2-25-10298/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedMuuta maakohtu määratud tsiviilasja hinda ja lugeda tsiviilasja hinnaks U.S-i Võtta D.J-i 16.03.2026 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 12.02.2026 otsuse
Legislator headnote
AI generated2-25-10298/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Muuta maakohtu määratud tsiviilasja hinda ja lugeda tsiviilasja hinnaks U.S-i Võtta D.J-i 16.03.2026 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 12.02.2026 otsuse
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret
Siilbek
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.04.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-25-10298
Kohtuasi
U.S-i , J.G, Q.Q, O.H ja T.B hagi D.J-i vastu elatise
suurendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.02.2026 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
D.J-i 16.03.2026 apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
U.S-i suhtes 1340,28 eurot
J.G suhtes 1139,22 eurot
Q.Q suhtes 1098,45 eurot
O.H suhtes 1098,45 eurot
T.B suhtes 1292,31 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja I U.S (isikukood XXX)
Hageja II J.G (isikukood XXX)
Hageja III Q.Q (isikukood XXX)
Hageja IV O.H (isikukood XXX)
Hageja V T.B (isikukood XXX)
Hagejate seaduslik esindaja A.Z
Kostja D.J (isikukood XXX), lepinguline esindaja
advokaat Catryna Kandla
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Muuta maakohtu määratud tsiviilasja hinda ja lugeda tsiviilasja hinnaks U.S-i
hagi osas 1340,28 eurot, J.G hagi osas 1139,22 eurot, Q.Q hagi osas 1098,45 eurot,
O.H hagi osas 1098,45 eurot ja T.B hagi osas 1292,31 eurot.
2. Võtta D.J-i 16.03.2026 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 12.02.2026 otsuse
peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2-25-10298
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel otsustada asi üksnes
apellatsioonkaebuse põhjal.
4. Tühistada Harju Maakohtu 12.02.2026 otsus ja saata asi tagasi maakohtule uueks
läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
5. Rahuldada D.J-i apellatsioonkaebus osaliselt.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult
teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
kassatsioonkaebus.
Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. U.S (hageja I), J.G (hageja II), Q.Q (hageja III), O.H (hageja IV) ja T.B (hageja V) (koos
hagejad) esitasid 30.06.2025 Harju Maakohtule D.J-i (kostja) vastu hagi, milles palusid
suurendada Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-9276 välja
mõistetud elatist ning mõista kostjalt hagejate kasuks välja igakuine elatis miinimummääras,
kokku 1243,53 eurot.
2. Hagiavalduse kohaselt 2023. a septembris tehtud Harju Maakohtu hooldusõiguse ja
suhtluskorra määruse järgi peaksid lapsed isaga olema keskmiselt kaheksa ööpäeva kuus.
Umbes samal ajal kinnitati ka praegu kehtiv elatise kord, milles arvestati suhtluskorra
kohtuotsust eeldusel, et kostja seda täidab. Reaalselt ei ole see toiminud. 2024. a septembris
nõudsid hagejad kohtutäituri abil välja eelmise elatise. Seejärel ütles kostja, et ta lapsi enam
enne järgmist suve enda juurde ei võta. 2024/2025 õppeaasta jooksul olid hagejad kostja
juures kokku 19 ööpäeva. Kohtuotsuse järgi oleksid hagejad pidanud olema kostjaga üle
nädalavahetuse kaks ööpäeva ning pooled koolivaheajad. Perioodil 01.07.2025–30.06.2025 on
hagejad kostjaga olnud reaalselt keskmiselt 4,4 ööpäeva kuus, kuna kostja ei võtnud hagejaid
rohkem enda juurde. See tähendab, et hagejate emale on sel perioodil langenud täiendavad
kulutused, sest lapsed on suurema aja ema juures. Kostja on tasunud elatist perioodil
01.07.2024–31.03.2025 summas 550 eurot kuus ning alates 01.04.2025 tasunud 580 eurot
kokku kõigi laste peale.
