3-22-2680/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.04.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2680

Haldusasi

I.C kaebus AS-i Ühisteenused 24.11.2022 viivistasu

otsuse nr 0270008882 ja Tallinna Transpordiameti

28.11.2022 käskkirja nr 227535 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I.C

Vastustaja Tallinna linn, esindaja Arno Tuisk

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.02.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna linna apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Eemaldada menetlusest AS Ühisteenused.

2. Võtta asja juurde apellatsioonkaebuse lisad 2–4.

3. Rahuldada Tallinna linna apellatsioonkaebus.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.02.2024 otsus ja teha uus otsus, millega jätta I.C

kaebus rahuldamata.

5. Mõista I.C-lt Tallinna linna menetluskulude katteks välja 20 eurot. Muud

menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

6. Avaldada jõustunud kohtuotsus, asendades I.C nime ja tema sõiduki

registreerimismärgi numbri tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

hiljemalt 11.05.2026

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-22-2680

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223

lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS-i Ühisteenused parkimiskontrolör koostas 24.11.2022 kell 15.07 viivistasu otsuse nr

0270008882 ja määras 31 euro suuruse viivistasu põhjusel, et sõiduki registreerimismärgiga

XXXXXX parkimisel Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal aadressil Tuukri tn 58 oli

parkimistasu maksmata (õiguslik alus: liiklusseaduse (LS) § 188 lg 1 p 1).

2. Sõiduki omanik

I.C esitas Tallinna Transpordiametile vaide, mille

Tallinna

Transpordiamet jättis 28.11.2022 käskkirjaga nr 227535 rahuldamata.

Transpordiameti hinnangul selgitas I.C vaides, et tema abikaasa parkis sõiduki 24.11.2022

kell 09.56 aadressil Tuukri tn 58 ja tasus selle eest mobiiltelefoniga rakenduse PARGI.EE

vahendusel. Abikaasa ei olnud teadlik, et parkimine lõpeb automaatselt pärast nelja tunni

möödumist. Töö tõttu ei saanud abikaasa oma mobiiltelefoni kasutada. Viivistasu on

määratud valel õiguslikul alusel, sest parkimistasu ei jäetud maksmata.

Vaide rahuldamiseks ei ole alust. LS § 188 lg 1 p 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalvet teostav

ametiisik viivistasu määramise otsuse, kui parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema

määra järgi. Vaidlusalune sõiduk oli viivistasu määramise ajal pargitud tasulisel valveta

parkimisalal kesklinna tsoonis, kus maksumäär on 0,025 eurot iga alustatud parkimisminuti

kohta (vt Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 „Tallinna avalik tasuline

parkimisala ja parkimistasu“ (määrus nr 30) § 6 lg 3 p 1 ja § 9 lg 2 p 1). Sõidukil puudus

tasulise parkimise õigust tõendav tõend ning mobiilsideoperaator ei kinnitanud sõiduki

parkimist kõnealusel tasulisel parkimisalal, s.o parkimistasu oli maksmata. Viivistasu määr on

kooskõlas LS § 188 lg-ga 8 ja määruse nr 30 § 13 lg-ga 1.

Määruse nr 30 § 4 lg 7 kohaselt peab sõidukijuht mobiilside- või parkimisoperaatori kaudu

parkimistasu tasumisel juhinduma teenust pakkuva operaatori juhistest. Seega on parkijal

hoolsuskohustus. I.C-l on võimalik küsida mobiilsideoperaatorilt, kas mobiiltelefoniga

parkimisega oli sel päeval probleeme ning vea ilmnemisel taotleda tekitatud kahju hüvitamist.

3. I.C esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 24.11.2022 viivistasu otsuse ja 28.11.2022

käskkirja tühistamiseks. Kaebaja jäi vaides toodud põhjenduste juurde. Kaebaja abikaasa

tasus parkimise eest kesklinna tsoonis kehtivat parkimistasu kell 09.56–14.11. Asjaolu, et

sõiduki kasutaja ei olnud piisavalt hoolas ega teadnud mobiilirakenduses vaikimisi seatud

limiitidest, ei tähenda, et parkimistasu oli maksmata. Sõiduki kasutajal puudus tahtlus

rikkumist toime panna. Viivistasu määramise korrektne alus olnuks LS § 188 lg 1 p 2.

