2-25-831/55 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Tsiviilasja number

Määruse tegemise aeg ja koht

Kohus

2-25-831

7. aprill 2026.a., Jõhvi

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Kohtuistungi toimumise aeg

T. L. avaldus Kohtla-Järve linn, Ridaküla 14

korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes

17. november 2025 ja 2. märts 2026

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja

lepinguline

esindaja (riigi

õigusabi korras):

Puudutatud isik:

Puudutatud isiku

lepinguline

esindaja:

T. L. (ik XXX, elukoht: XXX)

Vandeadvokaat Andrei Matvejev

(Advokaadibüroo Andrei Matvejev,

Kulgu 4, Narva; e-post xxx)

Kohtla-Järve linn, Ridaküla tn 14

korteriühistu (rk 80029450, Ridaküla

tn 14, Ahtme linnaosa, 31024 Kohtla-

Järve linn, Ida-Virumaa; e-post xxx)

Vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev

(OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo

Rakvere 5a, 41531 Jõhvi e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. T. L. avaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Kohtla-Järve linn, Ridaküla 14 korteriühistult T. L. kasuks kahjuhüvitis

1000 (üks tuhat) eurot.

3. Välja mõista Kohtla-Järve linn, Ridaküla 14 korteriühistult T. L. kasuks

sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 2.06.2024-16.01.2025 eest 76

(seitsekümmend kuus) euriot 38 senti.

4. Välja mõista Kohtla-Järve linn, Ridaküla 14 korteriühistult T. L. kasuks viivis alates

17.01.2025 kuni põhinõude 1000 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud

määras (seadusjärgses määras).

5. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

T. L.le riigi õigusabi korras määratus esindaja kulu jätta Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

I AVALDAJA NÕUE

1.

16.01.2025 esitas T. L. Viru Maakohtule avalduse Kohtla-Järve linn, Ridaküla 14

korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes.

Avalduse kohaselt on T. L. Ridaküla 14 korterelamus korteri nr x omanik ja korteriühistu liige.

8.04.2024 avastati avaldaja korteris köögi seinal veekahjustused. Kahjustuse põhjustas

korterelamu pööningul asuva küttetoru rike, millest tingitud veeleke kahjustas alumisi

kortereid, sealhulgas korterit nr X ja korterit nr X (antud asjaolud on tõendatud AAS "ВТА

Baltic lnsurance Company" Eesti filiaal 10.05.2024. a otsusega IE6-73521/01-24/1 ja

14.08.2024 lepitusmenetluses nr 2607 tehtud otsusega). 12.04.2024 koostatud aktis kinnitas

puudutatud isiku seaduslik esindaja, et kahju põhjuseks oli korterelamu kaasomandi osaks

oleva küttesüsteemi pööningul paikneva toru rike.

Avaldaja esitas kahju hüvitamise taotluse oma kindlustusandjale. Kindlustusandja keeldus

kahju hüvitamisest, viidates asjaolule, et kahju tekkis enne kindlustuslepingu sõlmimist. Samas

ei seatud kahtluse alla kahju tekkimise asjaolusid ega selle ulatust.

Kindlustusandja poolt kahju hindamiseks kaasatud asjatundja (Suur Vanker OÜ) leidis, et

kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike tööde maksumus on 1136,91 eurot. Asjatundja hinnangut

ei ole keegi vaidlustanud ning selle pädevuses puuduvad kahtlused.

Kahjujuhtumi põhjustas korterelamu kaasomandi osaks oleva küttesüsteemi rike, kaasomandi

korrashoiu kohustuse täitmata jätmise korral vastutab korteriühistu. Korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 30 lg 2 ja § 35 lg 2 p 1 kohaselt on kaasomandi esemete

korrashoid korteriühistu kohustus. Lisaks sätestab KrtS § 34 lg 3, et korteriühistu vastutab

kahju eest, mis on tekkinud kaasomandi korrashoiu kohustuse täitmata jätmise tõttu.

Kuna kahju tekitanud asjaolu tuleneb korteriühistu hallatavast süsteemist, saab eeldada, et

korteriühistu on rikkunud oma kohustusi.

Avaldaja on seisukohal, et põhjendatud on ka kahju suurus.

Korteriühistu kohustus on tagada korteriomandite mõttelise osana olevate tehniliste süsteemide

korrashoid selliselt, et need ei läheks katki ega põhjustaks kahjustusi korteriomanditele.

Kindlustusandja 10.05.2024 otsuse punktist 3 ja lepitaja 14.08.2024 otsustest tuleneb, et

tegemist on pikaajalise kahjuga. Sellisel juhul on korteriühistu rikkunud oma kohustusi nii

tehnosüsteemide jooksva korrashoiu tagamisel kui ka tekkinud tehnilise rikke mõistliku aja

jooksul kõrvaldamisel.

Asjatundja hinnapakkumine hõlmab nii seinte kui ka sisseehitatud seinakappide remonti.

Selliste tööde teostamiseks vajalikud kulud on hõlmatud KrtS § 12 lõike 2 ning AÕS § 72 lõike

5 teise lause ja § 75 lõike 1 kaitse-eesmärgiga. Isegi juhul, kui käsitleda sisseehitatud

seinakappi vallasasjana, kuulub selle remondiga seotud kulu samuti hüvitamisele.

Kahjunõue muutub sissenõutavaks hetkest, mil kahjustatud isik saab teada või pidi mõistlikult

teada saama kahju tekkimisest ja selle põhjustajast. See tuleneb VÕS § 128 lõikest 1, mille

kohaselt on kahjustatud isikul õigus nõuda kahju hüvitamist alates kahju tekkimise hetkest.

Kindlustusandja 10.05.2024 otsuse punktist 3 nähtub, et esialgne kaebus kahju hüvitamiseks

saabus 30.03.2024. Sellest kuupäevast alates muutus avaldaja nõue sissenõutavaks.

Ajavahemiku 30.03.2024-17.01.2025 eest arvutatud viivis on kokku 111,97 eurot.

Avaldaja palub korteriühistult välja mõista:

-

kahjuhüvitis 1136,91 eurot.

-

viivis 111,97 eurot ajavahemiku eest 30.03.2024 -17.01.2025.

-

viivis alates avalduse esitamise päevast ehk alates 16.01.2025 kuni põhinõude 1136,91

euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.

Menetluskulud palub avaldaja jätta korteriühistu Ridaküla 14 kanda.

2. 7.11.2025.a. täiendas avaldaja nõuet ja palus Ridaküla 14 korteriühistult välja mõista

- kahjuhüvitis 5136,91 eurot.

- viivis 5136,91 eurolt ajavahemiku eest 30.03.2024 kuni 7.11.2025 summas 952,44 eurot.

- viivis alates 7.11.2025 (avalduse täienduse esitamisest) kuni põhinõude 5136,91 euro täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.

Avaldaja selgitab, et pärast avalduse menetlusse võtmist ja puudutatud isiku seisukoha

esitamist alustas avaldaja uue mööbli tellimist kahjujuhtumi käigus kahjustatud mööbli

asendamiseks. OÜ Kohan 2.09.2025 saateleht-arvest nähtub, et avaldaja on tellinud oma

korterisse köögimööbli maksumusega 4000 eurot (sisaldab ka mööbli paigaldustöid). Avaldaja

on seisukohal, et ka köögimööbli asendamise vajadus on tingitud käesoleva nõude esitamise

aluseks olevast kahjujuhtumist.

Menetlusdokumendile lisatud J. Š. seletuskirja kohaselt eemaldati köögi remondi alustamisel

seinalt seinakapid, siis selgus kahju ulatus. K. E. märgib oma seletuskirjas, et kahjujuhtumi

tulemusena oli köögimööbel sedavõrd kahjustatud, et edasiseks kasutamiseks kõlbmatu.

Puudutatud isi märgib, et 7.04.2024, kui kahju põhjus selgus, oli avaldaja korteri köögis

köögikapp juba eemaldatud. Samas märgitakse ka, et „4.05.2024 vahetas korteriühistu

korterites, sh avaldaja korteri köögis, püstakutorud. Avaldaja korteri köögis oli köögimööbel

maha võetud.“

Kuna mööbli kahjustamine ja selle asendamise vajadus on tekkinud ühe ja sama kahjujuhtumi

tagajärjel ning uue mööbli maksumus on selgunud, suurendab avaldaja oma nõuet.

