4-26-626/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-26-626

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märts 2026, Tallinnas

Väärteoasja number

4-26-626 (231725006566)

Kohtunik

Katrin Paesoo

Sekretär

Katrin Lopsik

Tõlk

Ines Üprus

Kaebuse sisu

Viktor Kasperi kaebus Põhja prefektuuri operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse 02.02.2026 otsusele väärteoasjas

231725006566 LS § 230 lg 1 järgi

Kaebuse esitaja

(menetlusalune isik)

VIKTOR KASPER,

isikukood: 38004140269,

määratlemata kodakondsus, emakeel: vene keel; elukoht:

xxx; töökoht: xxx; e-post: xxx; kehtivad väärteokaristused

puuduvad;

Kaitsja

Tanel Mällas

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747)

E-post: pohja@politsei.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

10.03.2026

Istungil osalenud isikud

Menetlusalune isik: Viktor Kasper

Kaitsja: Tanel Mällas

Kohtuvälise menetleja esindaja: Ivan Moskaljov

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas:

1. Jätta Viktor Kasperi kaitsja kaebus rahuldamata.

2. Jätta PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 02.02.2026

otsus väärteoasjas 231725006566 muutmata.

4-26-626

3. Rahatrahv 400 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise

menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011

SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor

Bank või EE777700771003813400 LHV Pank ning makse tegemisel märkida

viitenumber 10220265008206 ja selgitus „Rahatrahv väärteoasjas nr 4-26-626“.

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise

tähtaegu, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline

menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud

märge jõustumise kohta.

5. Viktor Kasperi menetluskulud, s.o lepingulisele kaitsjale makstud tasu 372 eurot,

jätta menetlusaluse isiku kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni

Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või

tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab

ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul

alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav

tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis hiljemalt 09.04.2026 kell 12.00.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. 12.01.2026 koostatud väärteoprotokollis heidetakse Viktor Kasperile ette, et tema

29.07.2025 kell 15.58 Tallinnas Lasnamäe tänaval Lasnamäe/Majaka/ Lubja tänavate vahel

juhtides mootorsõidukit sooritas möödasõitu pärisuunas otse liikuvast sõidukist reguleerimata

ülekäigurajal. Sellise tegevusega rikkus Viktor Kasper LS § 52 lg 2 p 2 nõudeid ja pani toime

LS § 230 lg 1 sätestatud väärteo.

2. 23.02.2026 esitas Viktor Kasperi kaitsja Andreas Otti Harju Maakohtule kaebuse

kohtuvälise menetleja 02.02.2026 otsusele, millega karistati Viktor Kasperit LS § 230 lg 1

järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, see on 400 eurot. Esitatud kaebuse kohaselt leiab

menetlusaluse isiku kaitsja, et teise sõiduki pardakaamera fotolt on näha, et kaebaja sõiduk

asub teisest sõidukist täies pikkuses ja hinnanguliselt mõne meetrise vahega eespool juba enne

ülekäigurajale jõudmist. Seega ei ole tegemist möödasõiduga ülekäigurajal ning menetleja

poolt etteheidetav tegu puudub. Ülekäigurajal möödasõidukeelu on seadusandja ette näinud

ülekäigurajal sõiduteed ületajate ohutuse tagamiseks. LS § 35 lg 5 sätestab, et kui

reguleerimata ülekäiguraja ees on pärisuunavööndis kõrvalrajal seisma jäämas või jäänud

sõiduk, ei tohi juht sellest sõidukist mööduda vahetult enne ülekäigurada ega ülekäigurajal.

Sellise piirangu eesmärgiks oleks sarnaselt sama sätte lõikest 4 tulenevalt mitte ohustada

jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Käesoleval juhul on fotolt aga selgelt

näha, et kaebaja sõiduk on asunud teisest sõidukist ettepoole juba ülekäigurajast tunduvalt

varem ning möödumisest vahetult enne ülekäigurada, rääkimata ülekäigurajal, rääkida ei saa.

