2-24-6888/35 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Karita Uibonurme määruskaebus läbi vaatamata osas, milles Karita Uibonurm vaidlustab Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2025. a määruse põhjendusi ja palub määruses
Legislator headnote
AI generated2-24-6888/35 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: oktoobri 2025. a määruse põhjendusi ja palub määruses
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 8. aprill 2026
Tsiviilasja number
2-24-6888
Tsiviilasi
Marko Käisi maksejõuetusavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Karita Uibonurme määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja):
Karita
Uibonurm (isikukood XXXXXXXXXXX)
Võlgnik Marko Käis (isikukood XXXXXXXXXXX)
Usaldusisik Annika Rau
Võlausaldajad:
1. AS Linde Gas (registrikood 10098649)
2. B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)
3. BB Finance OÜ (registrikood 11306564)
4. Bondora AS (registrikood 11483929)
5. Omaraha OÜ (registrikood 12045597)
6. Nord Collect OÜ (registrikood 11897588)
7. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)
RESOLUTSIOON
1. Jätta Karita Uibonurme määruskaebus läbi vaatamata osas, milles Karita Uibonurm
vaidlustab Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2025. a määruse põhjendusi ja palub määruses
välja tuua tegelikud asjaolud.
2. Jätta Karita Uibonurme määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 20. oktoobri
2025. a määrus muutmata osas, milles Karita Uibonurm vaidlustab maakohtu määrust
usaldusisiku tasu määramise osas.
3. Jätta määruskaebemenetluses esitatud tõendid (6. detsembri 2024. a seisukoht koos
lisadega, sõiduki müügikuulutus, väljavõtted Facebooki kontost) asja juurde võtmata.
4. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Karita Uibonurme kanda.
Teistele menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Karita Uibonurmel on õigus esitada määruse peale määruskaebus (füüsilise isiku maksejõuetuse
seaduse (FIMS) § 7 lg 2, § 28 lg 2, § 54 lg 11 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659
ja § 643 lg 4). Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest (TsMS § 698 lg-d 1 ja 2).
Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1. Marko Käis (avaldaja/võlgnik) esitas 30. aprillil 2024 Tartu Maakohtule
maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.
Avalduse kohaselt saab võlgnik töötasu 1340 eurot (neto), arvelduskontodel on raha kokku 17
eurot 23 senti. Lisaks kuulub talle kinnisasi asukohaga XXXXXXXX (hinnanguline väärtus
40 000 eurot) ning viis sõidukit koguväärtusega 2200 eurot. Tema igakuised väljaminekud on
kokku 1052 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 55 325 eurot 70 senti. Võlgnik sattus
makseraskustesse, kui ei suutnud täita maja ehitamiseks ja hasartmängusõltuvuse tõttu võetud
kohustusi. 2023. aastal oli tööd vähe ja ta pidi mitu kuud vähendatud palgaga elama.
2. Maakohus võttis 3. mai 2024. a määrusega avalduse menetlusse ja määras võlgniku
usaldusisikuks Annika Rau. Sama määrusega peatas maakohus võlgniku suhtes läbiviidava
täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni menetluse lõppemiseni ning
kohaldas käsutuskeeldu. Maakohus kohustas avaldajat tasuma kohtu deposiiti usaldusisiku
tasu ja kulutuste katteks 1400 eurot.
3. Usaldusisik esitas 30. mail 2024 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja ning hinnangu
võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.
Usaldusisik toetas võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist.
Maakohus kuulas 9. septembril 2024 ära võlgniku ja usaldusisiku. Võlgnik jäi oma avalduse
juurde.
4. Maakohus algatas 12. septembri 2025. a määrusega võlgniku võlgade ümberkujundamise
menetluse ja määras võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtajaks 11. novembri 2024.
Usaldusisiku taotlusel maakohus pikendas tähtaega kuni 11. detsembrini 2024.
Usaldusisik esitas 11. detsembril 2024 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava
kinnitamiseks ja usaldusisiku tasu taotluse, paludes määrata tasuks 15 tunni töö eest 1650
eurot.
