3-26-478/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

09.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-478

Haldusasi

Meie Nursipalu MTÜ kaebus Keskkonnaameti

väljastatud raielubade tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.03.2026 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja Meie Nursipalu MTÜ, seaduslik esindaja MN

ja volitatud esindaja Henno Nurmsalu

Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme

Kaasatud haldusorgan Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskus, esindaja Merle Vilu

Menetluse alus ringkonnakohtus

Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11.03.2026

määruse resolutsiooni punkti 4 peale menetlusse.

2. Jätta Meie Nursipalu MTÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

11.03.2026 määruse resolutsiooni punkt 4 muutmata.

3. Tagastada 20.03.2026 määruskaebuselt enammakstud riigilõiv 20 eurot Meie

Nursipalu MTÜ pangakontole nr EE231010220296942221, märkides selgitusse:

„Riigilõiv 20.03.2026 määruskaebuselt haldusasjas nr 3-26-478.“

4. Avaldada lahend tervikuna

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) esitas 20.01.2026 Keskkonnaametile (KeA)

metsateatised raadamistööde tegemiseks Nursipalu harjutusvälja laiendataval alal.

2. KeA registreeris 11.02.2026 metsaregistris metsateatised nr 50001194940, 50001194941,

50001194942, 50001194943, 50001194944, 50001194945, millega kiitis metsaseaduse (MS)

§ 32 lg 2 p 4 ja § 41 lg 81 alusel heaks Vabariigi Valitsuse 20.10.2023 korralduse nr 266

„Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja laiendamine planeerimisseadust kohaldamata,

3-26-478

keskkonnamõju hindamata jätmine ja Natura asjakohase hindamise algatamine“ ja

kaitseministri 28.08.2023 käskkirjaga nr 124 kinnitatud „Nursipalu harjutusvälja

arendusprogramm“ (koos Nursipalu laienduse keskkonnaülevaatega) alusel ette nähtud

raadamistööd. Metsateatistes nähti ette ka tingimused raadamisele.

3. Meie Nursipalu MTÜ esitas 19.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse KeA 11.02.2026

raielubade nr 50001194940, 50001194941, 50001194942, 50001194943, 50001194944,

50001194945 tühistamiseks. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse (EÕK) korras metsateatiste

kehtivuse peatamist.

Vaidlustatud metsateatised asuvad Nursipalu harjutusvälja laiendamise dokumentides

planeeritaval nn Ida laskeväljal. Kavandatav raadamine on vastuolus Nursipalu harjutusvälja

laiendamise korraldustega, sh selle alusdokumentidega, samuti looduskaitseseadusest

tulenevate liigikaitsenõuetega, sh riiklikult tähtsate rohevõrgustiku säilitamise tingimuste ja

Natura alade kaitseks kehtestatud nõuetega. Arvestades raadamisest tuleneva pöördumatu

keskkonnamõjuga, esineb kaebajal EÕK vajadus, kuna selle kohaldamata jätmisel võib

kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliseks raskemaks või võimatuks.

4. Kohus rahuldas 19.02.2026 määrusega kaebaja EÕK taotluse ajutiselt ning peatas KeA

11.02.2026 raielubade kehtivuse 30 päevaks alates määruse tegemisest.

5. KeA palus 06.03.2026 vastuväites tühistada 19.02.2026 määruse resolutsiooni p-s 1

kohaldatud ajutine EÕK ja teha uus määrus, millega jäetakse kaebaja EÕK taotlus

rahuldamata või alternatiivselt mitte jätkata EÕK kohaldamist pärast 19.02.2026 määrusega

määratud tähtaja saabumist.

KeA hinnangul puudub EÕK kohaldamiseks alus, kuna kaebaja ei tõendanud vältimatut

kahjuohtu. Isegi juhul, kui teatud kahjuoht eksisteeriks, kaalub selle üles ülekaalukas avalik

huvi, eeskätt riigikaitseline eesmärk. Küsimus, kas raadamine on kooskõlas

alusdokumentidega, kuulub põhivaidluse sisulisse lahendamisse ega saa õigustada ajutiste

meetmete kohaldamist.

