3-23-2769/29 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2769

Haldusasi

OÜ

Viimsi

Properties

kaebus

Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 3. novembri 2023. a käskkirja

nr T-11-4/23/71 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2024. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Viimsi Properties,

esindaja Tuulikki Laesson

Vastustaja – Tallinna linn,

esindaja Eva Vanamb

Kolmas isik – Elektrilevi OÜ,

esindaja Katri-Helena Siirak

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna linna apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

17. märts 2026

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja nr 3-23-2769 materjalide juurde:

1.1.

Tallinna linna 24. märtsi 2026. a seisukohale lisatud väljavõtted Peterburi tee

38 detailplaneeringu tehnovõrkude koondplaanist (dtl 228) ja seletuskirjast

(dtl 229–233);

1.2.

Tallinna Linnavolikogu 28. jaanuari 2021. a otsus nr 14 „Tallinna

Linnavolikogu 15. juuni 2000 otsusega nr 234 kehtestatud Peterburi tee 38

kinnistu detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine“ koos lisaga.

2. Jätta Tallinna linna apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

21. juuni 2024. a otsus haldusasjas nr 3-23-2769 muutmata.

3. Mõista Tallinna linnalt OÜ Viimsi Properties (registrikood 14629121) kasuks välja

apellatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks 1172,60 eurot (üks tuhat ükssada

seitsekümmend kaks eurot 60 senti).

4. Menetlusosaliste muud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

5. Jõustunud kohtuotsus avaldada tervikuna.

3-23-2769

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 11. mail 2026

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ-le Viimsi Properties kuuluvad Tallinnas Lasnamäe linnaosas asuvad hoonestatud

tootmis- ja ärimaa kinnistud Peterburi tee 38/5, 38/6, 38/7 (korteriomand), 38/9, 38/10 ja

38/12 (kaasomandis) ning transpordimaa kinnistud Peterburi tee 38/13 ja 38/14.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) otsustas 03.11.2023 käskkirjaga nr T-11-

4/23/71 seada Peterburi tee 38/13 kinnisasjale (katastritunnus 78403:315:2000) Elektrilevi

OÜ (sundvalduse teostaja) kasuks sundvalduse. Sundvalduse alaks on Peterburi tee 38/13

kinnisasja 35 m2 suurune osa, mis on tähistatud käskkirjale lisatud skeemil sinise viirutusega.

Sundvaldus on tähtajatu ning sundvalduse tasu võrdub tehnovõrgu või -rajatise vahetu

seadusjärgse talumiskohustuse eest makstava tasu suurusega ja on otsuse tegemise ajal

asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) §-st 155 tulenevalt 0 eurot. Sundvalduse

teostajal on õigus paigaldada sundvalduse alale maakaabelliin, seda kasutada, hooldada,

remontida, asendada ja muul viisil kasutusse anda ning ekspluateerida elektrivõrgu talitluse

tagamise eesmärgil. Pärast tööde lõpetamist taastab sundvalduse teostaja oma kulul kinnistu

endise seisundi. Sundvalduse teostaja teavitab kinnisasja omanikke tehnovõrgu plaanilistest

ehitus-, hooldus- ja remonttöödest ette vähemalt kümme päeva enne tööde alustamist.

Kinnisasja igakordsed omanikud on kohustatud taluma sundvalduse alal maakaabelliini ning

järgima õigusaktidest tulenevaid kasutuspiiranguid.

Sundvalduse seadmise eesmärk on tehnovõrgu arendamise kaudu parandada elektriühendust,

et võimaldada sundvalduse teostajal osutada elektritarbijatele nõuetekohaseid võrguteenuseid.

Maakaabelliini trass on valitud optimaalseimast tehnilis-majanduslikust kalkulatsioonist

lähtudes. Maakaabelliini pikkus kaitsevööndi ulatuses on 20 m ning kaitsevööndi laius

kaablist on 1 m mõlemale poole (vt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73

„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded“ § 10 lg 3) ja maksimaalne kasutusõiguse ala on 35 m2. Peterburi tee 38/13

kinnistu asub Tallinna Linnavolikogu 15.06.2000 otsusega nr 234 kehtestatud Peterburi tee 38

kinnistu detailplaneeringu (DP, osaliselt kehtetu) alal. Elektrilevi OÜ 14.09.2023 taotluse

aluseks on Pluvo Eesti OÜ koostatud Peterburi tee 38/1-1 ja 38/1-2 elektriliitumise

2(10)

3-23-2769

tööprojekt. OÜ Viimsi Properties on soovinud maakaabli asukoha nihutamist kinnistu piiri

poole ja sundvalduse ala vähendamist 1 meetrini (s.o pool kaitsevööndi alast). Projekteeritud

maakaabelliin asub 1,1 m kaugusel hoone seinast ja 50 cm kaugusel Peterburi tee 38/13

kinnistu piirist. Peterburi tee 38/13 kinnistule jääb maakaablite kasutusõiguse ala laiusega 1,5

m (1 m ühele poole telge ja 0,5 m teisele poole kuni kinnistu piirini). Kaabli asukohta ei ole

võimalik muuta, sest 1,1 m maja seinast on Elektrilevi OÜ jaoks minimaalne ala, milles

kaablit majandada. Kaitsevööndi nõuded on sätestatud õigusaktides ja selle ala laiust ei ole

võimalik vähendada. Elektripaigaldist ümbritsev kaitsevöönd on vajalik elektripaigaldise

ohutuse ja kaitse tagamiseks.

