2-24-140542/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.04.2026.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-140542

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A N vastu võlgnevuse,

intressi,

viivise,

lepingutasu,

haldustasu

ja

sissenõudmiskulude hüvitise nõudes

Hagihind

5 767,61 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja esindaja: S R (e-post xxx)

Kostja: A N (isikukood xxx, hagimaterjalid kätte toimetatud

avalikult 08.03.2025)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista A Nlt lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 2 000 eurot ja viivis 76,98

eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

3. Välja mõista A Nlt viivis käesoleva tagaseljaotsuse resolutsiooni p-2 nimetatud

põhivõlgnevuselt (s.o 2 000 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

21.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

4. Välja mõista A Nlt lepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 2 031,99 eurot ja viivis 78,21

eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

5. Välja mõista A Nlt viivis käesoleva tagaseljaotsuse resolutsiooni p-4 nimetatud

põhivõlgnevuselt (s.o 2 031,99 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates 21.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

6. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõuded A Nlt intressivõlgnevuste,

sissenõudmiskulu hüvitiste, haldustasu ja lepingutasu välja mõistmiseks.

7. Menetluskulud jätta 18,84% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ ja 81,16% ulatuses A N

kanda.

8. Välja mõista A Nlt menetluskulu 848,12 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb A Nl tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

10. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx

viitenumbriga xxx.

11. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise

kaudu.

12. Tunnistada Harju Maakohtu 09.04.2026 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-24-140542

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohtuotsus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 alusel koostatud ilma kirjeldava

osata.

2. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

3. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et:

3.1. AS xxx ja kostja sõlmisid 25.04.2024 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 2 000

eurot, intressiga 21,90% aastas. Kostja kohustus maksma lepingu sõlmimise tasu 50 eurot ja

igakuist lepingu haldustasu 3,90 eurot. Kostja sai krediidisumma oma kasutusse 26.04.2024

väljamaksega. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste osamaksetena perioodi 24.05.2024 –

24.04.2029 jooksul. Lepingus märgitud krediidikulukude määr oli 30,23%.

3.2. AS xxx ja kostja sõlmisid 27.04.2024 järelmaksulepingu nr XXX, mille alusel finantseeris AS

xxx kostjal ostu sooritamist 2 031,99 euro ulatuses. Kostja kohustus krediidisumma tagastama

igakuiste osamaksetena perioodil 20.06.2024 – 20.05.2029. Intressimääraks oli kokku lepitud

23% aastas. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 41,31%. Kostja on

järelmaksulepingust tuleneva laenusumma kätte saanud.

3.3. AS xxx loovutas lepingutest nr XXX ja XXX tulenevad nõuded kostja vastu hagejale

28.04.2024.

4. Kohus kontrollis, et lepingutes nr XXX ja XXX märgitud krediidikulukuse määrad vastavalt

30,23% ja 41,31% vastavad tegelikkusele ning vastavad määrad VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära

ei ületanud.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses

tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

6. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

7. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi

teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

8. Tulenevalt krediidiandjate ja -vahendajate seadusest (KAVS) § 50 lg 3 krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et

kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta

kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

9. Tulenevalt KAVS § 49 lg 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh

arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult

ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

10. Hageja selgituste (dtl 27-29 ja 88-89) kohaselt mõlema lepingu kohta lähtuti krediidivõimelisuse

hindamisel kostja taotlusel esitatud ning avalikest registritest kättesaadavatest andmetest.

Krediidiandja tuvastas Maksu- ja Tolliameti päringust, et kostja viimase 6 kuu igakuine keskmine

sissetulek oli 1 870 eurot, millised andmed ka kostja ise laenutaotlusel esitas. Kostja kohustusteks

arvestati mõlema lepingu puhul laenutaotlusel märgitud 0 eurot. Samuti tegi krediidiandja

päringud, kontrollimaks tarbijal maksehäirete puudumist. Taotluste esitamise ajal kostjal kehtivaid

ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Lepingu nr XXX igakuise tagasimakse suurus 60,70 eurot

moodustades kostja igakuisest sissetulekust üksnes 3% ning lepingu nr XXX igakuise tagasimakse

suurus 73,89 eurot moodustades kostja sissetulekust 4%. Kostja pangakonto väljavõtte küsimine ja

analüüsimine antud juhul krediidivõimelisuse hindamiseks vajalik ei olnud. Arvestades krediidi

olemust, suurust ja tarbijaga seotud asjaolusid, oli krediidiandja veendunud piisava hoolikusega ja

põhjalikkusega tarbija krediidivõimelisuses.

11. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole piisava põhjalikkusega hinnanud, kas ja millised olid kostja

varalised kohustused ja regulaarsed nn majapidamiskulud tarbijakrediidilepingute sõlmimise ajal

ning milline on nende kohustuste täitmise mõju kostja krediidivõimelisusele. Hageja esitatust

nähtuvalt lähtus krediidiandja mõlema lepingu sõlmimisel ainuüksi kostja esitatud andmetest ja

tegi päringud maksehäirete registrisse ja Maksu- ja Tolliametile. Konto väljavõtet kummalgi juhul

kostjalt küsitud ei ole. Kohtu hinnangul võivad päringud avalikesse registritesse anda alust

täiendava teabe küsimiseks tarbijalt, kuid need ei ole piisavad tema majandusliku seisundi, sh

kohustuste, välja selgitamiseks tervikuna. Hageja esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks enne

lepingute sõlmimist kostja esitatud andmete õigusust oma kohustuste kohta mistahes viisil

kontrollinud. Hageja ei ole kummagi lepingu osas esile toonud, et krediidiandja oleks tuvastanud

kostja tegelikult igakuised nn majapidamiskulud ehk vältimatud püsikulutused eluasemele, toidule,

transpordile jms või et kostjalt oleks vastava osas andmeid üldse küsitud.

12. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et

teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud.

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingute nr XXX ja XXX sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

13. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3

ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Hageja ei ole kirjeldanud, et kostja oleks jätnud tahtlikult teabe

esitamata või esitanud krediidiandjale võltsitud teavet. Kohus leiab, et olukorras, kus krediidiandja

ei ole kogunud andmeid kõigi laenutaotluses esitatud andmete kontrollimiseks ning on

krediidivõimelisuse hindamiseks olulised andmed jätnud täielikult või osaliselt ka kostjalt

küsimata, ei ole krediidivõimelisuse võimalik valesti hindamine etteheidetav kostjale ning

kohaldub VÕS § 4034 lg 7 I lauses sätestatud tagajärg.

14. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

15. Hageja selgitas (dtl 90), et juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on

rikutud, on avaldused lepingute nr XXX ja XXX ülesütlemiseks ka ümberarvestuse korral

kehtivad, kuna kostja ei ole kummagi lepingu katteks ühtegi tagasimakset teinud. Lepingu nr XXX

puhul oli kostja võlgnevuses alates 1. osamaksest (s.o 24.05.2024) kuni ülesütlemisele eelnenud 4.

osamakseni (s.o 24.08.2024). Lepingu nr XXX puhul oli kostja samuti võlgnevuses alates 1.

osamaksest (s.o 20.06.2024) kuni ülesütlemisele eelnenud 3. osamakseni (s.o 20.08.2024)

osamakseni. Hageja väitel mõlema lepingu kohta, andis krediidiandja kostjale 05.08.2024

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 19.08.2024 ning ütles lepingud üles 27.08.2024.

Ülesütlemise hoiatus ja teade olid edastatud kostja lepingujärgsele aadressile xxx.

16. Kohus loeb eeltoodud väited kostja poolt omaks võetuks. Hageja väidete õigsust eeldades oli kostja

ka ümberarvestuse korral lepingute ülesütlemise seisuga viivituses kolme järjestikuse osamaksega.

Kohus leiab, et mõlemad lepingud olid kehtivalt üles öeldud alates 27.08.2024.

17. VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda,

vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust

kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg

1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg

1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus ei nõustu hagejaga,

et hagejal on õigus nõuda seoses lepingutega nr XXX ja XXX viivist lepingujärgses intressimääras

vastavalt 21,90% ja 23% aastas tulenevalt VÕS § 113 lg 1 III lausest. Kui lepingujärgne

intressimäära kokkulepe on tühine, ei ole sellest võimalik lähtuda ka viivisearvestuses.

18. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tuleneva

põhivõlgnevuse 2 000 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o perioodi 28.08.2024 –

20.12.2024 eest 76,98 eurot vastavalt järgmisele arvestusele:

põhivõlg 2 000 eurot

võlaperiood

% aastas

%

päevas

summa

päevas

perioodis

päevi

perioodi

summa

28.08.2024 - 20.12.2024

12,25

0,03347

0,669399

76,980885

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 2 031,99

eurot ja viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras perioodi

28.08.2024 – 20.12.2024 eest 78,21 eurot vastavalt järgmisele arvestusele:

põhivõlg 2 031,99 eurot

võlaperiood

% aastas

%

päevas

summa

päevas

perioodis

päevi

perioodi

summa

28.08.2024 - 20.12.2024

12,25

0,03347

0,680106

78,21219

19. Kohus mõistab välja viivise alates 21.12.2024 lepingutest nr XXX ja XXX tulenevalt

põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

20. Kummagi lepingu osas hageja VÕS § 4034 lg 7 järgi uusi tagasimakseid ei määranud, vaatamata

sellele, et kohus vastava ettepaneku 07.01.2025 tegi, mistõttu jäävad intressinõuded tervikuna

rahuldamata. Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

välistab VÕS § 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena;

vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida

seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p

24). Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõuded sissenõudmiskulude hüvitamiseks ning

haldus- ja lepingutasu välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

21. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja esitas hagi hinnaga 5 767,61 eurot. Kuna kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud

hagihinnale 4 681,10 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele

selliselt, et hageja kanda jääb 18,84% ja kostja kanda 81,16% menetluskuludest.

22. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 595 eurot ja kulu

lepingulisele esindajale 1 118,50 eurot. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on riigilõiv tasutud.

23. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja väljatoodu kohaselt oli õigusteenuse tunnihind 169 eurot ning esindaja tegi järgmised

toimingud:

-

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine – 20 eur;

-

nõude aluseks olevate dokumentide tellimine, kogumine, nende analüüs; hagiavalduse

ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, esitamine kohtule – 3

tundi;

-

hageja 20.01.2025 seisukoha koostamine, kohtule esitamine – 2 tundi;

-

hageja 21.01.2025 seisukoha koostamine, kohtule esitamine – 0,5 tundi;

-

hageja 28.01.2026 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine – 1

tund.

Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate

kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi

koostamisele koos seonduvate toimingutega kuluda üle 2,75 tunni, sh maksekäsu kiirmenetluse

vormi täitmine ning selgituste esitamine vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.

Hageja 20.01.2025 ja 21.01.2025 menetlusdokumentide koostamise vajadus tulenes eelkõige

hagejast, sest hageja jättis oma nõude aluseks olevad asjaolud hagis ammendavalt välja toomata,

mh vajas täpsustamist hageja nõue. Arvestades, et kohus palus hagejal ka ümberarvestuse esitada

peab kohus põhjendatuks ajakulu 0,5 tundi. Arvestades hageja 28.01.2026 menetlusdokumendis

esitatut, on põhjendatud ajakulu samuti 0,5 tundi. Seega vajalik ajakulu kokku oli kohtu hinnangul

3,75 tundi. Kohus leiab, et keskmise võrreldava õigusteenuse hind (mitteadvokaadist esindaja,

nõuded tarbijakrediidilepingust) ei ületa 120 eurot tunnis. Põhjendatud kulu lepingulisele

esindajale on kohtu hinnangul 450 eurot (3,75 x 120). Hageja menetluskulu koos riigilõivuga on

kokku 1 045 eurot.

24. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning menetluses sisuliselt ei osalenud, mistõttu ei

saanud tal ka kulusid tekkida. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

25. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

848,12 eurot (1 045 x 81,16%).

26. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

27. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Otsuse kättetoimetamine avalikult

28. Hagis märgitud kostja aadress on xxx. Kohus on püüdnud sellel aadressil kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada, kuid dokumendid on kohtule tagastatud märkega „saaja ei

olnud kohal“. Rahvastikuregistri andmetel on nimetatud aadress alates 04.11.2024 kehtetu. Kohus

edastas kostjale menetlusdokumendid e-posti aadressile xxx, kuid dokumentide kättesaamist

kinnitatud ei ole. Kohtule teadaoleval telefoninumbril xxx kohus kostjaga ühendust saanud ei ole.

Vastuseks kohtu järelepärimisele vastas PPA 25.10.2024, et nende andmebaasides andmeid kostja

elu- või asukohtade osas ei ole. Muid andmeid kostja elukoha või kontaktandmete kohta kohtule

teada ei ole (sh ei nähtu täiendavaid andmeid rahvastikuregistrist, kinnistusraamatust, Maksu- ja

Tolliameti andmebaasist ega kohtute infosüsteemist seoses muude menetlustega).

29. Kohus määrab, et tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu, kuna kohtule ei ole teada kostja elukoht ega kontaktandmed ja tagaseljaotsust ei ole muul

viisil võimalik kostjale kätte toimetada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik