3-25-1005/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karolin Soo

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

09.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1005

Haldusasi

Justiits- ja Digiministeeriumi protest Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koja aukohtu 11.03.2025 otsusele nr 5-7

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Protesti esitaja – Justiits- ja Digiministeerium

Protesti esitaja esindaja – Aleksandr Logussov

Vastustaja – Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

Vastustaja esindajad – Janek Pool, Piret Altosaar

Kolmas isik – X.M

Kolmanda isiku esindaja – vandeadvokaat Anne

Värvimann

Asja läbivaatamise vorm

10.03.2026 istungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta protest rahuldamata.

2. Jätta kolmanda isiku menetluskulud protesti esitaja kanda. Mõista protesti esitajalt

kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 1890 eurot (käibemaksuta).

2.1.

Kolmandal isikul tuleb viivitamata edastada kohtule pangakonto number,

millele ta taotleb menetluskulude summa kandmist.

3. Jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda.

4. Asendada avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed ja täiteasja numbrid

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 11.05.2026. Kui apellant ei

ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on

nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10.10.2024 esitasid P.S ja R.T Justiits- ja Digiministeeriumile (JustDigi) kaebuse seoses

kohtutäitur X.M ametitegevusega. Kaebuse kohaselt kohtutäitur keeldub nende kaebuse

läbivaatamisest täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 alusel, kinnistu arestimise akti

tühistamisest ning kinnistu arestist vabastamisest. Edastatud kaebustes on muu hulgas välja

toodud, et täiteasjas nr XXX puudub endiselt selline kohtutäituri tasu võtmise aluseks olev tasu

otsus, mis vastaks kaebajate hinnangul kohtu antud juhistele (digitaalse kohtutoimiku lehekülg

(dtl) 40 jj).

2. 29.11.2024 edastas JustDigi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale (Koda) kirja nr 15-

1/8405-1 „Kaebuse edastamine aukohtumenetluse läbiviimiseks.“ kohtutäituri seaduse (KTS) §

100 punkti 3 alusel. Kirjas on välja toodud, et Justiitsministeeriumi poole on pöördunud

kaebustega P.S ja R.T, avaldades rahulolematust kohtutäitur X.M-i tegevuse üle. Tegemist on

pikki aastaid kestnud kohtuvaidluse ja vaidlusaluste küsimustega seotud korduvate kaebustega

nii kohtutäiturile kui Justiitsministeeriumile. Ministeerium viitas esitatud väite ilmestamiseks

avalikult kättesaadavatele kohtulahenditele kaheksas erinevas kohtuasjas. Ministeerium palus

igakülgselt hinnata kohtutäituri tegevust viimaste asjas tähtsust omavate menetlusdokumentide

puhul. Muu hulgas nendes momentides, mis puudutavad: 1) Kohtutäituri selgitamiskohustuse

täitmist (sh kas kohtutäituri ametitoimingu eest tasu võtmisel on lähtutud kehtivast õiguskorrast

ja selgitatud seda toimingus osalejatele, kohtutäituri tasu otsus lõppenud kohtutäituri tasu

nõudes on kaebuse esitaja sõnul tehtud 05.06.2024. a.); 2) Kohtutäituri tegevust ja seadusega

ettenähtud tähtaegade järgimist temale esitatud kaebuste menetlemisel (sh väidetav 07.06.,

08.08., 29.09. ja 22.10.2024 esitatud kaebuste läbi vaatamata jätmine); 3) Kohtutäituri tegevuse

õiguspärasust täitemenetluse lõpetamisel (sh 20.09.2024. tehtud täitemenetluse lõpetamise

otsuse õiguspärasust) (dtl 52-54).

3. 11.12.2024 otsusega nr 5-1 luges Koja aukohus ministeeriumi edastatud kaebuse alusel

aukohtumenetluse algatatuks (dtl 337).

4. 11.03.2025 otsusega nr 5-7 lõpetas aukohus kohtutäituri suhtes aukohtumenetluse, jättes

kohtutäiturile distsiplinaarkaristuse määramata (dtl 56 jj) kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

-

Aukohus ei tuvastanud kohtutäituri selgitamiskohustuse rikkumist: 05.06.2024 tasuotsus

järgib kohtu juhiseid, selgitab tasude lõppenud olekut ning laekumiste ja jaotuse loogikat.

-

Kohtutäitur vastas kaebajate neljale pöördumisele seaduses ettenähtud tähtaegadel ja

põhjendas läbivaatamata jätmised, mistõttu kaebuste menetlemise rikkumist ei tuvastatud.

-

Täitemenetluse lõpetamise otsuse sisuline õiguspärasus ei kuulu aukohtu pädevusse ning

sellised vaidlused tuleb lahendada kohtus.

-

Muud etteheited (aresti vabastamise akt, väidetav büroost väljaviskamine) ei leidnud

tõendamist või olid õiguslikult põhjendamatud.