2.1. Hagejate vajadused on kahekordse elatise miinimummäärast suuremad. Selles ulatuses
hagejad aga suuremat elatist ei taotle ja need kulud jäävad hagejate ema kanda. Kolm
suuremat last õpivad muusika eliitkoolis xxx. U.S ja J.G osalevad järjepidevalt trompetiga nii
riiklikel kui ka rahvusvahelistel konkurssidel ning on nii varasematel kui ka käesoleval aastal
saavutanud auhinnalisi kohti. Sellele lisanduvad meistrikursused ka välismaal, kus
professionaalide käe all pillimängu õpitakse. xxx-s õppiv Q.Q on samuti palju esinenud nii
2-25-10298
koolis sees kui ka väljaspool. Auhinnalised kohad riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel
ning järjepidevad esinemised, sh nt see, et kõigi laste erialaeksami hinne oli 5, näitavad, et
tegemist on laste võimete- ja huvidekohase haridusega. Tavapäraseks on kulud
esinemisriietele ja pillirendile. Kuigi elatise arvestuses on mõeldud, et alla 3-aastase
vanusevahega lapsed saavad riideid teineteiselt edasi anda, siis U.S ja J.G on sama suured
ning neile tuleb alati korraga mõlemale uued riided osta. O.H käib nii muusikakoolis kui ka
jalgpallitrennis ja tema puhul lisanduvad vastavad tasud ja kulud varustusele. T.B sai samuti
muusikakooli ning sügisest lisandub ka temal muusikakooli õppemaks.
2.2. Kostja on oma vara kirjutanud nii enda ema L. T.B kui ka praeguse elukaaslase Y nimele.
Samal ajal kahjustab kostja lastega kohtumistest keeldumisega hagejate ema võimalikku
tööaega. Selline käitumine on pahatahtlik. Kostja on täieliku töövõimega täiskasvanud
inimene, kes elab koos teise täiskasvanud inimesega, kellega kulusid jaotada. Kostja on teinud
mitmeid pingutusi, et enda tegelikku varalist seisu ning sissetulekuid varjata.
Kostja vastuväited
3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
3.1. Kostja hinnangul ei esine elatise suurendamise aluseks olevaid asjaolusid. Asjaoludele, et
hagejate kulud on miinimumvajadustest suuremad ja, et lapsed käivad XXX-s, on hagejate
seaduslik esindaja tuginenud juba eelmises elatise vaidluses (tsiviilasi nr 2-22-9276). Ainus
vahe on, et ajal, mil elatise otsus tehti, käis laps T.B lasteaias ning nüüd asub samuti õppima
XXX-sse. Samas kaob ära T.B lasteaiatasu, mille arvelt saab tasuda muusikakooli eelkooli
õppemaksu, mistõttu ei ole elatise otsust alust ümber vaadata üksnes sel põhjusel. Hagejate
seaduslik esindaja ei ole välja toonud, et kostja varaline seis oleks oluliselt paranenud. Kuigi
hagejate seaduslik esindaja teeb viiteid, justkui lisaks töötasule saab kostja võrreldes 2024. a
registreerimata töötasu elukaaslase ettevõttest, on need paljasõnalised ja tõendamata väited.
Kostja kinnitas, et tema sissetulekud on jäänud samaks.
3.2. Lisaks ei vasta tõele, et kostja ei pea kinni suhtlemise korra määrusest või elatise
kohtuotsusest. Kostja kinnitas, et täidab lahendit ning aastas keskmiselt saaks lapsed kostjaga
veeta aega mitte vähem kui kaheksa ööpäeva kuus, kuid hagejate seaduslik esindaja ise ei pea
suhtlemise korra määrusest kinni. Kostja selgitas, et 14.06.2024 tsiviilasjas nr 2-22-9276
tehtud otsuse kohaselt pidi kostja tasuma hagejatele elatise võlgnevuse kokku 9789,12 eurot
kohtuotsuse jõustumisest alates. Kuivõrd hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel oli
pooleli ühisvara jagamise protsess, oli laste ema nõus, et võlgnevus tasutakse ühisvara
jagamisest saadud vahenditest. 2024. a sügisel tasus kostja elatise võlgnevuse, mis tekitas
kostjale suure rahalise puudujäägi ning ei võimaldanud tasuda hagejate bussipiletite eest.