Pooled ei vaidle selle üle, et veelekke põhjustas pööningul asuv, korteriühistule kuuluva

kuumaveetoru kraani leke, mille tagajärjel said kahjustada korterid nr 31 ja nr 35 ning

korteriühistu vastutab nii küttesüsteemi korrashoiu eest. Kuna poolte vahel puudub vaidlus

kahe kahju hüvitamise eelduse osas - puudutatud isiku poolt lepingulise kohustuse rikkumise ja

põhjusliku seose olemasolu kohustuse rikkumise ning saabunud tagajärgede vahel - on jäänud

vaidlus üksnes kahju suuruse üle.

Avaldaja on esitanud kindlustusseltsi poolt tellitud kahju kõrvaldamiseks vajalike tööde

kalkulatsiooni, mille kohaselt on remonditööde maksumus 1136,91 eurot. Lisaks on avaldaja

esitanud 6.11.2025 täiendavad tõendid, mis iseloomustavad nii kahju suurust kui ka kahju

tekkimise põhjust (J. Š. 12.05.2024. a seletuskiri ja 29.08.2025. a kinnituskiri, millest nähtub, et

avaldaja on tasunud remonditööde eest 1000 eurot). Tõendites kajastatud kahju ulatus näitab, et

puudutatud isiku väide, justkui kahjustus ei olnud sedavõrd oluline, et õigustaks avaldaja

taotletud hüvitise väljamõistmist, on asjakohatu. K. E. 11.05.2024. a seletuskiri kinnitab, et

2024. aasta aprillis toimus avaldaja korteris veelekke tagajärjel tekitatud kahju tõttu remont,

mille eest tasuti 1000 eurot, ning lisaks sellele ostis avaldaja ehitusmaterjale. Seletuskiri

sisaldab ka kahju üksikasjalikku kirjeldust ja kinnitab J. Š. seletuskirjas märgitut.

Puudutatud isik väidab, et 4.05.2024 vahetas ta korterites, sealhulgas avaldaja korteri köögis,

püstakutorud. Puudutatud isiku sõnul oli avaldaja köögis köögimööbel maha võetud, köögikapi

tööpind katki saetud ning kogu köögis tapeedid maha rebitud. Samuti märgitakse, et sein oli

lõhutud, et tagada juurdepääs püstakutorudele, ning köögi laes oli väike niiskusjälg.

Avaldajale jääb arusaamatuks, kuidas eelkirjeldatu mõjutab puudutatud isiku kahju hüvitamise

kohustust. K. E. seletuskirjast tuleneb üheselt, et püstakutorude vahetus toimus pärast

kahjujuhtumit. Lähtudes asjaolust, mille puudutatud isik on omaks võtnud – et kahjujuhtum

leidis aset 30.03.2024 –, viitab ajajoon selgelt sellele, et püstakutorude vahetamine oli

põhjustatud ühistu hallatava süsteemi rikkest ja avariist, mis omakorda tekitas kahju hüvitamise

vajaduse. Püstakutoru kuulub ilmtingimata hoone ühise veevarustuse süsteemi koosseisu,

mistõttu selle hooldus ja vahetamine on puudutatud isiku, s.o korteriühistu, kohustus.

Puudutatud isik viitab justkui oleks avaldaja korteris alustatud remondiga juba enne

kahjujuhtumi avaldumist. K. E. ja J. Š. seletustest nähtub, et remonti alustati 7.04.2024. J. Š.

seletuskiri täpsustab, et remondi alguses oli ilmne, et midagi on juhtunud, kuid kahju põhjus ei

olnud veel teada. Alles seinakatte eemaldamisel selgus, et seinad olid niiskunud, ja hiljem

tuvastati niiskuse põhjus – korterelamu pööningul asuva kuumaveetoru kraani leke. J. Š.

seletuskirja eemaldati seinakate 7.04.2024. Avaldajale jääb arusaamatuks, kuidas asjaolu, et

avaldaja pöördus korteriühistu poole 7.04.2024 ehk nädal pärast kahjujuhtumit, võiks

vähendada korteriühistu vastutust.

Puudutatud isik heidab avaldajale ette pahatahtlikku käitumist - 5.04.2024 oli sõlmitud

korteriomandi kindlustusleping (arvatavasti avaldaja väimehe poolt) ja 8.04.2024 esitati

kindlustusfirmale kahjuteade ning nõuti kindlustusfirmalt kahju hüvitamist suuremas ulatuses,

(2000 eurot) kui oli märgitud Suur Vankri hinnapakkumises. Pärast kindlustusfirma keeldumist

10.05.2024 kahju hüvitamisest (põhjusel, et veekahjustus tekkis enne kindlustuslepingu

sõlmimist) pöördus avaldaja 3600 euro suuruse nõudega korteriühistu poole. Samas märgib

puudutatud isik, et Suur Vankri hinnapakkumist ei olnud kirjale lisatud.

Avaldaja märgib, et kahjujuhtumi ilmnemisel ei olnud põhjus kohe selge. Avaldaja soovis

vältida niiskuse süvenemist ja kindlustas seetõttu oma korteri. 7.04.2024 selgus niiskuse tegelik

põhjus. Asjaolu, et avaldaja eksis pöördudes kindlustusseltsi poole enne kindlustuslepingu

sõlmimist tekkinud kahju hüvitamise osas, ei välista korteriühistu vastutust. Samuti ei ole

põhjendatud etteheide, et avaldaja pöördus korteriühistu poole kahju hüvitamise nõudega

summas 3600 eurot. Kindlustus ei hõlmanud mööbli kahjustusi. OÜ Suur Vanker koostatud

eelarve käsitleb üksnes korteri seinte ja muu sarnase kahjustuste parandamist. Nõue 3600 eurot

esitati korteriühistule arvestades võimalikku/eeldatava uue mööbli maksumust.

Köögimööbli kahjustamist 30.03.2024 kahjujuhtumi tagajärjel tõendab avaldaja J. Š.

seletuskirjaga, kus kinnitatakse, et remonti alustati köögikappide eemaldamisega. K. E.

11.05.2024. a seletuskirjast tuleneb, et köögimööbel tervikuna oli kahjustatud selliselt, et

edasine kasutamine ei olnud võimalik. Puudutatud isik märgib samuti, et 4.05.2024 avaldaja

korteris püstakutorude vahetamise ajal oli köögimööbel tervikuna maha võetud.

Kuivõrd puudutatud isik on omaks võtnud asjaolu, et avaldaja köök saja kahjustada

korteriühistu hallatava maja veevarustussüsteemi avarii tõttu, on tuvastatud ka põhjuslik seos.

On eluliselt usutav, et lekke põhjustatud niiskus ei piirdunud üksnes seintega. Niiskuse hulk ja

tugevus selline, et see mõjutas vältimatult ka mööblit (J. Š. ja K. E. selgitused).

3. Lõppseisukohtades jääb avaldaja varasemate seisukohtade juurde.

Poolte vahel ei ole sisulist vaidlust selles, et avaldaja korteris tekkinud veekahju põhjustas

korteriühistu vastutusalas oleva süsteemi(toru) rike. Toimikust nähtub, et juba 12.04.2024

koostatud aktis kinnitas korteriühistu esindaja, et kahju oli seotud pööningul asuva toru/kraani

lekkega ning kahjustada said korterid nr X ja X (dtl 15). Samuti nähtub BTA 10.05.2024

otsusest (dtl 11–12) ja lepitusmenetluse lõpetamise otsusest (dtl 13–14), et kahju allikana

käsitati korteriühistu hallatava süsteemi leket, kusjuures kindlustusandja keeldumise põhjus ei

olnud mitte lekke allika puudulik tõendatus, vaid seisukoht, et kahju oli alanud enne

kindlustuslepingu jõustumist. Ka korteriühistu enda 18.02.2025 vastuses, mis oli esitatud

käesolevas asjas, on selgesõnaliselt märgitud, et veelekke põhjuseks oli pööningul asuva

korteriühistule kuuluva kuumaveetoru kraani leke ning veelekke eest vastutab korteriühistu.