-

Kuigi varasem kohtu määruse mittetähtaegse täitmise rikkumine oli Justiitsministeeriumi

poolt juba karistatud, ei tuvastatud käesolevas asjas uusi rikkumisi ning karistuse määramine

poleks proportsionaalne, mistõttu menetlus lõpetati karistuseta.

-

Samas juhtis aukohus kohtutäituri tähelepanu kohustusele juhinduda ametitegevuses heas

ametitavas sätestatust ja seadustest tulenevate kohustuste täitmist tähtaegselt.

5. 11.04.2025 JustDigi protesti alusel Koja aukohtu 11.03.2025 otsusele nr 5-7 (dtl 3 jj) võttis

kohus protesti menetlusse. Kohus vaatas protesti läbi 10.03.2026 istungil.

2 (9)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Protesti esitaja seisukoht

6. Protesti esitaja JustDigi on seisukohal, et aukohus ei tuvastanud ja kaalunud asja

menetlemisel kõiki asjas olulist tähtsust omavaid asjaolusid, mistõttu tuleb aukohtu otsus

tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks. Kokkuvõtvalt tugineb protesti esitaja järgmisele:

6.1. Aukohtu otsus on vastuolus aukohtu reglemendi (reglement) § 12 lõikega 5, KTS § 102

lõikega 2 ning üldiste hagita- ja haldusmenetluse põhimõtetega.

6.2. Käesoleval juhul tuli muude asjaolude kõrval kriitiliselt hinnata kohtutäituri tegevust

pikaajaliselt kestnud täitemenetluses ja sellega seotud kohtuasju. Kohtutäituri tegevuse ajalugu ja

mustrid ei tohtinud jääda aukohtule märkamatuks. Ministeerium oli oma 29.11.2024 kirjas

selgesõnaliselt viidanud järgmistele asjaoludele: 15 aastat tagasi algatatud täiteasjas ei ole pikema

aja jooksul saavutatud õigusrahu; õigusrahu puudumine väljendub eelkõige selles, et võlgnik on

pidanud mitmel korral pöörduma kohtu poole oma õiguste kaitseks; võlgniku ja kohtutäituri

vaidlused on lõppenud mitmete jõustunud avalike kohtulahenditega (otseselt viidati kaheksale

lahendile); vaidlused on kestnud aastaid samade küsimuste üle.

6.3. Kui aukohus oleks tutvunud ministeeriumi 29.11.2024 kirjas viidatud kohtulahenditega, oleks

selgunud, kui pika aja jooksul ei olnud kohtutäitur suutnud koostada ühte (!) seaduslikku tasuotsust

ning mitu korda pidi võlgnik pöörduma sama küsimusega kohtu poole õiguspärase olukorra

saavutamiseks.

6.4. Põhjused, miks kohtud on aastate jooksul järjepidevalt tühistanud kohtutäituri tasu

määramise otsuseid on lihtsad: tasu määramise otsustest puudusid reeglina sisulised

põhjendused ja kaalutlused selle kohta, kuidas kohtutäitur otsuseni jõudis. Menetlusosalistele

(sh kohtutele) ei olnud selge, kellelt, mis ulatuses ja mille alusel kohtutäitur täitemenetluse tasu

nõuab.

6.5. Ministeeriumi hinnangul joonistuvad eelviidatud kohtupraktikast välja järgmised

aukohtumenetluses olulist tähtsust omavad asjaolud: kohtutäituri pikaajaline suutmatus

koostada kõnealuses menetluses ühtegi tasu määramise otsust, mis oleks piisavalt kvaliteetne, et

läbida edukalt kohtulikku kontrolli; täitemenetluse võlgniku korduv vajadus pöörduda kohtu

poole kohtutäituri töö korrigeerimiseks selle madala kvaliteedi tõttu. Nendest asjaoludest ilmneb

selgelt, et kohtutäituri töö madal kvaliteet ja sellest tingitud puudused püsisid pika perioodi

vältel. Ministeeriumi hinnangul oleks aukohus pidanud neid asjaolusid arvesse võtma ning

seisukoha kujundama, kas selliste puuduste ilmnemine täitemenetluses on kooskõlas hea

ametitavaga (KHAT). Aukohus seda ei teinud.