3. Lisaks leiab menetlusaluse isiku kaitsja, et sündmuskoha salvestis kinnitab, et

menetlusalune isik oli veendunud, et ülekäigurajal jalakäijaid ei viibinud, nähtavus oli hea ja

ohtu teistele liiklejatele ei tekkinud. Väärteo toimepanemise asukohas lahkneb

pärisuunavööndis sõidurada viisil, et vasakult saab sooritada vasakpööret ja paremalt jätkata

liikumist otse. Kaebaja järgis nimetatud kohas liikluskorraldust. Kokkuvõttes on kaebaja

2 / 7

4-26-626

seisukohal, et kohtuvälise menetleja tehtud otsus on alusetu, kuivõrd etteheidetav

väärteokoosseis puudub ja palub menetleja otsus tühistada.

4. 10.03.2026 toimunud kohtuistungil jäi kaebaja oma seisukohtade juurde. Kaitsja leidis, et

antud juhul on küsimus selles, et väärtegu on kvalifitseeritud kui möödasõit ülekäigurajal.

Liiklusseadus sätestab, et möödasõit on ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine

sõidurajalt väljudes. Möödasõiduks ei loeta ümberpõiget ega möödumist. Antud juhul

väljasõitu oma reast ei toimunud kuna puudus eraldusmärk. Kohtuvälises menetluses kogutud

tõendid kinnitavad, et isik oli enne ülekäigurada sõidukist möödunud. Kaebaja selgitas, et

plaanis pöörata vasakule, kuid mõtles ümber ja pööras paremale. Oma tegevusega ta ohtlikku

olukorda ei tekitanud.

5. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta väärteootsus muutmata.

Kohtuväline menetleja leidis, et tunnistaja poolt edastatud videol on näha, et kui kaebaja

sõiduk oli ülekäigurajal, ta oli vasakus reas, seega ta ei jõudnud reastuda paremasse ritta

tagasi, seega möödasõit ei olnud veel lõpetatud. See, et kaebaja sõiduk oli tol hetkel mööda

sõidetavatest sõidukitest juba täispikkuses eelpool näitab, et ta liikus suure kiirusega ning

seejärel sooritas parempööret vasakust reast. LS § 48 lg 1 ütleb, et enne parempööret peab

juht aegsasti suunduma sõidutee parema ääre lähedale, tänu suurele kiirusele tema ei jõudnud

seda teha. Seega möödasõidu tegemiseks ei olnud alust. Autojuht on rikkunud möödasõidu

reegleid ja see näitab äärmuslikku üleolevat käitumist liiklusohutuse suhtes. Riigikohus

lahendis 3-1-1-63-03 punkt 10 ütles väga selgesti, et mootorsõiduki juhil on jalakäijate

ülekäiguraja läheduses vaid kaks alternatiivi, kas vähendada kiirust või peatuda. LS § 230 lg 1

ei näe koosseisutunnusena ette liiklusohtu. Kui liiklusoht oleks tekkinud, siis tegemist oleks

teise õigusnormiga ja karistus sel puhul oleks veel karmim. Kohtuväline menetleja leidis, et

menetlusalusele isikule määratud rahatrahv sanktsiooni keskmises määras on põhjendatud ja

vastab isiku süü suurusele. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja otsus

muutmata. Menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.

KOHTU SEISUKOHT

6. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

7. LS § 230 lg 1 järgi on karistatav mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumine. LS

§ 52 lg 2 p 2 järgi ei tohi pärisuunavööndis juht mööda sõita reguleerimata ülekäigurajal.

8. 12.01.2026 koostatud väärteoprotokollis (tl 14-15) heidetakse Viktor Kasperile ette, et

tema 29.07.2025 kell 15.58 Tallinnas Lasnamäe tänaval Lasnamäe/Majaka/ Lubja tänavate

vahel juhtides mootorsõidukit sooritas möödasõitu pärisuunas otse liikuvast sõidukist

reguleerimata ülekäigurajal. Sellise tegevusega rikkus Viktor Kasper LS § 52 lg 2 p 2 nõudeid

ja pani toime LS § 230 lg 1 sätestatud väärteo.

