3-26-392/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-392

Määruse kuupäev

08.04.2026

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i (X) ja Y kaebus Elva Vallavalitsuse 08.12.2025. a

otsuse nr 8-13/40 ja 20.01.2026. a vaideotsuse nr 37

tühistamiseks ning Elva valla kohustamiseks andma

lasteaiakoht või alternatiivselt vaatama taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja I – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Tambet

Laasik

Kaebaja II – Y , riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vastustaja – Elva vald, seaduslik esindaja vallasekretär

Salle Ritso

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-26-392 menetlus.

2. Tagastada kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel tasutud riigilõiv 80 eurot X-i arvelduskontole

nr. xxxxx

3. Mõista vastustajalt X-i õigusteenuse kulude katteks

välja 689,75 eurot.

4. Jätta X-i õigusteenuse kulud ülejäänud osas tema

enda kanda.

5. Asendada avaldatavas kohtumääruses X-i, Y ja C

nimed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X ja Y (edaspidi ka kaebajad) esitasid esindaja vahendusel 11.02.2026 Tartu

Halduskohtule kaebuse Elva Vallavalitsuse 08.12.2025. a otsuse nr 8-13/40 ja 20.01.2026. a

vaideotsuse nr 37 tühistamiseks ning valla kohustamiseks andma Y-le lasteaiakoht või

alternatiivselt vaatama taotlus uuesti läbi. Kaebajad ei nõustu Elva Vallavalitsuse otsusega Y-

le lasteaiakoha mitteandmise kohta. Kaebajad taotlesid esialgse õiguskaitse korras vastustaja

kohustamist andma kohtumenetluse ajaks Y-le lasteaiakoht Elva Linna Lasteaias.

3-26-392

2. Tartu Halduskohus määras 02.03.2026. a määrusega alaealisele lapsele Y-le

halduskohtumenetluses esindamiseks riigi õigusabi korras advokaadist esindaja, andis

esindajale võimaluse esitada esindatava nimel kohtule esialgse õiguskaitse taotluse täiendused

ning andis Elva vallale tähtaja esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoha esitamiseks.

3. Y-le riigi õigusabi korras määratud esindaja palus 06.03.2026. a seisukohas esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldada. Esindaja märkis veel, et lapse isa kinnitas esindajale, et ta oli

sellest halduskohtu menetlusest kuulnud ning on sel teemal emaga vestelnud. Lapse isa andis

pärast esindaja antud selgitusi esindajale teada, et ta võib vastava nõusoleku väljastada ning

tema ei takista lapse käimist Elva lasteaias ajal, kui laps elab ema juures. Lapse isa lubas

esindaja poolt ette valmistatud nõusoleku vormi allkirjastada ning pärast lapse isa poolt

nõusoleku allkirjastamist edastab esindaja selle kohtule.

4. Elva vald teatas 11.03.2026. a seisukohas kohtule, et pärast kohtule kaebuse esitamist

edastas lapse ema 09.03.2026 vastustajale lapse isa kirjaliku nõusoleku lapsele koha

andmiseks Elva Linna Lasteaias. Sellest tulenevalt rahuldas Elva Vallavalitsus kaebaja

taotluse ning tagab Y-le lasteaiakoha Elva Linna Lasteaias. Vastustaja edastas kohtule Elva

Vallavalitsuse 09.03.2026. a otsuse, mille kohaselt võeti Y vastu Elva Linna Lasteaeda.

5. Tartu Halduskohus jättis 12.03.2026. a määrusega X-i ja Y esialgse õiguskaitse taotluse

läbi vaatamata esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemise tõttu. Sama määrusega andis kohus

kaebajatele võimaluse esitada seisukoht kaebuse menetluse lõpetamise kohta ning

menetluskulude nimekiri.

6. X märkis 17.03.2026. a seisukohas, et ta on saanud pärast kohtusse pöördumist lapsele

lasteaiakoha ning seetõttu ei ole enam põhjust menetluse jätkamiseks. Kaebaja I taotleb

HKMS § 108 lg 6 alusel, et kohus jätaks menetluskulud vastustaja kanda. Kui kaebajad ei

oleks kohtusse pöördunud, ei oleks lapse isa andnud lapse lasteaeda panemiseks nõusolekut

ega XXX andnud lapsele lasteaiakohta. Sellisel juhul oleks laps jätkuvalt ilma lasteaiakohata.