Nimelt näeb suhtlemise korra määruse p 1.2.2 ette, et ema ja isa finantseerivad laste sõidu isa
juurde ja tagasi korda mööda. Kostja tegi hagejate emale ettepaneku peale elatise võlgnevuse
tasumist, et ema kannaks transpordikulud või tooks lapsed ise Pärnusse ja kostja võtab nad
vastu. Minimaalselt on viie lapse bussipileti hind 60 eurot/kord. Hagejate ema sellega nõus ei
olnud ja hagejad ei saanud isa juurde tulla perioodil september kuni november 2024. Kostja
kinnitas, et need päevad, mil ema hagejaid kostja juurde ei saatnud, kandis kostja emale üle
hagejate eest jooksva elatise päevad eest, mil emale langes täiendav kohustus laste eest. Laste
ema kandis elatise kostjale tagasi. Laste suvepuhkuse algusest on suhtlemise korra täitmine
määrusekohane, kuna see sobib hagejate seadusliku esindaja soovidega.
2-25-10298
Maakohtu otsus ja põhjendused
4. Harju Maakohus rahuldas 12.02.2026 otsusega hagi, suurendas kostjalt Tallinna
Ringkonnakohtu 14.06.2024 otsusega nr 2-22-9276 hagejate kasuks välja mõistetud elatist ja
mõistis elatise välja järgnevalt:
hageja I kasuks riiklikus miinimummääras alates 30.06.2025 kuni hageja I täisealiseks
saamiseni 279,24 eurot kuus (baassumma, millele lisandub 3% keskmisest
brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja 1/5 osa
poolest lasterikka pere toetusest);
hageja II kasuks riiklikus miinimummääras alates 30.06.2025 kuni hageja II
täisealiseks saamiseni 237,35 eurot kuus (baassumma, millele lisandub 3% keskmisest
brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja 1/5 osa
poolest lasterikka pere toetusest ning mida on vähendatud PKS § 101 lg 7 alusel
täiendavalt 15% võrra esimese lapse elatise summast);
hageja III kasuks riiklikus miinimummääras alates 30.06.2025 kuni hageja III
täisealiseks saamiseni 228,85 eurot kuus (baassumma, millele lisandub 3% keskmisest
brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja 1/5 osa
poolest lasterikka pere toetusest ning mida on vähendatud PKS § 101 lg 7 alusel
täiendavalt 15% võrra teise lapse elatise summast);
hageja IV kasuks riiklikus miinimummääras alates 30.06.2025 kuni hageja IV
täisealiseks saamiseni 228,85 eurot kuus (baassumma, millele lisandub 3% keskmisest
brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja 1/5 osa
poolest lasterikka pere toetusest ning mida on vähendatud PKS § 101 lg 7 alusel
täiendavalt 15% võrra teise lapse elatise summast);
hageja V kasuks riiklikus miinimummääras alates 30.06.2025 kuni hageja V
täisealiseks saamiseni 269,24 eurot kuus (baassumma, millele lisandub 3% keskmisest
brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 50 eurot ja 1/5 osa
poolest lasterikka pere toetusest).
resolutsiooni p-des 2.1–2.5 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda
01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest
vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates
lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust ja lasterikka pere toetuse suuruse
muutumisest alates lasterikka pere toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
Maakohus määras, et elatis tuleb tasuda vastava kuu 10. kuupäeval A.Z-i pangakontole nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „laste elatis“ ja millise kuu ning aasta eest
tasutakse.
Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel
poolte endi kanda.
5. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei olnud lapsed isa juures vähemalt seitse ööpäeva
kuus perioodil september 2024 kuni aprill 2025. Perioodi kohta alates 2025 maist väitis isa, et
temas tulenevaid takistusi laste vastuvõtmiseks ei ole olnud ning ema on ise korraldanud nii,
et lapsed ei saaks isa juurde tulla. Maakohtu arvates oli käesoleva asja lahendamisel määrava
tähtsusega asjaolu, et kohtumised ei ole ära jäänud mitte ainult isast, hagejatest ega hagejate
2-25-10298
emast sõltuvatel asjaoludel. Hagejate vanuses laste huvitegevus, haigestumine, esinemised ja
laagrid ei ole asjaolud, mis tuleneksid hagejate emast või hagejatest. Lisaks on suhtlemise
kord väga tihe, lapsed peaksid isa juures viibima üle nädala. Sellistes tingimustes ei olnud
maakohtu hinnangul ei hagejate ega kostja süü, et ärajäänud suhtlemiskordade asemel ei ole
kokku lepitud uusi suhtlemise kordi. Arvestades laste vanust, vanemate elukohtade kaugust,
laste haigestumist, huvitegevust ja esinemisi, aga ka kummagi vanema enda elukorraldust, ei
olegi võimalik kokku leppida asendavaid kohtumisi, kuna vastavalt määrusele tuleks
asendamise korral uus kohtumine juba asendamisest järgmisel nädalal.