9. Tunnistaja Xi kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis 29.07.2025 Majaka ja Lasnamäe

tänava ristmikul must Mercedes suure kiirusega. Tunnistaja pööras ristmikul paremale, aga

tegelikult pidi sõitma vasakule. Kui ta oleks vasakule sõitnud, oleks see lõppenud avariiga

kuna must auto sõitis temast mööda suure kiirusega ja tunnistajal polnud võimalust vasakule

pöörata. Pöörde tegemiseks asus sõidurea paremapoolses osas, seal ei ole kahte rada. Märkas

autot paar meetrit enne kui soovis pöörata. See oli väga ohtlik, seal sõidab palju autosid ja

seal on lasteaed. Sellel teelõigul on lubatud kiirus 30 km/h, sõidukit märkas ta umbes 7-8

3 / 7

4-26-626

meetrit enne ristmiku. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema taga veel 2-3 sõidukit, ta ei tea kas

must sõiduk nendest möödus. Must sõiduk liikus pärast möödasõitu Lubja tänava kohtumaja

suunas. Sõiduk möödus temast enne sebra, kõik on videos näha. Tunnistaja edastas

pardakaamera video politseile, videos on kuupäev ja ka tõenäoliselt kellaaeg vale.

10. Menetlusaluse isiku Viktor Kasperi ütluste kohaselt 29.07.2025 tema ees kas seisis või

sõitis auto, kui sõitis, siis väga aeglaselt. Paremal pool on parkimiskohad ja võimalik, et

sõiduk soovis parkida. Menetlusalune isik tegi manöövrit, tahtis alguses teha vaskpöörde

Majaka tänavale, viimasel hetkel mõtles ümber ja tegi parempöörde. Enne seda manöövrit

veendus selles, et ülekäigurajal ei olnud jalakäijaid ja tegi selle manöövri paremale ja sõitis

Lubja tänavale. Enne seda sõitis 4-korruslise maja eest välja, vasakpöörde tegemisel mingeid

märke ei olnud, järelikult maksimaalne lubatud sõidukiirus teelõigul pidi olema 50 km/h.

Otsustas pöörata ristmikul paremale kuna mõtles viimasel minutil ümber. Ei tea, mis kiirusega

sel hetkel liikus, tal on võimas auto, kui vajutad gaasipedaali, siis ei jõua vaadata mis kiirus

on. Kuna tal on kõrge auto, siis nägi suurepäraselt, et kedagi ülekäigurajal ei olnud.

Möödasõidu sooritas enne ülekäigurada. See ei olnud möödasõit, ta tegi möödumise ja jõudis

enne. Tunnistaja sõiduk oli paremas reas, suunatuld ei olnud sisse lülitatud ja sõiduk vaevu

liikus. Menetlusalune isik selgitas, et sõidab seal tihti kuna elab seal. Sellel teelõigul ei ole

pärisuunavööndis sõiduread eraldatud.

11. Väärteoasjas on tõendina kolm videosalvestist (30.07.2025.mp4, 2.MP4 ja 29.07.2025

15_58_19 (UTC+03_00).mkv). Tunnistaja pardakaamera salvestiselt (nimega

30.07.2025.mp4) nähtub, et tunnistaja liigub sõidukiga mööda tänavat ning jõudes ristmiku

lähedusse salvestise 00:23 sekundil on näha tunnistaja sõiduki paremast küljest möödumas

musta sõidukit, sõiduk jõuab 00:23 sekundil tunnistaja sõidukist ette ning näha on, et mööduv

sõiduk on musta värvi Mercedes reg nr-ga XXX. Videosalvestiselt nähtub, et momendil, mil

sõiduk jõuab ülekäigurajale, asetseb sõiduk keset sõiduradasid ja ei ole jõudnud paremasse

sõiduritta. Sõiduk naaseb paremasse sõiduritta salvestise 00:25 sekundil. Salvestisel on

muuhulgas tuvastatav, et enne ristmikku on pärisuunavööndis kaks sõidurada, mis ei ole

teekattemärgistusega eraldatud. Videosalvestisel 2.MP4 on kajastatud samuti tunnistaja

pardakaamera salvestis ning nähtub tunnistaja sõiduki liikumine pärast menetlusaluse isiku

vaidlusalust manöövrit, nähtub, et menetlusaluse isiku sõiduk liikus Lubja tänaval otse.