Võlausaldajad Bondora AS, Karita Uibonurm ja Aktiva Finance Group OÜ esitasid kavale
vastuväiteid. Usaldusisik ei nõustunud võlausaldajate vastuväidetega. Võlausaldajad BB
Finance OÜ, Nord Collect OÜ ja Omaraha OÜ olid nõus usaldusisiku koostatud
ümberkujundamiskavaga. Võlausaldaja AS Linde Gas ei esitanud tähtaegselt seisukohta.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5. Maakohus kinnitas 20. oktoobri 2025. a määrusega võlgniku võlgade ümberkujundamise
kava ja määras kindlaks võlausaldajate nõuded, mh võlausaldaja K. Uibonurme nõude 402
eurot 78 senti (põhinõue). Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate
menetluskulud, mis jäid nende endi kanda. Maakohus määras usaldusisiku Annika Rau tasuks
1485 eurot (käibemaksuta), millest 1400 kuulus väljamaksmisele võlgniku kohtu deposiidina
tasutud summa arvel ja 85 eurot jäi võlgniku kanda. Maakohus tühistas 3. mai 2024. a
määrusega maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava
kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning
tagatiste olemasolu. Vajadusel kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud
võlausaldaja.
B2 Impact OÜ, BB Finance OÜ, Omaraha OÜ, Nord Collect OÜ, AS Linde Gas ei esitanud
vastuväiteid nõuete suuruse osas ja nende võlausaldajate nõuete suurused oli maakohtu
hinnangul võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule.
Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg-le 1, § 4034 lg-tele 1–4 ja 6, krediidiandjate
ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dele 1–5, lg 3 p-le 1, § 50 lg-le 4 ja Riigikohtu
praktikale. Maakohus leidis, et usaldusisik on analüüsi tulemusena jõudnud õigele järeldusele,
et Bondora AS ja Aktiva Finance Group OÜ on rikkunud vastutustundliku laenamise
põhimõtet. Kumbki võlausaldaja ei ole tõendanud, et enne krediidilepingu sõlmimist oleks
võlgnikult küsitud pangakonto väljavõtteid, seega ei ole võlgniku suhtes teostatud piisavalt
põhjalikku krediidihindamist. Usaldusisik oli õigustatud arvestama võlausaldajate nõuded
ümber vastavalt VÕS § 403⁴ lg 7 lausetele 1–3.
Kohtute Infosüsteemist nähtub, et K. Uibonurm on esitanud alates 2020. aasta augustis
kohtusse arvukalt samalaadsetest laenulepingutest tulenevaid nõudeid füüsiliste isikute vastu
(105 avaldust). K. Uibonurm on vähemalt viimase viie aasta jooksul väljastanud laene
füüsilistele isikutele, seega saab jõuda järeldusele, et tegemist on korduva ja püsiva
tegevusega. K. Uibonurm andis võlgnikule laenu tasu eest, tulu teenimise eesmärgil, seda
tõendab ka laenuleping, kus 500-eurose laenu puhul oli intressi suuruseks 550 eurot.
Arvestades seda, et lisaks on K. Uibonurm laenanud raha ka teistele isikutele, siis on alus
tuvastada, et võlausaldaja tegevus võlgnikule raha andmisel on kvalifitseeritav majandus- ja
kutsetegevusena. Samuti ei ole K. Uibonurm tõendanud laenu andmist isiklike suhete tõttu.
Kui hageja vastab majandus- või kutsetegevuses tegutseva laenuandja tunnustele, saab tema ja
võlgniku vahel sõlmitud laenulepingut pidada tarbijakrediidilepinguks, millele laienevad kõik
tarbijakrediidilepingute jaoks ettenähtud nõuded.
Eelnevast tulenevalt pidi K. Uibonurm järgima vastutustundliku laenamise põhimõtteid ja
hindama võlgniku krediidivõimelisust. K. Uibonurm on küll küsinud võlgniku pangakonto
väljavõtet, kuid on jätnud sisulise hindamise tegemata. Pangakonto väljavõttest nähtuvad
maksed mitmetele krediidiandjatele (TF Bank AS, Coop Finants AS, AS LHV Finance,
Multitude Bank p.l.c., Rävala Laenud OÜ, BB Finance OÜ, OÜ Omaraha, Inbank Finance
AS, Monefit Estonia OÜ). Maakohtu hinnangul ei saa pangakonto sisulisel hindamisel jõuda
järeldusele, et isik oli krediidivõimeline. Pelgalt pangakonto küsimisest ei piisa
vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks. Maakohus leidis, et usaldusisik on jõudnud
õigele järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgimata ning usaldusisikul oli
alus teostada nõude ümberarvestus. Ümberarvestuse tulemusena on usaldusisik jõudnud
õigele järeldusele nõude suuruse osas, mis on 402 eurot 78 senti.
