2-25-21789/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Vanemkohtujurist

Jekaterina Kozlova

Määruse kuupäev

08.04.2026, Narva

Tsiviilasja number

2-25-21789

Tsiviilasi

M.U hagi L.K vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M.U (isikukood XXX), seaduslik esindaja M.P

(isikukood XXX)

Kostja: L.K (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada M.U (isikukood XXX) ja L.K (isikukood XXX) vahel sõlmitud

kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Kostja L.K tasub hageja M.U ülalpidamiseks elatist alates 01.01.2026 kuni M.U

täisealiseks saamiseni (09.11.2033) summas 301,74 eurot kuus (baassumma

282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 59,43 eurot ja

millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Elatis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.2. Elatis tuleb tasuda jooksva kuu eest hiljemalt 15. kuupäevaks hageja seadusliku

esindaja M.P arvelduskontole nr xxx Swedbank AS-is selgitusega „elatis“.

1.3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele

kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtumääruse peale võib poolte kokkuleppel esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

2-25-21789

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu menetluses on M.U hagi L.K vastu elatise nõudes. Hageja palub välja

mõista kostjalt igakuine elatis seadusjärgses määras ning lisaks sellele tagasiulatuv elatis

novembri ja detsembri 2025 eest.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt varieeruvad lapse igakuised kulutused vahemikus 583-809 eurot.

Hageja on oma ema (seadusliku esindaja) ülalpidamisel, ema saab ka lapsetoetust. Lapse isa

on maksnud lapsele elatist 300 eurot vanemate vahelise suulise kokkuleppe alusel, kuid

novembris ja detsembris 2025 maksis elatist 200 eurot. Ülejäänud kulusid kannab hageja ema

ning kostja lapse ülalpidamises muul viisil ei osale. Laps kohtub isaga harva, keskmiselt 1-2

korda kuus. Vaatamata vanemate vahelisele kokkuleppele soovib hageja seaduslik esindaja, et

igakuine elatis miinimummääras oleks kohtu poolt kostjalt välja mõistetud.

2. Kostja esitas vastuväited hagile. Kostja hagi ei tunnistanud, kuid on nõus tasuma lapse

ülalpidamiseks alates jaanuarist 2026 elatist summas 200 eurot kuus. Kostja märkis, et ta on

tasunud lisaks juba tasutud summadele 200 eurot novembri ja detsembri 2025 eest. Kostja

selgitas ka, et tegelikult viibib laps regulaarselt kostja juures, sh ka ööbib. Kostja teeb

vahetuid kulutusi lapsele. Kostjal on kaks alaealist last ja kostja on hetkel töötu, samuti on

kostjal laenukohustusi. Kõik need asjaolud mõjutavad kostja maksevõimet.

3. Kohus selgitas 24.01.2026 määruses pooltele tõendamiskoormist ja tegi pooltele

ettepaneku sõlmida kompromissi. Kohus selgitas ka kompromissi sõlmimise ja menetluse

lõpetamise tagajärgi.

4. Pooled nõustusid kohtu poolt pakutud kompromissiga. Hageja seaduslik esindaja

allkirjastas kompromissi 25.02.2026 ning kostja 02.03.2026.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on

vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

6. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata.

7. Kohus selgitas 24.01.2026 pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi. Seega saab kohus

kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

8. Kohus selgitab täiendavalt, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse

pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS §

432). Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise

suuruse muutmist hagimenetluses.

9. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

2 (3)

2-25-21789

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,

jätkub

10. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

11. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad pole

kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kõik menetluskulud

jäävad poolte endi kanda. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata

menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kindlaks,

et pooltel ei tule vastastikku seniseid menetluskulusid hüvitada.

12. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing

kohtunik

3 (3)