Legislator Case Law & Legislation
2-24-6888/35 AI generated

2-24-6888/35 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-6888/35
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Karita Uibonurme määruskaebus läbi vaatamata osas, milles Karita Uibonurm vaidlustab Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2025. a määruse põhjendusi ja palub määruses

Legislator headnote

AI generated

2-24-6888/35 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: oktoobri 2025. a määruse põhjendusi ja palub määruses

Keywords

AI generated
unsolicited observations implausible account of facts unfair terms unfair commercial practices consumer behaviour fraudulent insurance claim
AI generated
4-22-235/9
Politseija Piirivalveameti (PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna väärteomenetleja K.S.
1-12-9550/5
Tarmo Vassilenko süüdistuses KarS § 120; § 266 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Isikukood: 38806244242; xxxxxx RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:
2-23-12249/60
Y.P (hageja) esitas 28. augustil 2023 Tartu Maakohtule hagi T.L-i (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hagiavalduse ja hageja hilisemate seisukohtade (dtl 2-12, 327-332) kohaselt avaldas kostja Facebookʼis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx postituse „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx!“ kommenteerimise alal xxxxxxxxxxxxxxxx kell xxx alljärgneva avalduse: „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Postituse avaldamisega rikkus kostja hageja isiklikke õigusi. Kostja avaldas hageja kohta nii ebaõigeid faktiväiteid kui ka ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja avaldas hageja suhtes
2-16-4377/70
Lõpetada J J kohustustest vabastamise menetlus ja jätta J J tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
2-22-11937/37
K. L. (hageja I) esitas 15. augustil 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse E. K. i (kostja) vastu rikkumise lõpetamiseks (Facebooki postituse eemaldamiseks) ja mittevaralise kahju hüvitamiseks taotledes õiglast hüvitist kohtu äranägemisel ja kahju 864 eurot hüvitamiseks ning viivise nõudes. Hageja I peab õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks 2000 eurot. L. K. (hageja II) esitas 16. augustil 2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse E. K. i (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks taotledes õiglast hüvitist kohtu äranägemisel ja kahju 468 eurot hüvitamiseks ning viivise nõudes. Hageja II peab õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks 2000 eurot. Kohus liitis hagid ühte menetlusse.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 8. aprill 2026

Tsiviilasja number

2-24-6888

Tsiviilasi

Marko Käisi maksejõuetusavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Karita Uibonurme määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja):

Karita

Uibonurm (isikukood XXXXXXXXXXX)

Võlgnik Marko Käis (isikukood XXXXXXXXXXX)

Usaldusisik Annika Rau

Võlausaldajad:

1. AS Linde Gas (registrikood 10098649)

2. B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

3. BB Finance OÜ (registrikood 11306564)

4. Bondora AS (registrikood 11483929)

5. Omaraha OÜ (registrikood 12045597)

6. Nord Collect OÜ (registrikood 11897588)

7. Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Karita Uibonurme määruskaebus läbi vaatamata osas, milles Karita Uibonurm

vaidlustab Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2025. a määruse põhjendusi ja palub määruses

välja tuua tegelikud asjaolud.

2. Jätta Karita Uibonurme määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 20. oktoobri

2025. a määrus muutmata osas, milles Karita Uibonurm vaidlustab maakohtu määrust

usaldusisiku tasu määramise osas.

3. Jätta määruskaebemenetluses esitatud tõendid (6. detsembri 2024. a seisukoht koos

lisadega, sõiduki müügikuulutus, väljavõtted Facebooki kontost) asja juurde võtmata.

4. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Karita Uibonurme kanda.

Teistele menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Karita Uibonurmel on õigus esitada määruse peale määruskaebus (füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FIMS) § 7 lg 2, § 28 lg 2, § 54 lg 11 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659

ja § 643 lg 4). Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest (TsMS § 698 lg-d 1 ja 2).