Maakohus leidis, et ümberkujundamiskava tuleb kinnitada. FIMS § 26 lg-s 2 sätestatud kava
kinnitamise eeldused on täidetud. Maakohus ei tuvastanud FIMS § 27 lg 1 p-des 1–4
sätestatud asjaolusid, mille esinemisel võib kohus jätta ümberkujundamiskava kinnitamata.
Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud neli pandiga tagamata nõuetega
võlausaldajat (62,5%) ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 57%.
Võlgniku makseraskuste ületamine on kohustuste tähtaja pikendamise ja osamaksetena
tasumise teel võimalik. Nõuete ümberkujundamisel on koheldud kõiki võlausaldajaid võrdselt
ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat halvemini võrreldes teise
võlausaldajaga. Usaldusisik on välja toonud, et pankrotimenetluses saaksid võlausaldajate
nõuded rahuldatud täpselt samas määras kui kava korral, kuna halduril on kohustus hinnata ka
pankrotimenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja teha samadel alustel
ümberarvestused kui on teinud usaldusisik. Võlgniku kinnistu on tagatud pandiga, seega
pankrotimenetluses vara müügil rahuldatakse esmalt pandipidaja nõue. Kava tähtaeg on küll
aasta pikem kui pankrotimenetlus, kuid FIMS-i eesmärk on anda võlgnikule võimalus oma
kohustused tasuda mõistlikel tingimustel ja vältida pankrotimenetlust. Kohtule esitatud kava
on koostatud vastutustundlikult võlgniku maksevõimest lähtudes ning makseraskuste
ületamiseks ja pankrotimenetluse vältimiseks on kohaldatud FIMS § 21 lg-s 1 ette nähtud
ümberkujundamisabinõusid kõige õiglasema lahenduse leidmiseks selliselt, et kava täitmine
kinnisvara säilitamise eesmärgil võlausaldajate huvisid võimalikult suures ulatuses arvestades
oleks võlgnikule jõukohane. Võlgnikul peab olema motivatsioon ja säilima huvi kava täitmise
vastu. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsevatele laenuandjatest võlausaldajatele on
teada, et tagatiseta laenude andmisega kaasneb võlausaldajatele äririsk, mille realiseerumisega
nad peavad arvestama. Kava kinnitamine võlgniku kinnisvara ehk oma kodu säilitamise
eesmärgil on õigustatud.
FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille
suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise
võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu,
keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4).
Maakohus leidis, et maksejõuetusmenetluse dokumentidega tutvumisele kuluv aeg 0,5 tundi
on ülepaisutatud. Samuti leidis maakohus, et kuluridadel „Võlausaldajatelt ja võlgnikult
saadud info korrastamine, andmete kontrollimine, tabeli koostamine, analüüsimine“ ja
„Võlgniku vara- ja võlanimekirja koostamine, usaldusisiku hinnangu koostamine ja esitamine
kohtule“ on sisuliselt kattuvad tegevused. Kulureal „Võlausaldajatele teatise koostamine, kava
ja dokumentide esitamine“ kuluv aeg on ülepaisutatud arvestades asjaoluga, et võlausaldajaid
on vaid kaheksa ning antud kiri on saadetud tüüpvormil, mis menetlusest menetlusse kordub.
Maakohus oli seisukohal, et põhjendatud menetlusele kulunud aeg kogumis on 13,5 tundi.
Maakohus määras usaldusisikule tasu 1485 eurot.
