2-26-2950/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaisa Margus

Kohtujurist

Eva-Liis Bome

Määruse tegemise aeg ja koht

08.04.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-26-2950

Tsiviilasi

A I maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: A I (isikukood xxx)

Usaldusisik: Jüri Truuts (e-post: xxx)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja võlgniku A I pankrot 08.04.2026 kell 09:00.

2. Nimetada A Ii pankrotihalduriks Jüri Truuts.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 28.04.2026 kell 11:30. Koosolek

toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 3007).

4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

5. Algatada A Ii kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

7. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

9. Määrata usaldusisiku Jüri Truuts tasuks 1873,95 eurot (käibemaksuga), mis mõista

välja võlgnikult A I usaldusisiku Jüri Truutsi kasuks.

10. Hüvitada usaldusisikule Jüri Truuts kindlaksmääratud usaldusisiku tasust 818,40

eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa OÜ Autente

Menetlusteenused arvelduskontole xxx.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise

ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15

päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. A I (võlgnik) esitas kohtule 06.02.2026 maksejõuetusavalduse, milles võlgnik märkis, et

jätab maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada. Võlgnik soovis avalduse läbivaatamist

kirjalikus menetluses.

2. Kohus võttis 06.03.2026 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Jüri

Truutsi.

3. Usaldusisik esitas 25.03.2026 kohtule aruande koos võlgniku vara- ja võlanimekirjaga,

mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub realiseeritav vara.

Võlgnikul on tuvastatud töövõime puudumine ning võlgnikule on määratud töövõimetoetus

perioodiks 20.11.2022-19.11.2027, mille suurus on keskmiselt 678 eurot kuus. Usaldusisik

märkis, et võlgnikul võib olla nõue kolmanda isiku vastu ning seonduv nõuete tasaarvestuse

võimalus. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 144 393,03 eurot,

millest osa on täitemenetluses. Usaldusisiku hinnangul ei võimalda võlgniku majanduslik

olukord võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist, vaid välja tuleks kuulutada

võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

4. Võlgnik esitas 02.04.2026 kohtule avalduse, milles märkis, et võlgnik on nõus pankroti

väljakuulutamisega ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Pankroti väljakuulutamine

5. Kohus leiab, et välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot.

6. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

7. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik

on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

8. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et

maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul puudub

realiseeritav vara, kuid teadaolevaid kohustusi on vähemalt 144 393,03 euro ulatuses (vt ülal,

p 3). Võlgnikul ei ole seega piisavalt vara, et oma sissenõutavaks muutunud rahalised

kohustused täita, ka võlgniku sissetulek (hetkel üksnes töövõimetoetus) ei ole selleks piisavalt

suur. Võlgnik on järelikult püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ei

saa võlgniku suhtes ka algatada võlgade ümberkujundamise menetlust (FIMS § 19 lg 1).

Võlgniku võlgade kogusumma on praegusel juhul ka liiga suur ning võlgniku sissetulek liiga

väike, et võlgnik oleks võimeline oma makseraskused ületama võlgade ümberkujundamisega.

Kohtu hinnangul on seetõttu ainus lahendus võlgniku pankroti väljakuulutamine.

9. Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.

Usaldusisik Jüri Truuts andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks.

Kohus nimetab pankrotihalduriks Jüri Truutsi (PankrS § 31 lg 6).

10. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

11. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab

kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti

väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see

samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

12. Võlgnik taotleb enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka

usaldusisik peab seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest

vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Kohtule teadaolevalt

neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse.

13. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

14. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta aruande (FIMS § 46 lg 3).

15. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest (FIMS § 49 lg 1).

16. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18

lg 4, PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

17. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku

tasu tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti

väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

18. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei

kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

19. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 189,2 eurot (PankrS § 23 lg

3).

20. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2),

mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 9,75 tundi. Kohus leiab, et arvestades

usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu

põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku

tunnitasu 155 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur.

Usaldusisikule tuleb seega määrata tasuks 1511,25 eurot, koos käibemaksuga 1873,95 eurot

(PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab

kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

21. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku

tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi

vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku

varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et

võlgniku pankrotivaras puuduvad vahendid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab

seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

22. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946

eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi

vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

23. Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 9,75 tunni eest

summas 660 eurot (alustatud pooltunde 20 × 33), s.o koos käibemaksuga 818,40 eurot.

Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid

määrab, et see hüvitatakse osaliselt, s.o 818,40 euro ulatuses usaldusisikule riigi vahenditest.

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

24. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas

pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist

konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada

pankrotihalduriga.

25. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine

ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab.

Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning

võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku

jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud

(FIMS § 47 lg 1-2):



tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;



viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;



mitte varjama saadud tulusid ning vara;



andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

26. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu,

millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik

kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaisa Margus

kohtunik