3. OÜ Viimsi Properties esitas Tallinna Halduskohtule 04.12.2023 kaebuse TLPA

03.11.2023 käskkirja nr T-11-4/23/71 tühistamiseks. Vastustaja on haldusaktis ilma

põhjendusi esitamata nõustunud kolmanda isiku väitega, et elektrikaabel ei saa asuda hoone

seinale lähemal kui 1,1 m. Sundvaldusega koormatav ala peab olema vähim, mis on vajalik

avaliku eesmärgi saavutamiseks. Praegusel juhul oleks eesmärk saavutatav kaebaja

omandiõigust riivamata või alternatiivselt viisil, mis koormaks kaebaja kinnistut oluliselt

vähem. Vahetult sundvalduse ala kõrval asub kaebajale kuuluva kanalisatsioonitorustiku

kanalisatsioonikaev. Torustik on vana ja amortiseerunud ning vajab lähiajal terviklikku

uuendamist, et selle saaks vee-ettevõtjale üle anda. Sundvalduse seadmine suurendab oluliselt

kanalisatsioonitorustiku uuendamise kulusid, samuti muudab keerukamaks ja kulukamaks

selle hooldamise. Pole arusaadav, miks on kaebaja kinnistut koormatud suuremal määral kui

Peterburi tee 38/2 kinnistut. Maakaabel on võimalik paigaldada kinnistute piirile või

alternatiivselt Peterburi tee 38/2 hoonest 1 m kaugusele. Sellel juhul oleks kaebaja kinnistul

sundvalduse ala väiksem. Vastustaja ei ole mh võtnud arvesse, et maakaablit on võimalik

paigaldada ja Peterburi tee 38/1 hoone elektrivarustus tagada ka viisil, et kaabel kulgeks

Peterburi tee 38/2 hoone ida- ja põhjaserva pidi Peterburi tee 38-1 kinnistuni. Kuigi vajaliku

kaabli pikkus oleks sel juhul suurem, ei õigusta see lahenduse kaalumata jätmist. Elektrilevi

OÜ-l on võimalik maakaabli vedamisega seotud kulud kajastada Peterburi tee 38/1 kinnistu

liitumistasus. Kuna Peterburi tee 38/1 ja 38/2 hooned paiknevad kõrvuti, oleks kaabel

võimalik kavandada ka hoonete siseselt. Sundvalduse seadmisel ei pidanud vastustaja lähtuma

maakaabelliini kaitsevööndi ulatusest. Sundvalduse ala ei pea kattuma kaitsevööndi ulatusega.

Tehniliselt ei ole maakaabli toimimiseks vaja laiemat ala kui 50 cm. Võimalike hooldustööde

tegemise tagab piisavalt kaitsevöönd ning puudub objektiivne vajadus määrata sundvalduse

ala laiuseks 2 m , kui see ei ole vajalik maakaabelliini toimimiseks. Maakaabelliini ei saa

rajada ilma projekteerimistingimusteta, sest kinnistuid hõlmav DP ei käsitle Peterburi tee 38/1

kinnistu elektriga varustamist kavandatud viisil. Vastustaja ei ole projekteerimistingimusi

väljastanud, mistõttu ei ole õiguspärane seada kaebaja kinnistule sundvaldust.

4. Tallinna linn palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Käskkiri ei vähenda Peterburi

tee 38/13 kinnistu kasutamise võimalusi ning ei riiva ülemääraselt kaebaja õigusi.

Sundvalduse ala paikneb kinnistu piiril ja ei häiri kinnistu sihipärast kasutamist. Valitud

lahendud on isikuid kõige vähem koormav ning ka tehniliselt ja majanduslikult kõige

otstarbekam. Tõendamata ja otsitud on väide, et kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine on

kaabelliini tõttu keerulisem. Sundvaldus ega kaabelliin ei mõjuta kuidagi

kanalisatsioonitorustiku kasutamist. Kaabelliini majandamine, paigaldamine ja vajadusel

hooldamine nõuab kaevetöid, mida ei saa tehniliselt teostada hoonele liiga lähedal. Isegi kui

kaabelliin oleks võimalik nihutada rohkem Peterburi tee 38/2 hoone poole, ei oleks

sundvalduse ala vähenemine kaebaja jaoks tuntav. Sundvalduse alaks on arvestatud

kaitsevööndi laius selleks, et tagada ligipääs kaabelliinile. Kaitsevöönd ei kata olemuselt

samasuguseid toiminguid, mida katab sundvalduse ala. Tegu on kõige selgema lahendusega,

mis välistab hilisemad võimalikud vaidlused. Sundvalduse ala ei takista kinnistu kasutamist

3(10)

3-23-2769

(sh autode parkimist). Peterburi tee 38/1 liitumine toimub kaabelliini pikendamisega

jaotuskilbist JK51957 kuni planeeritud jaotuskilbini JK65427. Kehtiva DP järgi on Peterburi

tee 38/1 ja 38/2 kinnistud ühendatud kaabelliiniga läbi Peterburi tee 38/7 ja 38/13 kinnistute.

Seega on Peterburi tee 38/1 elektriliitumise tööprojekt kooskõlas ka kehtiva DP põhimõttega.

Valitud lahendus koormab kaebaja kinnistut vähem kui DP-s toodud lahendus. Kavandatakse

0,4 kV kaabelliini, mille põhimõtteline lahendus on nähtud ette kehtivas DP-s, mistõttu ei ole

projekteerimistingimuste väljastamine nõutav.