Maakohus hindas kõigi viie hageja suhtes, et nad hakkavad isa juures viibima järjest vähem.
Kohtupraktikas see laste vanuse kasvamisel enamasti nii on. Lastel tekib kasvades järjest
rohkem nädalavahetuste üritusi ning vanuse kasvades suureneb ka järjest vajadus
nädalavahetusel sõpradega, mitte lapsevanemaga aega veeta. Käesoleval juhul takistab vabalt
isa juures käimist ka pikk vahemaa. Olukord oleks täiesti erinev, kui lapsed saaksid liikuda
kahe vanema kodude vahel samas linnaosas või vähemalt linnas.
6. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et hagejate kulud on miinimumist
suuremad ning laste baasvajadustest suuremaid kulusid (pilliõpe, konkursid, reisid, laagrid)
kannab ema. Laste isa netopalk on 1179,53 eurot kuus. Laste isa töötab endiselt mehaanikuna,
nagu see oli ka eelmise elatise väljamõistmise ajal. Isa selgitas, et on käinud kahel
tööintervjuul, kus talle ei pakutud praegusest suuremat palka. Kostja viie lapse isana on
kohustatud eriliselt pingutama lastele ülalpidamise andmiseks. Lapsi saades teadis kostja, et
lapsed vajavad ülalpidamist täisealiseks saamiseni, nimetatud asjaolu ei saanud kostjale tulla
ebameeldiva üllatusena. Laste ema pingutabki laste ülalpidamiseks eriliselt – ta lõi temale
kuuluva ettevõtte, mis avaldab laste ema raamatuid. Lisaks teeb laste ema erialaseid tööotsi.
Ringkonnakohtu lahendis, millega elatis välja mõisteti, on kohus leidnud, et sissetuleku
ebapiisavuse korral saavad vanemad võõrandada laste ülalpidamiseks neile kuuluva
kinnisvara. Laste ema ongi seda teinud ning kannab laste ülalpidamiskulusid lisaks oma
töötasule ka võõrandatud kinnisvara arvelt. Kostja on oma Põhja-Pärnumaa vallas XXX külas
asuva korteri võõrandanud 26.03.2025 elukaaslasele Yle. 26.03.2025 on kostja oma ½ osa
Tori vallas XXX külas asuvast CCC kinnistust võõrandanud R. T.B-le. Muud kinnisvara
kostjal pole. Seega puudub kostjal käesolevaks ajaks kinnisvara, mida ta saaks võõrandada, et
laste ülalpidamiskohustust täita. Kostja puhul ei esine ühtki erandlikku asjaolu, mis tingiksid
elatise väljamõistmise alla miinimummäära. Lapsed ei viibi kostja juures enam vähemalt
seitse päeva kuus, nagu see oli eelmise elatise väljamõistmise kohtulahendi tegemisel.
Apellatsioonkaebus
7. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tervikuna
tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub nii maa- kui ka
ringkonnakohtu menetluskulud jätta hagejate seadusliku esindaja kanda.
8. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud eelmenetluse läbiviimisel
menetlusnorme, mistõttu on kohtuotsus ebaseaduslik. Maakohus jättis selgitamata
tõendamiskoormise, mistõttu ei saanud kostja oma õigusi efektiivselt kaitsta. Samuti jättis
maakohus täitmata eelmenetluse ülesanded, kuivõrd ei andnud hinnangut esitatud tõendite
asjakohasusele ega lubatavusele ning viis päeva enne istungit esitatud hageja uute tõendite
osas ei andnud maakohus kostjal võimalust nende kohta seisukohta esitada. Seega ei täitnud
eelmenetlus oma eesmärki, s.o pooltel (eelkõige kostjal) ei olnud võimalik ette valmistada
kaitset ega teada, milliste tõendite põhjal asi arutamisele läheb. TsMS järgi peab kohus selgelt
välja tooma ka selle, kas eelmenetlus on lõppenud, kas asi saadetakse sisulisele arutamisele ja
2-25-10298
millal ning kuidas toimub tõendite uurimine. Seda maakohus praegusel juhul ei teinud,
mistõttu oli kostjale üllatuseks, kui maakohus teatas pärast eelistungi lõppu, et otsus tuleb
kahe tööpäeva jooksul. Sellest tulenevalt ei olnud kostjal võimalik esitada oma kirjalikke
seisukohti hageja esitatu osas ega mõista, millises menetlusstaadiumis menetlus tegelikult oli
ega planeerida oma menetluskäitumist.