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Marko Käis (avaldaja/võlgnik) esitas 30. aprillil 2024 Tartu Maakohtule

maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

Avalduse kohaselt saab võlgnik töötasu 1340 eurot (neto), arvelduskontodel on raha kokku 17

eurot 23 senti. Lisaks kuulub talle kinnisasi asukohaga XXXXXXXX (hinnanguline väärtus

40 000 eurot) ning viis sõidukit koguväärtusega 2200 eurot. Tema igakuised väljaminekud on

kokku 1052 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 55 325 eurot 70 senti. Võlgnik sattus

makseraskustesse, kui ei suutnud täita maja ehitamiseks ja hasartmängusõltuvuse tõttu võetud

kohustusi. 2023. aastal oli tööd vähe ja ta pidi mitu kuud vähendatud palgaga elama.

2. Maakohus võttis 3. mai 2024. a määrusega avalduse menetlusse ja määras võlgniku

usaldusisikuks Annika Rau. Sama määrusega peatas maakohus võlgniku suhtes läbiviidava

täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni menetluse lõppemiseni ning

kohaldas käsutuskeeldu. Maakohus kohustas avaldajat tasuma kohtu deposiiti usaldusisiku

tasu ja kulutuste katteks 1400 eurot.

3. Usaldusisik esitas 30. mail 2024 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja ning hinnangu

võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.

Usaldusisik toetas võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist.

Maakohus kuulas 9. septembril 2024 ära võlgniku ja usaldusisiku. Võlgnik jäi oma avalduse

juurde.

4. Maakohus algatas 12. septembri 2025. a määrusega võlgniku võlgade ümberkujundamise

menetluse ja määras võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtajaks 11. novembri 2024.

Usaldusisiku taotlusel maakohus pikendas tähtaega kuni 11. detsembrini 2024.

Usaldusisik esitas 11. detsembril 2024 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava

kinnitamiseks ja usaldusisiku tasu taotluse, paludes määrata tasuks 15 tunni töö eest 1650

eurot.

Võlausaldajad Bondora AS, Karita Uibonurm ja Aktiva Finance Group OÜ esitasid kavale

vastuväiteid. Usaldusisik ei nõustunud võlausaldajate vastuväidetega. Võlausaldajad BB

Finance OÜ, Nord Collect OÜ ja Omaraha OÜ olid nõus usaldusisiku koostatud

ümberkujundamiskavaga. Võlausaldaja AS Linde Gas ei esitanud tähtaegselt seisukohta.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Maakohus kinnitas 20. oktoobri 2025. a määrusega võlgniku võlgade ümberkujundamise

kava ja määras kindlaks võlausaldajate nõuded, mh võlausaldaja K. Uibonurme nõude 402

eurot 78 senti (põhinõue). Maakohus jättis menetluskulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate

menetluskulud, mis jäid nende endi kanda. Maakohus määras usaldusisiku Annika Rau tasuks

1485 eurot (käibemaksuta), millest 1400 kuulus väljamaksmisele võlgniku kohtu deposiidina

tasutud summa arvel ja 85 eurot jäi võlgniku kanda. Maakohus tühistas 3. mai 2024. a

määrusega maksejõuetusavalduse tagamiseks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus kava

kinnitamisel esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning

tagatiste olemasolu. Vajadusel kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku ja puudutatud

võlausaldaja.

B2 Impact OÜ, BB Finance OÜ, Omaraha OÜ, Nord Collect OÜ, AS Linde Gas ei esitanud

vastuväiteid nõuete suuruse osas ja nende võlausaldajate nõuete suurused oli maakohtu

hinnangul võimalik kinnitada vastavalt ümberkujundamiskavas märgitule.

Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg-le 1, § 4034 lg-tele 1–4 ja 6, krediidiandjate

ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-dele 1–5, lg 3 p-le 1, § 50 lg-le 4 ja Riigikohtu

praktikale. Maakohus leidis, et usaldusisik on analüüsi tulemusena jõudnud õigele järeldusele,

et Bondora AS ja Aktiva Finance Group OÜ on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kumbki võlausaldaja ei ole tõendanud, et enne krediidilepingu sõlmimist oleks

võlgnikult küsitud pangakonto väljavõtteid, seega ei ole võlgniku suhtes teostatud piisavalt

põhjalikku krediidihindamist. Usaldusisik oli õigustatud arvestama võlausaldajate nõuded

ümber vastavalt VÕS § 403⁴ lg 7 lausetele 1–3.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et K. Uibonurm on esitanud alates 2020. aasta augustis

kohtusse arvukalt samalaadsetest laenulepingutest tulenevaid nõudeid füüsiliste isikute vastu

(105 avaldust). K. Uibonurm on vähemalt viimase viie aasta jooksul väljastanud laene

füüsilistele isikutele, seega saab jõuda järeldusele, et tegemist on korduva ja püsiva

tegevusega. K. Uibonurm andis võlgnikule laenu tasu eest, tulu teenimise eesmärgil, seda

tõendab ka laenuleping, kus 500-eurose laenu puhul oli intressi suuruseks 550 eurot.

Arvestades seda, et lisaks on K. Uibonurm laenanud raha ka teistele isikutele, siis on alus

tuvastada, et võlausaldaja tegevus võlgnikule raha andmisel on kvalifitseeritav majandus- ja

kutsetegevusena. Samuti ei ole K. Uibonurm tõendanud laenu andmist isiklike suhete tõttu.

Kui hageja vastab majandus- või kutsetegevuses tegutseva laenuandja tunnustele, saab tema ja

võlgniku vahel sõlmitud laenulepingut pidada tarbijakrediidilepinguks, millele laienevad kõik

tarbijakrediidilepingute jaoks ettenähtud nõuded.

Eelnevast tulenevalt pidi K. Uibonurm järgima vastutustundliku laenamise põhimõtteid ja

hindama võlgniku krediidivõimelisust. K. Uibonurm on küll küsinud võlgniku pangakonto

väljavõtet, kuid on jätnud sisulise hindamise tegemata. Pangakonto väljavõttest nähtuvad

maksed mitmetele krediidiandjatele (TF Bank AS, Coop Finants AS, AS LHV Finance,

Multitude Bank p.l.c., Rävala Laenud OÜ, BB Finance OÜ, OÜ Omaraha, Inbank Finance

AS, Monefit Estonia OÜ). Maakohtu hinnangul ei saa pangakonto sisulisel hindamisel jõuda

järeldusele, et isik oli krediidivõimeline. Pelgalt pangakonto küsimisest ei piisa

vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks. Maakohus leidis, et usaldusisik on jõudnud

õigele järeldusele, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgimata ning usaldusisikul oli

alus teostada nõude ümberarvestus. Ümberarvestuse tulemusena on usaldusisik jõudnud

õigele järeldusele nõude suuruse osas, mis on 402 eurot 78 senti.

Maakohus leidis, et ümberkujundamiskava tuleb kinnitada. FIMS § 26 lg-s 2 sätestatud kava

kinnitamise eeldused on täidetud. Maakohus ei tuvastanud FIMS § 27 lg 1 p-des 1–4

sätestatud asjaolusid, mille esinemisel võib kohus jätta ümberkujundamiskava kinnitamata.

Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud neli pandiga tagamata nõuetega

võlausaldajat (62,5%) ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 57%.