MÄÄRUSKAEBUS
6. Võlausaldaja K. Uibonurm esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub
tühistada maakohtu määruses võlausaldaja kohta tehtud faktivead ja asendada need 6.
detsembril 2024 võlausaldaja poolt usaldusisikule saadetud seisukoha väidetega; tuua
määruses välja kõik tegelikud asjaolud; vähendada usaldusisiku tasutaotluse määra; teha
tühistatud ja muudetud osas uus määrus; määruskaebuse rahuldamisel tagastada
määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv samale kontole, millelt riigilõiv tasuti.
Põhiseaduse § 15 sätestab, et igaühel on õigus seaduse kaitsele ja õiglasele kohtumenetlusele.
See tähendab muu hulgas, et kohtulahendid peavad olema õiged, põhjendatud ja vastama
tegelikele asjaoludele. Usaldusisik on võimaldanud võlausaldajal seisukoht esitada, kuid pole
esitatud seisukohta arvesse võtnud. Maakohtu määruses esinevad faktivead, millele
võlausaldaja juhtis tähelepanu ka usaldusisikule esitatud seisukohas. Võlausaldaja palub
muuta määruses asjaolud ja faktid õigeks.
Usaldusisik ei ole kajastanud kavas võlausaldaja küsitud täitemenetluse infot ja usaldusisik
väidab, et võlgniku konto väljavõtet on küsitud oluliselt lühema perioodi kohta, kui tegelikult
küsiti. Võlausaldaja juhtis sellele tähelepanu, usaldusisik esitas endiselt dokumentides
valeväiteid. Lisaks on võlausaldaja usaldusisikule 20. mail 2024 esitanud ka võlgniku ja
võlausaldaja vahelise vestluse enne lepingu sõlmimist, milles võlgnik väidab, et tema
kohustused lepingu sõlmimise ajal olid 50 eurot kuus ja pooleli on ühe eraisiku laen 200 eurot
ühe tagasimaksena. Võlausaldaja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,
võlgnik on esitanud võlausaldajale teadlikult valed andmed oma kohustustest ja seeläbi
võlausaldajat eksitanud laenuandmise otsuse tegemisel.
Võlausaldaja ei nõustu usaldusisiku väitega, et ta väljastab Facebookis laenu eraisikutele.
Usaldusisik pole esitanud ühtegi tõendit selle väite tõendamiseks.
Usaldusisik on jätnud tähelepanuta, et vara ja võlgade nimekirjas on kinnisasja asukohaga
XXXXXXXX väärtuseks märgitud 76 000 eurot, s.o poole rohkem, kui on maakohtu
määruses, märgitud avalduses ja võlgade ümberkujundamise kavas (s.o 40 000 eurot).
Usaldusisik on jätnud tähelepanuta, et kavas on kohustuslik mootorsõiduki maks jäetud
täielikult kajastamata ja kahe sõiduki väärtuseks on märgitud 0 eurot. Määruskaebuse
esitamise seisuga on võlgnik kustutanud registrist kolm sõidukit. Võlgnikule on maakohtu 3.
mai 2024. a määrusega seatud vara käsutamise keeld ilma usaldusisiku nõusolekuta. Sõidukite
väärtuseks ei saa olla 0 eurot. Võlausaldaja palub määruses välja tuua, mille alusel on
hinnatud sõidukite väärtuseks kokku ainult 2200 eurot ja mis põhjustel andis usaldusisik
võlgnikule nõusoleku vara käsutamiseks ning mida võlgnik tegi sõidukite eest saadud rahaga.
Võlausaldaja juhtis usaldusisiku tähelepanu poolikule infole võlgniku kohustuste kohta
usaldusisiku saadetud vara- ja võlanimekirjas ja võlgniku maksejõuetusavalduses. Vara- ja
võlanimekirjas on märkuste rida p-i 5.3 osas jäetud täitmata. Usaldusisik on jätnud selle
tähelepanuta. Võlausaldaja palub määruses eraldi välja tuua kõik võlgniku kohustused.
