2-24-125734/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

09.04.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-125734

Kohtuasi

B2 Impact OÜ (endine nimi OK Incure OÜ) hagi T.B

vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22.01.2026 otsus (lihtmenetlus)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B2 Impact OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

2264 eurot 16 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Marie Tsine

Kostja T.B (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 22.01.2026 otsuse peale

menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud B2 Impact OÜ kanda. T.B-l ei ole praeguses

menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja tähtajad

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas

avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

2-24-125734

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. B2 Impact OÜ (avaldaja, hageja) esitas 09.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse T.B-lt (võlgnik, kostja) 2074,65 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakond tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja

jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja nõue anti üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 23.10.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt

välja põhivõla 1626,40 eurot, intressi 95,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 308,09

eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.

2.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital AS (krediidiandja) ja kostja 27.12.2022

veebikeskkonnas krediidikonto lepingu nr XXXXXXX, millega krediidiandja võimaldas

kostjale krediiti limiidiga kuni 1650 eurot ning kostja kohustus tasuma krediidi kasutamise

eest intressi 39,72% aastas, mis muutus 24.01.2023 (37,68% aastas). Kostja kohustus

krediidiandjale tasuma minimaalseid kuumakseid, mis kujunesid vastavalt sellele, kui palju

krediidilimiiti kostja kasutas.

2.2. Kostja võttis ajavahemikul 27.12.2022–05.12.2023 krediidi 1968,73 euro ulatuses

kasutusse, kuid oma kohustust tasuda võlg igakuiste maksetena ta kohaselt ei täitnud. Lepingu

kehtivuse ajal tasus kostja kokku 1006,34 eurot, millest on arvestatud põhivõla katteks 342,33

eurot, intressi katteks 642,50 eurot, teenustasude katteks 20 eurot ja viivise katteks 1,51 eurot.

Krediidiandja saatis kostjale 01.04.2024 lepingu ülesütlemise teate ning andis täiendava

tähtaja võla tasumiseks kuni 21.04.2024. Krediidiandja ütles lepingu 22.04.2024 üles ning

loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostjal on tasumata põhivõlg 1626,40 eurot.

Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress 95,44 eurot. Seoses makse

meeldetuletuste saatmisega on kulu 35 eurot. Hageja on arvestanud põhivõlalt viivist

ajavahemiku 23.04.2024 –23.10.2024 eest intressimääraga 37,68% aastas kokku 308,06 eurot.

2.3. Krediidiandja järgis krediidikonto lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kostjal ei olnud lepingu sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja lähtus laenu

andmisel kostja esitatud andmetest, maksehäireregistri (Creditinfo) andmetest ning

pensioniregistri andmetest. Kostja majanduslikku seisundit kontrolliti põhjalikult, see oli

krediidikonto lepingus sätestatud kohustuste täitmiseks piisav. Kostja pangakonto andmeid ei

olnud vajalik küsida.

Kostja vastuväited

3. Kostja ei vastanud hagile.

2-24-125734

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus jättis hagi 22.01.2026 otsusega rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid.

4.1. Maakohus tuvastas, et IPF Digital AS ja kostja sõlmisid krediidikonto lepingu, millega

krediidiandja võimaldas kostjal kasutada krediiti limiidiga kuni 1650 eurot intressiga 39,72%

aastas ning kostja kohustus kasutatud krediidi tagastama igakuiste minimaalsete maksetena,

kuid mitte vähem kui 10 eurot. Lepingu kohaselt oli kostja poolt kasutusse võetav esialgne

krediidi summa 1650 eurot. Kokku tegi krediidiandja kostjale ajavahemikul 27.12.2022–

05.12.2023 väljamakseid 1968,73 euro ulatuses. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli

48,62% aastas, leping oli tähtajatu. Vastavalt IPF Digital AS krediidikonto üldtingimuste p

4.1 sai lepingu sõlmida, kui krediidiandja tegi krediidiotsuse kliendile teatavaks. Teatavaks

tegemisteks loetakse teavitamist SMSiga, telefoni teel, äpi kaudu, dokumentide edastamist

kliendi e-posti või postiaadressile või krediidi väljamakse tegemist. Üldtingimuste p 17.1

kohaselt on klientidel õigus taotleda krediidiandjalt krediidilimiidi suurendamist (või ka

vähendamist), esitades selle kohta taotluse äpis või iseteenindussüsteemis ning lepingu p 6.4

kohaselt on krediidilimiit korduvkasutatav. Maakohtule esitatud laenulepingu ülesütlemise

teatest nähtuvalt loeti leping ülesöelduks 22.04.2024 ning krediidiandja loovutas lepingust

tulenevad nõuded kostja vastu hagejale.