4. AS Ühisteenused palus jätta kaebus rahuldamata.

2(5)

3-22-2680

5. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaideotsuse põhjenduste juurde.

Tasutud parkimisaeg lõppes kell 14.11. Tegemist oli parkimistasu maksmata jätmisega pärast

operaatori kehtestatud ajalimiidi lõppemist.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 08.02.2024 otsusega kaebuse, tühistas vaidlustatud

haldusaktid ja mõistis vastustajatelt kaebaja kasuks välja menetluskulu 20 eurot.

Kaebaja abikaasa tasus parkimistasu. Ta ei pidanud eeldama, et teatud aja järel parkimine

katkestatakse. Jääb selgusetuks, milliseid nõudeid sõidukijuht ei järginud. Puuduvad tõendid,

et teda teavitati parkimise lõpetamisest. Juhil ei olnud kohustust pärast parkimise

vormistamist pidevalt oma telefoni jälgida. Ta oli piisavalt hoolas. Vaideotsusest saab

järeldada, et parkimisoperaatori teenusega oli sel päeval probleeme. Sellises olukorras võiks

vastustaja ise saamata jäänud parkimistasu operaatorilt sisse nõuda.

Kuna vaidlustatud haldusaktid tuleb tühistada, ei ole tähtsust, kas viivistasu määrati LS õigele

sättele viidates. Asjakohane olnuks siiski tugineda LS § 188 lg 1 p-le 2, sest parkimise

alustamises ja alustatud parkimise eest maksmises ei ole vaidlust, parkimine oli jätkuv ning

sõiduk seisis kogu aeg samas kohas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Tallinna linn palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus,

millega jätta I.C kaebus rahuldamata.

Vastustaja jääb varasemate selgituste juurde. Terminoloogiliselt ei ole õige öelda, et

„parkimine katkestati“. Mobiilse parkimise korral limiidi täitumisel parkimine lõpetatakse,

mitte ei katkestata. Mobiilse parkimise saab lõpetada ka parkija ise enne parkimislimiidi

lõppemist.

Väär on halduskohtu seisukoht, et sõidukijuht ei pidanud eeldama teatud aja möödudes

parkimise lõpetamist. Määruse nr 30 § 4 lg-st 7 tuleneb parkijale suunis arvestada mobiilside-

või parkimisoperaatori kaudu parkimistasu maksmisel teenuse pakkuja juhistega. Kogu

vajalik teave rakenduse PARGI.EE kasutamise kohta, sh parkimislimiidid, kuvatakse juhi

nutiseadme ekraanil ning info on olemas ka mobiiltelefoni operaatori (Telia Eesti AS)

kodulehel. Rakendus teavitab juhti parkimislimiidi lõppemisest 10 minutit ette ja annab

võimaluse parkimist pikendada. Juhised on piisavad ja selged. Siinses asjas jättis juht selle

teabe tähelepanuta.

Vaidlustatud haldusaktide korrektne õiguslik alus on LS § 188 lg 1 p 1, kuna parkimistasu oli

maksmata. Parkimiskontrolör kontrollib mobiilsideoperaatori kinnitust parkimistasu

maksmise kohta ja saab sellele vastuse reaalajas. Parkimistasu maksmist ja parkimisõigust

tõendav dokument on mobiilsideoperaatori (elektrooniline) kinnitus parkimistasu maksmise

kohta (määruse nr 30 § 5 lg 1 p 6 ja lg 2). Siinsel juhul tuli päringule vastus, et parkimistasu

oli maksmata. LS § 188 lg 1 p 2 on sisutu säte. Samas on ka LS § 188 lg 1 p 2 kohaldamise

eeldus see, et parkimistasu on maksmata.

8. I.C palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jääb varasemate seisukohtade juurde ja

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.

9. AS Ühisteenused toetas 10.04.2024 vastuses Tallinna linna apellatsioonkaebust, kuid

palus 12.03.2026 avalduses ennast menetlusest eemaldada. AS Ühisteenused esindas

viivistasu määramisega seotud kohtuvaidlustes Tallinna linna halduslepingu alusel.