Võlgniku vara- ja võlanimekirjas on võlgniku rahaliste kohustuste all toodud välja Rävala
Laenud OÜ hüpoteeklaen, mis on kavast välja jäetud. Mitte üheski dokumendis ei ole välja
toodud Rävala Laenud OÜ kuumakse suurust ja maksegraafiku pikkust. Kava põhjal ei ole
näha, kuidas võlgnik on võimeline tasuma nii hüpoteeklaenu kui kava makseid. Usaldusisik
on jätnud selle tähelepanuta. Võlausaldaja palub määruses välja tuua Rävala Laenud OÜ
hüpoteegi, laenujäägi ja kuumakse suuruse. Samuti palub võlausaldaja määruses välja tuua,
mis tagab selle, et võlgnik peale käsutuskeelu eemaldamist oma vara ei realiseeri. Eelnev on
oluline hindamaks, kas võlgnik suudab kava täita.
Usaldusisiku arvamuse kohaselt on võlgniku makseraskused tekkinud seoses hasartmärgu
sõltuvusega, makseraskuste ületamiseks peab sõltuvus olema seljatatud. Usaldusisik ei räägi
võlgniku hasartmängu sõltuvuse seljatamisest.
Võlgniku vara- ja võlanimekirjas on üks Aktiva Finance Group OÜ nõue 203 eurot 80 senti.
Võlgade ümberkujundamise kavas on sama nõude suurus 213 eurot 93 senti. Kõik teised
nõuded on kavas vähendatud. Usaldusisik on dokumendid koostanud hooletult.
Pole teada, milline oli võlgnikule kuulunud Metsa saladused OÜ (registrikood 16261027)
varaline seis registrist kustutamise hetkel. Usaldusisik on jätkuvalt selle info dokumentidest
välja jätnud ja jätnud oma kohustused täitmata ning kahjustanud võlausaldajate huve.
Usaldusisik peab esitama koos tasu taotlusega tasu arvestuse. Võlausaldajale ei ole
võimaldatud usaldusisiku tasu taotluse ja tasu arvestusega tutvuda. Võlausaldaja ei nõustu, et
usaldusisiku põhjendatud ajakuluks on 13,5 tundi. Usaldusisik ei ole täitnud oma kohustusi, ta
on jätnud olulise info kajastamata, on olnud dokumentide koostamisel hooletu ja ei ole ka
peale võlausaldaja tähelepanu juhtimist faktivigasid parandanud. Võlausaldaja palub kohtul
usaldusisiku töömahtu uuesti hinnata.
Määruskaebusele on lisatud võlausaldaja 6. detsembri 2024. a seisukoht koos lisadega ja
sõiduki müügikuulutus.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
7. Usaldusisik palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
Suur osa võlausaldaja vastuväidetest kattub tema poolt kavale esitatud seisukohtadega ning
usaldusisik on neile juba vastanud. Vara- ja võlanimekirjas kajastatud nõuete kogu suurus on
toodud võlausaldajate poolt esitatud nõuete alusel. Kuna võlausaldajad on rikkunud
vastutustundliku laenamise põhimõtet, on usaldusisik nõuded ümber arvestanud. Kavas on
välja toodud vaid need nõuded, mida ümber kujundatakse, mistõttu ei ole pandipidaja (Rävala
Laenud OÜ) nõue kavas toodud kohustuste hulka arvestatud. Usaldusisik ja võlgnik on
kohtule esitanud vajalikud andmed pandipidaja nõude kohta ning kava koostamisel on
usaldusisik arvestanud asjaoluga, et pandipidaja nõuet tasub võlgnik kava väliselt. 203 eurot
80 senti ja 213 eurot 93 senti on erinevate nõuete suurused.
Võlgnikule kuuluva kinnisasja väärtus ületaks nii 40 000 kui ka 76 000 euro juures võlgniku
kohustused. Kava menetluses on oluline ära näidata vaid vara minimaalne väärtus, kuna vara
tegelik väärtus selgub alles müümisel. Registrist on kustutatud sõidukid, mida ei ole reaalselt
võlgniku käsutuses menetluse ajal olnud. Metsa saladused OÜ kustutati registrist enne
käesoleva menetluse algatamist, mistõttu ei pea seda dokumentides kajastama. Kava esitati
ajal, mil mootorsõidukimaksu ei olnud. Maksud tuleb võlgnikul tasuda oma igapäevastest
vahenditest ning need ei muuda kava. Sarnaselt võivad kava täitmise jooksul suureneda
riiklikud maksud, esmatarbekaupade hinnad jne.
