2-25-16877/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-25-16877

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.04.2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-16877

Tsiviilasi

W.W hagi P.G vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: W.W (isikukood XXX),

Hageja seaduslik esindaja: E.T (isikukood XXX; e-post:

XXX);

Kostja: P.G (isikukood XXX; e-post: XXX)

Kohtuistungi aeg

18.03.2026. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada W.W hagi P.G vastu isaduse tuvastamise ja elatise

nõudes.

2. Lugeda tuvastatuks, et XXX a sündinud W.W (isikukood XXX)

põlvneb P.G-st (isikukood XXX).

3. Mõista P.G-lt W.W kasuks välja alates 08.10.2025. a kuni

31.03.2026. a elatis 301,74 eurot kuus.

4. Mõista P.G-lt W.W kasuks välja alates 01.04.2026. a kuni W.W

täisealiseks saamiseni (02.02.2036. a) igakuine elatis 318,62

eurot ((295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot (kolm protsenti

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda

1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17

lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse

suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. P.G-l tuleb temalt W.W kasuks välja mõistetud elatis maksta E.T

pangakontole nr XXX, märkides maksekorraldusel selgituseks:

„elatisraha W.W“.

6. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

7. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

8. Kohtuotsuse jõustumisel saata selle ärakiri resolutsiooni punkti

2 alusel poolte isikuandmetes muudatuste tegemiseks

rahvastikuregistripidajale.

Edasikaebe kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.T esitas 08.10.2025. a Tartu Maakohtule alaealise W.W (hageja) nimel

hagiavalduse P.G (kostja) vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes,

mida täiendas 28.10.2025. a. Hagiavalduses taotletakse, et kohus

tuvastaks, et hageja põlvneb kostjast ja mõistaks kostjalt hageja kasuks

välja igakuise elatise 301,74 eurot alates hagi esitamisest kuni hageja

täisealiseks saamiseni.

Hagi asjaolude kohaselt on E.T alaealise hageja W.W ema. Hageja isa on

kostja P.G, aga isadust ametlikult vormistatud ei ole. E.T ja kostja olid

XXX. aastal paar kuud lähedases suhtes ja elasid koos E.T üüripinnal, XXX.

Selle lühikese suhte kestel E.T rasestus ja sünnitas XXX a lapse W.W.

Kostja oli rasedusest teadlik. XXX aasta oktoobris võttis E.T kostjaga

ühendust, mille tulemusel proovisid nad koos elada, et pakkuda lapsele

perekonda, kuid kooselu kestis vaid XXX aasta veebruarikuuni. Selle aja

jooksul ilmnes, et kostja huvi oli suunatud peamiselt E.T-le, mitte lapse

kasvatamisele. Kooselu muutus konfliktseks ja seetõttu otsustas E.T

kooselu lõpetada, et kaitsta lapse huve ja tagada lapsele stabiilne

keskkond. Pärast kooselu lõppu katkestas kostja kontakti lapsega. Kostja

ei ole lapse ülalpidamiskohustusi täitnud alates lapse sünnist, v.a

vanemate kooselu ajal XXX aasta oktoobrist kuni XXX aasta

veebruarikuuni, mil kostja osales lapse elus. Hageja igakuised vajadused

ühes kuus on ca 606 eurot, sh eluasemekulud 200 eurot, kulutused

toidule 200 eurot, kulutused transpordile 6 eurot, sidekulud 10 eurot,

kulutused hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele

100 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 30 eurot,

juuksehooldus/lõikus 20 eurot ning kulutused mänguasjadele 25 eurot. E.T

otsustas lapse nimel pöörduda hagiga kohtusse, et tuvastada kostja

isadus ja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatis.

2. Kohus võttis hagi 20.10.2025. a määrusega menetlusse ja kohustas

kostjat hagile kirjalikult vastama.

3. Kostja, P.G kinnitas 28.10.2025. a e-kirjas dokumentide kättesaamist ja

märgib vastuseks hagile järgnevat: „Kahjuks on just need osad välja

jäetud tõenditest, kus lapse ema ütleb, et miks arvan, et olen üldse lapse

isa, et mina pole lapse isa jne. Sellest tulenevalt lõppes ka kõiksugune

suhtlus ja tahe anda oma panus, olla olemas. Kuid sellest olenemata olen

nõus isaduse tuvastamisega ja ka edaspidiste kokkulepetega.“

4. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi, toimumisajaga 03.02.2026.

a.