Looduskaitseline kahju on välditud või leevendatud, kaitsealused liigid on ümberistutatud

ning nende seisundit on hinnatud. III kaitsekategooria liikide puhul ei kaasne raadamisega

populatsiooni kahjustamist, kuna kasvukohad säilivad või on asendatud. Lisaks on kehtestatud

kõrvaltingimused, mis kohustavad tegevuse käigus avastatud isendid ümber asustama. Seega

ei ole tegemist pöördumatu keskkonnakahjuga. Raadamist käsitatakse ajutise häiringuna,

mitte koosluse pöördumatu muutusena.

6. RKIK palus 06.03.2026 vastuväites tühistada Tallinna Halduskohtu 19.02.2026 määruse

punkt 1 ning jätta EÕK taotlus rahuldamata.

RKIK taotles EÕK tühistamist, rõhutades ülekaalukat avalikku huvi ja keskkonnamõjude

kontrollitust. Nursipalu arendamine on riigikaitseliselt vältimatu. Raadamise peatamine

lükkaks harjutusvälja kasutuselevõttu vähemalt aasta võrra edasi, vähendades Eesti

kaitsevõimet ja heidutust. Kohtupraktika tunnustab seda kui ülekaalukat avalikku huvi.

Kaeba väited on eksitavad. Liikide kaitse on tagatud (ümberasustamine, kõrvaltingimused).

Metsateatiste esitamisel on arvestatud kõikide alusdokumentidest tulenevate tingimustega.

Nursipalu harjutusvälja laienduse mõju rohevõrgustikule on hinnatud Nursipalu harjutusvälja

huviala keskkonnaülevaate aruandes. 57 ha raadamist jääb Rõuge jõe valgalale, mis on väike

2(5)

3-26-478

osa kogu jõe valgalast (1380 ha), sh tegemist ei ole Timmase loodusalaga. Natura

eelhindamises on järeldatud, et relvade lasketegevusega kaasnevast mürast tingitud

negatiivsed mõjud Timmase loodusalale saab välistada, kuna see ei põhjusta negatiivset mõju

vee-elustikule. Eelhindamises leiti, et välistada ei saa ebasoodsa mõju tekkimist Timmase

loodusala kaitse eesmärkidele ainult juhul, kui Rõuge jõe ületamiseks kasutatakse truupsilla

lahendust. Mõjude välistamiseks loobus RKIK truupsilla lahendusest ning selle asemel

plaanib kasutada lahendust, mis ei mõjuta jõe veekeskkonda ega Timmase loodusala kaitse

eesmärke.

Mõju linnustikule on hinnatud „Nursipalu harjutusvälja laiendamise ja planeeritavate

tegevuste mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele“ aruandes. Tegelikkuses mõõdetud

müratasemed olid mõjude hindamisel eeldatutele isegi madalamad ning kaebaja vastupidised

väited on eksitavad. Ida laskevälja raadamine ei mõjuta varasemaid mürataseme hinnanguid.

7. Tallinna Halduskohus jättis 11.03.2026 määruse resolutsiooni punktiga 4 kaebaja

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata alates 22.03.2026.

Kohus märkis, et raadamistööde alustamise korral ei ole võimalik taastada raiumiseelset

olukorda, mistõttu ei saa EÕK vajadust ainuüksi sellel alusel välistada. Samas pöördumatu

tagajärje võimalikkus ei ole iseenesest piisav EÕK kohaldamiseks, vaid see on üks kaalutlus

kogumis. Kaebaja tugines eeskätt keskkonnakaitselistele argumentidele, viidates võimaliku

pöördumatu kahju tekkimisele. Samas nähtus vastustaja esitatud andmetest, et kaitsealuste

liikide kasvukohad olid ümber asustatud või nende kaitse oli tagatud ning vajadusel olid ette

nähtud leevendusmeetmed. Samuti ei olnud veenvalt tõendatud, et raadamine oleks

kahjustanud rohevõrgustiku toimimist sellisel määral, mis õigustaks tööde peatamist.

Metsateatised andsid loa üksnes metsa raiumiseks ega otsustanud maa edasist

kasutusotstarvet, mistõttu ei olnud määrava tähendusega väited hilisemate mõjude kohta.

Huvide kaalumisel on määravaks riigikaitselased avalikud huvid. Harjutusvälja arendamise

edasilükkamine takistaks oluliselt riigi kaitsevõime tagamist, arvestades muu hulgas tööde

ajalisest piirangutest tulenevaid asjaolusid. Pöördumatuse risk ei tinginud EÕK kohaldamist

ning kaebaja huvid ei kaalu üles riigikaitselist avalikku huvi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 4 ning

kohaldada EÕK-d.