5. Elektrilevi OÜ palus jätta kaebus rahuldamata. Sundvaldus on vajalik Peterburi tee

38/1 kinnistu elektrivõrguga liitumiseks. Maakaabel asetseb ca 1,13 m kaugusel Peterburi tee

38/2 hoonest ning Peterburi tee 38/13 ja 38/2 kinnistute vaheline piir paikneb ca 0,6 m

kaugusel Peterburi tee 38/2 hoonest. Maakaabli kaugus kinnistu piirist on ca 0,53 m. Puudub

alus arvata, et maakaabli paigaldamine kahjustaks kanalisatsioonitorustikku või selle

toimimist. Kaebaja väited majandusliku kahju tekkimise kohta on paljasõnalised. Maakaabli

rajamine kinnistute piirile tähendaks, et ka teist kinnisasja (Peterburi tee 38/2) tuleks

koormata sundvaldusega, mis ei ole kooskõlas asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg-s 2 toodud

põhimõttega. AÕS § 1581 lg-st 1 tulenevalt on tehnovõrgu rajamisel lähtekohaks eeskätt

majanduslik ja tehniline otstarbekus. Projekteeritud trassi pikkus on ca 59 m, kuid kaebaja

viidatud alternatiivse lahenduse korral oleks see vähemalt 69 m. See tooks kaasa projekti

kallinemise. Sundvalduse ala laiuseks ei ole määratud 2 m, vaid ühelt poolt kaablitelge 1 m ja

teiselt poolt kaablitelge 0,5 m. Arvestades, et kaablite kogulaius on ca 0,3 m ja kaebaja

kinnistule jääva trassilõigu pikkus ca 20 m, siis kujunebki sundvalduse alaks 35 m2. Kaebaja

ei ole pädev hindama, kui suurt ala on maakaabli eesmärgipäraseks kasutamiseks (sh

vajalikeks remondi- ja hooldustöödeks) tarvis. Maakaablit ei ole võimalik rajada täielikult

hoone seina äärde, vaid võrgustandardi kohaselt peab nende vahe olema vähemalt 1 m.

Elektrilevi OÜ esitas 19.04.2023 projekteerimistingimuste taotluse, kuid pädev asutus vastas,

et lahendus on kooskõlas õigusaktide ja alal kehtiva DP põhimõtetega.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.06.2024 otsusega OÜ Viimsi Properties kaebuse,

tühistas TLPA 03.11.2023 käskkirja nr T-11-4/23/71 ning mõistis Tallinna linnalt OÜ Viimsi

Properties kasuks välja menetluskulu 2451,20 eurot.

Kaebus tuleb rahuldada, sest maakabelliini ehitamiseks puudusid projekteerimistingimused,

mis pidid olema aluseks sundvalduse seadmisele. Peterburi tee 38/1, 38/2 ja 38/13 kinnistute

suhtes kehtib Tallinna Linnavolikogu 15.06.2000 otsusega nr 234 kehtestatud DP.

Sundvalduse seadmiseks on vaja teada sundvalduse ala täpset asukohta, mida kehtiv DP ei

määratle. Seetõttu ei piisa tuginemisest vahetult DP-le. Peterburi tee 38/13 kinnistu

sihtotstarve on transpordimaa. Kinnistut läbivad eri tehnovõrgud ning selle kaudu toimub

juurdepääs teistele kvartalisisestele kinnistutele. Elektrilevi OÜ taotles tehnorajatise

talumiseks (elektrimaakaabli paigaldamiseks) kinnisasja avalikes huvides omandamise

seaduse (KAHOS) § 5 lg 2, § 39 ja § 40 alusel sundvalduse seadmist kaebajale kuuluvale

Peterburi tee 38/13 kinnistule, et tagada Peterburi tee 38/1 kinnistu elektrivõrguga liitumine.

Sundvalduse ala paikneb kinnistu piiril ja ei ole põhjust eeldada, et see häirib kinnistu

sihipärast kasutamist. Tehnorajatiste kaitsevöönd kaebaja kinnistul sisuliselt ei suurene ning

kinnistu kasutamise võimalused (sh parkimine) ei muutu. Kaebaja õiguste riive on väike. See

mõjutab õiguste kaalumist ja alternatiivide valikut.

Elektrituruseaduse (ELTS) § 3 p-dest 9 ja 14 nähtuvalt on „elektripaigaldis“ avar mõiste, mis

hõlmab mh „liini“. Ehitusseadustiku (EhS) § 83 lg 1 p 2 kohaselt on mitut kinnisasja läbiva

uue elektripaigaldise rajamiseks vajalikud projekteerimistingimused. Seega on ka liini

rajamiseks vaja projekteerimistingimusi, kui see läbib mitut kinnistut. Kuna

4(10)

3-23-2769

projekteerimistingimusi ei ole antud, siis tuleb vaidlustatud käskkiri tühistada. Vaatamata

sellele, et EhS lisa 1 käsitleb alates 35 kV maakaabelliini, kuid praegusel juhul on kavandatud

0,4 kV kaabelliin, läbib kavandatav maakaabelliin igal juhul mitut kinnistut ja seetõttu on

projekteerimistingimused EhS § 83 lg 1 p 2 järgi vajalikud. Kinnistuid hõlmav DP ei käsitle

Peterburi tee 38/1 elektriga varustamist sellise täpsusega, nagu see on määratletud

sundvalduse seadmise käskkirjas, vaid näeb ette üksnes selle põhimõttelise lahenduse (vt