6.6. Aukohtu otsuses on jäänud vastuseta küsimus, kas kohtutäituri suutmatus koostada selge ja

arusaadav tasu määramise otsus – mille tulemusena pidi kohus koguni vähemalt kuuel (!) korral

kohtutäituri tasu otsuseid tühistama – on kooskõlas hea ametitava sätetega

6.7. Aukohtu otsusest ei selgu, miks ei peetud vajalikuks kõiki olulisi asjaolusid välja selgitada

ja arvesse võtta. Samuti ei nähtu aukohtu istungi protokollist, et kohtutäituri käest oleks küsitud

ühtegi küsimust niivõrd oluliste asjaolude kohta. Aukohtu protokollist nähtub kohtutäituri

selgitus oma selgitamiskohustuse täitmisele kaebajale tema õiguste selgitamise vaates, kuid

tähelepanuta on jäänud, et selgitamiskohustust tuleb täita ka ametitoimingute tegemise eest tasu

võtmisel (KHAT § 13). Isegi kui kaebuses või selle saatekirjas ei ole välja toodud kõiki olulisi

asjaolusid ega täpseid viiteid KHAT normidele, mida võidi kohtutäituri aukohtu menetluses

rikkuda, on aukohus kohustatud need asjaolud omal algatusel tuvastama ning hindama, kas

kohtutäituri tegevus oli kooskõlas vastavate KHAT normidega või mitte.

3 (9)

Vastustaja seisukoht

7. Koja hinnangul on aukohtu 11.03.2025 otsus õiguspärane ja põhjendatud, mistõttu alused

selle tühistamiseks puuduvad. Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised:

7.1. Aukohus käsitles kõiki asjakohaseid asjaolusid ning põhjendas otsust nõutavalt.

Kohtutäituri tasu otsus koostati kohtu juhiseid järgides, selgitused olid piisavad ning tasunõue

oli otsuse ajaks lõppenud. Kaebustele ja avaldustele (07.06., 08.08., 29.09. ja 22.10.2024) on

kohtutäitur vastanud; vastamata jätmist ei tuvastatud.

7.2. Aukohus ei hinda kohtutäituri otsuste õiguspärasust ega õigusliku lahendi otstarbekust; see

on kohtu, mitte aukohtu pädevus. Aukohus hindab seadusest ja heast ametitavast kinnipidamist.

7.3. Aukohus ei saa laiendada distsiplinaarmenetluse eset ega lisada rikkumisi omal algatusel.

Seega ei saanud kohtutäitur X.M-i suhtes läbi viidud aukohtumenetluse aluseks olla kaaskirjas

toodud kohtulahendid, mis olid esitatud väite („15 aasta jooksul ei ole saabunud õigusrahu“)

ilmestamiseks, sest kaaskirjas toodud kaheksa kohtulahendi sisulise täitmata jätmise osas ei ole

aukohtule kaebust või taotlust esitatud. Aukohtule esitatud kaaskirjas paluti hinnata kohtutäituri

tegevust viimaste asjas tähtsust omavate menetlusdokumentide puhul.

7.4. Vastutaja on seisukohal, et protesti esitaja 29.11.2024 esitatud kaaskirjas palutu ja

11.04.2025 halduskohtule esitatud protestis esitatu ei ole omavahel kooskõlas. Kaaskirjas

palutakse hinnata igakülgselt kohtutäituri tegevust viimaste asjas tähtsust omavate

menetlusdokumentide puhul, mida aukohus, tulenevalt eelkirjeldatust, ka teinud on. Protestis

asutakse aga vastupidisele seisukohale heites aukohtule ette, et aukohtul tulnuks muude asjade

kõrvalt hinnata kohtutäituri tegevust pikaajaliselt kestnud täitemenetluses ja sellega seotud

kohtuasju, mis kaaskirjas olid toodud ilmestamaks väidet, et õigusrahu ei ole kahjuks saabunud

15 aastat tagasi algatatud täiteasjas.

7.5. Aukohus ei nõustu protesti esitaja seisukohaga, et asjas omab tähtsust ja vajab eraldi

analüüsimist ka korduv kohtulahendite sisuline täitmata jätmine.

7.6. Ministri taotlus oli osas, mis puudutab 2023. a kohtulahendite järgimist, esitatud 6-kuulise

tähtaja möödumisel; aukohtul puudub õigus tähtaega ennistada ning neid varasemaid asjaolusid

analüüsida. Vastustaja nõustub protesti esitajaga, et õigusrahu tulnuks antud kaasuses saavutada

juba aastaid varem, kuid on seisukohal, et ainuüksi kohtulahendite käsitlemata jätmine aegumise

tõttu antud kaasuses ei anna alust asuda seisukohale, et aukohus ei ole oma menetluses

pööranud tähelepanu asjas tähtsust omavatele asjaoludele, mis viis protesti esitaja hinnangul

omakorda ebaõige lahendi tegemiseni.

7.7. Kohtumääruse täitmata jätmise eest on minister juba määranud karistuse; sama teo uuesti

menetlemine ja karistamine oleks ne bis in idem põhimõttega vastuolus.

7.8. Muud etteheited (keelumärke tühistamine ja väidetav kaebaja büroost välja viskamine) ei

leidnud tõendamist.

7.9. Aukohtul on karistuse määramisel väga ulatuslik kaalumisruum. Seda saab teostada

õiguspäraselt, kui otsuse langetajal on piisavalt informatsiooni toime pandud rikkumise jm

asjaolude kohta. Aukohus ei tuvastanud esitatud materjalide ja selgituste pinnalt, et kohtutäitur

oleks distsiplinaarsüütegu jätkanud. Samuti ei tuvastanud aukohus muid distsiplinaarsüütegusid,

mis toonuks kaasa distsiplinaarkaristuse määramise.