Nursipalu harjutusvälja arenguprogrammi kohaselt tuli alade täpne paiknemine määrata

projekterimise käigus, kuid selline projekteerimine jäi teostamata. Sellest hoolimata on

metsateatised väljastatud KeA dokumentides esitatud indikatiivsete lahenduste alusel, mida ei

saa käsitada siduvate ega lõplike planeerimisotsustena. Vaidlustatud haldusaktid ei vasta

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja § 56 nõuetele.

Keskkonnamõju ja Natura asjakohane hindamine on sisemiselt vastuolulised ega tugine

ühtsele faktilisele alusele. Eelkõige ei ole nõuetekohaselt hinnatud kavandatava tegevuse

mõju Natura 2000 aladele ega välistatud olulise negatiivse mõju esinemist, mistõttu on

rikutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 3 ja § 22

ning loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 nõuded. Olukorras, kus mõju puudumine ei ole

teaduslikult kindlalt välistatud, tulnuks lähtuda ettevaatuspõhimõttest keskkonnaseadustiku

üldosa seaduse (KeÜS) § 10 tähenduses.

3(5)

3-26-478

KeA ei ole piisavalt selgitanud kavandatava raadamise ulatust ega vajadust ning esitatud

andmed on vastuolulised. Seetõttu ei ole tõendatud, et kavandatav tegevus on vältimatult

vajalik ning puuduvad vähem keskkonda kahjustavad alternatiivid, mis on vastuolus KeÜS §-

st 11 tuleneva vältimispõhimõttega. Kavandatav raadamine toob kaasa rohevõrgustiku

tuumala killustumise ning ökosüsteemi toimimise kahjustamise, oles vastuolus planeeringutes

ja keskkonnaõiguses saetud eesmärkidega. Samuti ei ole piisavalt tagatud kaitsealuste liikide

ja nende elupaikade kaitse, mistõttu on rikutud looduskaitseseaduse liigikaitset reguleerivaid

sätteid.

Metsateatistega hõlmatud aladel ei ole tegelikult teostatud kaitsealuste taimede

ümberistutamist (metsateatised nr 50001194944 ja 50001194945) ning puudub selgus

sipelgapesade ümberasustamise kohta (metsateatised nr 50001194945 ja 50001194943).

21.03.2026 teostatud kontrolli põhjal puudusid ümberistutamise ja ümberasustamise jäljed,

mille koordinaadid esitati. Seega esinevad vastuolud KeA esitatud andmete ja tegeliku

olukorra vahel. Lisaks tõi kaebaja esile, et raadamistöödega plaaniti alustada 23.03.2026,

mistõttu esineb reaalne oht pöördumatute tagajärgede saabumiseks.

9. KeA palus jätta kaebaja määruskaebuse rahuldamata.

23.03.2026 toimus kohapealne kontroll koos Meie Nursipalu MTÜ esindajate, KeA ametnike

ja RMK esindajatega, mille kohta koostati kontrollimise protokoll. Kontrolli tulemusel leiti,

et: 1) punktis 57.804641,26.913210 on palu-karukell ümber asustatud 10.09.2025; 2) punktis

57.804549,26.911771 ei olnud taim looduses tuvastatav (võimalik vegetatiivne

puhkeseisund); 3) punktis 57.804097,26.912002 ei ole liiki leitud varasematel vaatlustel

(03.07.2025 ja 10.09.2025); 4) mets-vareskolla leiukohad ei ole olnud ametile teada, kuid liigi

arvukust arvestades ei ohusta üksikute kasvukohtade hävimine liigi säilimist

(looduskaitseseadus (LKS) § 55 lg 8).

Sipelgapesade osas tuvastati ühes punktis (57.804213,26.913657) sipelgate liikumine,

ümberasustamise vajadus on selgitamisel ning RMK on jätnud alale ca 30 m puhvriala. III

kaitsekategooria liigi roomava öövilge (Goodyera repens) osas ei ohusta raadamine liigi

säilimist, arvestades arvukaid leiukohti piirkonnas. Lisaks on metsateatistele seatud

kõrvaltingimus avastatud kaitsealuste taimede ümberasustamiseks.