Lapsele lasteaiakoha andmist ei ole tinginud ka mingid menetlusvälised asjaolud. C ei

allkirjastanud nõusolekut mitte enda initsiatiivil ja heast tahtest, vaid seetõttu, et kohus küsis

tema käest seisukohta ning X saatis talle 05.03.2026 nõusoleku projekti, mis on X-i esindaja

poolt koostatud ning mille C seejärel allkirjastas, olles teadlik, et keeldumise korral peab ta

enda positsiooni selgitama nii lapsele määratud esindajale kui ka kohtule. Asjaolu, et Elva

Vald andis lasteaiakoha lapse isa hilisema nõusoleku alusel, ei ole menetlusväline asjaolu,

vaid otseselt käesoleva menetluse tulemus. Vastavalt tuleb ka menetluskulud jätta vastustaja

kanda. Senises menetluses kaebajatel tekkinud menetluskulud koosnevad kaebuse esitamisel

tasutud riigilõivust (40 eurot) ning esindaja kuludest summas 1379,50 eurot, kokku 1419,50

eurot (koos käibemaksuga).

7. Elva vald selgitas 26.03.2026. a seisukohas kohtule, et ei nõustu kaebaja taotlusega

menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks. Kaebajale lasteaiakoha andmine ei sõltunud

vastustaja tahtest ega kohtumenetluse algatamisest, vaid üksnes kolmanda isiku, s. o lapse isa

nõusolekust. Menetluskulude jaotamisel ei saa panna vastustajale vastutust asjaolude eest, mis

ei sõltu temast. Lapsele anti lasteaiakoht viivitamata samal päeval, kui vallavalitsus sai lapse

isalt nõusoleku. Tegemist oli vältimatu õigusliku eeldusega, mis tulenes vanemate ühisest

hooldusõigusest. Ilma teise hooldusõigusliku vanema nõusolekuta puudus vallavalitsusel

õiguslik alus lasteaiakoha andmiseks. Kuna vallavalitsus teavitas enne kohtusse pöördumist

korduvalt ja üheselt nii lapse ema kui ka tema esindajat, et lasteaiakoht tagatakse koheselt

pärast isa nõusoleku laekumist, siis oli kaebajatele teada nii lapsele lasteaiakoha saamise

õiguslik alus kui ka tingimus, mille saabumisel soovitud tulemus saavutatakse. Sellises

olukorras ei saa pidada kaebuse esitamist vajalikuks ega vältimatuks abinõuks. Kaebajate

väide, et isa nõusolek oli tingitud kohtumenetlusest, ei ole tõendatud ning on menetluskulude

3-26-392

jaotuse seisukohalt ebaoluline. Tegemist on kolmanda isiku autonoomse otsusega, mida

vallavalitsus ei kontrolli ega saa mõjutada. Vastupidine käsitlus viiks olukorrani, kus

vastustajale pannakse vastutus asjaolude eest, mis jäävad täielikult tema mõjusfäärist välja,

mis ei ole kooskõlas menetluskulude jaotamise eesmärgiga. Lisaks on kaebaja esitatud

vanemate vahelise kirjavahetuse pinnalt ilmne, et vanemad suhtlesid juba Elva Linna

Lasteaiaga tutvumise teemal, ning ei ole teada, et ema oleks isalt enne kohtumenetlusest

teadasaamist küsinud nõusolekut lapse Elva Linna Lasteaeda panekuks.

Kui kohus peaks siiski leidma, et menetluskulud tuleb osaliselt või täielikult vastustajalt välja

mõista, vaidlustab vallavalitsus nende suuruse põhjendatuse. Käesolevas asjas ei olnud

tegemist keeruka õigusvaidlusega. Vaidluse lahendus sõltus otsustavalt kolmanda isiku

nõusolekust ning ei eeldanud ulatuslikku õiguslikku analüüsi ega keerukat tõendamist. Samuti

ei ole kaebajad kohtumenetluses esitanud sisuliselt uusi asjaolusid ega õiguslikke põhjendusi

võrreldes vaidemenetluses esitatuga. Sellises olukorras ei saa pidada põhjendatuks mahukat

õigusteenuse kasutamist ega sellega seotud kulusid taotletud ulatuses. Kaebajate

menetluskulud on ebaproportsionaalsed.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohtule on esitatud tühistamis- ja kohustamiskaebus vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-dele 1 ja

2. X ja Y taotlevad Elva Vallavalitsuse 08.12.2025. a otsuse nr 8-13/40 ja 20.01.2026. a

vaideotsuse nr 37 tühistamist ning Elva valla kohustamist andma lasteaiakoht või

alternatiivselt vaatama taotlus uuesti läbi.

9. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. HKMS § 152 lg 3 sätestab, et kui sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud asjaolud

ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse

võtmata. Elva Vallavalitsus on teinud 09.03.2026 uue otsuse, mille kohaselt võeti Y vastu

Elva Linna Lasteaeda. Seega on kaebajad kaebusega soovitud eesmärgi saavutanud, kaebuse

menetlemise jätkamiseks ei esine alust ning võimalik on haldusasja menetlus lõpetada.

10. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust eelnimetatud alusel, vaid jätkab

menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise

õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda

taotleb. Kaebajad ei esitanud 17.03.2026. a avalduses tahet minna üle tuvastamiskaebusele,

vaid nõustusid asjas menetluse lõpetamisega.

11. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja

menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas

halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

12. Kohus tagastab kaebajatele kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 40 eurot (HKMS § 104 lg

5 p 4) ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu 40 eurot (vt analoogia

korras HKMS § 104 lg 5 p 3).

13. Ülejäänud menetluskulude jaotamisel lähtub kohus HKMS § 108 lg-st 6, mille kohaselt

kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel,

välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses

nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

14. HKMS § 108 lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse

tagajärjel tekkinud menetluskulud (vt nt Riigikohtu 05.11.2013. a määrus nr 3-3-1-50-13, p

12). Erandina ei peaks vastustaja HKMS § 108 lg 6 alusel kandma menetluskulusid siis, kui

kaebuse eesmärgi kohtumenetluse ajal saavutamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest ja

3-26-392

selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse

pöördumist, millest ei saa teha mingeid järeldusi kaebuse põhjendatuse kohta (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 29.11.2022. a määrus nr 3-21-1950, p 20 ja seal viidatud praktika). Samas,

ka näiteks olukorras, kus haldusorgan tunnistab kohtus vaidlustatud haldusakti kehtetuks

kolmanda isiku taotluse alusel, võib siiski olla tegu kaebuse esitamisest tingitud haldusakti

kehtetuks tunnistamisega HKMS § 108 lg 6 mõttes. Sellisel juhul tuleb seose

väljaselgitamiseks sisuliselt hinnata, millistel asjaoludel haldusakt kehtetuks tunnistatakse,

ning võtta arvesse ka kaebuse eduväljavaateid (Tartu Ringkonnakohtu 05.02.2013. a määrus

nr 3-11-2149, p 16; vrd ka Riigikohtu 10.01.2019. a määrus nr 3-18-982, p 10). Olukorras,

kus vastustaja tegevus, mis toob kaasa kaebuse eesmärgi saavutamise, on vähemalt osaliselt

tingitud halduskohtumenetlusest, võib olla põhjendatud jätta kaebaja menetluskulud vastustaja

kanda osaliselt (vt Riigikohtu 21.06.2024. a määrus nr 3-22-2477, p 11).

15. Kohus, hinnanud vastustaja poolt 09.03.2026. a lasteaiakoha andmise otsuse tegemise

asjaolusid ja kaebuse eduväljavaateid, leiab, et praegusel juhul ei ole põhjendatud jätta kõiki

kaebajale I osutatud õigusteenuse kulusid tema enda kanda.

16. Vastustaja tugineb sellele, et ta andis Y-le 09.03.2026. a otsusega lasteaiakoha üksnes

selle tõttu, et samal päeval esitas C vallale nõusoleku Y Elva Linna Lasteaias käimiseks.

Elva Vallavalitsuse 08.12.2025. a otsusest nr 8-13/40 nähtuvalt oli C 02.12.2025. a e-kirjaga

sellise nõusoleku andmisest keeldunud, viidates poolte vahel sõlmitud kompromissile, ning C

nõusolek puudus ka Elva Vallavalitsuse 08.12.2025. a otsuse ja 20.01.2026. a vaideotsuse

tegemise ajal. C allkirjastas X-i esindaja poolt koostatud ja X-i poolt C-le 05.03.2026

edastatud nõusolekuvormi 05.03.2026 (dtl 71). Seejuures oli kaebus käesolevas asjas kohtule

esitatud 11.02.2026, kohus tegi C-le kohtunõude kaebuse kohta seisukoha esitamiseks

19.02.2026 (mille C sai kätte 26.02.2026) ning hiljemalt 05.03.2026 võttis C-ga ühendust

lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja, kes palus temalt samuti nõusolekuvormi (dtl

80) allkirjastamist ja kellele ta väljendas valmisolekut see allkirjastada. Kohtule on eeltoodu

pinnalt usutav, et C poolt 05.03.2026 nõusolekuvormi allkirjastamine võis olla mõjutatud X-

i ja Y esindajate tegevusest käesolevas kohtumenetluses.

17. Iseenesest tuleb vastustajaga nõustuda selles, et C poolt vallale nõusoleku andmine oli

tema autonoomne otsus. Samuti ei saa sellest teha selgeid järeldusi kaebuse põhjendatuse

kohta, s.o ennekõike selle kohta, kas vastustajal oleks tulnud võimaldada Y-le lasteaiakoht

Elvas ka ilma C nõusolekuta. Siiski saab kohtu hinnangul jaatada vähemalt osalise seose

olemasolu kohtule kaebuse esitamise ja Y-le lasteaiakoha andmise vahel põhjusel, et tegemist

ei ole perspektiivitu kaebusega, vaid kaebuses on asjakohaselt tõstatatud küsimused sellest,

kas Tartu Maakohtu 10.10.2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-25-6106 välistas Y käimise ka

Elva Linna Lasteaias või mitte, ning kas lapse parimatest huvidest lähtudes ei oleks Elva vald

pidanud siiski lapsele ema juures elamise ajal lasteaiakohta võimaldama, hoolimata isa

kirjaliku nõusoleku puudumisest.