17.11.2025 kohtuistungil märkis ka kohus, et selles, et pööningul olevast süsteemist lähtunud

leke oli korteriühistu vastutusalas, vaidlust ei ole.

Seega on käesolevas asjas tuvastatud kahju hüvitamise eeldused vähemalt selles osas, et olemas

on korteriühistu kohustuse rikkumine ning põhjuslik seos rikkumise ja avaldaja korteris

tekkinud kahjustuste vahel. Korteriühistu vastutus tuleneb korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse sätetest, mille kohaselt on kaasomandi eseme korrashoid korteriühistu

kohustus ning kahju eest, mis on tekkinud selle kohustuse rikkumisest, vastutab korteriühistu.

Riigikohtu praktika kohaselt hõlmab kahjustatud korteriomanikule hüvitatav kahju vähemalt

korteri senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikke kulusid.

Poolte vaidlus puudutab peamiselt kahju suurust.

Avaldaja hinnangul on kahju suurus tõendatud kahes osas.

Avaldaja seisukohal on täiesti tõendatud korteri remondikulud summas 1136,91 eurot. Antud

kahju suurus on tõendatud tõenditega, mis on koostatud sõltumatu isiku (kindlustusseltsi) poolt.

Täiendavalt toetab nende tõendite usaldusväärsust asjaolu, et kindlustusselts ei ole huvitatud

kahjuhüvitise summa suurendamisest, ning sellest lähtudes puudub alus kahelda

kindlustusseltsi poolt kahjujuhtumi menetlemisel tuvastatud faktides, mh kahju ulatuses ja

suuruses. Toimikusse on esitatud kindlustusseltsi esindaja poolt 18.04.2024 koostatud

ülevaatuse akt (dtl 309–310) koos selle juurde lisatud skeemiga (dtl 311–312) ja OÜ Suur

Vanker 03.05.2024 pakkumine, mis oli esitatud ehitaja poolt kindlustusseltsile (dtl 16). Antud

tõendid annavad sõltumatult ja objektiivselt ülevaate nii sellest, et avaldaja köögi üks sein oli

praktiliselt täielikult kahjustatud koos sellel paikneva lae osaga. Antud asjaolu tõendatakse

eelkõige 18.04.2024 ülevaatuse aktiga koos selle juurde lisatud skeemiga. Aktis on kajastatud,

et kahjustatud oli lagi (betoon + värv + krohv + pahtel), kus esinesid veekahjud, veejäljed ja

niiskus, samuti sein (värv + krohv + pahtel), kus olid samuti veejäljed ning pahtel oli seinast

lahti tulnud. Lisatud skeemil on määratud konkreetne kahjustatud köögi osa ning märgitud, et

ülevaatusel kasutati mõõtmisseadmeid, mh niiskusmõõdikut. Toimikus on niiskuse mõõdiku

näiduga foto (dtl 161, 164 ja 165) kinnitab objektiivselt kahjustuse ulatust. Fotol on näha, et

mõõteseadme näit on praktiliselt maksimaalne (ligikaudu 99%), mis tähendab, et mõõdetud

ehitusmaterjal on olnud sisuliselt veega küllastunud. Selline näit ei ole iseloomulik tavapärasele

siseseina niiskusele ega saa tekkida üksnes pindmise niiskuse, kondensatsiooni või ebaolulise

lekke tagajärjel. Vastupidi, tegemist on näiduga, mis viitab sügavale konstruktsioonini

ulatuvale niiskumisele ning eeldab kas pikaajalist või intensiivset vee mõju. Näit koostoimes

toimikus olevate visuaalsete tõenditega (krohv irdunud, sein ja lagi märgunud, esinevad

niiskusjäljed) kinnitab, et kahjustus oli ulatuslik ning mõjutas konstruktsiooni tervikuna, mitte

üksnes viimistluskihti. Seega kinnitab niiskuse mõõdiku konkreetne näit otseselt avaldaja

väidet, et tegemist ei olnud vähese ega lokaalse kahjustusega, vaid olulise veekahjustusega,

mille ulatus vastab avaldaja poolt esitatud kahjunõudele, ning lükkab ümber asjast puudutatud

isiku vastupidised väited. Vähemalt niiskuse mõõdiku näidud räägivad sellest, et tegemist oli

sügava seina niiskumisega, mis ei oleks toimunud juhul, kui leke oleks olnud ebaoluline, nagu

sellest räägib asjast puudutatud isik.

Täiendavalt kinnitavad/toetavad kindlustusseltsi kahjumenetluses kogutud kahju ulatust

kajastavaid tõendeid J. Š. seletus (dtl 84–85) ja K. E. seletus (dtl 86). J. Š. on isik, kes tegi

avaldaja korteris remondi, ning K. E. on avaldaja tuttav, kes vahetult külastas avaldaja korterit

pärast lekke avastamist. Mõlemad kirjeldavad, et kahju oli suhteliselt suur, kinnitades

kindlustusseltsi kahjumenetluses tuvastatud asjaolusid.

Puudutatud isik esitas teises korteris tehtud fotod ja V. K. (dtl 364), L. S. (dtl 370), A. B. (dtl

368), S. K. i(dtl 366) ja V. Y. (dtl 374–375) seletused. Nende tõenditega soovib korteriühistu

tõendada, et kahju ei olnud (nii) suur. V. Y. seletuse näol on avaldaja arvates tegemist lubamatu

tõendiga: V. Y. on asjast puudutatud isiku seaduslik esindaja. Kohtupraktika võimaldab

kolmandate isikute poolt antud kirjalikke seletusi käsitleda dokumentaalse tõendina, kuid

seaduslik esindaja võib anda tõendamisjõudu omavaid seletusi menetluses ainuüksi vande all

ärakuulamisel. Seega palub avaldaja jätta V. J. seletused toimiku materjalidest välja. Ülejäänud

seletuste osas on avaldaja juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et need on ilmselgelt koostatud ühe

isiku poolt, ühes arvutis ja ühe ja sama tekstiredaktori kasutamisega. 2.03.2026 toimunud

istungil asjast puudutatud isiku lepinguline esindaja võttis omaks selle asjaolu, et seletused on

koostatud tema arvutis tema poolt. Avaldaja on seevastu esitanud tõendeid, mis on koostatud

menetlusosalistest sõltumatute isikute poolt (kindlustusseltsi kahjumenetluses koostatud

dokumendid: ülevaatuse akt, skeem, OÜ Suur Vanker eelarve) ja sellest tulenevalt

usaldusväärsemad. Avaldaja esitas asja materjalide juurde oma pangakonto väljavõtte (dtl 178),

mille kohaselt ta tegi 2024. aastal oste Ehituse ABC kaupluses kogusummas 115,83 eurot, ning

Ehituse ABC ostutšekid (dtl 184).

Mööblile tekkinud kahjustusi on avaldaja selgitanud 12.12.2025 menetlusdokumendis (dtl 249).

Avaldaja on seisukohal, et 12.12.2025 menetlusdokumendis toodud fotod tõendavad kogumis,

et ka köögimööbel sai kahjustus veelekke tõttu. OÜ Kohan (mööbli vahetamisega tegelenud

äriühing) esindaja selgitas, et algselt pöördus avaldaja tema poole palvega mööblit restaureerida

(dtl 180), kuid kohapeal mööbliga tutvudes leidis, et restaureerimise kulu oleks suurem kui uue

mööbli valmistamine ja paigaldamine. OÜ Kohan saateleht-arve 2.09.2025 (dtl 95) kohaselt oli

uue mööbli valmistamise, kahjustatud mööbli eemaldamine ja uue mööbli paigaldamise kulu

4000 eurot ning see summa on avaldaja poolt tasutud (dtl 180). Samuti kirjeldab K. E. oma

selgituses mööbli kahjustamist ja asjaolusid, millistel mööbli kahjustamine avastati (tegelik

niiskumise ja kahju ulatus selgus pärast seda, kui olid eemaldatud seinakapid ja seinaplaadid).

Sama asjaolu kinnitab ka J. Š., kes remondi teostas.