7.10.

Vastustaja selgitab juurde, et antud kaasuse kujundanud asjaolud kulmineerusid protesti

esitajale esitatud kaebusega ka põhjusel, et kehtivas õiguses ei ole regulatsiooni, mis

võimaldaks kohtutäituril väljuda täitemenetlusest, millel ei ole enam täitemenetluslikku, so

nõude täitmisele pööramisele suunatud eesmärki. Tegemist on väga olulise puudujäägiga

4 (9)

kehtivas õiguses, mis on tulenenud peaasjalikult protesti esitaja tegevusetusest kehtiva õiguse

kujundamisel.

Kolmanda isiku seisukoht

8. Kohtutäitur X.M palub protesti rahuldamata jätta ja on kokkuvõtvalt järgmisel seisukohal:

8.1. Koja aukohtu 11.03.2025 otsus nr 5-7 on seaduslik ja põhjendatud.

8.2. Protest kujutab endast halduskiusu, kuna protesti esitaja ja tema esindaja on erapoolikud

ning taotlevad kohtutäituri täiendavat karistamist subjektiivsetel motiividel. Protesti esindaja

Aleksandr Logussov tunnistas ise erapoolikust ja taandati aukohtumenetlusest; hilisem protest

näitab kallutatust ja kompromissi välistamine kinnitab erapoolikust.

8.3. Aukohus ei saanud väljuda kaebuse raamidest ega karistada „tegevuse ajaloo“ alusel; asjas

tähtsad asjaolud said õigesti arvesse võetud.

8.4. Täitetoimingud lõppesid 2019. aastal ning õigusrahu puudumine tuleneb võlgniku

pahatahtlikust ja ülemäärasest vaidlustamisest, mitte kohtutäituri tegevusest.

8.5. Protesti aluseks toodud 2019–2023 kohtuvaidluste asjaoludele ei saa enam tugineda, sest

KTS § 101 lõike 1 kohane kuuekuuline tähtaeg aukohtusse pöördumiseks on möödunud.

8.6. Protesti esitaja on sama 04.10.2023 kaasuse (tasuotsuse viivitus) eest juba 12.07.2024

määranud karistuse, mistõttu täiendav karistamine oleks õigusvastane topeltkaristamine.

8.7. Kaebaja pöördumistele vastati õigeaegselt ning talle selgitati tema õigusi; tasuotsus on

jõustunud ja täitemenetlus kaebaja suhtes lõpetatud, seega tema õigusi ei riivata.

8.8. Aukohus ega protesti esitaja ei saa lahendada konkreetse täiteasja subjektiivsete õiguste

küsimusi; protesti kaudu püütakse seda ekslikult saavutada.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Vaidluse keskne küsimus on, kas aukohus on menetluses täitnud kohaselt uurimis- ja

põhjendamiskohustust ja õiguspäraselt lõpetanud kohtutäituri suhtes aukohtumenetluse jättes

kohtutäiturile distsiplinaarkaristuse määramata.

10. Pooled ei vaidle, et aukohus on kohaselt menetluse läbi viinud kaaskirjas toodud punktide 2

ja 3 osas (dtl 62 jj ja 66 jj). Samuti ei vaidle pooled, et selgitamiskohustuse täitmise osas on

kohaselt hinnatud kirja punktis 1 (dtl 60 jj) konkreetselt väljatoodut. Vaidlus ei puuduta ka

aukohtu otsuse osa, milles aukohus analüüsis ka muid kaebuses esitatud asjaolusid (dtl 67)

(istungi salvestis 00:02:37 jj).

11. Vaidlus on selle üle, kas aukohus täitis selgitamiskohustuse (kirja resolutsiooni p 1)

nõuetekohasuse analüüsimisel kohaselt uurimiskohustust ja arvestas kõikide oluliste

asjaoludega. Protesti esitaja on seisukohal, et selgitamiskohustusega seotud uurimiskohustus

hõlmas ka kaaskirjas väljatoodud lahenditega seotud kohtutäituri tasu otsustega seonduva osas,

millises osas ei olnud saabunud 3 aastane aegumistähtaeg. Kõik ülejäänud välja toodud lahendid

oleksid olnud asjakohased võimaliku karistuse proportsionaalsuse määramisel (istungi salvestis

00:02:37 jj; 00:20:52 jj; 00:25:16 jj). Vastustaja seevastu leiab, et esiteks välistab vastavate

tasuotsustega seonduva uurimise KTS § 101 lõike 1 lausest 2 tulenev 6 kuuline tähtaeg.