Peterburi tee 38 tehnovõrkude koondplaan). Peterburi tee 38/1 liitumine toimub kaabelliini

pikendamisega jaotuskilbist JK51957 kuni planeeritud jaotuskilbini JK65427. Vaidlusalust

trassi ei kavandata DP-s märgitud asukohta. DP-s määratud tehnovõrkude asukoha

täpsustamine projekteerimise või ehitamise staadiumis on võimalik (nt Riigikohtu 02.12.2009

otsus nr 3-17-1909, p 19; Tallinna Ringkonnakohtu 01.11.2019 otsus nr 3-19-63, p-d 19–20)

ja uue DP kehtestamine ei olnud vajalik. Kui DP ei määratle kinnistute elektrivarustuse

tagamiseks vajaliku maakaabli täpset asukohta, vaid põhimõttelise lahenduse ning kavandatav

elektripaigaldis läbib mitut kinnisasja, tuleb EhS § 83 lg 1 p 2 kohaselt anda elektripaigaldise

rajamiseks projekteerimistingimused (Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsus nr 3-21-

409, p 18). Sundvalduse seadmise käskkiri ei asenda projekteerimistingimusi, vaid need

tulnuks KAHOS § 5 lg 1 p-st 2 tulenevalt taotleda enne sundvalduse seadmist (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 04.04.2024 otsuse nr 3-22-1878, p-d 9 ja 12).

Kaebuse muud argumendid ei annaks alust seda rahuldada. Halduskohus nõustub vastustaja ja

kolmanda isiku põhjendustega, et valitud lahendus on parem kui kaebaja pakutud alternatiiv 1

(rajatav maakaabel täielikult Peterburi tee 38/2 kinnistul) ja alternatiiv 2 (rajatav maakaabel

mööda Peterburi 38/2 hoone ida- ja põhjakülge, sh osaliselt olemasoleva keskpinge maakaabli

kaevikus). Samas on taotluse ja sundvalduse käskkirja põhjendused väga napid ning peamised

argumendid alternatiivsete trasside sobimatuse kohta toodi välja alles kohtumenetluses.

Kolmas isik on täpsemate kalkulatsioonidega seoses viidanud ärisaladusele (töövõtja

ühikhindade osas) ning nende väljanõudmine ei ole ka vajalik. Alternatiiv 2 oli rahaliselt

selgelt kallim (31 093,39 eurot) ja tehniliselt keerukam (trassi kogupikkus minimaalselt 72,21

m ning kaks koormatavat kinnistut). Valitud lahenduse ja alternatiivi 1 rahaline erinevus oli

aga sedavõrd väike, et neid tuleb käsitada kulu mõttes sisuliselt võrdsetena ja küsimus

taandub tehniliselt optimaalsemale lahendusele. Maakaabelliini paigaldamiseks vajaliku

kaeviku rajamisega seoses on kolmas isik selgitanud, et kaevise laius peab võimaldama

kaabli(te) ja kaablikaitsetoru(de) takistuseta paigaldust, täitepinnasega täitmist, pinnase

tihendamist, kaitse- ja hoiatuslindi paigaldamist ning käsitsi kaevamisel ka töötaja ohutut

liikumist kaevise põhjal. Seetõttu võib kaeviku laius kogu trassi ulatuses varieeruda.

Maakaabli paigaldussügavus on üldjuhul 0,7 m ning raudtee ja sõidutee all, tiheda liiklusega

õuealal, parkimisplatsi all ja künnimaal 1 m. Need selgitused on loogilised ja seetõttu

veenvad. Samuti on loogilised kolmanda isiku selgitused, miks ei saa elektrikaablit kavandada

vahetult hoone kõrvale ega hoonete sisse. Kolmandat isikut ei saa sundida teostama tehniliselt

võimatut või ohtlikku maakaabelliini paigaldust. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise

kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise (vt EhS § 70 lg 6). Alternatiiv, mille

puhul algaks tehniline lahendus Peterburi tee 38/1 kinnistul asuvast alajaamast, langeb ära või

on seotud lisakuludega, sest seal asuvad trafod ja jaotusseadmed ei kuulu Elektrilevi OÜ-le,

vaid teisele kliendile.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Tallinna linn palub 19.07.2024 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning

uue otsusega jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Halduskohus järeldas

ebaõigesti,

et

vaidlusaluse

maakaabelliini

ehitamiseks

peavad

olema

projekteerimistingimused. Alal kehtib Tallinna Linnavolikogu 15.06.2000 otsusega nr 234

5(10)

3-23-2769

kehtestatud Peterburi tee 38 kinnistu DP, mis näeb ette Peterburi tee 38/1 ja 38/2 kinnistute

ühendamise elektrivõrguga läbi Peterburi tee 38/7 ja 38/13 kinnistute. Halduskohus viitas

Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsusele nr 3-21-409, kuid ei arvestanud selle konteksti.

Nimetatud asjas oli DP-ga määratud, et elektrivarustus tuleb alajaamast kuni kinnistuni, kuid

elektrivarustuse ala ise jäi DP alast välja, mistõttu väljastati projekteerimistingimused

põhjendatult. Sellest lahendist ei järeldu, et Peterburi tee 38/1 elektriliitumiseks tuleb anda

projekteerimistingimused. Praegusel juhul on DP-s määratud Peterburi tee 38/1 ja 38/2

kinnistute elektrivõrguga ühendamine Peterburi tee 38/7 ja 38/13 kinnistute kaudu. DP-s on

määratud nii kaabelliini algus- ja lõpp-punktid kui ka kinnistud, mida see läbib. DP tõttu ei

ole projekteerimistingimised nõutavad (EhS § 83 lg 2). DP-s ettenähtud lahenduse

elluviimisel on kohtupraktikas peetud võimalikuks tehnovõrkude asukohta projekteerimise

või ehitamise staadiumis täpsustada. Trassi täpsustatud asukoht on majanduslikult

otstarbekam ja kaebajale vähem koormavam (maht kaebaja kinnistul väiksem ja Peterburi tee

38/7 kinnistut ei koormata). Arusaamatu on halduskohtu väide, et sundvalduse käskkiri ei

asenda projekteerimistingimusi. Vastustaja ei olegi seda soovinud, vaid kooskõlas KAHOS §

5 lg 1 p-ga 1 lähtus sundvalduse seadmisel kehtivast DP-st. Kuna lahendus on DP-s määratud,

siis puudus projekteerimistingimuste andmiseks alus ja ka vajadus. Sellises olukorras oleks

ebaproportsionaalne nõuda täiendava haldusmenetluse korraldamist. Kaebaja on olnud

sundvalduse menetlusse kaasatud ja tema vastuväited ei andnud põhjust eelistada mõnda teist

maakaabelliini asukohta. Sellega on sisuliselt nõustunud ka halduskohus.

