2-25-18904/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-25-18904

K O H T U O T S U S

/TAGASELJAOTSUS/

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Otsuse tegemise aeg ja koht

Rakvere, 08. aprill 2025

Tsiviilasja number

2-25-18904

Tsiviilasi

Hagi hind

Bondora AS hagiavaldus A R vastu võla nõudes

18 735.82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929, asukoht: A.H.

Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn), lepinguline esindaja:

Keijo Lindeberg (e-post: menetlus.bondora@lindeberg.legal);

Kostja: A R (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx).

Asja läbivaatamise kuupäev 08. aprill 2026 / Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A R’alt hageja Bondora AS kasuks 16 150 (kuusteist tuhat

ükssada viiskümmend) eurot ja 74 senti (sh 15 557.44 eurot, mille moodustab lepingu

xxxx põhivõlg ning intressi, tasumata arvete ja haldustasu võlg, viivis 593.30 eurot).

3. Välja mõista kostjalt A R’alt hageja Bondora AS kasuks viivis põhinõudelt 13 456.41

eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates 07.11.2025 22.99% aastas alates

07.11.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 13 456.41 eurot.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt A R’alt hageja Bondora

AS kasuks menetluskulud 1 150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) eurot (so riigilõiv 1

050 eurot ja menetluskulud 100 eurot).

1 (5)

2-25-18904

5. Välja mõista kostjalt A R’alt hageja Bondora AS kasuks viivis menetluskuludelt (1 150

eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416)

ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is

Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele

dokumentidele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS esitas 07.11.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse A R vastu põhivõla, intressi,

tasumata arvete ja haldustasu 15 048.89 eurot, viivise hagiavalduse esitamiseni 593.30 eurot ning

edaspidise viivise nõudes.

2. Viru Maakohtu 10.11.2025 määrusega jäeti hagiavaldus käiguta ja hagejale anti tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks, so: 1) vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendavate dokumentide

esitamiseks (hagiavalduse punktis 2.1.10. nimetatud kostja pangakontode väljavõtete esitamiseks);

2) hagihinna täpsustamiseks ja vastavalt hagihinnale riigilõivu tasumiseks, 7 päeva määruse

kättesaamisest.

3. Hageja esitas 18.11.2025 nõude täpsustuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

kinnitavad dokumendid. Hagiavalduse kohaselt Bondora AS (edaspidi hageja) ja A R (edaspidi

kostja) on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud: 04.05.2024 summas 14 992 eurot (summa

892 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks). Kostja kohustus krediidi koos

kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel

annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja on jätnud tasumata

järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: aprill 2025. a osamakse, mai 2025. a osamakse, juuni

2025. a osamakse, juuli 2025. a osamakse ja august 2025. a osamakse. Hageja edastas tekkinud

võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli

hageja sunnitud 29.08.2025 ütlema lepingud erakorraliselt üles ja palus ka täita sissenõutavaks

muutunud kohustused. Kuivõrd kostja ei ole võlgnevust tasunud, pole hagejal muud võimalust, kui

pöörduda käesoleva hagiavaldusega kohtu poole.

4. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Seega tuleb kostjal

2 (5)

2-25-18904

tagastada nii krediit (põhisumma 14 992 eurot), kui sellelt arvestatav intress, mis vastavalt lepingu

eritingimuste punktile nr 1.10 on 22.99% aastas. Lisaks kohustus kostja tasuma vastavalt lepingu

eritingimuste punktile 1.11. ka haldustasu 4% laenusummast aastas. Vastavalt lepingu

üldtingimuste p 6.1, p 6.2, p 8.1 ja 8.2 kohustus kostja tagastama krediidi, sellelt arvestatav intressi

ja haldustasu annuiteetmaksetena laenusumma kuumaksena 472.52 eurot kuus.

Lisaks pidi kostja täiendavalt tasuma B Secure teenuse eest väljastatud arved vastavalt hinnakirjale

24.03.2025, 23.04.2025, 26.05.2025, 25.06.2025, 25.07.2025 ja 25.08.2025. Kostja jättis ka

kõnealused kohustused täitmata.

Täiendavalt oli hageja väljastanud kostjale arved kokku summas 149.93 eurot (lisateenused,

sissenõudmiskulud ja/või maksehäire avaldamise kulud). Vastavalt VÕS § 113² lg 1 kohaselt võib

lepingu kehtivusel võlausaldajal nõuda tarbijal võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja summas kuni 5

eurot.