4.2. Maakohus leidis, et pooled sõlmisid tarbijakrediidilepingu (võlaõigusseadus (VÕS) § 402

lg 1). Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra. Eeltoodust tulenevalt kontrolli maakohus omal algatusel

tarbijakrediidilepingu kehtivust.

4.3. Maakohus selgitas, et esmalt on kohtul otstarbekas kontrollida, kas tarbijale antud

krediidikulukusemäär ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega

kooskõlas, sest VÕS § 406² lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija

tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Lepingu tühisus toob kaasa selle, et hagi tuleb rahuldamata jätta kuni tühises lepingus

kokkulepitud laenutähtaja lõpuni arvutatud põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise

tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas. Nimetatud määr oli 27.12.2022

lepingu sõlmimise ajal 15,31%.

4.4. Kostjale antud laenu krediidikulukuse määr oli lepingu ning Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe kohaselt 48,62% aastas. Igakuine kontohaldustasu on 0 eurot,

väljamaksetasu 0,00% kasutusse võetavast summast. Eesti Panga poolt avaldatud andmete

kohaselt oli 27.12.2022 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31%, kolmekordne määr oli

45,93%. Minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator (haldab Finantsinspektsioon)

annab krediidi kulukuse määra suuruseks 47,81% (antav krediit 1650 eurot; ühekordne

lisakulu 0 eurot; osamakseid 12; aastaintress 39,72%). Ehkki viidatud kalkulaatoriga

arvutatud krediidi kulukuse määr oli väiksem, kui hageja esile toodud määr, nähtub eeltoodust

siiski, et krediidi kulukuse määr ületas krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud

2-24-125734

piirmäära. Seega on VÕS § 406² lg 1 kohaselt kostjaga 27.12.2022 sõlmitud krediidikonto

leping nr XXXXXXX tühine.

4.5. 18.11.2024 menetlusse võtmise määruses selgitas maakohus, et juhul, kui hagejal on veel

midagi täiendavalt lisada, mida ta pole hagiavalduses välja toonud, saab ta seda teha 14 päeva

jooksul alates hagi menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest arvates. Määruses selgitas

maakohus mh krediidi kulukuse määraga seonduvat, VÕS § 406 lg-s 3 sätestatut, aga ka seda,

et kuna liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, ning lepingu

tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o

laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi

rahuldamata jätmise (vt dtl 87). Hageja hagiavaldust ei täpsustanud.

4.6. VÕS § 406² lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on VÕS § 406² lg 1 sätestatu

kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks

tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu

järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1

sätestatud suuruses. Tähtajatu tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagasimaksmise tingimuste

määratlemisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 406¹ sätestatud eeldusi. Krediidiandja peab

tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

4.7. Krediidiandjale on seadusega pandud kohustus määrata tagasimaksed uuesti ning

tegemist on krediidiandja ühepoolse tahteavaldusega. Seega peab krediidiandja esitama ka

kohtumenetluses oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks

arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata,

millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Arvestades

maksimaalselt antavat krediiti 1650 eurot (mida suurendati 1968,73 euroni), samuti seda, et

kostja pidi minimaalselt tasuma 1/60 kasutusse võetud krediitist, saabuks viimase osamakse

tasumise tähtpäev 27.02.2028 (esimese osamakse tähtpäev oli 27.01.2023). Maakohus

selgitas, et ei saa hagi rahuldamisel aluseks võtta hageja poolt väljatoodud summat.