Avalduses ja vara- ja võlanimekirjas toodud kulude tabel peab andma usaldusisikule, kohtule
ning võlausaldajatele ülevaate, kuidas võlgniku raha proportsionaalselt eluks vajalikele ja
kava maksetele jaguneb. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, seega tuleb võlgnikul oma
kulusid planeerida, et kõik kohustused saaksid täidetud. Usaldusisik ega kohus ei pea
võlgniku iga kulutuse üle arvestust pidama, eriti olukorras, kus need ajas muutuvad.
Kohus on enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist võlgniku ära kuulanud ja
veendunud selles, et võlgnik on võimeline kava menetlust läbima vaatamata varasemale
hasartmängude mängimisele.
Usaldusisik nõustub vastuväitega esitatud pangakonto väljavõtte perioodi osas.
Täitemenetluse kohta küsimine ja selle kavast väljajätmine ei ole käesolevas asjas olulised,
kuna kavas ei ole vajadust kajastata asju, mida ei ole olemas.
Usaldusisik ei nõustu, et võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Krediidiandjal on kohustus kontrollida võlgniku esitatavat teavet. Pangakonto väljavõtte
küsimisest ning võlgniku väidetest ei piisa krediidivõimes veendumiseks. Pangakonto
väljavõtte analüüsi tulemusel oleks võlausaldaja leidnud, et võlgnikul oli lepingu sõlmimisel
mitmeid varasemaid finantskohustusi nii krediidiasutuste kui eraisikute ees.
Võlausaldaja pidevat laenuandmist võib pidada kutsetegevuseks. Usaldusisik esitas väite
tõendamiseks, mille kohaselt võlausaldaja väljastab Facebookis laenu eraisikutele, väljavõtted
võlausaldaja Facebooki kontost.
Võlausaldaja ei ole esitanud usaldusisiku tasu osas vastuväidet, kuigi usaldusisiku tasu oli
enamjaolt lahti kirjutatud kavas. Võlausaldaja oleks pidanud esitama esmalt vastuväite ja
seejärel määruskaebuse usaldusisiku tasu osas. Võlausaldaja ei ole tasu vähendamist ka
põhjendanud. Võlausaldaja oleks pidanud põhjendama, milliseid tunde oleks kohus pidanud
vähendama, ja tooma välja, mis summa või tundide arv oleks kohane olnud. Maakohus on
usaldusisiku tasu vähendanud 1,5 tundi ja seda põhjendanud. Kui kohus leiab, et võlausaldajal
on õigus esitada vaatamata vastuväite esitamata jätmisele usaldusisiku tasu osas
määruskaebus, jätab usaldusisik tasu vähendamise kohtu otsustada.
Usaldusisikule jääb arusaamatuks, mida võlausaldaja määruskaebusega taotleb. Vaidlustada
saab üksnes kohtuotsuse resolutsiooni ning lahendi põhjendav osa ei ole ilma resolutsiooni
vaidlustamata iseseisvalt vaidlustatav.
8. Võlgnik on nõus usaldusisiku seisukohaga.
9. Maakohus ei rahuldanud võlausaldaja määruskaebust ja edastas selle TsMS § 663 lg 5
alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 ja § 664 lg 2 alusel
jätta õigusliku perspektiivituse tõttu läbi vaatamata osas, milles võlausaldaja vaidlustab
maakohtu määruse põhjendusi ja palub määruses välja tuua tegelikud asjaolud.
Maakohus kontrollib määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on
seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete
kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse
apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei
tulene teisiti (TsMS § 663 lg 1). Ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud
määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb
menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata (TsMS § 664 lg
1). Kui määruskaebus ei ole ringkonnakohtu arvates õigesti menetlusse võetud, jätab
ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata (TsMS § 664 lg 2).
TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses
toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
Jõustunud kohtuotsus on TsMS § 457 lg 1 järgi menetlusosalistele kohustuslik osas, milles
lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui
seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 478 lg-st 1 ja § 463 lg-st 2 kehtib eeltoodu ka
kohtumääruse kohta. Üldjuhul on menetlusosalistele siduv seega üksnes kohtulahendi
resolutsioon ning maakohtu lahend ei ole seetõttu vaidlustatav maakohtu lahendi resolutsiooni
peale kaebust esitamata (RKTKm 31.10.2007, 3-2-1-88-07, p 14; erandi kohta vt RKTKm
03.04.2024, 2-21-7518/93, p-d 13 jj).