Videosalvestisel 29.07.2025 15_58_19 (UTC+03_00).mkv nähtub sõiduki Mercedes ja

tunnistaja sõiduki jõudmine Lubja tänava valgusfoori juurde, salvestis tõendab väärteo

toimepanemise aega.

12. Sõiduki detailandmete väljatrükist (tl 23, samuti tl 41) nähtub, et salvestiselt nähtuv

sõiduk Mercedes-Benz GLS350 D 4MATIC reg numbriga XXX omanik on LuxGold OÜ ja

vastutav kasutaja Viktor Kasper. Menetlusaluse isiku detailandmete päringust (tl 39-40),

nähtub, et Viktor Kasperil oli sündmuse ajal olemas kehtiv juhtimisõigus. Kaitsja esitatud

fotolt (tl 9-10), mis on tehtud tunnistaja pardakaamera salvestisest, nähtub menetlusaluse isiku

sõiduki asukoht enne ülekäigurajale jõudmist. Kohtuväline menetleja on lisaks esitanud

väärteoasjas tõlke (tl 55-56), mis kinnitab et menetlusalune isik on 12.01.2026 protokolliga

tutvunud, kommentaarid on saadetud meili teel.

13. Kaebajale on ette heidetud LS § 52 lg 2 p 2 nõuete rikkumist, mille kohaselt reguleerimata

ülekäigurajal ei tohi pärisuunavööndis möödasõitu sooritada. Antud juhul on vaidlus eelkõige

selles, kas kohtuvälise menetleja poolt kaebaja käitumisele antud õiguslik hinnang on õige.

4 / 7

4-26-626

14. LS § 2 p 44 järgi on möödasõit ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma

sõidurajalt välja sõites. LS § 2 p 60 kohaselt on pärisuunavöönd sõidukite ühes suunas

liiklemiseks ettenähtud sõidutee või selle osa. Kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul

loetakse pärisuunavööndiks sõidutee parempoolset osa, mida vasakult piirab

liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon. Seega,

pärisuunavööndis möödasõiduks peab selles kohas, kus kaebaja teostas möödasõitu, olema

mitu sõidurada ühes suunas, et öelda, et ta teostas möödasõitu ehk jõudis ette sõidukist oma

sõidurajalt välja sõites olles samal ajal pärisuunavööndis. Sõidurada on LS § 2 p 76 kohaselt

sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega ja

mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. Seega, sõiduread võivad olla

asjakohaselt märkidega tähistatud, aga ei pea seda olema. Nii on ka täiesti tavapärane, et kui

märgistus puudub, siis kahesuunalisel teel loetakse, et mõlemas suunas on üks sõidurada ja

luuakse n.ö mõtteline joon tee keskele. Nii samuti võib tee laiusest tulenevalt lugeda mitmeks

sõidureaks kohta, kus seda teelaius võimaldab ja kus see on liiklussituatsiooni arvestades

mõistuspärane ja loogiline. Seejuures on ka kaebuse esitaja kohtule esitatud kaebuses

märkinud, et vaidlusalusel ristmikul lahkneb sõidurada viisil, et vasakult poolt on võimalik

sooritada vasakpööret ning paremalt poolt jätkata liikumist otse. Seega on kaebaja möönnud,

et nimetatud kohas oli pärisuunavööndis kaks sõidurada.

15. Kuigi käesoleval juhul ei olnud kõnealusel teelõigul sõiduradu tähistavaid

teekattemärgiseid ega liiklusmärke, on videolt näha, et teele on märgitud vahetult enne

ristmikku eraldusriba, mis eraldab sõidusuundi ja seejärel on märgitud teele ülekäigurada.

Vaidlust ei ole selles, et tegemist on reguleerimata ülekäigurajaga LS § 2 p 100 tähenduses.

Sõidutee laius on konkreetses kohas, s.o ülekäigu juures ristmikul ja mõned meetrid enne seda

küllaldane autode liiklemiseks kahes reas pärissuunavööndis ehk üks rada ristmiku juures

võimaldab pöörata vasakule ja teine paremale. Lisaks on seal üks sõidurada

vastassuunavööndis. Seega on nimetatud teeosal kaks sõidurada pärisuunavööndis ja üks

vastassuunavööndis. Et sõidurajad ei pea olema igal juhul teekattemärgiste või

liiklusmärkidega tähistatud nähtub ka nt LS § 45, kus nt lõikes 8 on räägitud tähistatud

sõiduradadest. Seega on üksnes loogiline, et teatud juhtudel võivad sõidurajad olla ka

tähistamata. Asjaolu, et antud ristmiku juures, kus kaebaja teostas möödasõitu, mahub kõrvuti

sõitma kaks sõiduautot, nähtub ka selgelt videost (nimega 30.07.2025.mp4), kust on näha, et

kaebaja ja tunnistaja sõiduautod sõidavad pärisuunas mingil ajahetkel kõrvuti. Tunnistaja

sõiduk ei ole ka kuidagi silmnähtavalt sõidutee paremas ääres või liikumatu. Samuti ei nähtu,

et ta oleks sõitnud äärmiselt aeglaselt nagu ütles kaebaja. Videolt on nähtav, et tunnistaja

sõiduk sõitis mõistlikul kiirusel mööda paremat sõidurada. Seega ei saa ka väita, et tegemist

oli möödumisega parkida üritavast sõidukist. Eelpool toodu tõttu kohus leiab, et kaebaja

teostas möödasõitu pärisuunavööndis.

16. Asjaolu, et kaebaja sõnul ta tahtis minna vasakule ja siis otsustas viimasel hetkel minna

paremale, olukorda ei muuda. Liikluses erinevaid manöövreid sooritades, ka viimasel hetkel

n.ö ringi mõeldes, tuleb lähtuda liiklusseaduse sätetest ja teha neid manöövreid kooskõlas

liiklusseadusega. Selleks, et viimasel hetkel minna paremale, nagu väidab kaebaja, pidi ta

oma manöövriga jõudma tunnistaja sõiduki ette. Olles eelnevalt läinud rajale, mis võimaldas

minna vasakule, teostas kaebaja ikkagi möödasõidu eesolevast sõidukist pärisuunavööndis.

17. Järgmine küsimus on kas kaebaja teostas möödasõidu manöövrit ülekäigurajal või mitte.

Tõepoolest alustas kaebaja möödasõidu manöövrit enne ülekäigurajale jõudmist, kuid kohtu

hinnangul ei olnud ta ülekäigurajale jõudes veel manöövrit lõpetanud. Asjaolu, et kaebaja

sõiduk asus teisest sõidukist täies pikkuses ja hinnanguliselt mõne meetrise vahega eespool

5 / 7

4-26-626

juba enne ülekäigurajale jõudmist, ei tähenda, et ülekäigurajale jõudes, oleks möödasõidu

manööver lõpetatud. Möödasõidu manööver on lõpule viidud siis, kui möödasõitev sõiduk

jõuab tagasi selle sõiduki ette, millest ta möödasõitu sooritas ehk tagasi samale sõidurajale,

kus liigub sõiduk, millest möödasõitu sooritati. Praegusel juhul ei olnud ülekäigurajale jõudes

kaebaja sõiduk päris kindlasti jõudnud tagasi sõiduauto ette, millest ta möödasõitu sooritas

ning jõudis tunnistaja sõiduki ette alles pärast ülekäigurada.

