2-26-5614/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Legislator summary
AI generatedMõista V.J-ilt F.U kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras arvestatuna Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 1609 eurot ning mõista
Legislator headnote
AI generated2-26-5614/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval: Mõista V.J-ilt F.U kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras arvestatuna Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 1609 eurot ning mõista
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
T a g a s e l j a o t s u s
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Brigitta Mõttus
Määruse tegemise aeg ja koht
08. aprill 2026, Paide
Tsiviilasja number
2-26-5614
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
F.U hagi V.J-i vastu võlgnevuse ja kahju hüvitamise
nõudes
5597,65 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Asja lahendamise viis
Hageja: F.U , isikukood XXX
Hageja lepinguline esindaja: Tanel Riivits
Kostja: V.J, isikukood XXX
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada F.U hagi V.J-i vastu tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista V.J-ilt (V.J, isikukood XXX) F.U (isikukood XXX) kasuks
põhivõlgnevus 4509 eurot, kahjuhüvitis 507 eurot ning sissenõutavaks muutunud
viivis perioodi 19.01.2026 – 11.03.2026 eest 72,53 eurot.
3. Mõista V.J-ilt F.U kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras arvestatuna
tasumata põhinõudelt ja kahjuhüvitise nõudelt (s.o kokku 5016 eurot) alates
12.03.2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse
resolutsiooni p-s 2 nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui
põhinõude ja kahjuhüvitise suurus (s.o 5016 eurot).
4. Jätta menetluskulud V.J-i kanda.
5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 1609 eurot ning mõista
nimetatud summa V.J-ilt F.U kasuks välja.
6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses.
7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord ja kaja esitamine
2-26-5614
Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest
arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on
nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).
Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates
päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh
TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.
Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid
mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a
EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank
AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada
kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1. F.U esitas Pärnu Maakohtule 11.03.2026 hagi V.J-i vastu võlgnevuse 4509 euro, kahju 507
euro hüvitamise ning viivise nõudes. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 08.07.2025 suulise
töövõtulepingu, millega kostja kohustus teostama järgmised tööd ja tellima vajalikud
materjalid: aia vundamendi valamine, aiapaneelide paigaldamine, tänavakivide paigaldamine
(ligikaudu 150 m²), äärekivide paigaldamine (ligikaudu 80m), killustiku tellimine ja laiali
vedu, tsemenditellimine ning tänavakivide ning äärekivide tellimine. Hageja kohustus kostjale
tasuma tööraha ja materjalide raha kokku maksimaalselt 10 000 eurot, millest tööde
teostamise tasu pidi olema 5500 eurot. Kostja kohustus kõik eelnimetatud tööd teostama
hageja kinnistul xxxxxxxxxxxxxx Hageja tasus kostjale perioodil 08.07.2025-11.08.2025
sularahas 8347 eurot, millest 3838 euro eest ostis kostja vajalikud materjalid ja 4509 eurot sai
kostja töö raha. Kostja jättis lepingujärgsed tööd kas tegemata või teostas need oluliste
puudustega, rikkudes sellega oluliselt lepingut. Hageja nõudis kostjalt tööde parandamist ja
lõpetamist korduvalt ja kostja pikendas tööde lõpetamise tähtaega kolm korda. Kostja enam
objektile ei ilmunud ja töid ei parandanud ega lõpetanud. 13.01.2026 esitas hageja kostjale
nõudeavalduse, milles teavitas, et ta taganeb lepingust, sest kostja ei parandanud ega
lõpetanud töid ja kogu töö kuulus täies ulatuses ümbertegemisele tulenevalt ulatuslikest
puudustest. Tulenevalt eeltoodust nõudis hageja kostjalt tööraha tagastamist summas 4509
eurot. Kostja ei tunnista esitatud nõuet ja kostja sõnul on nõue alusetu, faktiliselt ebaõige ning
õiguslikult põhjendamata. Kahjuhüvitisena nõuab hageja kostjalt õigusabikulude 507 euro
hüvitamist.
2-26-5614
2. 16.03.2026 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat
esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama
määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses
märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on
määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte
välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
Kohtuotsuse põhjendused
3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2
eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud,
et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja kohtumääruse kostjale
kätte e-postiga 24.03.2026. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14
päeva 07.04.2026. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus
seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on
õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
4. Tagaseljaotsuse teeb kohus lühidalt kirjeldava osaga ja ilma põhjendava osata (TsMS § 444
lg 3).
5. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse
tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1).
Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3
sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema
esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või
elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale
või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või
elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu,
mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja
esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib
menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse
riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete
kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega
rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile
vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei
olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja
kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
6. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §
468 lg 1 p 2).
2-26-5614
Menetluskulud
7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses
või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab
menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus
samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise
suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise
taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
8. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
9. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 595 eurot ja
esindajakulu 1014 eurot.
Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja
kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv 595 eurot. Riigilõiv on kohtute
infosüsteemist nähtuvalt tasutud.
Hageja on kandnud seoses hagiavalduse koostamisega kulu 1014 eurot (6 h hinnaga 169 eurot
tund käibemaksuga). Hageja kinnitab, et kõik kulud on olnud vajalikud ja põhjendanud ning
seotud käesoleva menetlusega. Hageja ei ole käibemaksukohuslane, millest kantuna on
menetluskulud arvestatud koos käibemaksuga.
Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja
vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud 6 tunni
ulatuses summas 1014 eurot põhjendatud.
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuluna
kokku 1609 eurot (595+1014).
10. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel
menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on
esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb
menetluskuludelt tasuda ka viivist.
11. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning kohtule teadaolevate
andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.
12. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Brigitta Mõttus
kohtunik