Võlausaldaja ei ole vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni võlgade ümberkujundamise
kava kinnitamise osas. Võlausaldaja ei saa esitada kaebust vaid selle osa peale
kohtumäärusest, milles kohus on toonud välja usaldusisiku seisukoha ja nõuda selles toodud
väidete ja seisukohtade parandamist ning täiendavate asjaolude väljatoomist. Selles osas ei ole
ka kaebuses toodud väidete õigsust eeldades võimalik võlausaldaja kaebust rahuldada.
Võlausaldaja ei toonud esile selliseid ebatäpsuseid, mida kohus saaks parandada TsMS § 447
lg 2 ja § 463 lg 2 alusel.
Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et maakohus on õigesti käsitlenud vaidlusalust lepingut
VÕS § 402 järgi tarbijakrediidilepinguna (vt RKTKo 30.11.2014, 3-2-1-66-14, p 14 jj).
11. Ringkonnakohus leiab, et osas, milles võlausaldaja vaidlustab maakohtu määrust
usaldusisiku tasu määramise osas, tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus §-ga 659) alusel
jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
Usaldusisiku tasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mida tehes kohus arvestab FIMS §
54 lg-st 4 tulenevalt töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Maakohus hindas
usaldusisiku tasu taotluse põhjendatust ning määras usaldusisikule tasu taotletust väiksemas
suuruses. Maakohus vähendas toimingutele kulunud aega ja luges põhjendatud menetlusele
kulunud ajaks 13,5 tundi (15 tunni asemel). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus
usaldusisiku ajakulu hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebuse väited ei
anna alust maakohtu otsustust muuta. Võlausaldaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaks
alust asuda seisukohale, et usaldusisik ei täitnud oma ülesandeid nõuetekohaselt. Asjaolu, et
võlgnik ei nõustu usaldusisiku seisukohtadega ning usaldusisik ei ole võlausaldaja hinnangul
toonud välja kõiki asjaolusid, ei anna alust usaldusisikule makstava tasu vähendamiseks.
Usaldusisiku tasu kujunemine oli lahti kirjutatud võlausaldajatele saadetud võlgade
ümberkujundamise kavas (v.a ajakulu toimingutele seoses võlausaldaja seisukohtade ja
usaldusisiku aruande koostamise ja kohtule esitamisega; dtl 421). Seega on võlausaldaja
suuremas osas saanud usaldusisiku tasu arvestusega tutvuda.
Põhjendatud ei ole usaldusisiku seisukoht, mille kohaselt võlausaldajal ei ole õigust esitada
usaldusisiku tasu osas määruskaebust, kui ta ei esitanud usaldusisiku tasu osas kavale
vastuväidet. Võlausaldaja võib FIMS § 28 lg 2 teise lause kohaselt esitada määruskaebuse
ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta on esitanud sellele eelnevalt
vastuväite. Võlausaldaja kaebeõigus usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määruse
peale tuleneb FIMS § 54 lg-st 11, millest ei tulene, et võlausaldaja peab määruskaebuse
esitamiseks olema eelnevalt esitanud usaldusisiku tasu osas vastuväite.
12. Ringkonnakohus jätab määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja juurde võtmata.
Võlausaldaja määruskaebusele lisatud võlausaldaja 6. detsembri 2024. a seisukoht koos
lisadega on kohtule juba esitatud (dtl 404 jj). Võlausaldaja määruskaebusele lisatud sõiduki
müügikuulutus ja usaldusisiku seisukohale lisatud väljavõtted võlausaldaja Facebooki kontost
ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust (TsMS § 238 lg 1).
13. Võlausaldaja määruskaebuse osalise läbivaatamata jätmise ja ülejäänud osas rahuldamata
jätmise tõttu tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud jätta juhindudes TsMS §-st 659, §
639 lg-st 1, § 168 lg-st 2 ja § 171 lg-st 1 määruskaebuse esitaja kanda. Toimiku materjalidest
ei nähtu teistele menetlusosalistele hüvitatavaid menetluskulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)