Võlgniku makseraskuste ületamine on kohustuste tähtaja pikendamise ja osamaksetena

tasumise teel võimalik. Nõuete ümberkujundamisel on koheldud kõiki võlausaldajaid võrdselt

ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat halvemini võrreldes teise

võlausaldajaga. Usaldusisik on välja toonud, et pankrotimenetluses saaksid võlausaldajate

nõuded rahuldatud täpselt samas määras kui kava korral, kuna halduril on kohustus hinnata ka

pankrotimenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja teha samadel alustel

ümberarvestused kui on teinud usaldusisik. Võlgniku kinnistu on tagatud pandiga, seega

pankrotimenetluses vara müügil rahuldatakse esmalt pandipidaja nõue. Kava tähtaeg on küll

aasta pikem kui pankrotimenetlus, kuid FIMS-i eesmärk on anda võlgnikule võimalus oma

kohustused tasuda mõistlikel tingimustel ja vältida pankrotimenetlust. Kohtule esitatud kava

on koostatud vastutustundlikult võlgniku maksevõimest lähtudes ning makseraskuste

ületamiseks ja pankrotimenetluse vältimiseks on kohaldatud FIMS § 21 lg-s 1 ette nähtud

ümberkujundamisabinõusid kõige õiglasema lahenduse leidmiseks selliselt, et kava täitmine

kinnisvara säilitamise eesmärgil võlausaldajate huvisid võimalikult suures ulatuses arvestades

oleks võlgnikule jõukohane. Võlgnikul peab olema motivatsioon ja säilima huvi kava täitmise

vastu. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsevatele laenuandjatest võlausaldajatele on

teada, et tagatiseta laenude andmisega kaasneb võlausaldajatele äririsk, mille realiseerumisega

nad peavad arvestama. Kava kinnitamine võlgniku kinnisvara ehk oma kodu säilitamise

eesmärgil on õigustatud.

FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4).

Maakohus leidis, et maksejõuetusmenetluse dokumentidega tutvumisele kuluv aeg 0,5 tundi

on ülepaisutatud. Samuti leidis maakohus, et kuluridadel „Võlausaldajatelt ja võlgnikult

saadud info korrastamine, andmete kontrollimine, tabeli koostamine, analüüsimine“ ja

„Võlgniku vara- ja võlanimekirja koostamine, usaldusisiku hinnangu koostamine ja esitamine

kohtule“ on sisuliselt kattuvad tegevused. Kulureal „Võlausaldajatele teatise koostamine, kava

ja dokumentide esitamine“ kuluv aeg on ülepaisutatud arvestades asjaoluga, et võlausaldajaid

on vaid kaheksa ning antud kiri on saadetud tüüpvormil, mis menetlusest menetlusse kordub.

Maakohus oli seisukohal, et põhjendatud menetlusele kulunud aeg kogumis on 13,5 tundi.

Maakohus määras usaldusisikule tasu 1485 eurot.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Võlausaldaja K. Uibonurm esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

tühistada maakohtu määruses võlausaldaja kohta tehtud faktivead ja asendada need 6.

detsembril 2024 võlausaldaja poolt usaldusisikule saadetud seisukoha väidetega; tuua

määruses välja kõik tegelikud asjaolud; vähendada usaldusisiku tasutaotluse määra; teha

tühistatud ja muudetud osas uus määrus; määruskaebuse rahuldamisel tagastada

määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv samale kontole, millelt riigilõiv tasuti.

Põhiseaduse § 15 sätestab, et igaühel on õigus seaduse kaitsele ja õiglasele kohtumenetlusele.

See tähendab muu hulgas, et kohtulahendid peavad olema õiged, põhjendatud ja vastama

tegelikele asjaoludele. Usaldusisik on võimaldanud võlausaldajal seisukoht esitada, kuid pole

esitatud seisukohta arvesse võtnud. Maakohtu määruses esinevad faktivead, millele

võlausaldaja juhtis tähelepanu ka usaldusisikule esitatud seisukohas. Võlausaldaja palub

muuta määruses asjaolud ja faktid õigeks.

