Legislator Case Law & Legislation
3-26-520/11 AI generated

3-26-520/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-26-520/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Vangla kinnipeetav T.S (kaebaja) esitas 14.10.2025 Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis 3000 eurot seoses tema ravimata jätmisega. Taotluses

Legislator headnote

AI generated

3-26-520/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Taotluses

Keywords

AI generated
delayed asylum application tibetan asylum request outdated medical report request for asylum revision technical barriers expired residence permit
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

08.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-520

Haldusasi

T.S kaebus Tartu Vangla poolt ajavahemikul 14.10.2022-

01.06.2023 tema ravimata jätmisega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – T.S

Vastustaja – Tartu Vangla

Menetlustoiming

Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine, menetluse

lõpetamine, riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebetähtaja ennistamise taotus rahuldamata.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-26-520 menetlus kaebust menetlusse võtmata.

3. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 90 eurot kaebajale.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus

edasikaevatav.

ASJAOLUD

1. Tallinna Vangla kinnipeetav T.S (kaebaja) esitas 14.10.2025 Tartu Vanglale mittevaralise

kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis 3000 eurot seoses tema ravimata jätmisega. Taotluses

on käsitletud asjaolusid aastatel 2021-2023.

2. Tartu Vangla ei lahendanud kahju hüvitamise taotlust kahe kuu jooksul ära.

3. Kaebaja esitas 24.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks

vastama kaebaja 14.10.2025 esitatud kahjunõudele seoses tema ravimata jätmisega

ajavahemikul 31.03.2021-01.06.2023. Juhul, kui Tartu Vangla keeldub kohtuväliselt

kahjunõuet rahuldamast, soovib kaebaja sellele kohtulikku lahendust. Kaebaja on mittevaralise

kahju hüvitise summaks märkinud 3000 eurot. Kaebuse kohaselt ei ole Tartu Vangla vastanud

tema mittevaralise kahju nõude peale enam kui 4 kuu jooksul.

4. Kohus tegi 26.02.2026 Tartu Vanglale kohtunõude, et saada rohkem infot kohustusliku

kohtueelse menetluse kohta.

5. Tartu Vangla teatas kohtule 06.03.2026 vastuses, et seoses tehniliste probleemidega ei olnud

14.10.2025 registreeritud kahjunõue jõudnud vastavasse osakonda menetlemiseks ja Tartu

Vangla ei ole kahjunõudele vastanud.

6. Kohus tegi 30.03.2026 määruse, millega: 1) tagastas kaebuse osas, milles kaebaja nõuab

Tartu Vangla poolt ajavahemikul 31.03.2021-13.10.2022 tema ravimata jätmisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist; 2) luges kaebuse ülejäänud ajavahemiku (14.10.2022-

01.06.2023) osas mittetähtaegseks; 3) jättis kaebuse käiguta; 4) andis kaebajale tähtaja, et

esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus koos põhjendusega, miks kaebaja ei saanud kaebust

tähtaegselt esitada ning täiendada kaebuse faktilist põhjendust.

7. Kaebaja esitas 05.04.2026 tähtaja ennistamise taotluse, milles selgitab, et ta ei teadnud, et ta

saab ilma Tartu Vangla vastuseta kohtusse pöörduda. Kaebajale on arusaadav, et seaduse mitte

tundmine ei vabasta selle järgimise kohustusest, kuid praegu jääb mulje, et teda karistatakse

Tartu Vangla lohakuse pärast ja see tundub ebaõiglane.