Kaaskirjas on menetluse ese määratletud 3 punktiga, muus osas ei tule uurimiskohustust

otsusest piisavalt selgelt välja. Laiem uurimiskohustus oleks omane haldusjärelevalvele mitte

distsiplinaarmenetlusele (istungi salvestis 00:28:08; 00:47:57 jj).

12. Kohtutäituri distsiplinaarsüütegu on ametitegevuses ja ametipidamises õigusaktidest ning

koja otsustest ja heast ametitavast tulenevate kohustuste süüline täitmata jätmine või

5 (9)

mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas kohtutäituri tasumääradele mittevastava tasu võtmine

(KTS § 56 p 1). Aukohus võib lahendada koja otsustest ning heast ameti- ja heast kutsetavast

tulenevate kohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise süütegusid;

kohtutäituri või pankrotihalduri käitumise kohta esitatud kaebusi; kohtutäituri või

pankrotihalduri tegevuse kohta esitatud kaebusi või distsiplinaarasju, samuti asju, mille on

arutamiseks andnud Justiitsministeerium (KTS § 100). Aukohtul on distsiplinaarkaristuse

määramise õigus (KTS § 57 lg 3).

13. Koja ametikogu 04.03.2011 otsusega nr 3 on kehtestatud kohtutäituri hea ametitava

(KHAT) (dtl 280 jj), mis sätestab kohtutäituri ametiga kaasnevad käitumise üldised põhimõtted.

Hea ametitava järgimine aitab kaasa kohtutäituri ameti kohusetundlikule ja laitmatule

pidamisele ning väärikale käitumisele (KHAT § 1). KHAT § 4 lõike 2 kohaselt juhindub

kohtutäitur oma ametitegevuses seadustest, Koja otsustest, heast ametitavast, headest tavadest ja

kommetest ning oma siseveendumusest. KHAT § 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt täidab kohtutäitur

talle seadusega pandud ülesandeid seaduses sätestatud tähtaja jooksul või nii kiiresti kui

võimalik ilma põhjendamatu viivituseta. Sõltumata toimingute tähtsusest suhtub kohtutäitur

tema poolt tehtavatesse ametitoimingutesse võrdse tähelepanuga. KHAT § 12 lõike 1 sätestab

kohtutäituri selgitamiskohustuse, mille kohaselt kohtutäitur peab menetlusosalistele selgitama

nende õigusi ja kohustusi viisakalt, kannatlikult ja ilma üleoleva suhtumiseta. Ametitoimingu

tegemise eest tasu võtmisel lähtub kohtutäitur kehtivast õiguskorrast ja selgitab seda toimingus

osalejatele (KHAT § 13).

14. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja eestseisuse 30.09.2010 otsusega nr 12 on vastu

võetud aukohtu reglement (dtl 269), mis reguleerib täiendavalt aukohtu õiguslikku seisundit ja

tegevust.

Uurimiskohustuse ulatus aukohtu menetluses

15. Aukohtu menetluse algatamise ajendiks on ministeeriumile edastatud kaebused (dtl 40, dtl

47). KTS eristab haldusjärelevalvet (§ 54-55) ja distsiplinaarmenetlust(§ 56 -66). Praegusel

juhul on aukohus läbi viinud distsiplinaarmenetluse KTS § 56, § 57 lõigete 3 ja 4, § 59 lõigete

1 ja 2, § 100 ja § 101 lõike 4 alusel (dtl 59-60, dtl 337).

16. JustDigi poolt esitatud kaebuse edastamisega aukohtule loeti aukohtumenetlus algatatuks

(KTS § 104 lg 1, aukohtu reglement § 9 lg 5). KTS § 102 lõikest 2 tulenevalt ei saa aukohus

omal initsiatiivil distsiplinaarmenetlust algatada, distsiplinaarmenetluse eset laiendada või

täiendavaid rikkumisi menetleda (TlnRnKo 17.10.2018, 3-17-2593/18, p 10). Eelnevast tuleneb

et, aukohtumenetluse eseme määratleb just JustDigi esitatud kaebus. Menetluse algatamise

ajendiks on olnud kirjale lisatud 28.11.2024 pöördumine justiitsministile ja

justiitshalduspoliitika haldusjärelevalve osakonna asekantslerile ning 10.10.2024 kaebus

Justiitsiministeeriumile ning 22.10.2024 kaebus kohtutäiturile.

