s.o enne

hagiavalduse esitamist, tuli kostjal tasuda hagejale I elatist 130,32 eurot kuus, hagejale II

110,77 eurot kuus, hagejale III 106,80 eurot kuus, hagejale IV 106,80 eurot kuus ja hagejale

V 125,65 eurot kuus. Hagejad palusid 30.06.2025 esitatud hagiavalduses suurendada elatist

miinimummäärani, mis oli hagi esitamise seisule järgnenud üheksa kuu eest hageja I osas

279,24 eurot, hageja II osas 237,35 eurot, hageja III osas 228,85 eurot, hageja IV osas 228,85

eurot ja hageja V osas 269,24 eurot. Seega on hagi hind hageja I hagi osas 1340,28 eurot

([279,24 - 130,32] x 9), hageja II hagi osas 1139,22 eurot ([237,35 - 110,77] x 9), hageja III

hagi osas 1098,45 eurot ([228,85 - 106,80] x 9), hageja IV hagi osas 1098,45 eurot ([228,85 -

106,80] x 9) ja hageja V hagi osas 1292,31 eurot ([269,24 - 125,65] x 9).

19. Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule

uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega

hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotus ning vajadusel ka rahaline

kindlaksmääramine otsustatakse uuesti asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)