9. Maakohus on tuvastanud vaidlustatud otsuses kõik vaidlusalused asjaolud vääralt ning
jätnud kõik kostja esitatud vastuväited käsitlemata ning nendega mittenõustumisel selle
põhjendamata. Tõendite analüüsimata jätmine, väite tõendatuks lugemine ilma neid
kinnitavate tõenditega või nende ühekülgne käsitlemine ning menetlusosalise oluliste
vastuväidetega arvestamata jätmine riivab otseselt menetlusosalise õigust olla kohtulikult ära
kuulatud ja seab kahtluse alla tsiviilasja õigesti lahendamise saavutamise. Kui kohus soovib
kõrvale jätta ühe menetlusosalise seisukohad ja vastuväited ning arvestab teise poole väiteid
ilma neid kinnitavate tõenditega, tuleb kohtul seda ka põhjendada.
10. Elatise suurendamise eeldused ei ole täidetud, sh hagejad ei ole oma väiteid tõendanud.
Hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ei tõendanud hagejate poolt 04.02.2026 esitatud
tõendid – enamus e-kirjavahetused on aastast 2024 ja ükski teine esitatud tõend ei võimalda
tõendada seda, et oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mis
oleks TsMS § 459 lg 1 kohase nõude rahuldamise eelduseks. Kostja ei ole kordagi kinnitanud
(ei menetlusdokumendis ega kohtuistungil), et alates 2025. a määruses määratud mahus ei
viibi hagejad kostjaga. Ka pole maakohus arvestanud sellega, et kohtuistungil kinnitas
hagejate seaduslik esindaja, et kui mõni lastest pole saanud kostjast mittesõltuvatel põhjustel
kostjaga viibida, siis on seda teinud siiski teised lapsed. Maakohtu järeldused ei põhine
tõenditel, vaid hagejate seadusliku esindaja väidetel. Maakohus on tuvastanud, et hagejad
viibivad kostja juures vähem kui kaheksa ööpäeva kuus, ilma et hagejad oleksid seda asjaolu
vastavalt menetlusnormidele tõendanud.
Seejuures on maakohus jõudnud ebaõige järelduseni, et on tõenäoline, et hagejad viibivad
kostjaga järjest vähem. Hagejate esindaja on kohtuistungil selgitanud, et hagejad on kostja
elukohas varem elanud, neil on seal sõbrad ning samuti elavad seal nende vanavanemad.
Sellest tulenevalt jääb maakohtu järeldus, nagu hakkaks hagejate viibimine kostja juures
paratamatult vähenema põhjendamatuks ja elulist olukorda arvestades ebaloogiliseks.
Asjaolu, et hagejatel on kostja elukohas olemas sotsiaalne võrgustik, viitab hoopis
vastupidisele – et nende side selle piirkonnaga on tugev ja nad ei väldiks kostja juures
viibimist. See side ei ole praegu katkenud ja on tõenäoline, et ei katke ka tulevikus ülaltoodud
põhjustel. Maakohus on teinud liiga üldistava järelduse, tuginedes oletuslikule
käitumismustrile, mis ei põhine konkreetsetel tõenditel ega hagejate tegelikul elukorraldusel.