18. Asja materjalidest nähtub selgelt, et nii vastustaja kui ka C on enda tegevuses lähtunud

ennekõike Tartu Maakohtu 10.10.2025. a määrusest tsiviilasjas nr 2-25-6106. Seejuures on

aga mõlemad jätnud piisava tähelepanuta selle, et Tartu Maakohus on 10.10.2025. a

määrusega lõpetanud tsiviilasja menetluse lapse ema ja isa otsustusõiguse saamise nõuetes

loobumise tõttu, mitte kompromissi sõlmimise tõttu (vt määruse resolutsiooni punktid 1 ja 3).

Kompromissi sõlmimisega on menetlus lõpetatud üksnes C avalduse osas suhtluskorra

kindlaksmääramiseks. Asja materjalidest nähtub, et hoolimata sellest on Elva vald kogu

käesolevale kohtumenetlusele eelnenud haldusmenetluse jooksul omistanud Tartu Maakohtu

10.10.2025. a määrusele olulist tähtsust just lasteaia valiku otsustusõiguse aspektist ning

aktsepteerinud sellele määrusele kui määrava tähtsusega dokumendile tuginemist ka C poolt.

Lapse lasteaia valiku osas otsustusõiguse saamise osas ei ole aga Tartu Maakohus 10.10.2025.

3-26-392

a määrusega siduvat kompromissi kinnitanud ning seda ei muuda asjaolu, et määruse

resolutsiooni punktis 2.2 on sedastatud, et laps käib Antsla Lusti Lasteaias.

19. Lisaks ei tulene alusharidusseaduse § 5 lg-st 1 selgelt, et kõnealuses olukorras tuli vallal

lapsele lasteaiakoha pakkumiseks tingimata küsida isa nõusolekut. Küll aga on kohaliku

omavalitsuse üksuste ametiasutustel kohustus seada enda tegevuses esikohale lapse huvid (vt

lastekaitseseaduse § 3 lg 1, § 5 p 3) ning arvestada lasteaia elukohaläheduse põhimõttega (vt

nt alusharidusseaduse § 6 lg 2). Samuti on Elva vald Y-le lasteaiakoha andmisest

keeldumisel ekslikult tuginenud sellele, et lapse rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Elva

vallas. Alusharidusseaduse eelnõu (419 SE, Riigikogu XV koosseis) seletuskirjas1 on

käsitletud olukorda, kus lapsel on jagatud hooldusõiguse tõttu mitu elukohta, ning märgitud,

et sellisel juhul on vajalik tagada, et laps saaks siiski käia selle kohaliku omavalitsuse üksuse

lasteaias, kus ta tegelikult elab. Jagatud vanemluse olukorras, kus lapsel on kaks erinevat

tegelikku elukohta, on ühel vanemal õigus taotleda lasteaiakohta ühelt kohaliku omavalitsuse

üksuselt ja teisel vanemal teiselt kohaliku omavalitsuse üksuselt ning mõlemad kohaliku

omavalitsuse üksused on kohustatud koha tagama – üks rahvastikuregistri kande alusel ja

teine koostöös vanemaga tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi elukohta kindlaks tehes (vt

alusharidusseaduse eelnõu lk 15).

20. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kuigi kaebuse eesmärgi saavutamine C nõusoleku

andmise tõttu ei olnud üheselt tingitud kaebuse esitamisest ja sellest ei saanud teha selgeid

järeldusi kaebuse põhjendatuse kohta, õigustavad kaudne seos kaebuse esitamise ja Y-le

lasteaiakoha andmise vahel ning kaebuse edulootused kaebaja I menetluskulude vastustajalt

väljamõistmist poole ulatuses.

21. Kohus leiab kaebaja I esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjale ja õigusteenuse

arvetele tuginedes, et kaebaja I esindaja kulud on olnud kogu ulatuses vajalikud ja

põhjendatud. Nii kohtule kaebuse ja seisukohtade esitamisele kulutatud aeg kui ka esindaja

tunnihind vastab vaidluse sisule ega ole ülemäärane.

22. Kohus määrab kaebaja II esindajale makstava riigi õigusabi tasu kindlaks eraldi

määrusega.

23. Kohus asendab käesoleva määruse avaldamisel X-i, Y ja C nimed tähemärkidega

(HKMS § 175 lg 3, § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Kättesaadav aadressil: Eelnõu - Riigikogu