10. RKIK rõhutas, et riigikaitseline avalik huvi kaalub üles kaebaja keskkonnakaitselised

huvid. Julgeolekuolukord ei ole muutnud. Määruskaebuses ei ole toodud võrreldes esialgse

õiguskaitse taotlusega uusi asjaolusid, mis annaks alust pidada metsateatisi õigusvastaseks.

Raadamistööde peatamine takistaks Nurispalu harjutusvälja, sh Ida laskevälja kasutuselevõttu

ning riigi kaitsevõime tagamist. Harjutusvälja arendamine toimub koostöös Kaitseväega ning

vastavalt arengudokumentidele. Vaidlusalune raadamine on osa laskeväljade rajamisest, mis

eeldab alade lagedaks tegemist ohutuse tagamiseks.

Metsateatised on antud kehtiva õiguse ja keskkonnamõjude hindamise alusel ning sisaldavad

piiranguid, nt pesitsusrahu 15. aprill – 15. juuli ja kohustust vajadusel kaitsealused liigid

ümber asustada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

4(5)

3-26-478

12. Kohus võib mh isiku põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse

kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgse

õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg 2).

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid kõiki

(HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

14. EÕK vajadust ei saa välistada. Raietöödega sekkutakse intensiivselt olemasolevasse

keskkonda ja põhjustatakse häiringuid.

15. Pöördumatu või raskesti kõrvaldatava tagajärjena ei saa siinses asjas käsitada üksnes

olemasolevate puude raiumist. Tegemist on valdavalt majandusmetsaga, millel ei ole

tuvastatud iseseisvat märkimisväärset looduskaitselist väärtust. Vaidlusaluses asukohas

asuvate kaitsealuste liikide osas on Keskkonnaamet hinnanud mõju kaitsealustele liikidele, sh

võtnud tarvitusele vajalikud meetmed (nt viinud 23.03.2026 läbi kohapealse paikvaatluse (vt

käesolev määrus, p 9)). Metsateatistele on seatud leevendusmeetmed ja kõrvaltingimused (nt

avastatud kaitsealuste taimede ümberasustamine, pesitsusrahu ajavahemikus 15. aprill – 15.

juuli). Leevendus- ja kompensatsioonimeetmete eesmärgiks on tagada, et liikide elupaiku ei

kahjustataks olulisel määral. Praegusel juhul puudub alus eeldada, et mõne kaitsealuse liigi

isendite kogum, kes elab vaidlusalusel territooriumil, hävineks jäädavalt. Seetõttu ei ole

praeguses menetlusetapis alust jaatada, et EÕK kohaldamata jätmine ja raielubade

realiseerimine tooks kaasa pöördumatu või raskesti kõrvaldatava kahju.

16. Ka riigi julgeolek kui avalik huvi räägib EÕK kohaldamise vastu. Kavandatav raadamine

on otseselt seotud riigi kaitsevõime tagamisega. Mida kauem tuleb oodata raietööde

teostamisega, siis seda hiljem saab vaidlusalust ala asuda riigi kaitsevõime tõstmiseks

kasutama. Raadamistööde peatamisel jääksid eelduslikult kauemaks kui aastaks seisma ka

muud harjutusvälja rajamiseks vajalikud tegevused ning harjutusvälja kasutuselevõtt.

Tulenevalt lähtuvast julgeolekuohust, on riigi kaitsevõime tugevdamiseks ja heidutuse

tagamiseks vajalike tegevuste ja projektide elluviimine ajakriitiline ning igasugune viivitus

kahjustab kaitsevõimet.

17. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu

11.03.2026 määruse resolutsiooni punkt 4 muutmata.

18. HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui

riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. MTÜ Meie Nursipalu taotlus riigilõivu

tagastamiseks on esitatud HKMS § 104 lg-s 81 toodud tähtaega järgides. Meie Nursipalu

MTÜ on 20.03.2026 tasunud määruskaebuselt riigilõivu 20 eurot. Kuna määruskaebus on

HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9 kohaselt riigilõivuvaba, siis tuleb tasutud riigilõiv

HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada.

19. Kuna määrus ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ega ühegi isiku eraelulisi või muid

tundlikke andmeid, siis tuleb määrus pärast selle jõustumist HKMS § 175 lg 1 ja § 179 lg 4

alusel avaldada tervikuna.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)