11. Maakohus ei ole arvestanud ka kostja tegelikku maksevõimet. Vaidlustatud otsuses
puudub käsitlus ja põhjendus, miks on õigustatud elatise suuruse määramine suuremas
ulatuses, kui seda on kostja reaalne sissetulek. Kostja neto sissetulek on 1179,53 eurot kuus,
kuid hagejate kasuks mõisteti välja elatis kokku 1243,53 eurot kuus, mis indekseeritakse iga
aasta 1. aprillil. See muudab otsuse täitmise objektiivselt võimatuks. Lisaks on maakohus
jätnud arvestamata, et kostjal puudub vara, mida oleks võimalik realiseerida
ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Maakohus on selle vaidlustatud otsuses välja toonud, kuid
on jätnud põhjendamata, kuidas saab kostja maakohtu hinnangul oma sissetulekut suurendada,
kui tema sissetulek pole piisav ning tal pole ka kinnisvara, mida realiseerida. Elatise
väljamõistmine ei tohi viia olukorrani, kus kostjal tuleb elatise maksmiseks võtta laenu,
vahetada töökohta või teha muid koormavaid samme, mis kahjustaksid tema enda
2-25-10298
toimetulekut ja perekondlikku elu. Kostja töötab, täidab oma kohustusi ning on valmis lapsi
igakülgselt toetama oma tegelike võimaluste piires.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel
menetlusse ja rahuldada osaliselt, maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi olulise
rikkumise tõttu TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p-de 1, 5 ja lg 2 alusel tühistada ning saata tsiviilasi
samale maakohtule eelmenetluse staadiumis uueks läbivaatamiseks. Menetlusökonoomia
kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
13. TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui
leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob
ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus
tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. TsMS § 656 lg 2
teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata
tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka
teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik
apellatsioonimenetluses kõrvaldada. See tähendab, et ringkonnakohtul ei ole kohustust küsida
teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1), arutada asja kohtuistungil
(TsMS § 648) ega analüüsida apellatsioonkaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1).
14. TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusõiguse normide rikkumine, mis toob igal juhul
kaasa otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise, eelkõige
õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtte rikkumine. Ärakuulamise
põhimõtet on rikutud, kui kohus ei võimalda menetlusosalisel esitada asja lahendamiseks
olulisi faktiväiteid ja nendega seotud tõendeid. Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt on
TsMS § 656 lg 1 p 1 eesmärk tagada, et kummalegi poolele antakse menetluses võimalus
esitada oma seisukohti. Lisaks peab esimese astme kohus TsMS § 656 lg 1 p 1 alusel
kohtuotsuse tühistamiseks rikkuma õigusliku ärakuulamise põhimõtet oluliselt. Seetõttu ei too
mitte igasugused puudused poolte seisukohtade ärakuulamises kaasa kohtuotsuse tühistamist.
Otsust ei ole põhjust tühistada, kui pooltele oli korduvalt tagatud võimalus esitada asjaolusid
ja tõendeid. TsMS § 656 lg 1 p-le 1 tuginemisel tuleb kaebuse esitajal ka näidata, kas ja
kuidas oleks kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud asi teisiti (RKTKo 19.06.2017, 3-
2-1-68-17, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika).
14.1. Toimiku materjalidest nähtub, et maakohus on palunud hagejatel esitada arvamuse
kostja seisukohale hiljemalt 04.02.2026 (dtl 29). Hagejad esitasid 04.02.2026 vastuse kostja
seisukohtadele koos uute tõenditega (dtl 32–52). Kuigi maakohus ei ole hagejate uute tõendite
osas menetluslikku otsustust teinud, on maakohus tõendid vaikimisi vastu võtnud, sest on
arvestanud ja hinnanud neid vaidlustatud otsuses. 10.02.2026 toimus kohtuistung, kus
maakohus määras, et kohtulahend avalikustatakse 12.02.2026 (dtl 62, ajamärge 01:13:16).
Arvestades, et 04.02.2026 esitasid hagejad seisukoha koos uute tõenditega ning maakohus ei
võimaldanud kostjal uute asjaolude ning tõendite osas enne asjas otsuse tegemist oma
seisukohta avaldada, on maakohus kolleegiumi hinnangul rikkunud TsMS § 651 lg 1 p 1
alusel oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Sellest tulenevalt ei olnud kostjal võimalik
esitatud väidete suhtes vastuväiteid ega tõendeid esitada, mis võinuks mõjutada asja
lahendust.