Määratud kohtuistungil, 03.02.2026. a osales hageja seaduslik esindaja

E.T. Kostja istungile ei ilmunud. Kohtukutse oli saadetud kostjale

elektrooniliselt e-posti aadressile, millelt kostja oli dokumentide

kättesaamist kinnitanud ja kohtule vastanud. Kostja kohtukutse

kättesaamist ei kinnitanud, aga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

3141 lg 1 alusel luges kohus kutse kostjale kättetoimetatuks saatmisega

kolme tööpäeva möödumisel saatmisest. Kostja ei teatanud kohtule

istungile mitteilmumise mõjuvast põhjusest. Kohus otsustas istungil asja

arutamise edasi lükata ja määras asja arutamiseks uue istungi,

toimumisajaga 18.03.2026. a.

5. 18.03.2026. a kohtuistungil osales hageja esindaja E.T. Kostja ka sellele

istungile ei ilmunud. Kohus oli 11.02.2026. a saatnud kostjale kohtukutse

elektrooniliselt e-posti aadressile, millelt kostja oli dokumentide

kättesaamist kinnitanud ja kohtule vastanud. Kostja kohtukutse

kättesaamist ei kinnitanud, aga TsMS § 3141 lg 1 alusel luges kohus kutse

kostjale kättetoimetatuks saatmisega kolme tööpäeva möödumisel

saatmisest, s.o 17.02.2026. a. Kostja ei teatanud ka sel korral kohtule

istungile mitteilmumise mõjuvast põhjusest. Kohtukutses oli kostjat

hoiatatud mõjuva põhjuseta istungile mitteilmumise tagajärgedest.

Hageja seaduslik esindaja E.T jäi hagis esitatud nõuete juurde. E.T

kinnitas, et hageja võimalikul eostamise ajal, s.o ajavahemikus XXX. a

kuni XXX. a, ei olnud tal lähedasi suhteid teiste meestega peale kostja.

Hageja esindaja täpsustas, et hageja taotleb kostjalt elatise

väljamõistmist seaduse alusel arvutatud summas, muutuva suurusena,

arvestades sealjuures, et hagejale makstakse lapsetoetust, mis on praegu

80 eurot kuus, ja hageja kostja juures ei viibi.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja

TsMS § 414 lg 1 alusel lahendab kohus asja kostja osavõtuta sisuliselt.

7. Kohus leiab, et W.W hagi P.G vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes

on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning võimalik rahuldada.

8. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et hageja W.W-st

on sündinud XXX a (hetkel seega X aastane). Hageja ema on E.T. Isa

kohta hageja sünniakti kannet tehtud ei ole. E.T ei ole olnud abielus.

Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa on mees, kes

on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on

lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud

või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus.

PKS § 94 lg 1 järgi tuvastab isaduse kohus, kui sama seaduse § 84 lõike

1 punkti 1 või 2 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud.

Vastavalt PKS § 94 lg-le 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude

alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

PKS § 94 lg 3 kohaselt loetakse eostamisajaks ajavahemik

kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani

enne lapse sündi.

Arvestades, et hageja sündis XXX a, siis saab PKS § 94 lg 3 alusel

lugeda hageja eostamisajaks ajavahemiku XXX. a kuni XXX. a.

Hageja seadusliku esindaja, ema E.T väitel oli ta XXX. aastal kostjaga

paar kuud lähedases suhtes ja nad elasid koos E.T üüripinnal, XXX. E.T

kinnitas kohtuistungil, et hageja võimalikul eostamisajal, s.o

ajavahemikus XXX. a kuni XXX. a, ei olnud tal lähedasi suhteid teiste

meestega peale kostja. Hageja ema väitel võttis ta XXX aasta kostjaga

ühendust, mille tulemusel proovisid nad koos elada, et pakkuda

hagejale perekonda, kuid kooselu kestis vaid XXX aasta.

Kostja teatas kirjalikus vastuses hagile, et ta on nõus isaduse

tuvastamisega. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja ema

väidetele selle kohta, et XXX. aastal hageja võimalikul eostamisajal olid

nad lähedastes suhetes ja elasid koos.

Hageja seaduslik esindaja on esitanud kohtule tõendina väljavõtted

tema sõnumivahetusest kostjaga (dtl 7-8). Nimetatud tõenditest

nähtub, et XXX a on kostja kirjutanud E.T-le muu hulgas: “Ja ma

reaalselt ju tegelikult mõistan, et mul tütar sünnib/…/ma soovin sulle

näidata või siis tõestada, et ma olen selleks kõigeks valmis ja et ma

tahan seda kõike“. XXX a on kostja kirjutanud E.T-le:“ Kuidas näed

edaspidi? Hakkan olema Iirimaal enamasti. Kuidas jagame lapse

hoolduse?“. E.T on samal päeval kostjale vastanud: „Kui kavatsed lapse

ees kohustusi täita ja soovid lapse elus osaleda ilma meile vaimset

vägivalda pakkumata, siis saab last külastada etteteatamisel. Lapsega

seonduvates küsimustes olen nõus suhtlema, kui seda tehakse

heatahtlikult.“

Kohus leiab, et nimetatud sõnumivahetus annab kinnitust hageja

seadusliku esindaja väidetele selle kohta, et kostja oli teadlik tema

rasedusest, tunnistas, et tema on hageja isa ja XXX aasta oktoobrist

kuni XXX aasta veebruarikuuni elas kostja hageja emaga koos ning

osales hageja elus.