Usaldusisik ei ole kajastanud kavas võlausaldaja küsitud täitemenetluse infot ja usaldusisik

väidab, et võlgniku konto väljavõtet on küsitud oluliselt lühema perioodi kohta, kui tegelikult

küsiti. Võlausaldaja juhtis sellele tähelepanu, usaldusisik esitas endiselt dokumentides

valeväiteid. Lisaks on võlausaldaja usaldusisikule 20. mail 2024 esitanud ka võlgniku ja

võlausaldaja vahelise vestluse enne lepingu sõlmimist, milles võlgnik väidab, et tema

kohustused lepingu sõlmimise ajal olid 50 eurot kuus ja pooleli on ühe eraisiku laen 200 eurot

ühe tagasimaksena. Võlausaldaja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

võlgnik on esitanud võlausaldajale teadlikult valed andmed oma kohustustest ja seeläbi

võlausaldajat eksitanud laenuandmise otsuse tegemisel.

Võlausaldaja ei nõustu usaldusisiku väitega, et ta väljastab Facebookis laenu eraisikutele.

Usaldusisik pole esitanud ühtegi tõendit selle väite tõendamiseks.

Usaldusisik on jätnud tähelepanuta, et vara ja võlgade nimekirjas on kinnisasja asukohaga

XXXXXXXX väärtuseks märgitud 76 000 eurot, s.o poole rohkem, kui on maakohtu

määruses, märgitud avalduses ja võlgade ümberkujundamise kavas (s.o 40 000 eurot).

Usaldusisik on jätnud tähelepanuta, et kavas on kohustuslik mootorsõiduki maks jäetud

täielikult kajastamata ja kahe sõiduki väärtuseks on märgitud 0 eurot. Määruskaebuse

esitamise seisuga on võlgnik kustutanud registrist kolm sõidukit. Võlgnikule on maakohtu 3.

mai 2024. a määrusega seatud vara käsutamise keeld ilma usaldusisiku nõusolekuta. Sõidukite

väärtuseks ei saa olla 0 eurot. Võlausaldaja palub määruses välja tuua, mille alusel on

hinnatud sõidukite väärtuseks kokku ainult 2200 eurot ja mis põhjustel andis usaldusisik

võlgnikule nõusoleku vara käsutamiseks ning mida võlgnik tegi sõidukite eest saadud rahaga.

Võlausaldaja juhtis usaldusisiku tähelepanu poolikule infole võlgniku kohustuste kohta

usaldusisiku saadetud vara- ja võlanimekirjas ja võlgniku maksejõuetusavalduses. Vara- ja

võlanimekirjas on märkuste rida p-i 5.3 osas jäetud täitmata. Usaldusisik on jätnud selle

tähelepanuta. Võlausaldaja palub määruses eraldi välja tuua kõik võlgniku kohustused.

Võlgniku vara- ja võlanimekirjas on võlgniku rahaliste kohustuste all toodud välja Rävala

Laenud OÜ hüpoteeklaen, mis on kavast välja jäetud. Mitte üheski dokumendis ei ole välja

toodud Rävala Laenud OÜ kuumakse suurust ja maksegraafiku pikkust. Kava põhjal ei ole

näha, kuidas võlgnik on võimeline tasuma nii hüpoteeklaenu kui kava makseid. Usaldusisik

on jätnud selle tähelepanuta. Võlausaldaja palub määruses välja tuua Rävala Laenud OÜ

hüpoteegi, laenujäägi ja kuumakse suuruse. Samuti palub võlausaldaja määruses välja tuua,

mis tagab selle, et võlgnik peale käsutuskeelu eemaldamist oma vara ei realiseeri. Eelnev on

oluline hindamaks, kas võlgnik suudab kava täita.

Usaldusisiku arvamuse kohaselt on võlgniku makseraskused tekkinud seoses hasartmärgu

sõltuvusega, makseraskuste ületamiseks peab sõltuvus olema seljatatud. Usaldusisik ei räägi

võlgniku hasartmängu sõltuvuse seljatamisest.

Võlgniku vara- ja võlanimekirjas on üks Aktiva Finance Group OÜ nõue 203 eurot 80 senti.