5. Kuivõrd kostja ei tasunud hageja antud täiendava tähtaja jooksul ühtegi makset, ütles hageja

29.08.2025 avaldusega lepingu erakorraliselt üles, mistõttu muutus VÕS § 399 lg 1 ja § 401 lg 3

kohaselt nõue terves ulatuses sissenõutavaks, VÕS § 416 lg 3 sätestatud piiranguga, mille kohaselt

kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete tasumata kogusummat

krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seega saab

hageja nõuda kogu krediidisumma, kuni lepingu kehtivuseni sissenõutavaks muutunud intressi ja

viivise tasumist. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine: (i)

põhinõue summas 13 508,55 eurot; (ii) intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni

152,48 eurot; (iii) tasumata arved 149.93 eurot ja (iv) haldustasu 306,48 eurot, kokku 15 557.44

eurot.

6. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja lepingu üldtingimuste punktidele nr 9.1 ning 1.14 on hagejal

õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamiselt viivist tasumata võlasummalt kuni kohustuse

täitmiseni. Käesolevaga on hageja viivisenõue arvestatud seega lepingujärgses määras ja hageja

viivisenõue on 593.30 eurot. Hageja on viivist arvestanud alates laenulepingu ülesütlemisest.

Samuti palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt viisis 22.99%

aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

7. VÕS §403⁴ lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-21-13098 (p

23) selgitanud, et võlgnevuse tekkimisest ei saa iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja

andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega

ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast

krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi. Antud juhul on hageja lepingueelselt kostja

laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. KavS § 50

lg 1 kohaselt saab krediidiandja või -vahendaja tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku

teavet tarbijalt, asjakohastest siseallikatest ja andmekogudest. Siseallikad on krediidiandja või -

vahendaja enda kasutuses olevad teabe saamise allikad. KavS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja

tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KavS-is ja VÕS-is

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

3 (5)

2-25-18904

kättesaadavale teabele. KavS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja kontrollib tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostja

täitis krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks mh järgmisi andmeid: (i)

elukoha tüüp, (ii) perekonnaseis, (iii) ülalpeetavate arv, (iv) haridus, (v) tööandja ja (vi) tööstaaž

tööandja juures; (vii) sissetuleku suurus, (viii) kohustused; (ix) elamiskulude suurus, (x) kulutused

hasartmängudele. Lisaks on kostja edastanud hagejale oma pangakontoväljavõtted ja hageja

kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud

maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek (laenude

taotlemisel) 2 209.73 eurot (neto). Kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt

summas 650,88 eurot ja analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 750 eurot, mis on

suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2024 aasta arvestuslik elatusmiinimum summas 345,81

eurot ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud.

Arvestades uue laenu kuumakset, teisi kohustusi, arvestuslike elamiskulusid, jäi kostjal laenu

võtmisel igal kuul vaba raha 336.33 eurot. Seega oli hagejal piisavalt rahalisi vahendeid

elamiskulude tasumiseks (sh Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi summas

ehk hageja poolt faktiliselt arvestatud elamiskulude summas) ning hagejale jäid ka täiendavad

vabad rahalised vahendid.

8. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja

mõista 15 557.44 eurot, viivis 593.30 eurot ja viivis põhinõudelt 13 456.41 eurot (põhinõude

summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest viivis 22.99% aastas alates hagiavalduse

esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista

menetluskulud summas 1 150 eurot, so riigilõiv 1 050 eurot, hagiavalduse esitamine 100 eurot.

9. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

MENETLUSE KÄIK

10. Viru Maakohus võttis 19.11.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse

koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva

jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjale on kohtudokumendid KÄPO vahendusel kätte

toimetatud 18.02.2026. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas

kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja

taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

12. TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja

Bondora AS vahel sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis

asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

4 (5)

2-25-18904

13. Analüüsides hageja poolt esitatud tõendeid ja krediidilepingu sõlmimisel kostja esitatud

pangakonto väljavõtteid, on kohus tuvastanud, et käesoleval juhul on laenuandja järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de

76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 16 150.74 eurot ulatuses (sh

15 557.44 eurot, mille moodustab põhivõlg ning intressi, tasumata arvete ja haldustasu võlg, viivis

593.30 eurot). Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt 13 456.41

eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates 07.11.2025 22.99% aastas alates hagiavalduse

esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 13 456.41 eurot.

14. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata.

MENETLUSKULUD

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

16. Hageja on märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1 050 eurot ja

õigusabikulud 100 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige

õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14,

p 11). Hageja on nimetanud menetluskuludena hagi esitamist summas 100 eurot. Kohtu hinnangul

on hageja esindaja tasu mõistliku suurusega. Hageja on maksnud riigilõivu hagiavalduse esitamisel

07.11.2025 summas 1 050 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud summas 1 150 eurot, s.h riigilõiv 1 050 eurot ja õigusabikulud 100

eurot.

17. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab

menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

18. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2;

407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ifret Mamedguseinov

Kohtunik

5 (5)