4.8. Maakohus selgitas täiendavalt, et kostjaga sõlmitud leping on tähtajatu. Sõlmitud lepingu

p 11.2 kohaselt pidi kostja tagastama krediidi selliselt, et minimaalse kuumakse arvutamiseks

jagatakse krediidi ning intressi summa minimaalse kuumakse arvutamise perioodi kuude

arvuga (milleks oli 60), kasutades annuiteetgraafiku meetodit nii, et minimaalne kuumakse

oleks võrdne kogu minimaale kuumakse arvutamise perioodi vältel, välja arvatud viimane

makse, mis erineb ümardamise tõttu. Minimaalne tagastatav summa oli 10 eurot. Maakohus

leidis, et hagejal oli võimalik määrata tagasimaksed uuesti, arvestades lepingus toodud

tingimusi. Hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud.

4.9. Maakohus selgitas, et ilma ümberarvestuseta ei ole hagi võimalik rahuldada ka osliselt,

sest hagi rahuldamiseks tuleb hagejal nõude aluseks olevad asjaolud esile tuua ja tõendada, sh

millised ümberarvestuse järgsed maksed on sissenõutavaks muutunud. Põhivõla

sissenõudmiseks tuleb krediidiandjal uuesti määrata VÕS § 406² lg 3 kohaselt tagasimaksed ja

teha need kostjale teatavaks. Kuna hageja ei ole kohtule nimetatud andmeid ja arvestust

esitanud, ei ole võimalik kohtul hagi rahuldada.

4.10. Kuna hagi jäeti krediidilepingu tühisuse tõttu rahuldamata, ei analüüsinud maakohus,

kas võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

2-24-125734

4.11. Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt

hageja kanda. Kuna kostjal ei tekkinud menetluskulusid, ei olnud vaja neid rahaliselt kindlaks

määrata.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning

teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

5.1. Hageja hinnangul leidis maakohus ekslikult, et laenu krediidikulukuse määr ületab

seaduses lubatud määra. See seisukoht on vastuolus maakohtu hagi menetlusse võtmise

määruses esitatud andmetega. Hagi menetlusse võtmise määruse kohaselt hakkas krediidi

kulukuse kolmekordne määr kehtima alates 01.07.2022 kuni 31.12.2022, seega lepingu

sõlmimise ajal (27.12.2022) kehtis 31.05.2022 Eesti Panga poolt avaldatud määr, mille

kohaselt KKM kolmekordne määr on 48,90% (16,30% x 3). Krediidikontolepingu nr

XXXXXXX krediidi kulukuse määr on 48,62% aastas. Eeltoodust tulenevalt lepingus

kokkulepitud krediidi kulukuse määr oli seadusjärgses piirmääras, mistõttu krediidi kulukuse

määr ei ületa seaduses lubatud määra ning leping ei ole tühine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS

§ 637 lg 2¹ ja alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus

lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

7. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese

lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus).

Praeguses asjas on hagihind 2264,16 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS §

405 lg 1 mõttes.

8. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

9. Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse

taotlust, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti

kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis oleks kaasa toonud ebaõige

otsuse.

10. Maakohus on õigesti tuvastanud, et lepingu sõlmimise ajal 27.12.2022 oli krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31%

ja kolmekordne määr oli 45,93%. Kuigi hagi menetlusse võtmise määruses märkis maakohus

2-24-125734

viidatud määraks ekslikult 48,90%, ei too see eksimus kaasa maakohtu otsuse tühisust ega

muuda kohaldatavat kulukuse määra. Eesti Panga veebilehe järgi (vt

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273) avaldati 30.11.2022 krediidi kulukuse määr

15,31%, mis kehtis kuni 31.05.2023, mil avaldati krediidi kulukuse määr 16,72%.

31.05.2022–30.11.2022 oli vastav määr 16,30%. Hageja ei ole kaebuses esile toonud, et

maakohtu eksliku viite tõttu oleks tal jäänud mõni asjaolu esile toomata või menetlustoiming

tegemata.

12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad

apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kuna kostjal ei ole

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

13. Hageja tasus apellatsioonkaebuselt 350 eurot riigilõivu, mille ringkonnakohus tagastab

vastava taotluse esitamisel.

14. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS §

638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb

selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega

paberkandjal ei tagasta. Määrus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja

edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei

ole esitatud.

15. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib hageja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)