Võlgade ümberkujundamise kavas on sama nõude suurus 213 eurot 93 senti. Kõik teised

nõuded on kavas vähendatud. Usaldusisik on dokumendid koostanud hooletult.

Pole teada, milline oli võlgnikule kuulunud Metsa saladused OÜ (registrikood 16261027)

varaline seis registrist kustutamise hetkel. Usaldusisik on jätkuvalt selle info dokumentidest

välja jätnud ja jätnud oma kohustused täitmata ning kahjustanud võlausaldajate huve.

Usaldusisik peab esitama koos tasu taotlusega tasu arvestuse. Võlausaldajale ei ole

võimaldatud usaldusisiku tasu taotluse ja tasu arvestusega tutvuda. Võlausaldaja ei nõustu, et

usaldusisiku põhjendatud ajakuluks on 13,5 tundi. Usaldusisik ei ole täitnud oma kohustusi, ta

on jätnud olulise info kajastamata, on olnud dokumentide koostamisel hooletu ja ei ole ka

peale võlausaldaja tähelepanu juhtimist faktivigasid parandanud. Võlausaldaja palub kohtul

usaldusisiku töömahtu uuesti hinnata.

Määruskaebusele on lisatud võlausaldaja 6. detsembri 2024. a seisukoht koos lisadega ja

sõiduki müügikuulutus.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Usaldusisik palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Suur osa võlausaldaja vastuväidetest kattub tema poolt kavale esitatud seisukohtadega ning

usaldusisik on neile juba vastanud. Vara- ja võlanimekirjas kajastatud nõuete kogu suurus on

toodud võlausaldajate poolt esitatud nõuete alusel. Kuna võlausaldajad on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, on usaldusisik nõuded ümber arvestanud. Kavas on

välja toodud vaid need nõuded, mida ümber kujundatakse, mistõttu ei ole pandipidaja (Rävala

Laenud OÜ) nõue kavas toodud kohustuste hulka arvestatud. Usaldusisik ja võlgnik on

kohtule esitanud vajalikud andmed pandipidaja nõude kohta ning kava koostamisel on

usaldusisik arvestanud asjaoluga, et pandipidaja nõuet tasub võlgnik kava väliselt. 203 eurot

80 senti ja 213 eurot 93 senti on erinevate nõuete suurused.

Võlgnikule kuuluva kinnisasja väärtus ületaks nii 40 000 kui ka 76 000 euro juures võlgniku

kohustused. Kava menetluses on oluline ära näidata vaid vara minimaalne väärtus, kuna vara

tegelik väärtus selgub alles müümisel. Registrist on kustutatud sõidukid, mida ei ole reaalselt

võlgniku käsutuses menetluse ajal olnud. Metsa saladused OÜ kustutati registrist enne

käesoleva menetluse algatamist, mistõttu ei pea seda dokumentides kajastama. Kava esitati

ajal, mil mootorsõidukimaksu ei olnud. Maksud tuleb võlgnikul tasuda oma igapäevastest

vahenditest ning need ei muuda kava. Sarnaselt võivad kava täitmise jooksul suureneda

riiklikud maksud, esmatarbekaupade hinnad jne.

Avalduses ja vara- ja võlanimekirjas toodud kulude tabel peab andma usaldusisikule, kohtule

ning võlausaldajatele ülevaate, kuidas võlgniku raha proportsionaalselt eluks vajalikele ja

kava maksetele jaguneb. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, seega tuleb võlgnikul oma

kulusid planeerida, et kõik kohustused saaksid täidetud. Usaldusisik ega kohus ei pea

võlgniku iga kulutuse üle arvestust pidama, eriti olukorras, kus need ajas muutuvad.

Kohus on enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist võlgniku ära kuulanud ja

veendunud selles, et võlgnik on võimeline kava menetlust läbima vaatamata varasemale

hasartmängude mängimisele.