17. Kohtutäituri suhtes läbiviidavale menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

(HMS) sätteid, arvestades KTS-i erisusi (KTS § 1 lg 2). KTS § 102 lõige 2 sätestab, et aukohus

nõuab asja arutamisel asjaosalistelt selgitusi. Aukohus on kohustatud välja selgitama

menetletavas asjas olulised asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel

(TlnRnKo 17.10.2018, 3-17-2593/18, p 14). Kohtu hinnangul on uurimiskohustuse ulatus

distsiplinaarasja uurimisel seotud selgelt määratletud aukohtu menetluse esemega. See

tähendab, et punktis 1-3 konkreetselt piiritletud etteheidetega seoses peab aukohus kõik olulised

asjaolud välja selgitama (KTS § 102 lg 2). Uurimiskohustus (HMS § 6, reglement § 12 lg 5) ei

ole suunatud konkreetse isiku kõikide varasemate võimalike rikkumiste uurimisele, vaid üksnes

nendele, mis on selgelt kaebuse alusel algatamise kirjas piiritletud. Uurimiskohustus tähendab

küll kohustust juhtumi asjaolud omal initsiatiivil välja selgitada, kuid uurimispõhimõte pole

piiramatu. Asjaolu uurimiseks peab esinema mõistlik ajend (vt nt RKHKo 05.09.2019, 3-17-

6 (9)

1110/84, p 23). Teisisõnu, kohtu hinnangul peab uurimiskohustuse ajend selgelt nähtuma

aukohtu menetluse algatamise kirjast.

18. Ministeeriumi 29.11.2024 kirjast nähtub, et selles on välja toodud konkreetne kolmest

punktist koosnev resolutsioon, mis määratleb aukohtu menetluse eseme (dtl 53; ka istungi

salvestis 00:16:00 jj). Sealjuures on see sõnastatud järgmiselt: „Palume aukohut igakülgselt

hinnata kohtutäituri tegevust viimaste asjas tähtsust omavate menetlusdokumentide puhul.

Muu hulgas nendes momentides, mis puudutavad: /…/.“. Eelnevast nähtub kohtu hinnangul, et

ministeerium on algatanud menetluse justnimelt viimaste asjas tähtsust omavate

menetlusdokumentide puhul. Millised on viimased menetlusdokumendid on täpsustatud

punktides 1-3 toodud sulgudes, muid täpsustusi selle osas kaaskirjas ei ole. Kirjas puuduvad

viited, et ministeerium on silmas pidanud eelnevalt kirjas väljatoodud aegumata

kohtulahenditega seotud tasu otsustega seotud menetlusi. Seda ei saa ka pelgalt sõnastusest

„muuhulgas“ järeldada. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et ministeerium ei ole kaaskirjas ise

selgelt eristanud kaaskirjas aegunud ja aegumata menetlusi, mistõttu ei pidanud ka aukohus

kirjast järeldama, et menetlus on algatatud laiemas ulatuses kui kirjas piiritletud kolmes punktis

toodud ja kuupäevaliselt määratletud tasuotsustega seotud menetlusega. Pigem järeldub sellest,

et ministeerium on kasutanud sõnastust „Viitame esitatud väite ilmestamiseks avalikult

kättesaadavatele kohtulahenditele kaheksas erinevas kohtuasjas“ asjaolu, et viidatud lahendid

on välja toodud konteksti andva ehk ilmestava informatsioonina, mitte aukohtu menetluse eset

määratlevana.

19. Ministeerium on protesti punktis 9 asunud seisukohale, et aukohtul „tuli muude asjade

kõrval kriitiliselt hinnata kohtutäituri tegevust pikaajaliselt kestnud täitemenetluses ja sellega

seotud kohtuasju“ ning punktis 14 märkinud, et „ /.../ vajab eraldi analüüsimist ka korduv

kohtulahendite sisuline täitmata jätmine“ (dtl 4 ja 6). Sellist menetluse eset ei ole ministeerium

aukohtu menetluse algatamise kirjas määratlenud.

20. Ministeeriumi seisukoht on, et kaaskirjas väljatoodud lahenditega seotud kohtutäituri tasu

otsustega seonduvat osas, millises osas ei olnud saabunud 3 aastane aegumistähtaeg, pidanuks

vastustaja uurima just selgitamiskohustuse täitmise raames (p 1). Kui ministeerium pidas

uurimiskohustust ulatuslikumaks, kui on konkreetselt punktis 1 välja toodud, siis selge ei ole

siiski asjaolu, mis on see ulatuslikum uurimiskohustus seotud just punktiga nr 1 ega laiene ka

punktides 2 ja 3 välja toodud tähtaegade järgimisele ja tegevuse õiguspärasusele menetluste

lõpetamisel. See ei selgu ka punktloetelus toodud resolutsioonile eelnevas ega järgneva

selgituses.

21. Kokkuvõttes ei nähtu menetluse algatamise 29.11.2024 kirjast selgelt ja üheselt

mõistetavalt, et ministeerium pidas selgitamiskohustuse uurimise raames silmas ka kaaskirjas

väljatoodud lahenditega seotud kohtutäituri tasu otsustega seonduvat osas, millises osas ei olnud

saabunud 3 aastane aegumistähtaeg KTS § 61 lõike 1 alusel. Protesti esitaja rõhutas istungil

pikaajalist vaatenurka (istungi salvestis 00:20:52 jj). Kui ministeerium soovis ka selles osas

menetluse algatada, tulnuks see ka sõnaselgelt kirja panna. Aukohtu menetluse eset ei sa

tuletada kirjas väljatoodud üldisest kirjeldusest ja ilmestavatest näidetest.