2-25-10298
14.2. Lisaks ei nähtu toimiku materjalidest, et maakohus oleks pooltele menetluse kestel
selgitanud tõendamiskoormist ega teavitanud menetlusosalisi sellest, millal lõpeb asjas
eelmenetlus. Arvestades, et eelmenetluse lõppemisega on seotud avalduste, taotluste, tõendite,
vastuväidete (TsMS § 329) ning vastuhagi (TsMS § 373) esitamise tähtaeg tuleb maakohtul
menetlusosalistele selgitada, millises menetlusstaadiumis asi on, et menetlusosalistel oleks
võimalik tõhusalt oma õigusi kaitsta ning kohtul tagada, et asi lahendataks õigesti, mõistliku
aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2).
15. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse
apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja
uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse
kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust
kõrvaldada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud asja lahendamisel oluliselt ka
TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, jättes asjas
tähtsate asjaolude kohta selge seisukoha võtmata ning selgitamata, millistele kaalutlustele
tuginedes on põhjendatud mõista ülalpidamiseks kohustatud vanemalt välja elatis summas,
mis ületab tema tuvastatud sissetulekut. Seega ei ole vaidlustatud otsus valdavas osas
kontrollitav.
15.1. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja
perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus
uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui esiteks on oluliselt
muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude
rahuldamise otsus ja teiseks, kui hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast
asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid
esitada. Seega tuleb hagejal tõendada, et makse suuruse või kestuse määramisel tähtsust
omanud asjaolud on oluliselt muutunud. Elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse
põhjendatud vajadused või vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise
aluseks olnud asjaoludega muutunud, mh kui kostja vara või sissetulek väheneb oluliselt või
hageja nt abiellub, leiab töö või tema varaline seis paraneb (RKTKo 28.09.2016, 3-2-1-61-16,
p 34). Kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on
sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab
tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad
(RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 32 ja 36).
15.2. Vaidlustatud otsuses on maakohus suhtlemiskorra määruse täitmise osas teinud
järelduse, et hagejad hakkavad kostja juures viibima järjest vähem ning seda kinnitab
kohtupraktika. Viidatust ei nähtu ringkonnakohtule, et maakohus oleks oma järelduste
tegemisel tuginenud asjas esitatud tõenditele, mis kinnitaksid hagejate ja kostja vahelise
sellise elukorralduse olemasolu või selle muutumist edaspidi. Samuti ei ole maakohus
viidanud kohtupraktikale, millest nähtuks, et laste vanuse kasvades kujuneb elukorraldus
üldjuhul maakohtu kirjeldatud viisil.
Maakohus on tuvastanud, et siinsel juhul reguleerib hagejate ja kostja suhtluskorda Harju
Maakohtu 12.07.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-4313 kinnitatud kompromiss ning õigesti
viidanud Riigikohtu kujundatud seisukohale, et kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib
kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures
suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses. Maakohus ei ole
aga tegelikkuses tuvastanud, kuidas on laste ja lahuselava vanema suhtlemise kord võrreldes
Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2024 otsuse tsiviilasjas nr 2-22-9276 tegemise ajaga
muutunud ning kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suuruse
2-25-10298
muutmiseks. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kindlaksmääratud suhtluskorrast lähtuda ka
juhul, kui tegeliku elukorralduse ja kohtulahendis määratud või kokkulepitud suhtluskorra
vahel esinevad ebaolulised kõrvalekaldumised (RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691, p-d 13.1 ja
13.2), millist hinnangut maakohtu otsusest ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul
asja uuel läbivaatamisel tuvastada, kuidas on hagejate ja kostja suhtlemise kord võrreldes
Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2024 otsuse tsiviilasjas nr 2-22-9276 tegemise ajaga
muutunud. Juhul, kui suhtlemise kord on muutunud, tuleb maakohtul hinnata, kas tegemist on
ebaoluliste kõrvalekalletega, mis välistaksid praegusel juhul elatise suuruse muutmise või on
suhtlemise kord muutunud sedavõrd olulisel määral, et annab aluse elatise suuruse
muutmiseks.