Usaldusisik nõustub vastuväitega esitatud pangakonto väljavõtte perioodi osas.

Täitemenetluse kohta küsimine ja selle kavast väljajätmine ei ole käesolevas asjas olulised,

kuna kavas ei ole vajadust kajastata asju, mida ei ole olemas.

Usaldusisik ei nõustu, et võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Krediidiandjal on kohustus kontrollida võlgniku esitatavat teavet. Pangakonto väljavõtte

küsimisest ning võlgniku väidetest ei piisa krediidivõimes veendumiseks. Pangakonto

väljavõtte analüüsi tulemusel oleks võlausaldaja leidnud, et võlgnikul oli lepingu sõlmimisel

mitmeid varasemaid finantskohustusi nii krediidiasutuste kui eraisikute ees.

Võlausaldaja pidevat laenuandmist võib pidada kutsetegevuseks. Usaldusisik esitas väite

tõendamiseks, mille kohaselt võlausaldaja väljastab Facebookis laenu eraisikutele, väljavõtted

võlausaldaja Facebooki kontost.

Võlausaldaja ei ole esitanud usaldusisiku tasu osas vastuväidet, kuigi usaldusisiku tasu oli

enamjaolt lahti kirjutatud kavas. Võlausaldaja oleks pidanud esitama esmalt vastuväite ja

seejärel määruskaebuse usaldusisiku tasu osas. Võlausaldaja ei ole tasu vähendamist ka

põhjendanud. Võlausaldaja oleks pidanud põhjendama, milliseid tunde oleks kohus pidanud

vähendama, ja tooma välja, mis summa või tundide arv oleks kohane olnud. Maakohus on

usaldusisiku tasu vähendanud 1,5 tundi ja seda põhjendanud. Kui kohus leiab, et võlausaldajal

on õigus esitada vaatamata vastuväite esitamata jätmisele usaldusisiku tasu osas

määruskaebus, jätab usaldusisik tasu vähendamise kohtu otsustada.

Usaldusisikule jääb arusaamatuks, mida võlausaldaja määruskaebusega taotleb. Vaidlustada

saab üksnes kohtuotsuse resolutsiooni ning lahendi põhjendav osa ei ole ilma resolutsiooni

vaidlustamata iseseisvalt vaidlustatav.

8. Võlgnik on nõus usaldusisiku seisukohaga.

9. Maakohus ei rahuldanud võlausaldaja määruskaebust ja edastas selle TsMS § 663 lg 5

alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 ja § 664 lg 2 alusel

jätta õigusliku perspektiivituse tõttu läbi vaatamata osas, milles võlausaldaja vaidlustab

maakohtu määruse põhjendusi ja palub määruses välja tuua tegelikud asjaolud.

Maakohus kontrollib määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete

kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei

tulene teisiti (TsMS § 663 lg 1). Ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud

määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb

menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata (TsMS § 664 lg

1). Kui määruskaebus ei ole ringkonnakohtu arvates õigesti menetlusse võetud, jätab

ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata (TsMS § 664 lg 2).

TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses

toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Jõustunud kohtuotsus on TsMS § 457 lg 1 järgi menetlusosalistele kohustuslik osas, milles

lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui

seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 478 lg-st 1 ja § 463 lg-st 2 kehtib eeltoodu ka

kohtumääruse kohta. Üldjuhul on menetlusosalistele siduv seega üksnes kohtulahendi

resolutsioon ning maakohtu lahend ei ole seetõttu vaidlustatav maakohtu lahendi resolutsiooni

peale kaebust esitamata (RKTKm 31.10.2007, 3-2-1-88-07, p 14; erandi kohta vt RKTKm

03.04.2024, 2-21-7518/93, p-d 13 jj).

