2-25-21740/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

07. aprill 2026.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-25-21740

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K Ji vastu võlgnevuse ja

viivise nõudes

Hagihind

3490,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja: K U

Kostja: K J (isikukood xxx)

Menetluse liik

Lihtmenetlus, kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista K Jilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 13.07.2024.a xxx sõlmitud

väikelaenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 2176,99 eurot ning viivis

võlgnevuselt (2176,99 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

alates 27.12.2024.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhivõla.

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi K Ji vastu 13.07.2024.a xxx sõlmitud

väikelaenulepingust nr XXX tuleneva ülejäänud põhivõla, intressi nõude 185,86 euro,

haldustasu 15,60 euro, sissenõutavaks muutunud viivise summas 474,87 euro,

sissenõudmiskulude nõude 50 euro väljamõistmiseks ja edasiulatuva viivise määras 21,9%

aastas põhinõudelt alates 11.12.2025.a väljamõistmiseks.

4. Jätta Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud 70 % ulatuses K Ji kanda ja 30 % ulatuses

Aktiva Finance Group OÜ kanda (TsMS § 163 lg 1).

5. Välja mõista K Jilt menetluskulu kogusummas 378 eurot, millest tasutud riigilõiv summas

294 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 84 eurot, Aktiva Finance Group OÜ

kasuks.

6. Välja mõista K Jilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (378 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras.

7. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskulud tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole

nr xxx viitenumbriga xxx.

1 (4)

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul,

kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

1. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 03.02.2026.a määruse punktis 3 (dtl 67-70).

2. TsMS § 444 lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab

kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse

peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist

teatamata jätmise tagajärgi.

3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21

sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud

otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. TsMS § 448 lg 41 sätestab, et käesoleva seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava

või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab

kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse

peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse

täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse

täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest

arvates.

5. TsMS § 448 lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi

lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse

peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

loobunud.

6. TsMS § 442 lg 8 neljanda lause kohaselt alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise

alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.

7. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei

ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud

2 (4)

üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses

(Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et

kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku

rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17).

8. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 2176,99 eurot (2270-93,01) ja viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosalt 2176,99 eurolt alates

27.12.2024.a.

9. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 jäävad menetluskulud 70 % ulatuses kostja kanda ning 30 %

ulatuses hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik

3 (4)