18. Lisaks peab kohus vajalikuks välja tuua, et tegelikkuses on LS § 52 lg 2 p 2 ja LS § 54 lg

5 kohaselt ülekäigurajal keelatud igasugune möödasõit ja ka möödumine ehk siis igal juhul ei

vastanud kaebaja käitumine LS kehtestatud nõuetele. Küsimus on üksnes selles kas

väärteomenetleja kvalifitseeris rikkumise õigest LS paragrahvist lähtuvalt ning kohtu

hinnangul on eelpool toodud põhjustel tegu õigesti kvalifitseeritud ning jätab kaebuse

rahuldamata.

19. Kohtu hinnangul pani Viktor Kasper teo toime otsese tahtlusega kavatsetuse vormis.

Videosalvestiselt nähtub, et menetlusaluse isiku sõiduk liigub pärisuunavööndi vasakus reas

ning pärast tunnistaja sõidukist möödumist liigub kiirendatult paremale. Kaebaja sõidustiil

viitab üheselt, et Viktor Kasperil oli kavatsus mööduda tunnistaja sõidukist ning liikuda

seejärel paremale. Möödasõitu alustades pidi Viktor Kasper teadma, et ei jõua manöövrit

lõpetada enne reguleerimata ülekäigurajale jõudmist. Seejuures on menetlusalune isik

selgitanud, et sõidab selles piirkonnas igapäevaselt kuna tema elukoht asub seal samas, st

Viktor Kasper pidi olema teadlik ristmiku liikluskorraldusest ja seal asetsevast reguleerimata

ülekäigurajast. Seega sooritas Viktor Kasper möödasõidu ülekäigurajal teadlikult ja tahtlikult.

20. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

KARISTUS

21. LS § 230 lg 1 järgi karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, see on kuni 800 eurot.

22. Kohtuväline menetleja on menetlusalust isikut karistanud rikkumise eest rahatrahviga

sanktsiooni keskmises määras, mis on kohtu hinnangul proportsionaalne ja põhjendatud

arvestades isiku süü suurust ning eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates Viktor Kasperi

süü suurust nõustub kohus, et süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Menetlusalune isik on oma ütlustes selgitanud, et tal on kõrge sõiduk mille tõttu nägi selgelt,

et ülekäigurajal jalakäijaid ei viibi. Kaebuse esitaja selgitustest nähtub üheselt, et isik õigustab

oma käitumist ning pisendab potentsiaalset ohtu, mida tema käitumine oleks võinud

jalakäijatele kujutada. Seejuures ei nähtu, et menetlusalune isik mõistaks möödasõidu

manöövri ohtlikkust reguleerimata ülekäigurajal. Ka kohus ei ole tuvastanud Viktor Kasperi

suhtes kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid.

23. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et Viktor Kasperil oli väärteo toimepanemise ajal

üks kehtiv väärteokaristus LS § 227 lg 1 järgi, st liiklusalase süüteo toimepanemise eest.

Vaatamata sellele jätkas menetlusalune isik liiklusnõuete eiramist. Sellest tulenevalt on

põhjendatud karistuse mõistmine sanktsiooni keskmises määras. Kohus märgib, et möödasõit

ülekäigurajal on keelatud eesmärgiga tagada jalakäijate kui liikluses nõrgemate isikute

turvalisus. Kaebaja põhjendused, et tal on kõrge sõiduk, millest oli selgelt näha, et

ülekäigurajal kedagi ei viibinud, et vähenda isiku süüd. Teo pani ta toime kavatsetult. Seega

saab Viktor Kasperi süüd väärteo toimepanemises pidada keskmiseks.

6 / 7

4-26-626

24. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja esitatud

kaebuse rahuldamata.

MENETLUSKULUD

25. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtule taotluse väärteomenetluse kulude hüvitamiseks.

Esitatud taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt tekkisid menetlusalusel isikul kaitsjakulud

summas 372 eurot seoses kaebuse koostamisega Harju Maakohtule. Kohus märgib, et VTMS

§ 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1 sätestatud alusel

menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu

kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus jätab menetlusaluse

isiku kaitsja kaebuse rahuldamata ja võttes arvesse, et väärteomenetlust ei lõpetata, jätab

kohus rahuldamata ka kaitsja taotluse hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale

makstud tasu.

Katrin Paesoo

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

7 / 7