8. OÜ Viimsi Properties palub 16.09.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus tuvastas õigesti, et DP ei käsitle Peterburi tee

38/1 kinnistu elektriga varustamist sellise täpsusega, mis võimaldaks jätta

projekteerimistingimuste menetluse vahele. Kooskõlas EhS § 83 lg 1 p-ga 2 ning Tallinna

Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsusega nr 3-21-409 (p 18) on halduskohus põhjendatult

leidnud, et projekteerimistingimuste andmine oli nõutav. Kehtiva DP tehnovõrkude joonise

järgi ei ole Peterburi tee 38/13 kinnistule sundvaldusega seatud asukohta nähtud ette ühtegi

tehnovõrku peale kanalisatsioonitorustiku, mis kuulub kaebajale ning mille toimimine tuleb

tagada. Ilmselgelt oleks torustiku hooldamine ja rekonstrueerimine oluliselt kulukam, sest

lisaks tuleks arvestada maakaabelliini asukohaga. Sundvalduse seadmisel ei ole seda arvesse

võetud. Kuna EhS § 83 lg 1 p 2 kohaselt on nõutav projekteerimistingimuste andmine, siis on

vaidlustatud käskkiri vastuolus KAHOS § 5 lg-ga 1. Vastustaja lähenemise korral puuduks

tehnovõrkude asukoha DP-s määramisel tähendus, sest sundvalduse saaks ikkagi seada DP-s

ettenähtust erinevale lahendusele. Ebaõige on seisukoht, et projekteerimistingimuste menetlus

oleks ebaotstarbekas, sest lõpptulemus oleks ette teada.

Kaebaja märgib täiendavalt, et ei nõustu halduskohtu otsuse põhjendustega osas, mis

puudutab alternatiivide valikuga seotud kaalutlusi (otsuse p-d 58–63). Kohtu põhjendused ei

ole veenvad ega jälgitavad. Kaebaja tõi alternatiivi 2 puhul välja, et kolmanda isiku

maksumuse arvestus ei võta ilmselt arvesse, et uut kaevikut on vaja kaevata üksnes 11%

ulatuses ning muus osas saab kasutada olemasoleva maakaabli kaevikut. Halduskohus ei ole

seda hinnanud. Kolmanda isiku hinnakalkulatsioonide aluseks võivad küll olla riigihangete

raames pakutud ühikhinnad, mis ei erista seda, kas tegemist on olemasoleva kaevisega või uue

tehisalaga, kuid lähtuda tuleb siiski eeldatavast tegelikust maksumusest (sh koormaks viidatud

alternatiiv kolme kinnistu asemel vaid kahte kinnistut). Vaidlustatud käskkirja järgne

lahendus ei ole ka mõistlikum kui kaebaja pakutud alternatiiv 1. Kolmanda isiku arvestuste

järgi oleks korrigeeritud trass majanduslikult kõige soodsam lahendus. Halduskohus nõustus

põhjendamatult kolmanda isiku seisukohtadega, et elektrikaablit ei saa kavandada vahetult

hoone kõrvale ega ka hoone sisse. Kaebaja andmetel on kolmas isik kitsastes tingimustes ka

varem kavandanud maakaabelliini trassi vahetult hoone seina äärde. Alusetu on väite, et

6(10)

3-23-2769

maakaabelliini selline paigaldamine oleks tehniliselt võimatu või ohtlik. Alternatiivi 1 puhul

oleks koormatavate kinnistute arv samuti kolme asemel kaks. Kaebaja jääb ka esimese astme

kohtus esitatud seisukohtade juurde.

9. Elektrilevi OÜ toetab 23.09.2024 seisukohas Tallinna linna apellatsioonkaebust ning

palub selle rahuldada. Halduskohus leidis õigesti, et Peterburi tee 38/1 elektrivõrguga

liitumise tarbeks projekteeritud lahendus on tehniliselt ja majanduslikult kõige otstarbekam.

Nõustuda ei saa hinnanguga, et enne sundvalduse seadmist tuli taotleda

projekteerimistingimused. Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsus nr 3-21-409 ei ole

kohaldatav praegusele vaidlusele, kuna nimetatud asjas jäi elektrivarustuse ala ise DP alast

välja ja projekteerimistingimused olid seega vajalikud. Teede ja tehnovõrkude asukohad

näidatakse detailplaneeringus põhimõttelisena (vt ka planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 4).

Peterburi tee 38 DP näeb ette Peterburi tee 38/1 ja 38/2 ühendamise kaabelliiniga läbi

Peterburi tee 38/7 ja 38/13 kinnistute. Seejuures taotles kolmas isik enne sundvalduse

seadmise taotluse esitamist ka projekteerimistingimusi, millele vastustaja kui pädev asutus

vastas, et projekteerimistingimuste väljastamiseks ei ole alust. EhS lisa 1 järgi ei ole 0,4 kV

maakaabelliin ehitusloakohustuslik. Tegemist ei ole ka muu olulise avaliku huviga rajatisega.

