2-25-21517/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-21517

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi J.R vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

312 eurot 39 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, Julianuse

Õigusbüroo OÜ, e-post

Kostja J.R (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

1. Mõista J.R-ilt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks J.R-i ja Coop Finants AS

vahel 19. veebruaril 2014 sõlmitud Säästukaart Pluss lepingust nr CNT0000039415

tulenev põhivõlgnevus 197 eurot 56 senti, intress 11 eurot 59 senti, sissenõutavaks

muutunud viivis 33 eurot 93 senti ja sissenõudmiskulu 30 eurot.

2. Mõista J.R-ilt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lepingujärgne viivis

19,90% aastas alates 11. detsembrist 2025 põhinõudelt 197 eurolt 56 sendilt kuni

põhinõude kohase tasumiseni.

3. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

4. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise taotlus.

5. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude suuruseks 438 eurot. Mõista

J.R-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot

ja õigusabikulu 338 eurot. J.R-il tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(438 eurolt) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

7. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

2-25-21517

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb

tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 10. detsembril 2025 Tartu Maakohtule hagi

avalduse J.R-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ja kostja 19. veebruaril 2014 Säästukaart Pluss

lepingu nr CNT0000039415, millega Coop Finants AS võimaldas kostjal kasutada lepingus

sätestatud krediidilimiidi ulatuses, s.o 200 eurot, kasutada rahalisi vahendeid, intressi- ja

viivisemääraga 19,90 aastas, krediidikulukuse määr 15,16%, igakuise makse päev oli 15.

kuupäev..

2. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi ja esialgne võlausaldaja edastas

kostjale 31. detsembril 2024 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis kostjale täiendava

tähtaja kuni 28. jaanuarini 2025 võlgnevuse tasumiseks. Esialgne võlausaldaja saatis 29.

jaanuaril 2025 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust

ka täiendava tähtaja jooksul. Ülesütlemise saatmise seisuga oli kostja võlas maksed perioodil 15.

oktoober 2024 kuni 15. detsember 2025.

3. Coop Finants AS loovutas 29. jaanuaril 2025 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid. Loovutamise teatis edastati 29. jaanuaril 2025 kostja postiaadressile (dtl

14).

4. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 197 eurot 56 senti, intressi 11 eurot 59

senti, sissenõutavaks muutunud viivise 33 eurot 93 senti, sissenõudmiskulu 40 eurot. Samuti

palus hageja välja mõista viivise põhinõudelt 197 eurolt 56 sendilt alates 11. detsembrist 2025

lepingujärgse viivisemääraga 19,90% aastas.

5. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude on postiteenuse vahendusel kostja elukohas vastu

võtnud kostja abikaasa Aime J.R 12. märtsil 2026. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse

2-25-21517

esitamise tähtaja 14 päeva. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud (tähtaeg möödus 26. märtsil

2026).

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning

nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.

7. Kohtu hinnangul on hageja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Kohus loeb

kostja poolt omaks võetuks hageja väited lepingu lõppemise asjaolude kohta. Lepingu

lõppemisega on tagastamata laenumaksed muutunud sissenõutavaks. Kohus loeb kostja poolt

omaks võetuks ka hageja väited põhivõlgnevuse ja peale lepingu lõppemist põhivõlgnevuse

mittetasumisega kaasnenud viivisekokkuleppe osas.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS

§ 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

9. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 100 eurot ja õigusabikulust 338 eurot. Hageja on

kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka

menetluskulusid.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulu põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuludena

438 eurot (100+338).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on

hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (438 eurot)

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik

2-25-21517