Haldusleping ja sellega Tallinna linna esindamiseks antud volitus on nüüd lõppenud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3(5)

3-22-2680

I

10. Halduslepinguga AS-le Ühisteenused antud volituste lõppemise tõttu eemaldab

ringkonnakohus AS-i Ühisteenused menetlusest, võttes aluseks tema 12.03.2026 avalduse

(HKMS § 32 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 225 lg-d 1 ja 2). Seega on haldusasjas

vastustajaks üksnes Tallinna linn.

11. Asja õigemaks lahendamiseks võtab ringkonnakohus HKMS § 198 lg 3 alusel asja

juurde vastustaja apellatsioonkaebuse lisad 2–4 (kuvatõmmised rakenduse PARGI.EE

teavitustest parkimise alustamisel ja limiidi täitumisel; väljavõte Telia Eesti AS serverist

kaebaja sõiduki parkimise kohta).

12. II

13. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kaebajale on viivistasu

määratud õiguspäraselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse,

millega jätab I.C kaebuse rahuldamata.

14. LS § 187 lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus kehtestada oma avalikul parkimisalal

tasulise parkimisala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu

mootorsõiduki ja selle haagise eest. LS § 187 lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki ja selle

haagise juht maksma parkimistasu enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui

mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis

tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest,

kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. LS § 2 p 49 kohaselt

loetakse parkimiseks sõiduki ettekavatsetud seismajätmist kauemaks, kui seda on vaja sõitjate

peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. LS § 188 lg 1 kohaselt teeb

parkimisjärelevalvet teostav ametiisik viivistasu määramise otsuse, kui 1) parkimistasu on

maksmata või tasutud väiksema määra järgi; 2) tasutud parkimisaega on ületatud; 3) tasulise

parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud; 4) tasulise parkimise

õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud LS § 187 lg-s 5 sätestatu kohaselt.

15. Määruse nr 30 § 4 lg 7 sätestab, et mobiilside- või parkimisoperaatori kaudu

parkimistasu tasumisel tuleb mootorsõiduki juhil juhinduda teenust pakkuva mobiilside- või

parkimisoperaatori juhistest. Parkimistasu maksmist ja parkimisõigust tõendab määruse nr 30

§ 5 lg 1 p 6 ja lg 2 kohaselt mobiilside- või parkimisoperaatori elektrooniline kinnitus

mootorsõiduki parkimise kohta parkimistsoonis.

16. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebajale kuuluv sõiduk oli 24.11.2022 kell

15.07 pargitud Tallinna avalikul tasulisel parkimisalal, parkimistasu oli makstud rakenduse

PARGI.EE vahendusel alates parkimise algusest kuni rakenduses toodud vaikimisi limiidi

täitumiseni (s.o kuni kell 14.11) ning kontrollimise ajal oli parkimistasu maksmata. Kaebaja

ei ole väitnud ja ka asja materjalidest ei nähtu, et 24.11.2022 oleks esinenud tõrkeid mobiilse

parkimise teenuse osutamises ning sõiduki parkija (kaebaja abikaasa) ei saanud operaatorilt

teavitust parkimisaja peatse lõppemise kohta. Kaebaja seisukohast saab järeldada, et

kontrollimise ajal oli parkimistasu maksmata põhjusel, et tema abikaasa ei olnud teadlik

parkimisrakenduses vaikimisi seatud ajalimiidist (neli tundi), mille järel parkimine

lõpetatakse, ning tööülesannete tõttu ei olnud tal võimalik telefoni kasutada.