T. L. pöördus nädal enne lõppseisukohtade esitamise tähtaega esindaja poole ja palus

vähendada kahjustatud mööbli hüvitamise nõuet kuni 1300 euroni. Vähendamise osas esitas T.

L. omapoolsed selgitused eraldi dokumendis. Esindaja ei nõustu kliendi väidetega, et teda ei

teavitatud mööbli hüvitamise nõude (4000 eurot) esitamisest. AET-i andmete järgi on avaldaja

tutvunud 7.11.2025 avaldusega, sh esitatud nõudega 4000 eurot seonduvalt mööbliga, AET-i

kaudu 10.11.2025, samuti istungil 17.11.2025, ütles avaldaja selgelt kohtu küsimusele: „Teie

nõue on 1136,91 eurot OÜ Suur Vanker hinnapakkumise järgi pluss 4000 eurot köögimööbli

maksumus?“ – „Niipalju oli kulutatud. Mul ei oleks olnud vaja seda mööblit vahetada.“

Lähtuvalt sellest, et esindaja peab lähtuma esindatava soovidest ja arvestades kliendi esitatud

dokumenti, jääb avaldaja lõppnõudeks välja mõista Ridaküla 14 korteriühistult T. L. kasuks

- kahjuhüvitis summas 2 436,90 eurot.

- sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 2436,90 eurot ajavahemiku eest 30.03.2024-

23.03.2026 summas 540,81 eurot

- viivis alates 24.03.2026 kuni 2436,90 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 2. lauses

sätestatud määras.

Menetluskulud palub avaldaja jätta Ridaküla 14 korteriühistu kanda.

II KORTERIÜHISTU VASTUVÄITED

4. Puudutatud isik avaldaja kahjunõuet ei tunnista.

Ridaküla 14 KÜ ei vaidlusta järgmiseid asjaolusid:

-

avaldaja on korteriomandi, asukohaga XXX omanik.

-

korterelamut Ridaküla 14 haldab Ridaküla 14 korteriühistu;

-

veelekke põhjuseks on korterelamu pööningul asuva kuumaveetoru kraani rike, millest

tingitud veeleke kahjustas kortereid X ja X ning selle eest vastutab korteriühistu.

Puudutatud isik vaidleb vastu asjaolule, et avaldajale on korteriühistule kuuluva kraani lekkega

on põhjustatud kahju avalduses nõutud ulatuses.

Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja ei ole tõendanud asjaolu, et nõutud kahju tekitati just

nimelt veetoru kraani leke tagajärjel.

Avaldaja väidab, et tema korteris avastati veekahjustused 8.04.2024.a. Samas edasi oma

avalduses märgib avaldaja, et esialgne pöördumine korteriühistu poole oli 30.03.2024.a.

Tegelikult avastati veeleke avaldaja korteris 30.03.2024, mitte 8.04.2024.

30.03.2024 vahetati avaldaja korteri vannitoas segisti. Lukksepp palus KÜ esimees V.

Yagodavat remondi ajaks vesi kinni keerata. Peale vee sisselülitamist V. Y. läks avaldaja

korterisse, et kontrollida kas kõik on korras. T. L. ütles esimehele, et köögis on tal veeleke.

Esimees vaatas köögi üle, lekkimisjälgi laes näha ei olnud, ainult tapeet oli ülevalt lahti tulnud

ja palus T. L.l korteri nr X omaniku (kes elab 9. korrusel avaldaja korteri kohal) poole

pöörduda, kuna tõenäoliselt võis sealt korterist lekkida, seejärel teatada pöördumise tulemusest

KÜ esimehele. Avaldaja ei võtnud KÜ esimehega ühendust kuni enne 7.04.2024.

7. aprillil 2024.a.helistas T. L. V. Y.le, palus tulla tema korterisse ja selgitas, et kavatses

köögis remonti teha, rebis tapeedid maha ja selgus, et sein tapeedi all on märg. Köögis oli

ülemine köögikapp maha võetud, samalt seinalt oli tapeet maha rebitud. Ülejäänud mööbel oli

omal kohal. Üleval seina peal oli 50 x 100 cm veelaik. Laes oli ka märg laik (seina kohal, kus

oli veelaik) suurusega 30 x 50 cm. 7. aprillil 2024.a. oli veekahjustus juba suurem, kui 30.

märtsil. V. Y. küsis, kas avaldaja suhtles korteri nr X omanikuga, mille peale avaldaja vastas

eitavalt. V. Y. läks korterisse nr X, kodus kedagi polnud. 8. aprillil sai V. Y. korteri nr X võtme

ning koos korteri nr X omanikuga sisenesid nad korterisse nr X. Korteri nr X köögi seina

ülaosas oli samuti veelaik. Korteriühistu esimees pildistas korteri nrX kahjustused, need olid

samasugused, nagu 30. märtsil avaldaja korteris. Siis kontrolliti pööning ning selgus, et

pööningul lekib KÜ-le kuuluv kuumaveekraan. Esimees käis läbi trepikoja korterid, et

tuvastada, millised korterid on veel kahjustada saanud, kahjustada said korterid X ja X. 9.

aprillil 2024.a. hommikul oli pööningul kuumaveekraam kinni keeratud.

7. aprillil 2024.a. ütles V. Y. T. L.le, et viimane ootaks veel remondiga natuke, kuna KÜ

üldkoosoleku otsuse kohaselt vahetatakse 2024. aasta mais korterites püstakud.

22. aprillil 2024.a. käsid KÜ esimees, lukksepp ja ehitustööline läbi korterid, kus 4. mail

planeeriti vahetada püstakutorud, et teha kindlaks tööde maht. Pakuti ehitaja teenust, kes

korteriomaniku soovil püstakutorudele ligipääsemiseks võtaks maha seina, selle eest tuli tasuda

40 eurot + seina tagasipaigaldamise eest 40 eurot. Sel juhul oleks ehitajal tulnud maha võtta ka

köögikapid neid lõikumata. Avaldaja keeldus ehitustöötaja teenustest ja ütles, et torudele

juurdepääsu tagab tema väimees. Veekahjustusest või sellest tingitud kahjust ei öelnud T. L. tol

päeval KÜ esinaisele midagi.

23.04.2024 esitas korteriühistu vastuse BTA päringule kahju tekitamise asjaoludest.

4.05.2024 vahetas ühistu korterites, sh ka avaldaja korteri köögis, püstakutorud. Avaldaja

köögis oli köögimööbel maha võetud, lauapind katki saetud, tapeet seinalt maha rebitud. Köögi

laes oli väike niiskuse laik. Sel päeval samuti avaldaja korteriühistult kahju hüvitamist ei

nõudnud.

19.05.2024.a saabus KÜ e-postile T. L. allkirjastatud kiri, milles avaldaja nõudis pöörduda

Salva kindlustuse poole, et kiiremas korras või kuni 1.06.2024 hüvitada talle kahju, mille

summa küündib kuni 3600 eurot. Puudutatud isik pöördus selle kirjaga Salva kindlustuse poole.

Salva kindlustus selgitas, et teadaolevatel andmetel on kahjustatud korter kindlustatud, siis

kindlustusfirma peab avaldajale kahju hüvitama ja pärast nõudma seda korteriühistult. Rohkem

avaldaja enne kohtusse pöördumist korteriühistu poole ei pöördunud.

Puudutatud isik leiab, et korteriühistu ei pea vastutama avaldaja köögi remondi

ettevalmistamisega seotud kulude ega nende toimingute eest, mida avaldaja tegi köögi

ettevalmistamiseks püstakutorude vahetuseks. Isegi kui veekahjustust poleks olnud, oleks

avaldaja kandnud kõik need kulutused, mis on märgitud Suur Vanker pakkumises. Suur Vanker

pakkumises märgitud kulutused ei ole seotud veekahjustuse tagajärgede likvideerimisega.

Avaldaja teadis veekahjustusest juba 30.03.2024, kuid ei reageerinud korteriühistu soovitust

võtta ühendust korteri nr X omanikuga selgitamaks välja veelekke põhjustaja. Avaldaja ei

võtnud midagi ette kahju minimiseerimiseks, tema tegevusetuse tagajärjel veekahjustus ja

sellega kaasnev kahju suurenes. Seega on osaliselt veekahjustuse ulatus tingitud avaldaja

tegevusetusest.

Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja käitub pahatahtlikult.

Esimest korda avastati veekahjustus avaldaja korteris 30.03.2024.a. 5.04.2024.a oli sõlmitud

korteriomandi kindlustusleping (arvatavasti avaldaja väimehe poolt) ja 8.04.2024 esitatud

kindlustusfirmale kahjuteade. Kusjuures kindlustusfirmalt nõuti kahju suuremas ulatuses, st

2000 eurot, kui oli märgitud Suur Vanker pakkumises. Pärast kindlustusfirma keeldumist kahju

hüvitamisest 10.05.2024, pöördus avaldaja 3600 euro nõudega korteriühistu poole. Suur

Vanker hinnapakkumist ei olnud kirjale lisatud.

Veekahjustusega tekitatud kahju tagajärjed ei ole nii ulatuslikud, kui on märgitud Suur Vanker

pakkumises. Seega võib eeldada, et Suur Vanker pakkumises märgitud kulud on suuremas osas

seotud köögi remondiga, mida avaldaja niikuinii planeeris teha.

KÜ vastutus saaks piirduda seina kuivatamisega, hallituse eemaldamisega, kuid sellist kulu ei

ole hinnapakkumises märgitud. Avaldusele ei ole lisatud kindlustusandja korteri ülevaatamise

akti, seega ei ole teada, millal Suur Vanker esindaja vaatas korteri üle.

Puudutatud isik teeb ettepaneku lahendada tsiviilasi kompromissiga ning on valmis tasuma

hüvitisena 300 eurot.

Puudutatud isik leiab, et avaldaja 3.12 ja 4.12.2025 esitatud fotod ei tõenda avaldaja

kahjunõude suurust. Kuigi väikses ulatuses võis sein ja osa laest kahjustada saada 2024.aasta

kevadel pööningul oleva kraani lekke tagajärjel, siis fotodelt nähtuvad kahjustused pidid

tekkima pikaajalise mõju tagajärjel. Seda kinnitab ka BTA – hallitus ei teki paari päevaga.

Vajab märkimist, et fotodel olev mööbel asus kraanikausi juures, kus iseenesest mõistetavalt on

suurem niiskus, kui mujal köögis. Avaldaja enda kinnitusel oli mööbel ostetud kroonide ajal (st

mööbel on vähemalt 15 aastat vana). Sellest tulenevalt on eeldatav, et köögimööbel kulub ning

eriti kraanikausi ümbruses tekib niiskusest paisutus ja hallitus. Avaldaja esitas fotod BTA

esindaja poolt niiskuse mõõtmise kohta. Fotodelt nähtub, et lae niiskustase ületab seina

niiskustaset 6 korda. Samuti nähtub niiskusmõõturilt, et näidu 111 kõrval on kirjas ’’kuiv’’

(dry) (dtl 161), aga näidu 646 kõrval ’’märg’’ (wet) (dtl 165). Seega võib avaldaja esitatud

tõenditest järeldada, et sein oli piltide tegemise ajal kuiv, kuid lagi märg. Seetõttu on kaheldav,

kas kraani lekkimise tagajärjel said kahjustada köögimööbel ja köögiseinad väljaspool nišši.

Osa mööblist sai kahjustada eemaldamise käigus. Fotodelt on näha, et mööbli töötasapind on

läbi saetud. Sellest võib järeldada, et avaldaja soovis pärast remonti kas osta uue töötasapinna

või uue köögimööbli. Krohvi eraldumine seintelt ja seinaplaatide eemaldamine võis toimuda

remondi tagajärjel. Lisaks, kui köögi remont tehti rohkem kui 20 aastat tagasi, võisid krohvi

osad eralduda loomuliku kulumise tõttu.

Puudutatud isik jääb oma seisukoha juurde, et avaldaja ei ole tõendanud kahju ulatust ja kahju

suurust ja palub jätta avaldus rahuldamata.

5. Lõppseisukohtades jääb puudutatud isik varem esitatud seisukohtade juurde.

Puudutatud isik on jätkuvalt seisukohal, kahju tekkimise asjaolud on ebaselged, kahju suurus

on ülespaisutatud.

Avaldaja väited lekke avastamise aja kohta on vastuolulised. Avalduses kindlustusseltsile väitis

avaldaja, et leke on avastatud aprillis 2024, 17.11.2025 kohtuistungil, et avastas veepleki köögi

lael veel veebruaris 2024.

Ka on vastuolulised avaldaja väited kahjustuse ulatuse ja suuruse kohta. 19.05.2024 nõudis

avaldaja korteriühistult kahjuhüvitist 3 600 eurot. Kohtule esitatud avalduses nõudis avaldaja

kahju, mis on märgitud OÜ Suur Vanker hinnapakkumises, so 1136,90 eurot. Novembris 2025

suurendas avaldaja oma kahjunõuet ja nõudis veel 4000 eurot köögimööbli kahjustamise eest.

Avaldaja esindaja 12.12.2025 seisukohast tuleneb, et kahjustada on saanud ka korteri esik.

Avaldaja selgitused on vastuolulised ka köögimööbli kahjustamise osas. 17.11.2025

kohtuistungil väitis avaldaja, et „Ma pean silmas külgseinu, mis olid kõik paisunud. Mul

köögimööblil, kus seinas on kraanid, tagumist poolt ei olnud üldse. Aga küljed olid kõik

paisunud“. Viimasel kohtuistungil, mis toimus 2.03.2026 väitis avaldaja, et kahjustada on

saanud vaid alumiste kappide tagaseinad.

OÜ Kohan kinnitus ei tõenda kuidagi, et köögimööbel on kahjustatud veelekke tagajärjel. Kui

lähtuda avaldaja seletustest, et kahjustada on saanud alumiste kappide tagaseinad ja ühel kapil

ei olnud üldse tagaseina, siis ei ole usutav, et kahe kapi tagaseina vahetamine on nii rahaliselt

kulukas ning töö on väga keeruline ja aeganõudev, et tuleks soetada uus köögimööbel.

Ka avaldaja esitatud fotodelt ei nähtu köögimööbli kahjustusi.

T. L. 22.03.2026 ja tema esindaja 23.03.2026 esitatud lõplikust seisukohast nähtub, et avaldaja

vähendas kahjunõuet köögimööbli eest kuni 1300 euroni. Samas ei selgita avaldaja millest

koosneb summa 1300 eurot. Puudutatud isik leiab, et ka vähendatud kahjunõue ei ole

tõendatud. Puudutatud isik vaidleb vastu kõikidele avaldaja seletustele, mis on antud 2.03.2026

kohtuistungil ja 22.03.2026 seisukohas ja väidab, et need ei vasta tõele.

Korteriühistu seisukohad menetluse kestel on olnud järjepidevad ja kooskõlas esitatud

tõenditega. Seadusliku esindaja seletus on lubatav tõend TsMS § 477 lg 4 järgi.

Puudutatud isik on endiselt seisukohal, et avaldaja teatas korteriühistu seaduslikule esindajale

V. Y.le veekahjustusest 30.03.2024.a. See on kooskõlas puudutatud isiku esitatud märkmikus

olevate märkmetega. Kui lähtuda T. L. väitest, et tema avastas veekahjustuse köögi laes veel

veebruaris 2024.a. ja teatas korteriühistu esinaisele vaid 7.04.2024, siis sisuliselt ei võtnud

avaldaja kahe kuu jooksul midagi ette, et tähtaegselt avastada lekke põhjust, selle kõrvaldada ja

kahju minimiseerida. Iga mõistlik inimene pidi aru saama, et kui laes on veekahjustused

(laigud), siis ülevalt lekib ja lekke avastamiseks ja lõpetamiseks tuleb tegutseda. Kui avaldaja

oleks koheselt teatanud sellest korteriühistule, siis veel veebruaris 2024.a oleks olnud lekke

põhjus kõrvaldatud ja lekkega tekitatud võimalik

kahju oleks olnud minimaalne. Avaldaja tegevusetuse tagajärjel veekahjustus ja sellega

kaasnev kahju suurenes. Seega on osaliselt veekahjustuse ulatus tingitud avaldaja enda

tegevusetusest.