15.3. Teiseks on maakohus käsitlenud vanemate varalist seisundit. Maakohus tuvastas, et
kostja netopalk on 1179,53 eurot kuus ning ta töötab endiselt mehaanikuna, nagu see oli ka
varasema elatise väljamõistmise ajal, sh kostjal puudub muu vara, mille arvel
ülalpidamiskohustust täita. Samas heitis maakohus kostjale ette, et ta ei ole teinud hagejate
seadusliku esindajaga võrreldavaid pingutusi sissetuleku suurendamiseks ega ole toonud esile
erandlikke asjaolusid, mis põhjendaksid elatise määramist alla miinimummäära, ning mõistis
välja igakuise elatise summas, mis ületab kostja tegeliku sissetuleku. Selliste järelduste
tegemisel ei ole maakohus sidunud väljamõistatud elatise suurust kostja tegeliku
ülalpidamisvõimega ega põhjendanud, mille arvelt on kostjal objektiivselt võimalik
väljamõistetud elatist tasuda. Seega on maakohus jätnud hindamata, kas kostja varaline
seisund võimaldab temalt välja mõistetud ulatuses ülalpidamiskohustuse täitmist. Maakohtul
tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas kohtu ette toodud asjaolud seoses kostja varalise
seisundi muutumisega annavad aluse TsMS § 459 lg 1 alusel elatise suurendamiseks.
15.4. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et pooled on menetluse kestel esitanud
väiteid elatise osalise tasumise kohta, sh ajavahemiku osas, millest alates mõistis maakohus
elatise hagejate kasuks välja. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hagi rahuldamise
korral neid väiteid kontrollida ning elatise võimalikul väljamõistmisel arvestada kostja poolt
juba täidetud ülalpidamiskohustusega, vältimaks elatise väljamõistmist ulatuses, milles
kohustus on täidetud.
16. Ülalmärgitut arvestades on maakohus jätnud läbi viimata nõuetekohase eelmenetluse,
rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet ning jätnud otsuse nõuetekohaselt põhjendamata.
Kirjeldatud menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust, mida ei ole
võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole
korraldada ise eelmenetlust (RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181/75, p 19). Ringkonnakohus ei
hinda menetlusökonoomia kaalutlustel hageja muid apellatsioonkaebuse väiteid.
17. Arvestades seda, et asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse
staadiumis, lahendab kostja riigi õigusabi taotluse maakohus.
18. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 137 lg 11 alusel tuleb muuta maakohtu määratud
hagihinda. TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle
peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui
hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kui hagi on esitatud elatise maksete
suuruse muutmiseks, tuleb hagihinna määramisel lähtuda hagi esitamisele järgneva üheksa
kuu kehtivate maksete ja taotletavate maksete vahest (RKTKo 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p
29). Seejuures on praegusel juhul ühes hagiavalduses esitanud viis last elatisenõude ühe
vanema vastu, millisel juhul on iga lapse hagil oma hind (RKTKo 03.06.2015, 3-2-1-56-15, p
13). Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-9276 mõisteti välja
2-25-10298
elatis alates 01.07.2024 hageja I kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni 123,78 eurot kuus,
hageja II kasuks 105,21 eurot kuus, hageja III kasuks 101,24 eurot kuus, hageja IV kasuks
101,24 eurot kuus ning hageja V kasuks 119,11 eurot kuus. Ringkonnakohus märkis, et elatise
baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil. Seega alates 01.04.2025, s.o enne
hagiavalduse esitamist, tuli kostjal tasuda hagejale I elatist 130,32 eurot kuus, hagejale II
110,77 eurot kuus, hagejale III 106,80 eurot kuus, hagejale IV 106,80 eurot kuus ja hagejale
V 125,65 eurot kuus. Hagejad palusid 30.06.2025 esitatud hagiavalduses suurendada elatist
miinimummäärani, mis oli hagi esitamise seisule järgnenud üheksa kuu eest hageja I osas
279,24 eurot, hageja II osas 237,35 eurot, hageja III osas 228,85 eurot, hageja IV osas 228,85
eurot ja hageja V osas 269,24 eurot. Seega on hagi hind hageja I hagi osas 1340,28 eurot
([279,24 - 130,32] x 9), hageja II hagi osas 1139,22 eurot ([237,35 - 110,77] x 9), hageja III
hagi osas 1098,45 eurot ([228,85 - 106,80] x 9), hageja IV hagi osas 1098,45 eurot ([228,85 -
106,80] x 9) ja hageja V hagi osas 1292,31 eurot ([269,24 - 125,65] x 9).
19. Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule
uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega
hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotus ning vajadusel ka rahaline
kindlaksmääramine otsustatakse uuesti asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)