Võlausaldaja ei ole vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni võlgade ümberkujundamise

kava kinnitamise osas. Võlausaldaja ei saa esitada kaebust vaid selle osa peale

kohtumäärusest, milles kohus on toonud välja usaldusisiku seisukoha ja nõuda selles toodud

väidete ja seisukohtade parandamist ning täiendavate asjaolude väljatoomist. Selles osas ei ole

ka kaebuses toodud väidete õigsust eeldades võimalik võlausaldaja kaebust rahuldada.

Võlausaldaja ei toonud esile selliseid ebatäpsuseid, mida kohus saaks parandada TsMS § 447

lg 2 ja § 463 lg 2 alusel.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et maakohus on õigesti käsitlenud vaidlusalust lepingut

VÕS § 402 järgi tarbijakrediidilepinguna (vt RKTKo 30.11.2014, 3-2-1-66-14, p 14 jj).

11. Ringkonnakohus leiab, et osas, milles võlausaldaja vaidlustab maakohtu määrust

usaldusisiku tasu määramise osas, tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus §-ga 659) alusel

jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Usaldusisiku tasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mida tehes kohus arvestab FIMS §

54 lg-st 4 tulenevalt töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Maakohus hindas

usaldusisiku tasu taotluse põhjendatust ning määras usaldusisikule tasu taotletust väiksemas

suuruses. Maakohus vähendas toimingutele kulunud aega ja luges põhjendatud menetlusele

kulunud ajaks 13,5 tundi (15 tunni asemel). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus

usaldusisiku ajakulu hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebuse väited ei

anna alust maakohtu otsustust muuta. Võlausaldaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaks

alust asuda seisukohale, et usaldusisik ei täitnud oma ülesandeid nõuetekohaselt. Asjaolu, et

võlgnik ei nõustu usaldusisiku seisukohtadega ning usaldusisik ei ole võlausaldaja hinnangul

toonud välja kõiki asjaolusid, ei anna alust usaldusisikule makstava tasu vähendamiseks.

Usaldusisiku tasu kujunemine oli lahti kirjutatud võlausaldajatele saadetud võlgade

ümberkujundamise kavas (v.a ajakulu toimingutele seoses võlausaldaja seisukohtade ja

usaldusisiku aruande koostamise ja kohtule esitamisega; dtl 421). Seega on võlausaldaja

suuremas osas saanud usaldusisiku tasu arvestusega tutvuda.

Põhjendatud ei ole usaldusisiku seisukoht, mille kohaselt võlausaldajal ei ole õigust esitada

usaldusisiku tasu osas määruskaebust, kui ta ei esitanud usaldusisiku tasu osas kavale

vastuväidet. Võlausaldaja võib FIMS § 28 lg 2 teise lause kohaselt esitada määruskaebuse

ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta on esitanud sellele eelnevalt

vastuväite. Võlausaldaja kaebeõigus usaldusisikule tasu määramise kohta tehtud määruse

peale tuleneb FIMS § 54 lg-st 11, millest ei tulene, et võlausaldaja peab määruskaebuse

esitamiseks olema eelnevalt esitanud usaldusisiku tasu osas vastuväite.

12. Ringkonnakohus jätab määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja juurde võtmata.

Võlausaldaja määruskaebusele lisatud võlausaldaja 6. detsembri 2024. a seisukoht koos

lisadega on kohtule juba esitatud (dtl 404 jj). Võlausaldaja määruskaebusele lisatud sõiduki

müügikuulutus ja usaldusisiku seisukohale lisatud väljavõtted võlausaldaja Facebooki kontost

ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust (TsMS § 238 lg 1).

13. Võlausaldaja määruskaebuse osalise läbivaatamata jätmise ja ülejäänud osas rahuldamata

jätmise tõttu tuleb määruskaebusega seotud menetluskulud jätta juhindudes TsMS §-st 659, §

639 lg-st 1, § 168 lg-st 2 ja § 171 lg-st 1 määruskaebuse esitaja kanda. Toimiku materjalidest

ei nähtu teistele menetlusosalistele hüvitatavaid menetluskulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)