17. Kaebaja väited ei anna alust pidada viivistasu määramist õigusvastaseks. Viivistasu ei

ole karistus õigusrikkumise eest, vaid seda tuleb parkimistasu kui kohaliku maksu

erijuhtumina tasuda mh siis, kui parkimistasu on kontrollitud kellaajal maksmata (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 24.03.2021 otsus nr 3-19-2383, p 9). Viivistasu määramise

eeldusena ei ole vaja tuvastada sõiduki omaniku (või tema volitusel sõidukit kasutanud isiku)

4(5)

3-22-2680

süüd. Seega pole asja lahendamisel tähtsust, kas kaebaja abikaasa jättis parkimistasu

maksmata tahtlusest, hooletusest või muul põhjusel. Ringkonnakohus märgib siiski, et

parkimistasu nõutavas määras ja suuruses tasumise eest vastutab sõiduki omanik (LS § 187 lg

4). Kui sõiduk pargitakse Tallinnas avalikul tasulisel parkimisalal ja parkija otsustab maksta

parkimistasu mobiilside- või parkimisoperaatori vahendusel, tuleb tal tutvuda teenust pakkuva

mobiilside- või parkimisoperaatori juhistega ning nendega arvestada (määruse nr 30 § 4 lg 7).

Siinsel juhul puuduvad tõendid ja kaebaja ei väida, et tema abikaasale ei olnud asjakohased

juhised, sh teave vaikimisi seatud parkimislimiidi ja selle muutmise võimaluse kohta,

kättesaadavad (vt ka vastustaja apellatsioonkaebuse lisad 2–4). Samuti ei nähtu, et vastustaja

oleks kaebajat kuidagi eksitanud või muul viisil eksinud hea halduse põhimõtte vastu.

18. Viivistasu otsust ei muuda õigusvastaseks see, et kaebaja abikaasa oli tasunud parkimise

eest ajavahemikul kell 09.56–14.11. Parkimiskontrolöril ei olnud LS-st või määrusest nr 30

tulenevalt kohustust kohapeal sellist asjaolu kontrollida. Kontroll tehti reaalajas päringuga

telefonioperaatorile ja saadud vastuse kohaselt oli kell 15.07 parkimistasu maksmata.

Viivistasu määr ei sõltu sellest, kas varasema ajavahemiku eest oli parkimistasu makstud või

mitte (vt määruse nr 30 § 13 lg 7 p 1).

19. Vastustaja on määranud viivistasu õigesti LS § 188 lg 1 p 1 alusel. LS eelnõu 475 SE

seletuskirja kohaselt (lk 46) oli LS § 188 lg 1 p-s 2 sätestatud alus – tasutud parkimisaega on

ületatud – mõeldud juhtumiks, kui parkimispiletitega tasutud ajast pargitakse kauem.

Varasemas kohtupraktikas käsitati tasutud parkimisaja ületamisena analoogia alusel ka

olukorda, kus mobiilsideoperaatori kaudu ebaõige tariifi alusel tasudes on parkija tasunud

parkimistasu nõutavast vähem (vt nt Riigikohtu 19.06.2007 otsus nr 3-3-1-24-07 ja

15.11.2007 otsus nr 3-3-1-58-07). Alates 01.07.2011 on selline olukord eraldi alternatiivina

välja toodud LS § 188 lg 1 p-s 1 (vrd kuni 30.06.2011 kehtinud liiklusseaduse § 502 lg 1; vt ka

eelnõu 475 SE seletuskiri, lk 46). Samas ei oleks viivistasu otsuse ja selle kohta tehtud

vaideotsuse tühistamiseks alust ka siis, kui nõustuda kaebajaga, et viivistasu tulnuks määrata

LS § 188 lg 1 p 2 alusel. Nii LS § 188 lg 1 p 1 kui ka p 2 puhul on viivistasu määramise

eeldus kokkuvõttes see, et kontrollimise ajal ei ole parkimise eest parkimistasu (nõutavas

määras) makstud. Seega ei saaks ekslikule õiguslikule alusele viitamine mõjutada asja

lahendamist (haldusmenetluse seaduse § 58; Riigikohtu 22.09.2022 otsus nr 3-20-1548, p 14;

vrd ka Riigikohtu 19.06.2007 otsus nr 3-3-1-24-07, p 14).

20. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema

enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebajalt tuleb vastustaja kasuks välja mõista

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja

11). Muude menetluskulude kohta ei ole vastustaja kuludokumente esitanud.

21. Kooskõlas HKMS § 175 lg-ga 1 avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud

kohas arvutivõrgus. Kaebaja eraelu kaitseks tuleb piirata kohtulahendi avaldamist, asendades

kaebaja nime ja tema sõiduki registreerimismärgi numbri tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)