Avalduse kas täieliku või osalise rahuldamise korral palub puudutatud isik jätta viivise nõue

rahuldamata. Avaldaja on esialgselt teatanud kahju nõudest 19.05.2024, kusjuures ta ei esitanud

mingeid kahju hüvitamist tõendavaid dokumente. Puudutatud isik tegutses vastavalt oma

kindlustusfirma soovitustele, mis on kirjeldatud puudutatud isiku vastuses avaldusele.

Puudutatud isik nõustub, et avaldajal on tekkinud mingi kahju, mille eest vastutab korteriühistu,

kuid see ei ole nii suur nagu nõuab avaldaja.

Puudutatud isik leiab, et kahju suuruseks saab olla 300 eurot ja selles ulatuses tunnistab

avaldaja nõuet, ülejäänud osas on nõue põhjendamatu. Menetluskulud palub korteriühistu jätta

menetlusosaliste enda kanda.

III KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis,

on seisukohal, et avaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates

01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud

korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis

tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise

korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui ei korteriomanik ega korteriühistu ei ole

oma kohustusi rikkunud (vt Riigikohtu 19.03.2021.a lahend tsiviilasjas nr 2-18-13649/57 p 20)

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Sama paragrahvi lg 5 järgi ei ole hagita menetluses kohus seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

7. Asja materjalide kohaselt on T. L. XXX korterelamus korteri nr X omanik (registriosa nr

XXX; dtl 8-9)

Avalduse kohaselt avastas T. L. oma korteri köögis 7.04.2024 laes ja seinal veekahjustused (dtl

158-170 fotod).

Ridaküla 14 KÜ 12.04.2024 akti kohaselt tehti 8.04.2024 kindlaks, et lekkis korterelamu

pööningul oleva kuumaveetoru kraan. 9.04.2024 pandi torule kork (punn) kui ajutine variant.

Pööningul torude vahetamisel paigaldatakse uus kraan (dtl 15).

Suur Vanker OÜ 3.05.2024 AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaalile antud

hinnapakkumise nr 23389-1 kohaselt on avaldaja köögi remonditööde maksumus 1136,91 eurot

(dtl 16). Hinnapakkumises sisalduvad lae ja seinte ettevalmistus- ja viimistlustööd ning mööbli

demontaaž/montaaž ja koristustööd.

BTA 10.05.2024 otsusega IE6-73521/01-24/1 keeldus kindlustusandja kahju hüvitamisest,

märkides, et kodukindlustuse poliis nr EE24-E6-00001620-1 on kehtiv alates 5.04.2024, aga

vastavalt kahjujuhtumi käsitluse käigus kogutud andmetele avastas korteriomanik 7.04.2024

deklareeritud kahju enne kindlustuspoliisi vormistamist BTA-s (dtl 11-12).

Eesti Kindlustusseltside liidu lepitusorgani kaudu tegutseva lepitaja lepitusmenetluse nr 2607

14.08.2024 otsusega lõpetati lepitusmenetlus edutuse tõttu (dtl 13-14). Muuhulgas viidatakse

otsuses, et kahju tekkis enne kindlustusperioodi (enam kui kuu tagas, avaldaja sõnul avastas ta

köögis peale tapeedi eemaldamist ning krohvi maha võtmist niiskuskahju. Sellises ulatuses

märgumine ei teki mõne tunni või päevaga ning ka kahjustunud pinnad näitasid seda, et

tegemist on pikaajalise kahjuga.

OÜ Kohan arve-saatelehe 2.09.25.1 järgi on uue köögimööbli ja selle paigaldamise maksumus

4000 eurot (dtl 95).

8. Avaldaja on korteriühistu vastu esitanud kahju hüvitamise nõude 2436,91 eurot + viivis (dtl

454-455; 459-464).

Avaldaja kahju hüvitamise nõue koosneb kahest komponendist:

-

köögi seina ja lae veekahjustuste kõrvaldamise/remondi kulu 1136,91 euro (Suur

Vanker OÜ hinnapakkumine dtl 16) hüvitamine;

-

hüvitis kahjustatud köögimööbli eest 1300 eurot (Kohan OÜ arve-saateleht dtl 95;

avaldaja nõude vähendamine 1300 eurole; avaldaja 22.03.2026 avaldus dtl 454-455)

9. Pooled ei vaidle selle üle, et veekahjustuse avaldaja korteris (köögis) põhjustas korterelamu

pööningul oleva keskküttesüsteemi kuumaveetoru kraani leke.

Elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad

torustikud (sh kanalisatsiooni- ja keskküttetorustikud) kuuluvad korteriomanike kaasomandisse

(vt Riigikohtu 27.03.2015.a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12).

Pooled ei vaidle selle üle, et kahjustus tulenes korteriomanike kaasomandisse kuuluvast

küttesüsteemist /torustikust.

Korteriomandi ja korteriühisetuseaduse (KrtS) § 34 lg 2 kohaselt valitsevad korteriomanikud

korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu.

Korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik

või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on

oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1),

korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos

(VÕS § 127 lg 4). Kui kahju tekkis korteriomandite kaasomandi osa esemest, kuid ükski

korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustust rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik

nõuda kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS §

72 lg 5 teine lause) (vt Riigikohtu 09.03.2022.a lahend tsiviilasjas nr 2-19-9543/48 p 15)

Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa

eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt

alusel (vt ka Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17).

Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla ühistu tegevusetus, sh kaasomandi eseme

korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike

otsuste tegemata jätmine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51).

10. Avaldaja nõude õiguslik alus on KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115.

Avaldaja pidi tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes kaasomandi esemest.

Korteriühistu kohustus on korteriomanike kaasomandisse kuluvate ühiskommunikatsioonide

korrashoiu tagamine. Avaldaja ei pidanud tõendama, mida korteriühistu tegi või tegemata jättis,

et küttesüsteem / toru ei lekiks.

Vastutuseks vabanemiseks tuli puudutatud isikul tõendada, et ühistu ei ole oma kohustusi

rikkunud ning ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja

avaldajal kahju tekkimist vältida, nt kontrollida torustiku seisukorda piisava regulaarsuse ja

hoolikusega (vt ka Riigikohtu 18.12.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-15364 p 12)

Asjaolu, et kahjustav asjaolu tulenes kaasomandi esemest, on tõendatud korteriühistu

12.04.2024 aktiga (dtl 15); BTA 10.05.2024 otsuse (dtl 11–12) ja lepitusmenetluse lõpetamise

otsusega (dtl 13–14). Kindlustusandja keeldumise põhjus ei olnud mitte kahju põhjustaja

tõendamatus, vaid asjaolu, et kahjujuhtum leidis aset enne kindlustuslepingu sõlmimist.

Korteriühistu tunnistas 18.02.2025 vastuses avaldusele, et veelekke põhjuseks oli pööningul

asuva korteriühistule kuuluva kuumaveetoru kraani leke, mille tagajärjel said kahjustusi

korterid nr 31 ja 35 ning veelekke eest vastutab korteriühistu (dtl 53-57).

Riigikohus on sedastanud, et juhul kui esineb mingi kahju põhjustanud mõjutus, mis lähtus

kaasomandi esemest, saab kahjustatud korteri omanik alati esitada KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72

lg 5 teise lause alusel tema eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi

esemele tekitatud kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu. Sellist liiki vastutuse tekkimiseks

piisab sellest, et kahjulik mõjutus lähtus kaasomandi esemest eriomandi esemele ning tema

ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju (Riigikohtu 30.03.2023.a. lahend

tsiviilasjas nr 2-19-9500/62 p 16).

11. Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, seega annab kaasomandi

esemesse kuuluva torusiku lekkimine alust eeldada, et korteriühistu ei täitnud seda kohustust.

Ühiskommunikatsioonide (sh keskküttesüsteemi) korrashoiu tagamise kohustuse täitmiseks

tuleb nt perioodiliselt teostada süsteemi hooldust, kontrolli (sh klappide, ventiilide, kraanide).

Puudutatud isik ei ole millegagi tõendanud, et on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et

kaasomandi eset korras hoida ja korteriomanikul kahju tekkimist vältida, nt kontrollida

torustiku seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudutatud isik on rikkunud kaasomandi eseme korrashoiu

kohustust.

12. Vaidlust ei ole selles, et T. L. korter nr X sai veelekkest kahjustada.

Ka korteriühistu ei eita kahju tekkimist veelekke tagajärjel, kuid vaidleb vastu avaldaja nõutud

hüvitise suurusele.

Kahju tekkimine on tõendatud korterist nr X tehtud fotodega (dtl 158-170; 216-237), Suur

Vanker OÜ esitatud hinnapakkumisega (dtl 16), korteriühistu 12.04.2024 aktiga (dtl 15); J. Š.

selgituse ja kinnitusega (dtl 84-85, 87; tõlge 97-98 tõlkes on V. Š. perekonnanimi ekslikult

märgitud Š.), K. E. selgitusega (dtl 86, tõlge dtl 96); BTA ülevaatuse aktiga nr 11441 ja

skeemiga (dtl 309-310, 311-312), ka V. Y. selgitusega (dtl 374-375; tõlge dtl 372).

KrtS § 34 lg 2 toodud kohustuse eesmärgiks on muuhulgas hoida ära kaasomaniku vara

kahjustamine.

Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles KÜ kahjustada saanud korteriomaniku vara

kahjustas (VÕS § 127 lg 2).

Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §

132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui

asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu 25. veebruari

2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15).

VÕS § 127 lg 1 on kohaselt kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg (põhjuslik seos).

Kohtu hinnangul on korteriühistu poolse käitumise (ei hoitud korras kaasomandis olevat

torustikku) ja korteri nr X omanikul (avaldajal) tekkinud kahju (korterile tekkinud

veekahjustused) vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Seega on täidetud korteriühistu vastutuse eeldused: korteriühistu on kohustust rikkunud (VÕS §

115 lg 1); korteriühistu vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1);

korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud

kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

13. Avaldaja kahju hüvitamise nõue koosneb kahest komponendist:

-

köögi seina ja lae veekahjustuste kõrvaldamise /remondi kulu 1136,91 eurot;

-

hüvitis kahjustatud köögimööbli eest 1300 eurot (avaldaja 22.03.2026 avaldus dtl 454-

455, esindaja lõppseisukohad dtl 459-464)

kokku 2436,91 eurot, millele lisandub viivise nõue.

Korteriühistu leiab, et avaldajale tekitatud kahju ei ületa 300 eurot ning selles osas tunnistab

nõuet (dtl 57, 119, 486), istungil 17.11.2025.a. oli nõus ka kompromissi sõlmima ja 600 eurot

avaldajale hüvitama (dtl 119; 00:59:50)

Kohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et avaldus on 300 eurot ületavas osas

tõendamata ja põhjendamatu.

14. Korteriühistu leiab, et ei pea vastutama avaldaja köögi remondi ettevalmistamisega seotud

kulude ega nende toimingute eest, mida avaldaja tegi köögi ettevalmistamiseks püstakutorude

vahetuseks ning isegi kui veekahjustust poleks olnud, oleks avaldaja kandnud kõik kulutused,

mis on märgitud Suur Vanker OÜ hinnapakkumises (dtl 16). Suur Vanker OÜ

hinnapakkumises märgitud kulutused ei ole seotud veekahjustuse tagajärgede likvideerimisega.

Kohus leiab, et isegi kui avaldajal oli plaanis teha köögis remonti, ei muuda see olematuks

asjaolu, et korteriomanike kaasomandis ning korteriühistu vastutusalas olevast torustikust

lekkis vesi ning kahjustas avaldaja korteri kööki.

Puudutatud isiku seisukoht, et Suur Vanker OÜ hinnapakkumises toodud kulu ei ole seotud

mitte veekahjustuse tagajärgede likvideerimise, vaid köögi remondi kuludega, on oletuslik.

Esmalt märgib kohus, et hinnapakkumine esitati BTA kindlustusele (tellija BTA dtl 16), mitte

avaldajale. Kindlustuse esindaja teostas kahjustuste ülevaatuse 18.04.2024 (akt ja skeem dtl

309-312). Hinnapakkumine esitati 3.05.2024, seega ülevaatuse aktis fikseeritud kahjustuste

põhjal ja nende kõrvaldamise/taastamise eesmärgil.

Kohus nõustub avaldaja seisukohaga selles, et kindlustusel ei ole huvi võimendada kulude

suurust ega väljamõistetavat hüvitist, seega on hinnapakkumises toodu kohtu hinnangul

adekvaatne hõlmates köögi seina ja lae viimistlustööde ettevalmistust, vana struktuuri

mahalihvimist, värvitöid koos materjalidega, koristustöid, materjalide hankimist, seinakappide

demontaaži ja montaaži, pindade kinni katmist, jäätmete utiliseerimist. Näiteks hõlmab

hinnapakkumises toodud seina viimistlustöö vaid 2,5 m2 (mitte kogu köögi seinu, mida remondi

käigus avaldaja eeldatavalt värskendada soovis).

Seega on kohtu hinnangul alusetu väita, et hinnapakkumine esitati avaldaja planeeritud köögi

remondi tarbeks ning see kulu oleks tulnud kanda ka siis kui veekahjustust ei oleks olnud.

Suur Vanker OÜ hinnapakkumises toodud kahju ulatust/remondi kulu suurust ja selle

avaldumist kinnitavad/toetavad J. Š. seletus (dtl 84–85, 97) ja kinnitus (dtl 87, 98) et sai

remonditööde teostamiseks 1000 eurot ning K. E. seletus (dtl 86, 96).

Põhjendamatu on väide, et korteriühistu vastutus saaks piirduda seina kuivatamisega, hallituse

eemaldamisega, kuid sellist kulu ei ole hinnapakkumises märgitud.

Fotodelt on nähtav lae ja seina kahjustumine (dtl 158 jj) lekkest tekkinud laigud, pahtli/krohvi

eemaldumine), üksnes kuivatamine ja hallituse eemaldamine ei ole käsitletav kahju tekitamise

eelse olukorra taastamisena (VÕS § 127 lg 1, 132 lg 3).

18.04.2024 ülevaatuse aktis (dtl 309-312) on kajastatud, et kahjustatud oli lagi (betoon + värv +

krohv + pahtel), kus esinesid veekahjud, veejäljed ja niiskus, samuti sein (värv + krohv +

pahtel), kus olid samuti veejäljed ning pahtel oli seinast lahti tulnud. Lisatud skeemil on

märgitud kahjustatud köögi osa (punasega) ning märgitud, et ülevaatusel kasutati

mõõtmisseadmeid, mh niiskusmõõdikut (dtl 161, 164 ja 165).

Puudutatud isik leiab, et avaldaja 3.12 ja 4.12.2025 esitatud fotod (dtl 158-170; 187-212) ei

tõenda avaldaja kahjunõude suurust ning väikses ulatuses võis sein ja osa laest kahjustada

saada 2024.aasta kevadel pööningul oleva kraani lekke tagajärjel, kuid fotodelt nähtuvad

kahjustused pidid tekkima pikaajalise mõju tagajärjel.

Kohus eelneva seisukohaga ei nõustu.

BTA ja lepitaja lepitusmenetluse lõpetamise otsuses viitavad, et tegemist on pikaajalise

kahjuga. Puitkarkassil torude šahti juures on näha pikemaajalise niiskuse kahjustusi. Karkassi

laudadel on tekkinud pindmine hallitus. Ka kahjustatud pinnad näitasid, et tegemist on

pikaajalise kahjuga (dtl 11-12).

Samas ei osanud korteriühistu esindaja nimetada kui kaua võis kuumaveetoru kraan pööningul

lekkida (dtl 422 01:14:00); perioodilist kontrolli korteriühistu (juhatus) eeldatavalt ei teostanud.

15. Korteriühistu märgib, et avaldaja teadis veekahjustusest juba 30.03.2024, kuid ei

reageerinud korteriühistu soovitust võtta ühendust korteri nr X omanikuga selgitamaks välja

veelekke põhjustaja, seega ei võtnud midagi ette kahju suurenemise vältimiseks.