Seega ei ole projekteerimistingimuste väljastamine praegu nõutav ega põhjendatud.

Projekteerimistingimusi ei ole vaja ka EhS § 83 lg-st 2 tulenevalt, sest kavandatakse 0,4 kV

maakaabelliini ehitamist ning liituva kinnisasja (Peterburi tee 38/1) elektrivarustus on

hõlmatud kehtiva DP-ga. AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud talumiskohustuse tekkimise eeldused

on täidetud. Tehnovõrk soovitakse rajada avalikes huvides ning sellega liituda sooviva isiku

tarbimiskoha ühendamiseks puudub muu tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam võimalus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et Tallinna linna apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ning see

tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja ei pea

vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

11. Halduskohus tühistas TLPA 03.11.2023 käskkirja nr T-11-4/23/71 (dtl 18–22) põhjusel,

et kuna Tallinna Linnavolikogu 15.06.2000 otsusega nr 234 kehtestatud Peterburi tee 38 DP

(dtl 45, dtl 102) ei määratle ehitatava 0,4 kV maakaabelliini täpset asukohta ja väljastatud ei

ole EhS § 83 lg 1 p-st 2 tulenevalt nõutavaid projekteerimistingimusi, siis puudub Peterburi

tee 38/13 kinnisasjale sundvalduse seadmiseks KAHOS § 5 lg 1 kohane alus.

Apellatsiooniastmes ongi vaidluse all eeskätt küsimus, kas Peterburi tee 38/1 elektriga

varustamine on DP-s nähtud ette piisavalt täpselt või tulnuks selle tehnovõrgu asukoht

täpsustada projekteerimistingimustes. Sisulist vaidlust ei ole selles, et KAHOS § 5 lg 1 ei

võimalda asuda tehnovõrgu või -rajatise asukohta valima alles sundvalduse seadmise käigus

(v.a siis, kui sundvaldus seatakse omaniku nõusolekul – vt KAHOS § 5 lg 2), vaid KAHOS §

4 lg 1 p 5 ja lg 2 alusel saab sundvalduse omaniku nõusolekuta seada üksnes sellise

tehnovõrgu või -rajatise ehitamiseks, mille asukoht on eelnevalt määratud kindlaks kas

asjakohase planeeringu või projekteerimistingimustega (vt ka Riigikohtu 30.12.2024 otsus nr

3-20-2291, p 17). See ei välista nt projekteerimistingimuste ja sundvalduse seadmise taotluste

paralleelset menetlemist (EhS § 28 lg 1 ja KAHOS § 39 lg 1 kohaselt on mõlemal juhul

pädevaks asutuseks kohaliku omavalitsuse üksus), kuid oluline on see, et sundvalduse

seadmise otsust ei saa teha enne projekteerimistingimuste väljastamist.

12. Halduskohus on asjakohaselt tuginenud Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsusele

nr 3-21-409 (p 18), milles on selgitatud, et kui ükski kehtiv detailplaneering ei määratle

7(10)

3-23-2769

kinnistu elektrivarustuse tagamiseks vajaliku maakaabli täpset asukohta, vaid üksnes selle

põhimõttelise lahenduse, ning kavandatav elektripaigaldis (elektrimaakaabelliin) läbib mitut

kinnisasja, tuleb elektripaigaldise rajamiseks EhS § 83 lg 1 p-st 2 tulenevalt anda

projekteerimistingimused. Vastustaja ja kolmas isik leiavad, et ringkonnakohtu seisukoht

haldusasjas nr 3-21-409 ei ole praegusele vaidlusele laiendatav, sest asjaolud on erinevad.

Vastuväidete kohaselt on oluliseks lahknevuseks, et haldusasjas nr 3-21-409 jäi

elektrivarustuse ala DP alast välja (määratletud oli liitumispunkt DP ala välispiiril ja ühenduse

loomise koht ehk naaberkinnistul paiknev alajaam), kuid praegusel juhul on Peterburi tee 38

DP-s määratletud nii kaabelliini algus- ja lõpp-punktid kui ka kinnistud, mida see läbib.

Vastustaja ja kolmanda isiku väitel näeb DP ette Peterburi tee 38/1 ja 38/2 kinnistute

elektrivõrguga ühendamise Peterburi tee 38/7 ja 38/13 kinnistute kaudu. Ringkonnakohus

palus 17.03.2026 istungil Tallinna linnal täpsustada, millist DP tehnovõrkude koondplaanil

(dtl 102) kajastatud ühendust on silmas peetud. Vastustaja esitas koos 24.03.2026 selgitusega

väljavõtte DP tehnovõrkude koondplaanist (dtl 228), millel on sinisega tähistatud

servituudiala, mida on sundvalduse seadmisel käsitatud DP-s ettenähtud lahendusena. Lisaks

esitas vastustaja väljavõtted DP seletuskirjast (dtl 229–233). Ringkonnakohus võtab

nimetatud täiendavad tõendid HKMS § 198 lg 3 alusel asja õigemaks lahendamiseks

toimikusse.

13. DP seletuskirja p 2.7.2 kohaselt baseerub planeeritaval maa-alal paiknevate objektide

elektrivarustus samal territooriumil (praegusel Peterburi tee 38/7 kinnistul) asuval alajaamal

nr 1232. DP seletuskirja p 3.2.3 viitab, et mh tehnovõrkude servituudid on antud joonisel 3,

mille puhul ongi vastustaja kinnitusel tegemist DP tehnovõrkude koondplaaniga, ning tabelis

2. DP seletuskirja tabelis 2 (dtl 232) on Peterburi tee 38/13 krundi (pos nr 13) osas välja

toodud mh „elektriservituut“ kruntide pos nr 1–12 kasuks (sh pos nr 1 – Peterburi tee 38/1).

DP seletuskirja p-st 3.5.1 tuleneb omakorda, et perspektiivse tänavavõrgu korrastamiseks ja

tänavavalgustuse tarbeks on reserveeritud kohad kaablitele ning määratud on servituudialad

kaablitele 1+1 m.

14. Ringkonnakohtu hinnangul on DP seletuskirja põhjal üheselt arusaadav, et Peterburi tee

38/1 krundi elektrivarustus oli kavandatud Peterburi tee 38/7 krundil paiknevast alajaamast nr

1232 ning elektrikaabel pidi kulgema üle Peterburi tee 38/13 kinnistu. Küll aga ei ole tõendite

põhjal võimalik teha järeldust, et elektriühendus oleks kavandatud vastustaja näidatud

asukohta (dtl 228) ja langeks osaliselt kokku vaidlusaluse käskkirja lisas (dtl 19) näidatud

sundvalduse alaga. DP tehnovõrkude koondplaani tingmärkidest lähtudes on vastustaja

tähistatud ala puhul eeskätt tegemist olemasolevate tehnovõrkudega (sh olemasolev 6 kV

maakaabelliin tähistusega 6407 ja kaebajale kuuluv kanalisatsioonitrass) seotud

servituudialaga (v.a osas, milles see ristub projekteeritud vee-, kanalisatsiooni- ja

gaasitorustike ning tänavavalgustuse kaabelliiniga, mis on tähistatud vastavalt V1, K1, G1 ja

VV). Plaanilt nähtub küll elektriühendus alajaama nr 1232 ja Peterburi tee 38/1 kinnistu vahel

(sh ühendus alajaamaga nr 103), mis kulgeb rohkem DP ala servas, kuid see on tähistatud

olemasoleva 6 kV maakaabelliinina ning selle olemasolu nähtub ka geoportaali kitsenduste

kaardilt (dtl 113). Kokkuvõttes ei ole alust väita, et Peterburi tee 38/1 kinnistule kavandatud

elektriühendus ja selle rajamiseks vajalik servituudiala oleks DP-s selgelt ette nähtud, vaid

tegemist oli samuti üksnes põhimõttelise lahendusega. Asjaolule, et lahendus ei olnud kuigi

arusaadav, viitab kaudselt seegi, et Elektrilevi OÜ esitas 19.04.2023 vastustajale taotluse

projekteerimistingimuste saamiseks, mille andmist ei pidanud vastustaja aga vajalikuks (dtl

85–86).

15. Lisaks eeltoodule tuleb arvestada, et nagu ringkonnakohus viitas ka 17.03.2026 istungil,

siis kuigi Peterburi tee 38 DP (DP003110) hõlmas algselt kõiki asjassepuutuvaid kinnistuid ja

8(10)

3-23-2769

vaidlusalune maakaabel kulgeks üksnes algse DP ala sees, tuli vastustajal võtta sundvalduse

seadmisel täiendavalt arvesse, et Tallinna Linnavolikogu 28.01.2021 otsusega nr 14 tunnistati

varasem DP kehtetuks kõigi Peterburi tee 38/13 transpordimaa sisse jäävate kinnistute osas

(sh jäeti praegu kehtivast DP alast välja Peterburi tee 38/7 kinnistu). Kuna nimetatud otsust ei

ole kohtule esitatud, võtab ringkonnakohus selle Tallinna õigusaktide registrist HKMS § 198

lg 3 alusel käesoleva asja juurde. Osaliselt kehtetuks tunnistamise tagajärjel kehtib Peterburi

tee 38 DP sisuliselt kujul, milles on nähtud küll ette see, et Peterburi tee 38/1 kinnistu

elektrivarustus lahendatakse Peterburi tee 38/7 kinnistul asuva alajaama nr 1232 baasil, kuid

Peterburi tee 38/7 kinnistu ise jääb siiski DP alast välja. Seega ei erine olukord sisuliselt

haldusasjas nr 3-21-409 kajastatust. Veel enam, isegi kui nõustuda, et DP joonised koos

seletuskirjaga näevad Peterburi tee 38/1 kinnistu elektrivõrguga ühendamise lahenduse ette

sundvalduse seadmiseks piisava täpsusega, ei ole vastustaja seda lahendust tegelikult

järginud, sest Peterburi tee 38/1 kinnistu elektrivarustust ei ole plaanitud lahendada Peterburi

tee 38/7 kinnistul asuva alajaama nr 1232 baasil, vaid hoopis Peterburi tee 38/2 kinnistul

paiknevas hoones asuva jaotuskilbi kaudu, mis on omakorda ühendatud Peterburi tee 38/4

kinnistul asuva alajaamaga nr 9541 (dtl 101). Kuigi DP-s ettenähtud tehnovõrkude ja -rajatiste

asukohta on lubatud projekteerimise või ehitamise staadiumis täpsustada (nt Riigikohtu

02.12.2019 otsus nr 3-17-1909, p 19), ei võimalda EhS § 83 lg 1 p 2 ja KAHOS § 5 lg 1 p 2

projekteerimistingimusi väljastamata seada sundvaldust sellisele lahendusele, mida DP ette ei

näe. Normist kõrvalekaldumist ei saa õigustada asjaolu, et maakaabelliini rajamine

vaidlusaluse käskkirja lisas määratud asukohta oleks majanduslikult otstarbekam ning ka

kaebaja jaoks ilmselt vähem koormavam, võrreldes sellega, kui Peterburi tee 38/1

elektrivarustus lahendataks Peterburi tee 38/7 kinnistul paikneva alajaama nr 1232 baasil.