Distsiplinaarmenetluse eseme täpne määratlemine on oluline, kuna menetlusalune isik peab

üheselt mõistma, mida talle ette heidetakse, et tal oleks võimalik oma õigusi efektiivselt kaitsta.

Menetluse eseme täpne määratlemine on oluline ka selleks, et oleks võimalik määratleda

võimaliku distsiplinaarsüüteo aluseks olevate asjaolude kogum. See on oluline nii tõendite

esitamise kui ka menetluse läbi viimise ja karistuse määramise tähtaegsuse kontrollimiseks.

Aukohtu menetluse algatamiseks ettenähtud tähtaeg

22. Isegi kui asuda seisukohale, et aukohus on rikkunud uurimiskohustust, ei oleks väljatoodud

kohtulahenditega seotud tasuotsuste uurimine põhjendatud ka KTS § 101 lõike 1 lausest 2

tulenevalt. Aukohtumenetluse algatamiseks võib koja poole pöörduda huvitatud isik. Taotlus

7 (9)

aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul arvates päevast, millal taotluse

esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest (KTS §

101 lg 2 ls 2). Ükski kirjas nimetatud lahenditest selle tähtaja sisse ei mahu.

23. Protesti esitaja seisukoht on, et KTS § 101 lõike 1 kuuekuuline tähtaeg kohaldub üksnes

huvitatud isikule (istungi salvestis 00:33:58 jj). Kohus sellega ei nõustu. Esiteks ei nähtu vastav

piirang sätte sõnastustest, mis räägib üksnes aukohtu menetluse algatamisest (KTS § 101 lg 2 ls

2). Teiseks ei toeta sellist tõlgendust ka sätte seletuskiri (SE 463), mille kohaselt „Eelnõu § 101

reguleerib aukohtumenetluse algatamist. Aukohtumenetluse algatamiseks võib koja poole

pöörduda huvitatud isik. Taotlus aukohtumenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue jooksul

arvates päevast, millal taotluse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse

aluseks olevatest asjaoludest. Aukohus algatab menetluse huvitatud isiku, Justiitsministeeriumi

või koja muu organi taotlusel, kui on alust arvata, et kohtutäitur või pankrotihaldur on toime

pannud aukohtu menetletava distsiplinaarsüüteo.“. Kolmandaks eristab seadus selgelt

menetluse algatamise (KTS § 101) ja karistuse määramise tähtaega (KTS § 61). Neljandaks

puudub mõistlik põhjus eristada kaebuse esitamise aega isiku enda poolt ja läbi JustDigi. Selline

tõlgendus tekitaks olukorra, kus kuuekuulisest tähtajast ehk menetluse algatamiseks ettenähtud

tähtajast on võimalik sisuliselt alati mööda minna esitades kaebuse JustDigile. Viiendaks,

menetluse algatamise tähtaja määratlemine teenib eesmärki anda hinnang toimunud rikkumisele

võimalikult ajakohaselt ja tagada menetluse läbiviimisel õigusrahu. Arvestades, et ministeerium

on menetluse algatamisel teadlikum ja suuremate vahenditega osapool, ei ole põhjendatud just

ministeeriumi algatusel menetluse läbiviimiseks pikema tähtaja lubamine.

Menetluse erapoolikuse küsimus

24. Kolmas isik on seisukohal, et olukorras, kus vastustaja esindaja on selgelt erapoolik ning

huvitatud vaid kohtutäituri kahjuks tehtavast lahendist, on selge, et vastustaja motivatsioonid

kohtusse pöördumisel ei ole õiguslikud, vaid subjektiivsed ja isiklikud, kujutades endast selget

halduskiusu. Kolmas isik tugineb ametivõimu kuritarvitamisele ja sõltumatuse puudumisele

((dtl 252, istungi salvestis 00:54:55 jj). Vastustaja hinnangul erapoolikuse probleemi asjas ei ole

(istungi salvestis 00:54:00 jj).

25. Puudub vaidlus, et praeguses asjas on protesti esitaja esindaja ennast taandanud aukohtu

menetlusest (reglement § 8, dtl 271). Puudub õiguslik regulatsioon, mis keelaks sellises

olukorras ennast taandanud isikul olla ministeeriumi esindaja.