Samas jätab korteriühistu põhjendamatult tähelepanuta, et ka korteriühistu esindaja ei teinud

midagi selleks, et kontrollida, kas veeleke ei tulene kaasomandiosast, mille tekitatud kahjude

eest vastutab ühistu.

Kohus möönab, et avaldaja on andnud erinevaid kuupäevi, millal veekahjustuse avastas, samas

on selgitanud, et laiku laes märkas juba veebruaris, kuid laik ei suurenenud. Lekke tegelikust

ulatusest sai aimu 7. aprilli kui seinakate eemaldati (dtl 114-115), mis on eluliselt usutav.

Korteriühistu esindaja esitas foto korteri nr X kahjustusest (dtl 58). Fotolt ei ole võimalik

tuvastada kahjustuse ulatust (nähtav laik lae servas ja seinal). Avaldaja on lisanud 22.03.2026

esitatud avaldusele/selgitusele foto väidetavalt V. K. korterist (dtl 456-457). Kohtul ei ole

võimalik kontrollida, kelle korteris see on tehtud, millal on foto tehtud.

Puudutatud isik esitas V. K. (dtl 363), L. S. (dtl 369), A. B. (dtl 367), S. K.i (dtl 365) ja V. Y.

(dtl 372–373) seletused, millega soovis tõendada, et avaldaja köögi kahjustused ei olnud nii

suured kui avaldaja nõuab. Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud selgitustest väiteid avaldaja

korteri kahjustuste kohta, mis põhineksid isikute enda vahetule kogemusele/nähtule. A.

Bazjukin viitab küll veelaikudele niši katval puitlaastplaadil, kuid ei nimeta veelaiku laes, mis

nähtub selgelt esitatud fotodelt, samuti BTA ülevaatuse aktist.

V. Y. (korteriühistu esimehe) selgitust käsitleb kohus isiku kirjaliku seisukohana (TsMS § 477

lg 4).

16. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on avaldaja kahju hüvitamise nõue köögi seina ja lae

veekahjustuste kõrvaldamise /remondi kulu eest 1000 euro ulatuses, so summa mis on makstud

J. Š.le (kinnitus dtl 87; 98) remonditööde eest.

Summa kattub ligikaudselt Suur Vanker OÜ hinnapakkumises tooduga (välja arvatud

käibemaks), seega põhjendatud ja vajalik kulu köögi seina ja lae veekahjustuste

kõrvaldamiseks.

Avaldaja esitatud Ehituse ABC ostutšekke (dtl 172-176, 183-185 , ostud konto väljavõttel dtl

178) ei saa kohtu hinnangul lugeda kuluks, mis oli vajalik veelekke kahjustuste kõrvaldamiseks

(nt segistid dtl 173, 184; niiskustõke soetatud 29.02.2024 (seega enne väidetavat

niiskuskahjude avastamist) dtl 172).

17. Hüvitise nõue kahjustatud mööbli eest on kohtu hinnangul põhjendamatu ja tõendamata.

Avaldaja on esitanud Kohan OÜ arve-saatelehe 2-09.25.1 (dtl 95), mille kohaselt on uue

mööbli maksumus 4000 eurot, samuti Kohan OÜ kinnituse, et esialgselt planeeritud mööbli

restaureerimine ei olnud selle kahjustatuse tõttu otstarbekas ning otsustati uue mööbli kasuks ja

mööbli eest on tasutud täielikult (dtl 180).

Kohtu hinnangul ei tõenda ükski menetluses esitatud tõenda seda, et väidetud mööbli

kahjutused tekkisid korterelamu pööningul asuva kuumaveetoru kraani veelekke tagajärjel.

Avaldaja märkis kohtuistungil, et mööbel soetati kroonide ajal, seega oli mööbel vähemalt 15

aastat vana.

Ei ole millegagi tõendatud, et fotodelt (dtl 187-212, 216-237; ka 249-260) nähtuvad

kahjustused tekkisid aprillis 2024 avastatud veelekke tagajärjel.

Kohus nõustub ka sellega, et avaldaja ei suutnud menetluses üheselt selgitada ka seda, millised

köögimööbli osad väidetavalt kahjustada said.

Kohtuistungil 17.11.2025.a. selgitas avaldaja, et mööbel oli tagantpoolt paisunud, mõni hetk

hiljem väitis, et kappide külgseinad olid paisunud (dtl 116), samas märkis, et kus seinal on

kraanid, seal kappidel tagakülge ei olnud. Püstakutorude vahetamisega seoses tuli

köögimööbel eemaldada ning siis avastas, et ka mööbel oli kahjustatud (dtl 117 00:43:58)

Fotolt dtl 191 on näha niiskuskahjustust valamu ümbruses.

2.03.2026 toimunud kohtuistungil selgitas avaldaja uuesti, et mööbli tagumised seinad (kappide

tagakülg) olid paisunud (dtl 419)

„Seal, kus seinas olid torud, kappidel tagaseina ei olnud ….. veest said kahjustatud kappide

küljed … (dtl 419) ….Ülemised kapid ei saanud üldse puudutatud, ainult alumised said

kahjustusi…. tagumine külg oli kapil ära võetud selles kohas, kus nišš asub …..“

Kohtu küsimusele - kui veeleke oli seal, kus nišš oli, kuidas siis see veeleke kandus kuskile

kõrvale – vastas avaldaja, et „…..leke oli üle kogu seina, esimesena meister hakkas maha

võtma tapeete, mis olid juba lahti ja ta ütles kohe, et ei saa alustada remondiga, kuna kõik on

siin niiske“ (00:48:37, dtl 419)

Eeltoodu ei ühti aga BTA ülevaatuse akti ja skeemiga (dtl 309-312), kus on märgistatud

kahjustatud piirkond.

Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et veelekkest tingitud kahjustused mööblil ilmnevad

kohas, mis ei asu lekkest kahjustatud seina/lae piirkonnas, vaid selle kõrval või eemal.

Arvestades mööbli vanust, ei saa seostada eeldatavat loomuliiku kulumist ja pidevast

kasutamisest tulenevaid kahjustusi (nt niiskus valamu piirkonnas) veelekkega nišši kohalt.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja mööbli eest hüvitise nõude osas rahuldamata.

18. Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivist.

VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Sama paragrahvi 2. lõike järgi kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud,

muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva

väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja

teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks.

23.03.2026 esitatud seisukohas (dtl 459-464) palub avaldaja esindaja mõista Ridaküla tn 14

korteriühistult T. L. kasuks sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku eest 30.03.2024 kuni

23.03.2026 ja alates 24.03.2026 TsMS § 367 alusel kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1

2. lauses sätestatud määras.

Kohus on seisukohal, et avaldaja nõue ei muutunud sissenõutavaks 30.03.2024, mil väidetavalt

veeleke tuvastati.

Korteriühistule esitas avaldaja pöördumise /nõude (3600 eurot) 19.05.2024, milles palus kahju

hüvitada kuni 1.06.2024.a. (dtl 59).

Asjast puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega avaldaja nõue muutus sissenõutavaks

2.06.2024 ning avaldajal on asjast puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 2.06.2024.a

Kohus rahuldas avaldaja kahju hüvitamise nõude summas 1000 eurot.

Sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 2.06.2024 – 16.01.2025 (kohtule avalduse

esitamiseni) on 76,38 eurot (vt Lisa-viivis).

Avaldaja nõuab viivist ka TsMS § 367 alusel.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus mõistab puudutatud isikult välja viivise TsMS § 367 alusel alates 17.01.2025 kuni

põhinõude 1000 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (seadusjärgses

määras).

19. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse osaliselt.

Menetluskulude jaotus

20. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

21. Kuivõrd kohus rahuldab T. L. avalduse osaliselt, jäävad menetluskulud menetlusosaliste

enda kanda.

25.10.2024.a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-15373 andis kohus T. L.le riigi õigusabi

kohtumenetluses esindamiseks kahju hüvitamise vaidluses korteriühistu Ridaküla 14 vastu.

Riigi õigusabi anti T. L.le õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta.

Seega jäävad T. L.le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu Eesti Vabariigi kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik

Kohtunik