2-25-2144/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

08.04.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-2144

Kohtuasi

O.K hagi X.Y vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.02.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

O.K määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): O.K (isikukood XXX,

viibimiskoht Tallinna Vangla)

Kostja: X.Y

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25.02.2025 määrus ja saata hagiavaldus tagasi samale

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. O.K määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. O.K (hageja) esitas Harju Maakohtule 08.02.2025 hagiavalduse, milles palus X.Ylt

(kostja) välja nõuda hageja kasuks mittevaralise kahju 2000 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt ründas X.Y Harju maakonnas, Rae vallas, Soodevahe külas,

Linnaaru tee 5 asuval kinnistul "Tallinna Vangla" ÕP-hoone klassiruumis nr 269 O.K jalaga

kõhtu lüües 16.01.2024. Sellise tegevuse pärast kohaldas Tallinna Vangla VangS § 69 lg 2 p-

de 1 ja 4 meetmeid O.K suhtes 16.01.2024. 17.01.2024 lõpetas Tallinna Vangla O.K suhtes

VangS § 69 lg 2 p 1 ja 4 kohaldamise. Meedet kohaldati O.K tervise kaitseks. X.Y tegevus

põhjustas O.K suhtes VangS § 69 lg 2 p 1 ja 4 kohaldamise ajavahemikul 16.-17.01.2024

2-25-2144

Tallinna Vanglas. Kui X.Y ei oleks O.K rünnanud, ei oleks O.K eraldi lukustatud kambrisse

paigutatud ning vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust piiratud. Tallinna Halduskohus

menetleb asjas 3-24-2179 Tallinna Vangla vastu esitatud O.K hüvitusnõuet VangS § 69 lg 2

p 1 ja 4 kohaldamise pärast. Juhul, kui halduskohus peaks leidma meetme kohaldamise

õiguspärasuse, siis vastutab meetme kohaldamise aluse looja, s.o X.Y VangS § 69 lg 2 p 1 ja

4 kohaldamise pärast O.K ees, kuna X.Y tegevus põhjustas O.K vanglasisese liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramise ning eraldi kambrisse lukustamise. Kui aga halduskohus peaks

leidma meetme kohaldamise õigusvastasuse, siis vastutab Tallinna Vangla VangS § 69 lg 2 p

1 ja 4 kohaldamise pärast.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 25.02.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ning

jättis menetuskulud hageja kanda. Maakohus märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et avalduse menetlusse võtmisest

tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, mis sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust

menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

5. Maakohtute pädevus on sätestatud TsMS §-s 1, mille kohaselt tsiviilkohtumenetluses

vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest

tulenev kohtuasi. Kohus leidis, et käesolevas asjas esitatud hagiavalduse näol ei ole tegemist

TsMS § 1 mõttes tsiviilasjaga, mille lahendamine kuuluks maakohtu pädevusse. Maakohtu

pädevuses on eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused (TsMS § 1). Avalik-õiguslikus

suhtes tekkinud vaidlusi lahendavad halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi

halduskohtud. Õigussuhte iseloom tehakse kindlaks vaidluse esemest, s.o nõudest ja alusest

lähtudes. Õigussuhe on avalik-õiguslik siis, kui selle üheks pooleks on avaliku võimu kandja

või seaduse või selle alusel avalikke ülesandeid täitev eraisik, see on tekkinud avaliku õiguse

normi alusel, seda reguleerivad avaliku õiguse normid või kui protsessis on määravad avaliku

õiguse põhimõtted ja sätted (RKHKm, 19.12.2005, 3-3-1-64-05, p 10; TlnRnKm, 15.12.2021,

3-2-1-2642, p-d 12–16).

6. Käesolevalt on Harju Maakohtule esitatud hagiavaldus, mille pinnalt on võimalik järeldada,

et Tallinna Vanglas viibivale hagejale tekitati kahju seoses tema paigutamisega eraldi

lukustatud kambrisse ning tema vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramisega.

Hagis toodud asjaoludest saab järeldada, et hageja õigusi on väidetavalt rikutud avaliku võimu

volituste rakendamisel. Vangistuse täideviimise korda ja korraldust reguleerivad avaliku

õiguse normid vangistusseaduses, selle alusel antud määrustes ja vangla kodukorras. Seega ei

nähtu hagist eraõiguslikku vaidlust, mida maakohtu saaks lahendada. Hagejal on võimalik

avalik-õiguslikus suhtes rikutud õiguste kaitseks pöörduda kaebusega halduskohtusse.

Maakohus ei ole pädev lahendama avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusi. Seetõttu tuleb

keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata

hagiavaldus tagasi menetlusse võmiseks maakohtusse.

8. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus menetlus- ja materiaalõigus norme

ebaõigesti kohaldanud ning jätnud määruse põhjendamata. Kaebaja esitas hüvitisnõude X.Y

vastu, mitte Tallinna Vangla vastu ja see on maakohtu pädevuses. X.Y rünnates O.K Tallinna

2-25-2144

Vangla klassiruumis 269 tekitas ohupiirkonna, mille läbi tekkis olukord, kui õigustatud isik

sinna siseneb, saab viga. Seeläbi piiras X.Y O.K liikumisvabadust. O.K ei saanud siseneda

klassiruumi 269, kuna oleks seal sattunud ohtu. Ohupiirkonda teadvalt sisenedes oleks

tekkinud kahju põhjustatud O.K enda süü läbi. Selle vältimiseks ei saanud O.K klassiruumi

siseneda. Ka Tallinna Vangla pidas ohtu tõenäoliseks. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 alusel on

O.K-l õigus sellise olukorra põhjustamise eest nõuda X.Ylt kahju hüvitist, kuna O.K ei

saanud siseneda kohta, milles X.Y ohustas O.K , ajal, millal oli O.K-l seal õigus viibida. Hagi

menetlemine X.Y vastu on eraõiguslik vaidlus ning allub maakohtu pädevusse. X.Y

vägivallatsedes kohas, kuhu oli O.K-l õigus siseneda, s.o klassiruumis 269, hirmutas O.K

ning seeläbi asetas O.K liikumisvabaduse sellisesse seisu, mille realiseerimisel oleks sattunud

O.K vahetusse ohtu. Seetõttu ei saanud O.K teostada liikumisvabadust.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud Harju

Maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning

hagiavaldus saata menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus

ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse. Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

11. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt keeldus maakohus hageja nõude menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, leides, et maakohus ei ole pädev seda lahendama.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldunud

põhjendamatult ja ennatlikult.

12. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Eristamaks eraõiguslikke ja

avalik-õiguslikke suhteid tuleb selgitada järgnevat. Avalik õigus reguleerib suhteid, mis

kaasnevad avaliku võimu teostamisega ning üldjuhul on sellise õigussuhte üheks pooleks alati

avaliku võimu kandja. Eraõigussuhtest saab õigusteooria kohaselt rääkida siis, kui õigussuhte

pooled on omavahel võrdsed ja kui õigussuhte aluseks olev õigusnorm teenib peaasjalikult

erahuve (vt TsMS I komm, (2017), § 1, p 3.1.1.b)).

13. Siinses asjas esitatud hagiavalduses toodule tuginedes ei ole võimalik tuvastada, et

kostjaks olev isik oli hagis kirjeldatud sündmuse toimumise ajal avaliku võimu kandjaks ja

teostas hageja suhtes eriõigusi, mille pädevus saab olla ainult avaliku võimu kandjal. Seega on

maakohtu järeldus, et hagist ei nähtu eraõiguslikku vaidlust, väär ainuüksi sel põhjusel.

14. Maakohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt on hageja soovinud kostjalt enda kasuks

2000 euro suuruse mittevaralise kahju väljamõistmist. Oma nõude on hageja seostanud

kokkuvõtlikult sellega, et kostja ründas teda õppeklassis, mis tõi kaasa hageja

liikumisvabaduse piiramise (vangistusseaduses sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamise näol). Määruskaebusest nähtuvalt on hageja täiendava asjaoluna esile toonud, et

kuna kostja hagejat ründas ja hageja arvates võis kostja teda veel rünnata, sattus hageja kostja

tõttu sunnitult olukorda, milles oli tema liikumisvabadus piiratud. Hageja on tuginenud kostja

2-25-2144

vastu esitatud kahju hüvitamise nõude esitamisel võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 1043 ja

1045.

15. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2)

kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse

võtmisega; 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu omandi või sellega

sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega;

7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku

käitumisega. Täiendavalt sätestab VÕS § 134 lg 2, et isikult vabaduse võtmisest, isikule

kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest,

sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb

kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

16. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et VÕS § 3 p 2 kohaselt võib võlasuhe muuhulgas

tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5

kohaselt tekivad tsiviilõigused ja – kohustused ka õigusvastastest tegudest, on hagi

ringkonnakohtu hinnangul esitatud eraõigussuhtest tuleneva vaidluse lahendamiseks.

17. Maakohtu eksimuste tõttu tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja hagiavaldus saata tagasi

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, kuna ringkonnakohtul puudub selle otsustuse

pädevus. Juhul, kui hageja menetlusdokumentide alusel ei ole hageja nõude kujunemine ja

asjaolud siiski päris lõpuni selged, tuleb maakohtul kaaluda võimalust anda hagejale tähtaeg

hagiavaldusel esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kui hageja kohtu määratud tähtajaks hagi

ebaselgust ei kõrvalda, peab kohus jätma hagi TsMS § 340¹ lg 2 järgi menetlusse võtmata

(RKTKm, 09.10.2023, 3-2-1-95-13, p 12).

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

18. TsMS § 173 lg 3 teisest lausest tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

19. Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 372 lg-st 5 ei saa määruskaebust esitada

ringkonnakohtu määrusele, millega maakohtu määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise

kohta tühistati.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/