16. Kuna halduskohus rahuldas kaebuse õiguspäraselt põhjusel, et enne sundvalduse

seadmist tulnuks rajatava maakaabelliini asukoht täpsustada projekteerimistingimustega, siis

ei mõjuta kaebaja muude etteheidetega seonduv asja lahendamist. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu põhjendustega siiski ka selles, et vaidlusaluses käskkirjas valitud lahendus ei

koorma iseenesest kaebaja õigusi ülemääraselt ja vastustaja ei pidanud eelistama kaebaja välja

toodud võimalikke alternatiivseid lahendusi (dtl 24–25, 142–143). Kaebaja pakutud

alternatiivi 2 (maakaabelliin kulgeks teiselt poolt Peterburi tee 38/2 hoonet ja kogu ulatuses

Peterburi tee 38/2 kinnistul, dtl 128–129) puhul puuduks küll vajadus koormata kaebaja

kinnistut, kuid tegemist oleks märksa kulukama lahendusega. Kaebaja väide, et võimalus

olemasoleva keskpingekaabli kaevikut n-ö taaskasutada muudaks ehitamise oluliselt

odavamaks, on tõendamata ja kolmanda isiku esitatud kalkulatsioonid seda ei kinnita.

Käskkirjas valitud lahenduse (maakaabelliin paikneks Peterburi tee 38/13 kinnistu piirist ca

0,5 m sissepoole, dtl 156–157) ja kaebaja pakutud alternatiivi 1 (maakaabelliin paikneks

Peterburi tee 38/2 ja 38/13 kinnistute piiril, dtl 154–155) puhul rahalist erinevust ei esine ning

samuti oleks Peterburi tee 38/13 kinnistu koormamine mõlemal juhul vältimatult vajalik

(alternatiivi 1 puhul oleks üksnes sundvalduse ala mõnevõrra väiksem, s.o kuni 35 m2 asemel

kuni ca 25 m2).

17. Sõltumata sellest, kas maakaabelliini paigaldamine Peterburi tee 38/2 hoone seinast 0,6

m kaugusele (s.o kinnistute piirile) oleks tehniliselt teostatav või mitte, on põhjendatud

lähtuda eesmärgist rajada uus elektripaigaldis asukohta, mis võtab mh arvesse õigusaktides

sätestatud kaitsevööndi laiust. Elektripaigaldise kaitsevööndi eesmärk on tagada selle ohutus

ja kaitse (EhS § 77 lg 1). Maakaabelliini kaitsevööndi laiuseks on äärmistest kaablitest

mõlemale poole 1 m (majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 § 10 lg 3).

Praegusel juhul ei esine mõjuvat põhjust rajada maakaabelliin asukohta, mis faktiliselt

kitsendaks kaitsevööndi ulatust. Peterburi tee 38/13 kinnistu on 100% transpordimaa ja

kaebajale kuuluv kanalisatsioonitorustik paikneb kinnistu piirist rohkem kui 1 m seespool (dtl

9(10)

3-23-2769

23), mitte ei asuks see kohakuti rajatava maakaabelliiniga. Iseenesest on usutav, et

kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine tulevikus võib osutuda elektripaigaldise

kaitsevööndist ja selle tõttu ehitamisele võimalikult seatavatest lisapiirangutest (vt EhS § 70

lg 3) tingitult mõnevõrra kulukamaks, kuid ei ole alust eeldada, et võimalikud lisakulud

oleksid sellise suurusega, et õigustada elektripaigaldise kaitsevööndi vähendamist. EhS § 70

lg 6 näeb samuti ette, et võimaluse korral tuleks eelistada lahendust, kus kaitsevöönditega

ehitiste kaitsevööndid kattuksid võimalikult suures ulatuses ning eeldatakse, et ühe

kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.

18. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Tallinna linna apellatsioonkaebus

rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.06.2024 otsus muutmata.

19. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda

isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele

(HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks

kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. Tallinna linn on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel

riigilõivu 20 eurot, kuid ei ole esitanud andmeid ringkonnakohtu menetluses muude kulude

kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad vastustaja

menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

20. OÜ Viimsi Properties on palunud mõista vastustajalt välja ringkonnakohtu menetluses

kantud esindajakulu 1172,60 eurot (ilma käibemaksuta), mis vastab esindaja 10,66 töötunnile.

Esindajakulu kandmise kohustus seoses praeguse asja apellatsioonimenetlusega on

õigusbüroo arvetega HKMS § 109 lg 11 nõuetele vastavalt tõendatud. Taotletud summa ei

ületa esimese astme kohtu menetluses kantud esindajakulu suurust (2451,20 eurot) ning

menetluskulu ei ole vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades põhjust pidada ilmselgelt

ülepaisutatuks (HKMS § 109 lg 6). Seega tuleb HKMS § 108 lg 1 alusel mõista Tallinna

linnalt kaebaja esindajakulud välja tervikuna.

21. Elektrilevi OÜ ei ole esitanud andmeid apellatsioonimenetlusega seotud kulude

kandmise kohta ning osales kohtumenetluses vastustaja poolel. Seega jäävad kolmanda isiku

võimalikud menetluskulud HKMS § 108 lg 8 teise lause ja § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

22. Kuna otsus ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ega ühegi isiku eraelulisi või muid

tundlikke andmeid, siis tuleb otsus pärast selle jõustumist HKMS § 175 lg 1 alusel

arvutivõrgus avaldada tervikuna.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)