26. Protesti esitaja on kohtumenetluses muuhulgas välja toonud, et „Kui aukohus oleks

tutvunud ministeeriumi 29.11.2024 kirjas viidatud kohtulahenditega, oleks selgunud, kui pika

aja jooksul ei olnud kohtutäitur suutnud koostada ühte (!) seaduslikku tasuotsust ning mitu

korda pidi võlgnik pöörduma sama küsimusega kohtu poole õiguspärase olukorra

saavutamiseks.“ (dtl 5). Lisaks on märgitud, et „Põhjused, miks kohtud on aastate jooksul

järjepidevalt tühistanud kohtutäituri tasu määramise otsuseid on lihtsad: tasu määramise

otsustest puudusid reeglina sisulised põhjendused ja kaalutlused selle kohta, kuidas kohtutäitur

otsuseni jõudis. Menetlusosalistele (sh kohtutele) ei olnud selge, kellelt, mis ulatuses ja mille

alusel kohtutäitur täitemenetluse tasu nõuab.“ (dtl 6). Veel on lisatud, et „Nendest asjaoludest

ilmneb selgelt, et kohtutäituri töö madal kvaliteet ja sellest tingitud puudused püsisid pika

perioodi vältel.“ Protesti esitaja on välja toonud, et „On oluline, et kohtutäituri ametialane

tegevus tervikuna oleks õigussüsteemi ja menetlusosalisi väärtustav. KTS § 2 lõike 3 kohaselt

peab kohtutäitur ametitegevuses äratama usaldust kõigis isikutes, kelle kasuks või kelle suhtes

ta toiminguid teeb. Aastatepikkuseks veninud vaidlused, mida oleks ehk saanud hoolsa ja

asjatundliku ametipidamisega oluliselt varem lõpetada, koormavad kohtusüsteemi ja

kahjustavad kõigi kohtutäiturite mainet.“ Eelnevast nähtub, et protesti esitaja on

kohtumenetluses väljendanud läbivalt seisukohta, et kohtutäitur on oma ametikohustusi

rikkunud. See ei ole aga käesoleva kohtuasja menetluse ese. Kui protesti esitaja leiab, et

8 (9)

kohtutäitur on oma ametikohustusi sedavõrd ulatuslikult rikkunud, on ministeeriumil endal

võimalik algatada distsiplinaarmenetlus (KTS § 59), lisaks on see võimalik aukohtule üle anda

(KTS § 60), võttes mh arvesse KTS §-des 101 ja 61 toodud tähtaegu. Distsiplinaarmenetluse

algatamisel ei saa aga ministeerium ega aukohtus lähtuda eeldusest, et rikkumised on juba toime

pandud (süütuse presumptsioon, RKHKo 16.12.2009, 3-3-1-38-09, p 11). See muudaks

sisutühjaks ärakuulamise instrumendi KTS-s ja HMS-s, mis on ühtlasi haldusmenetluse

aluspõhimõte. Praegusel juhul ei ole samasuguseid seisukohti siiski ministeeriumi poolt

väljendatud aukohtu menetluse algatanud 29.11.2024 kirjas, mistõttu ei saa menetluse

algatamisel ette heita kohtutäituri menetlusõiguste rikkumist. Ühtlasi oli lõppotsus kolmandale

isiku soodne ja etteheited ei saanud mõjutada lõppotsuse sisu, kuna ministeeriumi esindaja

taandas ennast aukohtu menetlusest.

Kokkuvõte, menetluskulud ja muud menetluslikud küsimused

27. Kokkuvõttes leiab kohus, et aukohtu otsus on õiguspärane ja alused selle tühistamiseks

puuduvad (HKMS § 259 lg 2). Haakuvalt jääb rahuldamata kohustamisnõue.

28. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

HKMS § 108 lõike 3 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda

isiku kulud tema enda kanda. Kohus kontrollib volitatud esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust ka juhul, kui kuludele ei ole esitatud vastuväidet (HKMS § 108 lg 12). Kohus

mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). HKMS §

109 lõike 6 tähenduses vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks määramisel ei

ole asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis konkreetsel esindajal

kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute dokumentide

analüüsimise asemel tuleb eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja

asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute

rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt

eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja

põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude

suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud

(vt nt TlnRnKo 29.11.2023 nr 3-23-2038, p 29; 29.11.2023 nr 3-23-2037, p 28; 15.09.2021 nr

3-18-1711, p 41).

29. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud ja võimalikud kulud jäävad vastustaja

enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

30. Kolmas isik X.M taotleb õigusabikulude hüvitamist kokku summas 1890 eurot

(käibemaksuta). Kokku on õigusabi osutatud 10,5 tunni ulatuses ning arved vastavad esitatud

kulu- ja ajaarvestusele (dtl 456-459, 471-772). Ühe tunni hind on 180 eurot. Arvestades

käesoleva vaidluse keskmist mahtu nii tõendite kui seisukohtade osas ja seda, et tegemist on

keskmiselt keeruka vaidlusega, mille peamine vaidlusküsimus on õiguslik, leiab kohus, et

menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud, mistõttu tuleb kolmanda isiku kulud protesti

esitajalt välja mõista.

31. Kohus asendab avaldatavas lahendis füüsiliste isikute nimed ja täiteasja numbrid

tähemärkidega. Kui menetlusosaline soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas

mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4

ja 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

9 (9)