Kaebaja esitas samal päeval ka menetluse taastamise avalduse, milles märgib, et soovib

vaidlustada kohtu 30.03.2026 määruse punkti 2: „Lugeda kaebus ülejäänud ajavahemiku

(14.10.2022-01.06.2023) osas mittetähtaegseks.“ Kaebaja ei teadnud Tartu Vanglas viibides, et

arstid on jätnud ta ravimata. Alles pärast vabanemist, kui kaebaja läks hambaarsti juurde ning

temale tehti röntgen, sai kaebaja teada, et tema kahe hamba all on väga suured radiolutsentsed

kolded. Lisaks täiendas kaebaja kaebuse faktilist põhjendust.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja esitas kohtule kaebuse, mida kohus tõlgendas selliselt, et kaebaja nõuab Tartu

Vangla poolt tema ravimata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000

eurot. Kohus tagastas kaebuse 30.03.2026 määruse resolutsiooni punktiga 1 osas, milles

kaebaja nõudis Tartu Vangla poolt ajavahemikul 31.03.2021-13.10.2022 tema ravimata

jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Tagastamise põhjuseks oli kohustusliku

kohtueelse menetluse nõuetekohane läbimata jätmine. Määruse resolutsiooni punktiga 2 luges

kohus kaebuse ülejäänud ajavahemiku ehk 14.10.2022-01.06.2023 osas mittetähtaegseks.

9. Kohus selgitab, et 30.03.2026 määruse resolutsiooni punkt 2 ei ole vaidlustatav.

Määruskaebuse saab esitada üksnes määruse resolutsiooni punkti 1 peale, millega kohus

kaebuse osaliselt tagastas.

10. Kohus on endiselt seisukohal, et kaebus on mittetähtaegne. Riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt

lahendamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise

väljamõistmiseks. Tartu Vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse seaduses sätestatud

kahe kuu jooksul ehk hiljemalt 15.12.2025 lahendamata (14.12.2025 oli pühapäev). Kohtusse

tuli pöörduda 30 päeva jooksul alates kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata

jätmisest ehk hiljemalt 14.01.2026. Kaebaja pöördus kohtusse alles 24.02.2026.

11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi

mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse

alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise

taotluse lahendab kohus määrusega (HKMS § 71 lg 5).

12. Kaebaja tugineb kaebetähtaja ennistamise taotluses sellele, et ta ei olnud teadlik

võimalusest pöörduda kohtusse, ilma et ta oleks eelnevalt saanud Tartu Vanglalt vastuse oma

14.10.2025 esitatud kahju hüvitamise taotlusele.

13. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks on objektiivsed ja kaebaja tahtest sõltumatud asjaolud, mis takistasid

kaebuse õigeaegset esitamist või mille tõttu võis kaebaja mõistlikult arvata, et halduskohtule

2(4)

kaebuse esitamine ei ole (veel) vajalik. Samuti tuleb kaebetähtaja ennistamine kõne alla, kui

haldusorgan on isikut viimase õiguste kaitse vajaduse või võimalustega seonduvalt eksitanud

(Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2025 määrus nr 3-25-2537, p 11).

14. Riigikohtu praktikas on leitud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla

õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei

saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja

vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii

objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge,

lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust

eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul

(Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).

15. On mõistetav, et olukorras, kus kinnipeetavatele on vangla vastu halduskohtusse

pöördumise tingimusena ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus, võib kinnipeetav

eeldada, et kohtusse ei saa pöörduda, kui vangla ei ole tema kahju hüvitamise taotlusele

vastanud. Lahendamata jäänud taotluse olukorras pole ka kirjalikku dokumenti, kus isikule

selgitatakse kohtusse pöördumise võimalust ja tingimusi. Samas ei saanud kaebaja eeldada, et

vangla võib kahju hüvitamise taotlust ükskõik kui pika aja jooksul lahendada. Ka ilma

õigusteadmisteta isik peaks eeldama, et taotluse läbivaatamiseks on ette nähtud kindel tähtaeg.

Kui taotlusele pole vastatud mitme kuu jooksul, tuleb taotluse menetlemise seisu vastu huvi

tunda. Kaebaja avaldustest ega Tartu Vanglalt saadud infost ei nähtu, et kaebaja oleks oma

taotluse asjus vangla poole pöördunud, enne kui ta kohtule kaebuse esitas. Kohtusse

pöördumise ajaks oli vanglale taotluse esitamisest möödunud enam kui neli kuud.

16. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks ennistada kaebetähtaeg, kui kaebetähtaja

möödalaskmise põhjuseks oli ebaselgus, millises õigusnormis sätestatud kaebetähtaja jooksul

saab kohtusse pöörduda ja kui kaebetähtaja ületamine oli tingitud vastustaja õigusvastasest

viivitusest kahjunõude lahendamisel ja haldusmenetluse seaduse § 41 järgse

teavitamiskohustuse täitmata jätmisest (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.12.2016 määrus nr

3-3-1-64-16, p 14-15). Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa kaebaja tugineda enda

eksitamisele, sest tal on olemas varasem kogemus kohustusliku kohtueelse menetluse ja

halduskohtusse pöördumisega, mille põhjal ta pidi aimama, et kohtusse ei saa pöörduda pärast

vangla ükskõik kui pikka viivitust kahjunõude lahendamisel.

17. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja varem vangla tegevust kohtus vaidlustanud

(haldusasjad nr 3-25-3902, 3-10-57). Haldusasjas nr 3-25-3902 tehtud 05.01.2026 määrusega

tagastas kohus kaebaja Tartu Vangla vastu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kohustuslik kohtueelne menetlus oli nõuetekohaselt läbimata.

Kohus leiab, et selle lahendi kaudu sai kaebaja teadlikuks asjaolust, et RVastS-s on olemas

sätted, mis reguleerivad kahju hüvitamise taotluse kohtueelset menetlust, sealhulgas taotluse

läbivaatamise tähtaega ja olukorda, kus taotlus jääb tähtaegselt lahendamata. Vajalikku

hoolsust rakendades oleks kaebaja võinud RVastS § 18 lg-st 2 omal käel teadlikuks saada, sest

kohus viitas haldusasjas nr 3-25-3902 tehtud kaebuse tagastamise määruses asjakohase

õigusnormina RVastS § 17 lg-le 3, mis asub RVastS §-ga 18 samas jaos. Kohtule teadaolevalt

on kinnipeetavatel olemas võimalus õigusaktidega tutvuda. Kuna kaebajal on olemas varasem

kogemus vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamisega, pidi ta teadlik olema vähemalt sellest,

millise aja jooksul vangla taotlusele tavapäraselt vastab. Kui tavapärane aeg vastuse saamiseks

on möödunud, peab isikul tekkima kahtlus, et vangla võib olla tema taotluse tähtaegselt

lahendamata jätnud. Kuna kaebaja siiski pöördus ilma Tartu Vanglalt vastust saamata

24.02.2026 kohtusse, oli ta teadlik, et ilma Tartu Vanglalt vastust saamata on võimalik

kohtusse pöörduda. Kaebaja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, miks ta seda varem teha ei

saanud.

3(4)

18. Kohus võtab arvesse ka seda, et kaebetähtaega on ületatud 41 päevaga. Kaebetähtaja

suuremal määral möödalaskmine eeldab ennistamiseks kaalukamat põhjust kui subjektiivne

arusaam, et kohtusse ei saa pöörduda, kui vangla pole kahju hüvitamise taotlusele vastanud.

19. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

20. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise

korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja

menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kui

HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse

menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).

21. Kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab

kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel haldusasja nr 3-26-520 menetluse kaebust

menetlusse võtmata.

22. Kui menetluse lõpetamise määrus jõustub, ei saa kohtule enam sama nõudega samal alusel

kaebust esitada (HKMS § 43 lg 1 p 2). Seda selgitas kohus kaebajale ka 30.03.2026 määruses.

23. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebuselt tasutud riigilõiv 90 eurot. HKMS § 104 lg 5 p

4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2

või 4 alusel. Seega tagastab kohus kaebuselt tasutud riigilõivu 90 eurot kaebajale.

24. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik

4(4)