Kõike eeltoodut arvestades saab kohtu hinnangul lugeda tuvastatuks,

et hageja põlvneb kostjast. Kostja on oma isaduse sisuliselt ka õigeks

võtnud ja kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid, mis annaks alust

kahtluseks, et hageja isa võib olla keegi teine mees peale kostja. Seega

rahuldab kohus isaduse tuvastamise nõude ja loeb tuvastatuks, et

XXXa sündinud hageja W.W põlvneb kostjast P.G-st.

TsMS § 445 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle

ärakirja

poolte

isikuandmetes

muudatuste

tegemiseks

rahvastikuregistripidajale.

9. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja elatise nõue kostja vastu.

PKS § 96 p 1 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma

alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab vanem lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela

lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Eeltoodu alusel on kostjal eraldi elava vanemana kohustus anda hagejale

kui oma alaealisele lapsele ülalpidamist elatise maksmise teel.

PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla

väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi

lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või

muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse

arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise

aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub

baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.

aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses,

milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema

juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga.

PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama

seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla

muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps,

kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud

ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse

täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule

esitamist.

Riigikohus on asunud seisukohale (vt RKTKo 15.06.2023. a nr 2-22-7773,

12), et lapse isast põlvnemise tuvastamine kehtib tagasiulatuvalt alates

lapse sünnist. Kui põlvnemine on seaduses sätestatud korras kindlaks

tehtud, siis on põlvnemisest tulenevaid õigusi ja kohustusi nende olemuse

tõttu võimalik teostada üldjuhul edasiulatuvalt, isaduse kohtuliku

tuvastamise korral alates sellekohase kohtuotsuse jõustumisest, aga PKS

§ 108 võimaldab nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt ühe

aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. See kehtib kolleegiumi

arvates ka juhul, kui kohtule on üheaegselt esitatud nii lapse isast

põlvnemise kindlakstegemise kui ka elatise väljamõistmise nõue. Kostja

huve ei saa nende nõuete üheaegne lahendamine kahjustada, sest elatise

kohta tehtav lahend ei jõustu enne põlvnemise algse tuvastamise kohta

tehtud lahendi jõustumist. Elatise nõude maksimaalses ulatuses esitamise

asemel võib õigustatud isik piirduda ka elatise nõudmisega alates hagi

esitamisest.

Hageja nõuab kostjalt elatist seaduse alusel arvutatud summas muutuva

suurusena alates hagi esitamisest.

Arvutades hagejale elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma

200 eurot, mida on indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, lisades baassummale 1.

aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes

arvesse lapsetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-le

3 on pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus, ning arvestades, et

hageja kostja juures ei viibi, on elatis alates 01.04.2025. a kuni

31.03.2026. a 301,74 eurot kuus ja alates 01.04.2026. a 318,62 eurot.

Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega ole tõendanud mõjuva

põhjuse esinemist, mis saaks olla aluseks temalt hageja ülalpidamiseks

väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud

summa.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja alates hagi esitamisest, s.o alates 08.10.2025. a kuni 31.03.2026. a

elatise 301,74 eurot kuus ja alates 01.04.2026. a kuni hageja täisealiseks

saamiseni igakuise elatise 318,62 eurot ((295,86 eurot (baassumma) +

62,76 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) -

40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest

korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse

täitmise viisi ja korra ning määrab, et kostjal tuleb elatis maksta hageja

ema E.T pangakontole nr XXX, märkides maksekorraldusel selgituseks:

„elatisraha W.W“.

Kohus selgitab, et kui pärast asja arutamise lõpetamist peaksid oluliselt

muutuma elatise suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on

tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel

õigus pärast otsuse jõustumist uues hagis nõuda elatise maksete suuruse

ja tähtaegade muutmist.

Menetluskulude jaotus

10. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Antud juhul lahendas kohus alaealise põlvnemisasja ja ülalpidamisasja

ning seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik