3-26-520/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Vangla kinnipeetav T.S (kaebaja) esitas 14.10.2025 Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis 3000 eurot seoses tema ravimata jätmisega. Taotluses
Legislator headnote
AI generated3-26-520/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Taotluses
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Tiia Nurm
Määruse tegemise aeg ja koht
08.04.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-520
Haldusasi
T.S kaebus Tartu Vangla poolt ajavahemikul 14.10.2022-
01.06.2023 tema ravimata jätmisega tekitatud mittevaralise
kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – T.S
Vastustaja – Tartu Vangla
Menetlustoiming
Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine, menetluse
lõpetamine, riigilõivu tagastamine
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebetähtaja ennistamise taotus rahuldamata.
2. Lõpetada haldusasja nr 3-26-520 menetlus kaebust menetlusse võtmata.
3. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 90 eurot kaebajale.
4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus
edasikaevatav.
ASJAOLUD
1. Tallinna Vangla kinnipeetav T.S (kaebaja) esitas 14.10.2025 Tartu Vanglale mittevaralise
kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis 3000 eurot seoses tema ravimata jätmisega. Taotluses
on käsitletud asjaolusid aastatel 2021-2023.
2. Tartu Vangla ei lahendanud kahju hüvitamise taotlust kahe kuu jooksul ära.
3. Kaebaja esitas 24.02.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks
vastama kaebaja 14.10.2025 esitatud kahjunõudele seoses tema ravimata jätmisega
ajavahemikul 31.03.2021-01.06.2023. Juhul, kui Tartu Vangla keeldub kohtuväliselt
kahjunõuet rahuldamast, soovib kaebaja sellele kohtulikku lahendust. Kaebaja on mittevaralise
kahju hüvitise summaks märkinud 3000 eurot. Kaebuse kohaselt ei ole Tartu Vangla vastanud
tema mittevaralise kahju nõude peale enam kui 4 kuu jooksul.
4. Kohus tegi 26.02.2026 Tartu Vanglale kohtunõude, et saada rohkem infot kohustusliku
kohtueelse menetluse kohta.
5. Tartu Vangla teatas kohtule 06.03.2026 vastuses, et seoses tehniliste probleemidega ei olnud
14.10.2025 registreeritud kahjunõue jõudnud vastavasse osakonda menetlemiseks ja Tartu
Vangla ei ole kahjunõudele vastanud.
6. Kohus tegi 30.03.2026 määruse, millega: 1) tagastas kaebuse osas, milles kaebaja nõuab
Tartu Vangla poolt ajavahemikul 31.03.2021-13.10.2022 tema ravimata jätmisega tekitatud
mittevaralise kahju hüvitamist; 2) luges kaebuse ülejäänud ajavahemiku (14.10.2022-
01.06.2023) osas mittetähtaegseks; 3) jättis kaebuse käiguta; 4) andis kaebajale tähtaja, et
esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus koos põhjendusega, miks kaebaja ei saanud kaebust
tähtaegselt esitada ning täiendada kaebuse faktilist põhjendust.
7. Kaebaja esitas 05.04.2026 tähtaja ennistamise taotluse, milles selgitab, et ta ei teadnud, et ta
saab ilma Tartu Vangla vastuseta kohtusse pöörduda. Kaebajale on arusaadav, et seaduse mitte
tundmine ei vabasta selle järgimise kohustusest, kuid praegu jääb mulje, et teda karistatakse
Tartu Vangla lohakuse pärast ja see tundub ebaõiglane.
Kaebaja esitas samal päeval ka menetluse taastamise avalduse, milles märgib, et soovib
vaidlustada kohtu 30.03.2026 määruse punkti 2: „Lugeda kaebus ülejäänud ajavahemiku
(14.10.2022-01.06.2023) osas mittetähtaegseks.“ Kaebaja ei teadnud Tartu Vanglas viibides, et
arstid on jätnud ta ravimata. Alles pärast vabanemist, kui kaebaja läks hambaarsti juurde ning
temale tehti röntgen, sai kaebaja teada, et tema kahe hamba all on väga suured radiolutsentsed
kolded. Lisaks täiendas kaebaja kaebuse faktilist põhjendust.
KOHTU PÕHJENDUSED
8. Kaebaja esitas kohtule kaebuse, mida kohus tõlgendas selliselt, et kaebaja nõuab Tartu
Vangla poolt tema ravimata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000
eurot. Kohus tagastas kaebuse 30.03.2026 määruse resolutsiooni punktiga 1 osas, milles
kaebaja nõudis Tartu Vangla poolt ajavahemikul 31.03.2021-13.10.2022 tema ravimata
jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Tagastamise põhjuseks oli kohustusliku
kohtueelse menetluse nõuetekohane läbimata jätmine. Määruse resolutsiooni punktiga 2 luges
kohus kaebuse ülejäänud ajavahemiku ehk 14.10.2022-01.06.2023 osas mittetähtaegseks.
9. Kohus selgitab, et 30.03.2026 määruse resolutsiooni punkt 2 ei ole vaidlustatav.
Määruskaebuse saab esitada üksnes määruse resolutsiooni punkti 1 peale, millega kohus
kaebuse osaliselt tagastas.
10. Kohus on endiselt seisukohal, et kaebus on mittetähtaegne. Riigivastutuse seaduse
(RVastS) § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt
lahendamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise
väljamõistmiseks. Tartu Vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse seaduses sätestatud
kahe kuu jooksul ehk hiljemalt 15.12.2025 lahendamata (14.12.2025 oli pühapäev). Kohtusse
tuli pöörduda 30 päeva jooksul alates kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata
jätmisest ehk hiljemalt 14.01.2026. Kaebaja pöördus kohtusse alles 24.02.2026.
11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi
mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse
alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise
taotluse lahendab kohus määrusega (HKMS § 71 lg 5).
12. Kaebaja tugineb kaebetähtaja ennistamise taotluses sellele, et ta ei olnud teadlik
võimalusest pöörduda kohtusse, ilma et ta oleks eelnevalt saanud Tartu Vanglalt vastuse oma
14.10.2025 esitatud kahju hüvitamise taotlusele.
13. Kaebetähtaja ennistamine on võimalik, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel.
Mõjuvaks põhjuseks on objektiivsed ja kaebaja tahtest sõltumatud asjaolud, mis takistasid
kaebuse õigeaegset esitamist või mille tõttu võis kaebaja mõistlikult arvata, et halduskohtule
2(4)
kaebuse esitamine ei ole (veel) vajalik. Samuti tuleb kaebetähtaja ennistamine kõne alla, kui
haldusorgan on isikut viimase õiguste kaitse vajaduse või võimalustega seonduvalt eksitanud
(Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2025 määrus nr 3-25-2537, p 11).
14. Riigikohtu praktikas on leitud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla
õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei
saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja
vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii
objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge,
lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust
eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul
(Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).
15. On mõistetav, et olukorras, kus kinnipeetavatele on vangla vastu halduskohtusse
pöördumise tingimusena ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus, võib kinnipeetav
eeldada, et kohtusse ei saa pöörduda, kui vangla ei ole tema kahju hüvitamise taotlusele
vastanud. Lahendamata jäänud taotluse olukorras pole ka kirjalikku dokumenti, kus isikule
selgitatakse kohtusse pöördumise võimalust ja tingimusi. Samas ei saanud kaebaja eeldada, et
vangla võib kahju hüvitamise taotlust ükskõik kui pika aja jooksul lahendada. Ka ilma
õigusteadmisteta isik peaks eeldama, et taotluse läbivaatamiseks on ette nähtud kindel tähtaeg.
Kui taotlusele pole vastatud mitme kuu jooksul, tuleb taotluse menetlemise seisu vastu huvi
tunda. Kaebaja avaldustest ega Tartu Vanglalt saadud infost ei nähtu, et kaebaja oleks oma
taotluse asjus vangla poole pöördunud, enne kui ta kohtule kaebuse esitas. Kohtusse
pöördumise ajaks oli vanglale taotluse esitamisest möödunud enam kui neli kuud.
16. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks ennistada kaebetähtaeg, kui kaebetähtaja
möödalaskmise põhjuseks oli ebaselgus, millises õigusnormis sätestatud kaebetähtaja jooksul
saab kohtusse pöörduda ja kui kaebetähtaja ületamine oli tingitud vastustaja õigusvastasest
viivitusest kahjunõude lahendamisel ja haldusmenetluse seaduse § 41 järgse
teavitamiskohustuse täitmata jätmisest (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.12.2016 määrus nr
3-3-1-64-16, p 14-15). Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa kaebaja tugineda enda
eksitamisele, sest tal on olemas varasem kogemus kohustusliku kohtueelse menetluse ja
halduskohtusse pöördumisega, mille põhjal ta pidi aimama, et kohtusse ei saa pöörduda pärast
vangla ükskõik kui pikka viivitust kahjunõude lahendamisel.
17. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja varem vangla tegevust kohtus vaidlustanud
(haldusasjad nr 3-25-3902, 3-10-57). Haldusasjas nr 3-25-3902 tehtud 05.01.2026 määrusega
tagastas kohus kaebaja Tartu Vangla vastu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse
HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kohustuslik kohtueelne menetlus oli nõuetekohaselt läbimata.
Kohus leiab, et selle lahendi kaudu sai kaebaja teadlikuks asjaolust, et RVastS-s on olemas
sätted, mis reguleerivad kahju hüvitamise taotluse kohtueelset menetlust, sealhulgas taotluse
läbivaatamise tähtaega ja olukorda, kus taotlus jääb tähtaegselt lahendamata. Vajalikku
hoolsust rakendades oleks kaebaja võinud RVastS § 18 lg-st 2 omal käel teadlikuks saada, sest
kohus viitas haldusasjas nr 3-25-3902 tehtud kaebuse tagastamise määruses asjakohase
õigusnormina RVastS § 17 lg-le 3, mis asub RVastS §-ga 18 samas jaos. Kohtule teadaolevalt
on kinnipeetavatel olemas võimalus õigusaktidega tutvuda. Kuna kaebajal on olemas varasem
kogemus vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamisega, pidi ta teadlik olema vähemalt sellest,
millise aja jooksul vangla taotlusele tavapäraselt vastab. Kui tavapärane aeg vastuse saamiseks
on möödunud, peab isikul tekkima kahtlus, et vangla võib olla tema taotluse tähtaegselt
lahendamata jätnud. Kuna kaebaja siiski pöördus ilma Tartu Vanglalt vastust saamata
24.02.2026 kohtusse, oli ta teadlik, et ilma Tartu Vanglalt vastust saamata on võimalik
kohtusse pöörduda. Kaebaja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, miks ta seda varem teha ei
saanud.
3(4)
18. Kohus võtab arvesse ka seda, et kaebetähtaega on ületatud 41 päevaga. Kaebetähtaja
suuremal määral möödalaskmine eeldab ennistamiseks kaalukamat põhjust kui subjektiivne
arusaam, et kohtusse ei saa pöörduda, kui vangla pole kahju hüvitamise taotlusele vastanud.
19. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
20. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise
korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja
menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kui
HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse
menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).
21. Kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab
kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel haldusasja nr 3-26-520 menetluse kaebust
menetlusse võtmata.
22. Kui menetluse lõpetamise määrus jõustub, ei saa kohtule enam sama nõudega samal alusel
kaebust esitada (HKMS § 43 lg 1 p 2). Seda selgitas kohus kaebajale ka 30.03.2026 määruses.
23. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebuselt tasutud riigilõiv 90 eurot. HKMS § 104 lg 5 p
4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2
või 4 alusel. Seega tagastab kohus kaebuselt tasutud riigilõivu 90 eurot kaebajale.
24. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Nurm
kohtunik
4(4)